Galeegi keel (0)

Galeegi keel
Tüpoloogiline kuuluvus
Indoeuroopa keelkond
Itali keelte haru
Romaani keelte grupp Romaani keel
Lääne- Itali keel
Lääne alagrupp- Lääne- Romaani keel
Galo- ibeeria grupp- Ibero-Romaani keel
Galeegi-portugali keele alagrupp
Galeegi keel
Räägitakse Galiitsias edela Hispaanias. Kunagine rooma provints Galiitsia hõlmas Galiitsia praegust territooriumi, Põhja-Portugali, Astuuriat, praegust Leoni provintsi ja osa Zamorast, sellepärast räägitakse galeegi keelt ka sealsetes piirkondades.
Galeegi keelt räägitakse tänu emigratsioonile veel:

• Mujal hispaanias nt Madridis
  
• Euroopas ( Portugal , Sveits , prantsusmaa
  
• Ameerikas (USA, Argentiina , Uruguay, Brasiilia) Kusjuures Brasiilia keel on rohkem sarnane galeegi keelele kui praegusele ametlikule portugali keelele, milleks on Lissaboni dialekt .
  

Murded
Ida-galeegi
Kesk-Galeegi
Lääne- Galeegi
Galeegi keele ajalugu

keel kuini ladina keelest eraldumiseni
Esimesed elanikud olid eel- indoeurooplased , keelde on tulnud eelindoeuroopsa keelde kuuluvaid sõnu nagu amorodo; lastra; veiga
Keldid - keelelised ja kultuurilised mõjutused berce ; bugallo; croio
Roomlased: jõudsid Galiitsiasse II saj eKr, vallutasid territooriumi alles I saj eKr. Algas aeglane romaniseerumisprotsess. See toimus läbi mitmete eelisseisundite jagamise : rooma kodanikuks saamise ja territooriumide jagamise, samuti läbi abielude.
Germaanlased: V saj pKr. Nad võtsid galeegi-ladina keele omaks. Keelde tulid siiski mõned germaani laenud: laberca; espeto (sülitama); roupa (riided)
Araablased: 8. sajand; võtsid omaks galeegi-ladina keele. Keelde tulnud mõned araabia keele sõnad laranxa (apelsin); aceite; azucre
Galeegi keel eraldus ladina keelest 8. sajandi paiku, selleks ajaks oli kiriku ja admirisatsiooni ning rahva poolt kõnelevad keeled nii palju eraldunud, et neid võis pidada kaheks erinevaks keeleks . Ladina keelest galeegi keele lahknemine oli aeglane ja märkamatu protsess. 8. sajandil kuulus Galiitsia Astuuria ja Leoni kuningriiki, kuigi jäi usnagi autonoomseks ning ajaloo jooksul 10,11,12 sajandil oli perioode , kus oli täiesti iseseisev. Galeegi keelel oli tähtsus eelkõige kõnekeeles, kirjakeel oli põhiliselt ladina keel.
Esimesed galeegi keelsed tekstid on küll pärit alles 12. sajandist. Ladina keel jäi kultuuri, administratsiooni, liturgia ja õpetamise keeleks.
12. sajandil tekkis iseseisev Portugali riik. 12-14. sajand oli geleegi keele kui luulekeele hiilgeaeg. Täpsemini galeegi-portugali keele kui luulekeele hiilgeaeg. Galeegi-portugali keeleks nimetatakse keskaegset portugali keelt, millest lahknes galeegi keel ja portugali keel. Portugali keel sai portugalis ametlikuks keeleks, samal ajal kui galeegi keel hakkas pärast keskaega hääbuma ning seda ei kasutatud. Seetõttu on galeegi keeles säilinud palju sõnalõppe, mida peetakse tänapäeva portugali keeles arhaismideks.
Galeegi keel kui luulekeel - kogu Ibeeria poolsaarel va kataloonias. Galeegi keeles luuletasid ka paljud autorid mujal euroopas nt sitsiilias. Keel oli esindatud paljudes kuningaõukondedes.
Galeegi keele hiilguse lõpp 14-15 saj lõpp

