Uurimistöö-Romaani keeled (3)

Keskkool - Kategooriata - Uurimistöö alused

5 VÄGA HEA

KEELTE LEVIK

Romaani keel ( Lingua Romana ) oli üks kahest kõnekeelsest keelest Rooma impeeriumi ajal (teiseks oli kreeka keel). Põhiliselt räägiti seda impeeriumi läänepoolsetes regioonides (Itaalia, Hispaania , Gallia , Põhja-Aafrika, Sardiinia, Korsika ), aga ka Balkani poolsaare põjaosas (Dacia, Moesia, Illyria, Põhja- Makedoonia ). Rooma impeeriumi rahvastik I-II sajandil pKr oli hinnanguliselt 50 miljonit või 1/6 kogu maailma elanikkonnast. On tõenäoline oletada, et kaks kolmandikku Rooma elanikkonnast rääkis romaani keeli emakeelena või teisese keelena avalikes tegevustes.

TEKE JA AJALUGU

1. sajandi eKr lõid Rooma kirjanikud ja grammatikud kõrgelt arenenud kirjakeele-klassikalise ladina keele. See oli standartne kuju, mida õpetati koolides kaks aastatuhandet ja kõik valitsuse dokumendid ja seadused olid selles kirjutatud niisama hästi kui proosa. Ametlikult selle edsaspidine areng tarretus, samal ajal kui suuline väljendusviis jätkas oma foniloogilist arengut, mis tõi kaasa põhjalikke muudatusi lauseõpetuses. Kirjakeele ja kõnekeele kujude lahknemine oli suuresti hõlbustatud igasuguse massmeedia puuduse tõttu sellel perioodil nagu ka üldise hariduse puudus ja põlisrahva keelte mõju Rooma impeeriumi provintsides. Aastaks 600 pKr olid need kaks keele vormi nii eristatavad, et harimata inimesed ei saanud kirjakeelest enam aru. Samal ajal, kui kirjakeel säilitas originaalse ladina keele nimetuse, peeti suulist väljendusviisi mitmete poolt lihtrahvalikuks ladina keeleks (nõnda rõhutades slängikallakut, siiski sellist terminit kasutatakse tihitpeale kitsamas mõistes, et määrata lääne keeledialekte). Lingua Romana Rustica ehk maarahva romaani keel, rõhutab sealjuures ka piirkonnalist eripära või lihtsalt Lingua Romana, mis tähendab, et see oli Rooma elanike keel aastast 212.
Väljend romaani oli tuletatud ladina keelsest väljendist romanice-arutelu (rääkima Rooma moodi). Lähtudes ajast, muutus klassikaline ladina keel lihtrahvale peaaegu arusaamatuks. Termin ,,romaani’’ muutus lihtsa ja arusaadava keele sünonüümiks. Tänapäevases hispaania keeles tähendab ,,romancear’’ tõlkimist hispaania keelde ja nüüdisaegses itaalia keeles tähendab ,,romanizzare’’ itaalia keelde tõlkimist. Samas, aga kasutatakse prantsuse keeles sõna roman , et märkida ülestäheldatud proosateos mitteteaduslikus vormis ja kuna selline kirjandusliik töötab, siis kirjutatakse neid mingis kohalikus murdes.

TÄHTSAMAD KEELED

3.1. ITAALIA KEEL

Itaalia keel (lingua italiana) on romaani keel, mida räägitakse põhiliselt Euroopas: Itaalias, Šveitsis, San Marinos, Vatikanis, Maltas, Horvaatias, Sloveenias ja Prantsusmaal.. Natukene räägitakse seda ka Aafrikas, Ameerikas ja Austraalias.
Euroopa Liidu Bologna statistika järgi räägivad itaalia keelt emakeelena 65 miljonit inimest põhiliselt Itaalias (13% EU elnikkonnast) ja teisese keelena räägib seda 14 miljonit inimest (3%). Kaasaarvatud itaalia keele kõnelejaid mitte-Eurpooa Liidu riikides nagu Šveits ja Albaania ning teistel mandritel on kogu kõnelejate arv üle 85 miljoni.
Itaalia keel tuleneb ladina keelest. See on üks Indo-Euroopa keelkonna harudest. Itaalia keel on kõige rohkem suguluses kahe Italo- Dalmaatsia keelega – Sitsiilia ja ''väljasurnud'' Dalmaatsia keelega.
Erinevalt teistest romaani keeltest, on itaalia keeles jäädvustatud rõhk lühikeste ja pikkade kaashäälikute vahel. Nagu enamikes ka romaani keeltes, on rõhk isepärane. Romaani keelte hulgast on itaalia keel sõnavaralt kõige lähemal ladina keelele.
Itaalia keelel on palju murdeid. Mõnda murret võib omal moel nimetada ka ajalooliseks keeleks. Keele ja murde eristamine on tehtud teadlaste poolt.
Piirkondlikud erinevused tunneb ära paljude faktorite poolest nagu täishäälikute avalus, täishäälikute pikkus ja kohaliku murde mõju.

3.2. PRANTSUSE KEEL

Prantsuse keel kuulub indoeuroopa keelkonna romaani keelte rühma. Seda kõneleb emakeelena umbes 110 miljonit inimest. Lisaks Prantsusmaale on see Haiti riigikeel ja üks riigikeeli Belgias, Šveitsis, Luksemburgis, Kanadas ja mitmetes Aafrika riikides. Prantsuse keel on ka paljude rahvusvaheliste organisatsioonide töökeel (ROK, WTO, FIFA , ÜRO, Aafrika Liit, EBU, ESA, UPU jpt).
Prantsuse keel on arenenud ladina keele murdest, mis sai 4. sajandil Gallias üldkõneldavaks keeleks. 17. ja 18. sajandil kõneldi prantsuse keelt paljudes Euroopa riikides kõrgklassi keelena.
Prantuse keele ajalugu algab roomlaste koloniseerimisega Gallia. Keldid , kes asutasid Gallia olid Indo- Eurooplased ja suguluses kreeklaste, roomlaste, germaani rahvastega nii keeleliselt kui ka kultuuriliselt.
Gallia, Rooma ning Lõuna- ja Põhja- Prantsusma vahel toimus lõhenemine. Nimi Prantsusmaa tuleneb põhja germaani keelt rääkivate frankide nimest. Lõuna prantsuse keeles on palju murdeid. Pariisi murre hakkas aga järkjärgult muutuma ametlikuks keeleks, kuid pealinna poliitiliste mõjutuste tõttu on see tunnustatud prantsuse keele näitena.
1.emakeel1
2.ametlik keel2
3.teisane keel3
4.vähekasutatav keel4

3.3. HISPAANIA KEEL

Hispaania keel, ka kastiilia keel, on indoeuroopa keelkonna romaani keel, mida kõneleb umbes 300–400 miljonit inimest Hispaanias, Põhja-Aafrikas, Kanaari saartel, Ladina-Ameerikas (välja arvatud Brasiilia). Hispaania keel on arenenud Pürenee poolsaarel ladina keelest ning sulandanud endasse seal enne ibeeri ja keldi keelt kõnelevate sugemete tekkimist. Sõnavaras leidub rohkesti laene araabia keelest. Vanimad keelemälestised pärinevad 12. sajandi keskpaigast.
Hispaania keel tekkis lihtrahva ladina keele murretest üheksandal sajandil. Ladina keelt levitasid roomlased Ibeeriasse Teise Puunia sõja ajal. Hispaania kõne areng lihtsast ladina keelest näitab kõige tüüpilisemad muutused lääne-romaani keeltes.
Ladina keel püsis valitsuse ja kultuuri seisukohalt Hispaania ametliku keelena, vaatamata germaani hõimude kallaletungile Ida Euroopas aastal 400 pKr. See muutus aastal 719 pKr, kui islami rahvas tuli Põhja-Aafrikast ja vallutas selle piirkonna ning kehtestas oma keele, väljaarvatud mõnedel kõrvalistel aladel, mida juhtis Kristlik Kirik . Need olidki kristikud kuningriigid , mis vallutasid Hispaania tagasi ning taastasid Hispaania algse poliitika, sõjaväe ja kultuurilise vara. Lihtne ladina keel sai tagasi oma võimsuse, millega kaasnes keele varieerumine. Eriti oli seda näha riigi põhjaosas asuvatel tasandikel. Seda keelt nimetatakse kastiilia keeleks.

3.4. PORTUGALI KEEL

Portugali keel on romaani keelerühma kuuluv keel, mida kõneleb üle 200 miljoni inimese, olles kõnelejate arvult maailmas kaheksas keel. Keel pärineb Pürenee poolsaare lääneosast.
Brasiilia portugali keel erineb originaalsest portugali keelest. Portugali keel on lähedane galeegi ja hispaania keelele.
Portugali keele on riigikeeleks seitsmes riigis: Angola, Brasiilia, Guinea- Bissau , Mosambiik, Portugal , Roheneeme saared ja São Tomé ja Príncipe.
14. ja 16. sajandi vahel, kui toimusid portugallaste avastused, oli keel kandunud ka mõnedesse Aasia , Aafrika ja Ameerika piirkondadesse (tänapäeval kõneldakse seda kõige rohkem Brasiilias). Kuueteiskümnendaks sajandiks oli see Aasias ja Aafrikas arenenud keeleks, mida kasutati mitte ainult koloniaalsetes esindustes, vaid ka kaubanduses ja suhtlemisel kohalike amenike ja eurooplastega. Portugali keele ulatus suurenes ka tänu segaabieludele portugaallste ja kohalike inimeste vahel. Portugali keel oli Aasias populaarne 19. sajandini. Mõned portugali keelsed kogudused Indias, Sri Lankas , Malaisias ja Indoneesias säilitasid oma keelt isegi pärast Portugalist lahku minemisel. Nendes kogudustes on keel enamjaolt muutunud. Märkimisväärne arv sõnu on loodud Tetum'is. Portugali sõnastik rikastus jaapani, indoneesia , malay või swahili keelte arvelt.
Aastal 1516 lõppes ''Vana Portugali'' ajastu, mille tegi ametlikuks Cancioneiro Geral de Garcia de Resende. ''Uue Portugali ''ajastu , mis algas 16, sajandil ja kestab tänapäevani, nägi klassikalise ladina keele sõnastiku suurenemist ning ka kreekapäritoluga sõnad on laenatud portugali keelde renessanssi ajal, mille tõttu muutus keel keerukamaks.

LISAD

Lisa 1.1.
Lisa 1.2.
Nr
Eesti keel
Itaalia keel
Prantsuse keel
Hispaania keel
Porugali keel
1
puu
albero
arbre
arbol
árvore
2
päike
sole
soleil
sol
sol
3
täht
stella
étoile
estrella
carta
4
nimi
nome
nom
nombre
nome
5
suvi
estate
été
verano
verão
6
öö
notte
nuit
noche
noite
1
2
3
4

.DOC Laadi alla originaalfail 7 lk · .doc · 43 allalaadimist

5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-01-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti

43 laadimist Kokku alla laetud

3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Krissu95 Õppematerjali autor

keeled

romaani keeled levik teke hispaania itaalia portugali prantsuse

Sarnased õppematerjalid

doc

Sissejuhatus romaani filoloogiasse

Poliitiline ja juriidiline tähendus tuli, kui isik omandas kodakondsuse. 212 AD andis Caracalla kõikidele Rooma impreeriumi elanikele kodanikuõigused. "Romanus" omandas väga laia sisu, sest neid, keda sai romanusteks kutsuda oli nüüd tunduvalt rohkem. Vastandus Romania-Barbaria. Barbaria tähendas muid alasid, mitte Roomat. Rooma kodakondsusega oli seotud ladina keel. Sellest hakati kogu Rooma impeeriumi piirkonda Romaniaks nimetama. Keskajal, kui romaani keeled olid sündinud, tähistasid paljud kohalikud oma keelt sõnaga romani. Romanz, romant= rahvakeel (romaan, romanss) Siit omandas "romaani" taas uusi tähendusi. Spetsiifilisemalt hakati romaanideks nimetama pikemaid värsistatud lugusid. Aga ka proosas hakkas tekkima pikemaid jutte ja nii kandus see nimetus üle pikkadele proosajutustustele. Mis on keel ja mis on dialekt? Suur roll on poliitikal- kas keel on riigikeel, kas tal on iseseisev staatus..oluline on ka see, kas on olemas kirjakeel.

Sissejuhatus romaani filoloogiasse

doc

Romaani filoloogia kordamisküsimused 2015

1. Mõiste ’romaani’ päritolu ja areng, Romaania mõiste Algselt tähendas mõiste roma-> romanus Rooma asula, hiljem impeeriumi kodanikke/elanikke. Esimene tähendus on etniline tähendades rahvust. Hiljem kui isik omandas kodakondsuse tuli poliitiline ja juriidiline tähendus. Romanz, romant= rahvakeel (romaan,romanss) Spetsiifilisemalt hakati romaanideks nimetama pikemaid värsistatud lugusid. 2. Mõiste ’romaani filoloogia“ Romaani keeltes kirjutatud tekstide uurimine ja taastamine 3. Romaani keeled Euroopas 1. hispaania keel ~ 400 miljonit 2. portugali keel ~ 200 miljonit 3. pantsuse keel ~ 175 miljonit 4. itaalia keel ~ 70 miljonit 5. rumeenia keel ~ 25 miljonit Neil pole iseseisvat riiki: 6. katalaani keel ~ 6 miljonit 7. retoromaani keel (selle keele puhul räägime dialektide rühmast) Seda räägitakse Šveitsis ja Põhja-Itaalias

Sissejuhatus romaani filoloogiasse

doc

Galeegi keel

Galeegi keel Tüpoloogiline kuuluvus Indoeuroopa keelkond Itali keelte haru Romaani keelte grupp Romaani keel Lääne- Itali keel Lääne alagrupp- Lääne- Romaani keel Galo-ibeeria grupp- Ibero-Romaani keel Galeegi-portugali keele alagrupp Galeegi keel Räägitakse Galiitsias edela Hispaanias. Kunagine rooma provints Galiitsia hõlmas Galiitsia praegust territooriumi, Põhja-Portugali, Astuuriat, praegust Leoni provintsi ja osa Zamorast, sellepärast räägitakse galeegi keelt ka sealsetes piirkondades. Galeegi keelt räägitakse tänu emigratsioonile veel: · Mujal hispaanias nt Madridis

Hispaania keel

doc

Prantsuse Keel

Prantsuse keel Referaat Koostaja: Viktoria Kirpu 8. klass Juhendaja: Ave Leetna Võhma 2011 Sisukord Prantsuse keele ajalugu lk 3 Kõnelemiskohad ja -viis lk 4 Kasutatud allikad lk 5 2 Prantsuse keele ajalugu Prantsuse keel kuulub indoeuroopa keelkonna romaani keelte rühma. Romaani keeltest on veel suurimad rumeenia, itaalia, hispaania ja portugali. Prantsuse keel on paljude rahvusvaheliste organisatsioonide töökeel. See on arenenud ladina keele murdest, mis sai neljandal sajandil Gallias üldkõneldavaks. Gallia on roomlaste antud nimetus gallide (keltide) asualale. Gallia Cisalpina oli Põhja-Itaalias ja Gallia Transalpina tänapäeva Prantsusmaa territooriumil. Gallia Cisalpina alistasid roomlased teisel sajandi alguses eKr,

Prantsuse keel

rtf

Itaalia keel

Audentese Erakool Madis Loorents Itaalia keel Kodune kontrolltöö Juhendaja: Õp. Ingrid Palm Koostaja: Madis Loorents Tallinn 2008 1. Itaalia keel kuulub indoeuroopa keelkonda ning romaani keelte hulka. 2. Itaalia keele sugulaskeelteks on hispaania, portugali, prantsuse ja rumeenia keel, mille algkeeleks on ladina keel, mis on kirjalikult säilinud siiamaani. Ladina keel on arvatavasti ainuke algkeel, mis on tänapäevani säilinud just sellisel kujul. 3. Itaalia keele kõnelejaid on umbes 70 miljonit ning ametlikuks riigikeeleks on ta riikides nagu Sveits, Vatikan, San Marino, 4. Itaalia keele leviala on väga suur, sest kõnelejaid on nii Euroopas, Põhja-Aafrikas,

Kirjandus

doc

Sissejuhatus Germaani Filoloogiasse

t>th, k>h); helilistest häälikutest said helitud häälikud (d>t, b>p, g>k); helilistest aspireeritud häälikutest said helilised häälikud (bh>b, dh>d, gh>g) frikatiiv hõõrdhäälikud j, v, f, s, s, z germaani keelerühm - islandi, fääri, norra, taani, rootsi, inglise, friisi, jidisi, afrikaani, alamsaksa, hollandi, flaami, letseburgi, saksa, gooti germaani keelte liigitus põhjagermaani keeled, idagermaani keeled, läänegermaani keeled Hansa Liit Skandinaavia, Põhja-Saksamaa, Liivimaa ja Madalmaade poliitiline ja kaubanduslik liit; 13-17 sajand; põhilised linnad Novgorod, Tallinn, Visby, Lübeck, Hamburg, Brugge, London Algas Saksa kaupmeestest, kes tegid äri võõrastes linnades ja moodustasid gilde. Kaubeldi soola, raua, heeringa, soolakala, tekstiilide, vaha, nahkade, teravilja ja õllega. Tähtis alamsaksa keele levimise poolest. Heliline häälik, mida hääldades häälepaelad vibreerivad

Filoloogia

docx

Antiigi pärand Euroopa kultuuritradistsioonis

Chrysostomose õpetaja Iustinianuse Ida-Rooma 527565 Nonnos (4. 5. saj.) Valitsusaja algus (punane) ja lõpp Prokopios (6. saj.) (+oranz) Hilisantiigi erialakirjandus (lad.) Hilisantiik Servius (4. saj.): Vergiliuse Ida ja LääneRooma lõhenemine: kommentaar erinevad keeled, erinev Aelius Donatus (4. saj.): ,,Ars antiigiretseptsioon grammatica" -> donaadid Kristluse ja antiigi vahekord; Priscianus (5. saj.): ,,Institutiones kristluse ja grammaticae" (,,Grammatika paganluse mõningane alused") kooseksisteerimine Martianus Capella (senatiaristokraatia: ka antiikautorite (5. saj.): ,,De nuptiis Mercurii et kommentaarid)

Ajalugu

doc

Keeleteaduse ajaloo eksami konspekt

Skolastika ja spekulatiivsed grammatikad; käsitletud probleeme - Universaalide küsimus (=tähenduse olemus) - Significatio ja suppositio - Primaarne signifikatsioon ja konsignifikatsioon - Kategoremaatililised ja sünkategoremaatilised tähendused - Modistid ("De modis significandi" tähistamisviisdest) - modi essendi - modi intelligendi - modi significandi - "materiaalne" ja "formaalne/funktsionaalne tähistusviis 3. Renessanss: keeled on erinevad 14.-16. saj hakati väärtustama rahvuskultuure ja -keeli. Taustal keskaja ladinakeelse ühiskultuuri lagunemine, usupuhastus, rahvuskeelte ametlik staatus, ühtlustatud ühiskeelte areng, koloniaalriikide uued valdused mitmel pool maailmas. 2 Fookuses rahvuskeelte kirjeldamine. Põhiidee: keeled on vormilt erinevad ja neid ei saa kirjeldada mingi universaalse malli järgi.

Keeleteadus

Rohkem sarnaseid