• kastiilia kuninga mõjuvõimu kasv ja tsentraliseerumine
  
• välismaised aadlikud
  
• sõjad ja võitlused trooni pärast
  
• rahvaarvu vähenenmine- kaob tugev keskklass, kes suudaks oma huvisid kaitsta
  
• kirikureform , mille tagajärjel Galeegi kirik kaotab autonoomia
  

Keelt ei kasutatud enam kirjanduses, kasutatakse suulises kõnes ja tekkisid dialektid, killustuminek. Kirjanduses ja teadustöös seda kõnekeelt ei kasutatud.
Rexurdimentost tänapäevani
19. sajandi lõpus alguse saanud liikumine, mille eesmärgiks oli keele taastamine, rahvusluse ja patriotismi rõhutamine läbi keele, poliitiline ja kultuuriline aktiivsus.
Curroz Enriquez- luuletaja, väga populaarne , kirjutas ebavõrdsusest
Luuletajad ja kirjanikud arvasid, et nemad on esimesed, eks luuletavad või kirjutavad galeegi keeles. Seetõttu ei teadnud nad midagi varasematest keelereeglitest ning panid kirja suulist keelt.
19. sajandi viimastel kümnenditel kirjutati esimesed sõnaraamatud ja grammatikad . Tekkis galeegikeelne press. Esimene ajaleht O Tio Marcos da Portela.
1905. aastal loodi RAG Galeegi keele kuninglik akadeemia, mis uurib galeegi keelt ja kultuuri ning arendab keelenormi ning loob seadusi keelenormi ja keele kaitseks.
1916 A corunas esimene Irmandade da Fala. Falaks nimetatakse keskaegset portugali keelt. Vennaskond, kelle eesmärgiks oli patriotism , keele kaitsmine ja väärtustamine. Olid sõnaraamatute ja grammatikate kirjutamise toetajad, uurisid keelt lingvistiliselt ning nõudsid galeegi keele saamist administratsiooni ja õpetamise keeleks. Oma ideede levitamiseks asutasid nad ajalehe A Nosa Terra .
1918 I Asamblea Nazonalista Galega nõudsid Galiitsia autonoomiat, galeegi keelt ametlikuks keeleks, Galiitsia vastuvõtmist Rahvasteliitu.
Nos liikumine, haritlaste liikumine, mis kaasajastas keelt, standardiseeris ja tegeles keele leviku suurendamisega.
1923 Galeegi keele õpingute seminar, muutis keele teaduskeeleks
1931 Galeegi rahvuslik partei- saavutasid selle, et 1936 võeti vastu Galiitsia autonoomia statuut
Kodusõda ja Franco: kirjutati eksiilis
1950: Galaxia kirjastus: galeegi keel pole ainult luulekeel, sobib väga hästi ka teistes zanrites kirjutsmiseks, sai paljude ajakirjade publitseerimise keskuseks
1960-1970 tekkis Galaixa normatiiv , mille lõid intellektuaalid
1965 loodi ülikooli juurde Galeegi keele ja kultuuri osakond .
1970 avaldas Galeegi keele kuninglik akadeemia esimesed Galeegi keele ortogtraafianormid
1971 RAG morfoloogilised soovitused
1971 loodi Galeegi keele instituut, mis kuulub Santiago de Compostela ülikooli juurde; selle eesmärgiks on uurida keelt, lingvistikat, keeleekspertide õpetamine, aitab luua normatiive, arendab keeleuurimistehnoloogiaid
1971 Galeegi keele instituut avaldas esimese galeegi keele õpiku (Galego 1,2,3), mis täiendas RAG-i soovitusi .
Millalgi siis avaldati lastejuttude kogumikud, mis aitasid keelt normaliseerida.
1973 portugali filoloog Manuel Rodriguez Lapsa kirjutas Galeegi keele kohta teoase, mis toetub portugali keelele ja peab portugali keelt galeegi keele aluseks.
1981 Galiitsia autonoomia statuut. Määrati kindlaks galeegi keele õpetamise alused
1982 Galeegi keele normativiseerimisdekreet NOMIGA baasnorm ortograafia ja morfoloogia kohta. Määrati kindlaks, et kuninglik akadeemia vastutab normativiseerimisprotsesside eest.
1983 Lingvistika normativiseerimise seadus
See kõik tõstis rääkijate arvu.
12. juuli 2003 NOMIGA modifikatsioonid. Kooskõlastati normatiivi ja tehti nt järgmised muudatused:
13. juuni 2005 sai galeegi keelest Euroopa Liidu ametlik keel koos iiri gaeli? keelega
Galeegi keele tunnused ja eripärad:

• 7 vokaali
  
• Tähti j, k, w, y ei ole keelele algupäraselt omased ning neid kasutatakse võõrapärastes sõnades
  
• Y täht on tavaliselt asendatud i-ga, j x-ga või ll-ga nt xove ning soovitatakse eelistada omasõna mozo
  
• Gh, mida kasutatakse ainult suulises keeles ning mis hääldub nagu sissehingatud h täht inglise keeles seda nim gheadaks
  
• Passiivi kasutatakse vähe va juriidilised, teadus ja ajakirjandustekstid
  
• Eksisteerib topelteitus no...nada
  

Erinevad liikumised:
Reintegracionismo
Peavad galeegi keelt üheks portugali keele variandiks, on lingvistiline disüsteem, mida nimetatakse galeegi-lusitaania-afrikaani-brasiilia süsteemiks, mis on maailmas tuntud kui portugali keel. Disüsteem sellepärast, et niipalju kui räägitakse hispaania keele eri dialekte ona ka portugali keelel eri dialektid, millest üks on galeegi keel. Selle maailmavaate hulka kuuluvad ka lusitaanid, kes peavad galeegi ja portugali keelt samaks keeleks ning nende deviisiks on, et ühel päeval räägivad galeegid ja portugallased ühte ja sama keelt.
Nad kritiseerivad praegust kirjakeele normi, väites et see on liiga hispaniseerunud, kuna omaks on võetud hispaania keele tähestikku, kuuluvad tähed N ja LL. Samuti kritiseeritakse seda, et kirjakeele norm ei aktsepteeri traditsiooniliselt galeegi keelele omaseid sõnalõppe ­–COM/- ARIA ja aktsepteerib hispaania keelele omaseid –BLE/ -CION / -ERIA
On loodud ka mitmeid organisatsioone:
Galiitsia- Portugali sõprusorganisatsioon ning näiteks Portugali ülikoolides õpetatakse galeegi keele dialekte kui portugali keele dialekte.
Nad pole uut normi heaks kiitnud ning lähtuvad sellest vanemast 1960-1970. aastate normatiivist da maximos.
Vastukaaluks neile on Autonomistas
Kes väidavad, et galeegi keel on unikaalne normatiiv. Neid süüdistatakse siis selles, et nad on soovinud galeegi keele hispaniseerumist ning arvatakse, et tänu sellele on galeegi keel muutunud liiga hispaania keele sarnaseks ning varsti polegi enam galeegi keelt , on üks hispaania keel. Pooldavad –BEL/-ZA/-ARIA
Hispaania keele mõju galeegi keelele:
Galeegi keel tänapäeval
Galeegi keelt räägib kaks miljonit inimest galiitsias ja samapalju mujal, kokku on rääkijaid ca 4 miljonit.
Räägitakse rohkem:

• Külad
  
• Rannikupiirkonnad
  

Räägitakse vähem:

• Linnad (Vigo, A coruna: kus elab kõige rohkem rahvast)
  
• Sisemaa
  

Galeegi keele oskust peetakse tähtsaks ja keelt väärtustatakse.
Vanem generatsioon- peaaegu kõik ütlesid oma esimesed sõnad galeegi keeles.
Need kes on sündinud Franco võimu ajal, need ei õppinud koolis ning nende keeleoskus pole väga hea, ise õppinud oma vanematelt jne.
Noored- koolides õpetatakse galeegi keelt esimese keelena.
Galeegi keelt emakeelena rääkivate inimeste protsent vähenenud, hispaania keelt emakeelena rääkivate inimeste protsent suurenenud.
90% oskab rääkida
80% kasutab igapäevaelus
Kõige rohkem on probleeme galeegi keeles kirjutamisega; rääkimise, lugemisega, arusaamisega probleeme vähem.
Suurem enamus Galiitsialastest arvab , et peaks oskama ainult galeegi keelt, 40%, et mõlemat keelt ja 1% arvab, et mainult hispaania keelt.
Tänapäeva tavaelus räägitakse endiselt erinevaid keeledialekte ning kasutatakse paljusid hispaania keele mugandeid. On väljakujunenud castrapo- galeegi ja hispaania keele segukeel, mida osad räägivad.
Väljendid galeegi keeles: