pidevalt täiustada erinevate materiaalsete hüvede abil. Hoolimata teda ümbritsevast keskkonnast ostab inimene näiteks üha uusi ja moodsamaid külmkappe või televiisoreid ning vanad viskab minema. Sellise egoistliku teguviisi tulemusel on tekkinud määratu laiad prügiväljad, ning mõte, et nõnda jätkates upume lõpuks oma jäätmete sisse, ei olegi nii eluvõõras, kui me kõik loota tahaksime. Oma vaated moderniseerunud tarbimisühiskonna kohta esitab itaalia kirjanik Italo Calvino romaanis ,,Nähtamatud linnad". Autor kirjeldab kujutletavat Leonia linna, mis sünnib iga päev uuesti, kuna sealsed elanikud võtavad hommikuti kasutusele uhiuued tarbeesemed. ,,Vanadest" kodumasinatest on moodustunud prügivallid, mis piiravad asulat igast küljest ning pidevalt laienedes ähvardavad üle ujutada kogu maailma. Italo Calvino kujutelm võib mõjuda liialdusena, kuid laiemas mõttes käitub inimene just sellise mudeli järgi
· Juan Rulfo · Gabriel García Márquez 20. Nimetage kolm James Joyce'i teost. · ,,Ulysses" · ,,Kunstniku noorpõlveportree" · ,,Finnegans Wake". 21. Nimetage eksistentsialismi esindajaid kirjanduses. Jean-Paul Sartre, Albert Camus. 22. Nimetage kolm absurditeatri juhtfiguuri. · Samuel Beckett · Eugène Ionesco · Harold Pinter 23. Nimetage 20. sajandi tuntumaid itaalia kirjanikke. Luigi Pirandello, Italo Svevo, Eugenio Montale, Salvatore Quasimodo, Garzia Deledda, Giosuè Carducci 24. Nimetage üks maailmakuulus kirjanik endisest "sotsialismileerist". Boriss Pasternak.
tegur on kindlasti tarbekaupade masstootmine ja tarbimine. Pakendid on pahatihti valmista- tud lagunematutest ja keskkonnale kahjulikest ainetest, kuna tootja jaoks on see odavam. Prügimäed laiuvad juba hektaritesuurustel maalappidel ning inimtervisele halvasti mõjuvad kemikaalid imenduvad pinnasesse, kust nad leiavad tee juba meist toiduahelas allpool olevatesse organismidesse. Võimatuna ei näi ka mõte, et paarikümne aasta pärast upume täielikult oma prügi sisse. Itaalia kirjanik Italo Calvino on oma novellis ,,Uuenevad linnad 1" kirjeldanud utoopilist Leonia linna, mis sünnib iga päev uuesti, kuna iga päev võtavad tema elanikud kasutusele uhiuued tarbekaubad ning vanad visatakse minema. Prügimäed ümbritse- vad linna igast ilmakaarest ning tõenäoliselt ujutab Leonia rämps peagi üle kogu maailma. Selline vaade tarbimisühiskonnale ei ole reaalselt nii eluvõõras, kui võiks loota. Juba praegu
idee, ,,rahvusülene kirjandus" 1c) eelmisele teemale vastukaaluks või ühe alateemana käsitleb kirjandus ka globaliseerumise tumedamat poolt: võõrandumine, ekspluateeriv majandusmudel, vaesuse suurenemine osades piirkondades, piireületav kuritegevus jms Vorm, narratiiv a) äärmusliku postmodernistliku mängulisuse, keerukuse ja tekstilisuse taandumine. See ei ole vastureaktsioon postmodernismile, pigem leebem versioon varasematest praktikatest. Vrd. Italo Calvino "Kui rändaja talvisel ööl" (1979) ja David Mitchelli "Pilveatlas" (2004): suurim erinevus nt suhtumine "lõpu" või "lõpplahenduse" ideesse. Postmodernism väldib selgeid ja ühemõttelisi lõppe, kuid uuem kirjandus taas tähtsustab seda elementi. Ka üldisemalt on uuemale kirjandusele tunnuslik tugevam narratiivsus, klassikaline lugude jutustamine. Teinekord kasutatakse sellise postmodernismi "moodi" oleva kirjanduse puhul ka mõisteid "post-postmodernism" ja "meta-modernism"
Euroopa Liidu Bologna statistika järgi räägivad itaalia keelt emakeelena 65 miljonit inimest põhiliselt Itaalias (13% EU elnikkonnast) ja teisese keelena räägib seda 14 miljonit inimest (3%). Kaasaarvatud itaalia keele kõnelejaid mitte-Eurpooa Liidu riikides nagu Sveits ja Albaania ning teistel mandritel on kogu kõnelejate arv üle 85 miljoni. Itaalia keel tuleneb ladina keelest. See on üks Indo-Euroopa keelkonna harudest. Itaalia keel on kõige rohkem suguluses kahe Italo-Dalmaatsia keelega Sitsiilia ja ''väljasurnud'' Dalmaatsia keelega. Erinevalt teistest romaani keeltest, on itaalia keeles jäädvustatud rõhk lühikeste ja pikkade kaashäälikute vahel. Nagu enamikes ka romaani keeltes, on rõhk isepärane. Romaani keelte hulgast on itaalia keel sõnavaralt kõige lähemal ladina keelele. Itaalia keelel on palju murdeid. Mõnda murret võib omal moel nimetada ka ajalooliseks keeleks. Keele ja murde eristamine on tehtud teadlaste poolt.
triviaalsed, kitsilikud elemendid, püütakse kahandada lõhet "kõrge" ja "madala" kultuuri vahel; modernismi suurtele metafüüsilistele ja filosoofilistele otsingutele hakati vastanduma mängulisuse, "kerguse", sihiliku fragmentaarsuse ja suurte teeside puudumisega; kadus respekt kultuuri akadeemilisuse vastu; suur osa kunstnikest soovib lihtsalt oma publikut põgusalt provotseerida, suuremat eesmärki polegi Kirjanikud Jorge Luis Borges Gabriel Garcia Marquez Umberto Eco Italo Calvino Salman Rushdie Milan Kundera Stanislaw Lem Kazuo Ishiguro
suurvõimudega: 16. sajandil langes Itaalia põhjaosa Hispaania ja hiljem osaliselt Austria võimu alla. 19. sajandil sai Risorgimentost alguse Itaalia ühendamine, mis saavutati 1870. aastal suuresti tänu Giuseppe Garibaldi sõjalistele oskustele. 1922 tulid võimule fasistid. Aastal 1946 kuulutati Itaalia vabariigiks. Itaalia kirjanikud : · Giovanni Boccaccio, 13131375 · Arrigo Boito · Dino Buzzati, 19061972 · Italo Calvino · Dino Campana · Giosuè Carducci, 18351907 · Dante Alighieri, 12651321 · Grazia Deledda · Umberto Eco (1932) · Dario Fo · Bono Giamboni · Giovannino Guareschi · Primo Levi · Valerio Magrelli (1957) · Filippo Tommaso Marinetti · Eugenio Montale · Elsa Morante (19181985) · Alberto Moravia (19071990) · Pier Paolo Pasolini · Francesco Petrarca · Luigi Pirandello (18671936) · Salvatore Quasimodo · Giuseppe Ungaretti
Marcel Prousti ulatuslik romaanisari „Kadunud aega otsimas” ilmus aastatel 1913–1927 ja koosneb seitsmest osast: „Swanni poolel” (1913), „Noorte õitsvate neidude varjus” (1919), „Guermantes'i pool” (1920–1921), „Soodom ja Gomorra” (1921–1922), „Naisvang” (1923), „Kadunud Albertine” (1925) ja „Taasleitud aeg” (1927). Viimased kolm osa ilmusid postuumselt. 13. Nimetage kaks Italo Calvino raamatut. Millised olid tema suuremad teened kirjanikuna „Nähtamatud linnad”, „Ämblikuvõrkude rada”, „Poolitatud vikont”, „Itaalia muinasjutte”, „Parun puu otsas”, „Olematu rüütel”, „Kosmikoomika”. Kasutab selliseid võtteid nagu iroonia, sümbolism, satiir ja allegooria ühes realistliku detailitäpsusega, käsitleb armastuse, võõrandumise, eksistentsi ja identiteedi teemasid 14
1939), Joyce’i viimane teos, toetub itaalia filosoofi Giambattista Vico ajastute ringkäigu teooriale. Teemaks on ühe iiri kõrtsmiku ja tema naise elu, kellel on kaksikud pojad, kuid selle loo tegevuseni jõudmine on väga raske, sest tõeliseks peategelaseks on keel kui selline üldse. Lausetesse on kokku sulatatud mitmekümne maailma keele sõnu, mida Joyce tundis, ja niimoodi loodud uusi tähendusi. 4. Italo Svevo (1861 – 1928). Esimene tähtsam itaalia modernist. Lähtus oma peateoses, romaanis „Zeno südametunnistus“, samuti oma novellides Freudi alateadvuse teooriast, kuid rakendades seda loomingulises vormis oma tegelaste peal, näitas ära selle piirid ja osalise paikapidamatuse. Tähtsuselt on teda võrreldud Marcel Proustiga (1871 – 1922) prantsuse kirjanduses. Svevo õppis Joyce’i tundides inglise keelt ja sai temaga sõbraks, mõlemad austasid väga teineteise loomingut
Lähedal Veronas toimus Shakespeare'i jäädvustatud Capulettide ja Montague'de perekonnadraama, nüüd on see sobiv koht lihtsalt suviseks ooperinautimiseks. 6 Friuli-Venezia Giulia / Trieste Kui Veneetsia Vabariik Napoleoni rünnaku all kokku vajus, siis taandus viimane doodzh just sellesse regiooni, Udinesse. Trieste on kõige keskeuroopalikum Itaalia linn ja sellisena on teda imetlenud paljud kirjanikud: James Joyce, Italo Svevo, Umberto Saba jne. 7 Liguuria / Genova Vaatemänguline piirkond, kus mäed kõrgelt Türreeni merre laskuvad. Genova, üks peamisi Vahemere sadamaid ja Kolumbuse sünnilinn, on säilitanud oma sajanditepikkuse kuulsuse. Kuulsa laulufestivali paik San Remo on tüüpiline Itaalia merelinn. 8 Emilia-Romagna / Bologna, Rimini, San Marino Bologna vanalinnas pakuvad varju kaaristutega ääristatud tänavad, Romagna ääretutes randades värvilised päikesevarjud
On reaalne aeg, kus elab loodusteadus ja kogemuste aeg, mida kutsume eduks. Aeg voolab, me saame kõigest teada intuitiivselt. Modernistlik proosa: Inglise- James Joyce, Virginia Woolf, David Herbert Lawrence. USA- William Faulkner, Gertrude Stein, Ernest HemingwayFranzes Scott Fitzgerald. Saksa- Franz Kafka, Thomas Mann, Herman Hesse, Hugo von Hofmannstahl, Robert Musil, Alfred Döblin, Arthur Schnitzler. Prantsuse- Marcel Proust, Andre Gide. Itaalia- Italo Svevo. Hispaania- Miguel de Unamuno. Autor kaob (kõike teadva jutustaja kadumine), mitte lineaarne, mitmekihiline, vihjeline ja katkendlik kogemus, fragmentaarsus, intertekstuaalsus. Vormi eksperimendid, alateadvus (psühhoanalüüsi mõju), teadvuse vool-sisemonoloog, müüdid, sümbolid, enesesüüvimine, analüüs, mõtisklus ja mälestus, psüholoogilne aeg, avatud algused ja lõpud. Modernistlik luule: tunnused- eklektilisus,
mees paks. 3) v+adv ldk adv+v rom k v+adv 4)ns+gen ldk gen+n rom k n+gen 5. Romaani keelte rühmitamine Ida-Romaani keeled (rumeenia, dalmaatsia, itaalia) Lääne-romaani keeled (prantsa,hisp, portugali, oksitaani, katalaani+itaalia põhjadialektid) Oluline eristav joon: mitmuse tunnus, tegusõnade 2.pöörde tunnus Ibero-Romaani keeled(portugali, galeegi, hisp, katalaani) Gallo-Romaani keeled(oksitaani, franko-provanssaali, prantsuse) Italo-Romaani keeled (retro-romaani, sardi, itaalia, dalmaatsia) Balkani-Romaani keeled (rumeenia) 6. Rahvad ja nende keeled Apenniini poolsaarel 1. at. e.Kr. Venetid, keldid, messaapid, liguurid, sikulid, itali rahvad, etruskid. Itali rühm: umbri keel, oski keel, volski. Latiini-faliski rühm: faliski, ladina keel 7. Rahvad ja nende keeled Euroopas 1. at. e.Kr. Keldid, ibeerid, keltibeerid, idagermaanlased, läänegermaanlased 8. Suured Vahemereriigid enne Rooma impeeriumi
“mina” paljuneb, toimuvad metamorfoosid, muundu- mised; ilmuvad hiiglased, kääbused jms. Inimlikud väärtused ja tunded lahustuvad 6.Levinuim seisukoht on, et postmodernismi paradoksid, ebaselgus, mitmemõttelisus, iroonia, määramatus ja juhuslikkus asendavad modernistlikku suletust, ühtsust, korda, absoluuti ja mõistuslikkust. 7.Postmodernistlike kirjanikena määratletakse kindlalt Umberto Ecot, Jorge Luis Borgest, Italo Calvinot, Salman Rushdiet. Üheks esimeseks post- modernistlikuks ameerika kirjanikuks oli John Barth.Postmodernistlikest autoritest tuleks mainida veel Don DeLillot, Douglas Couplandi, Bret Easton Ellist, J. G. Ballardi Uuem Eesti kirjandus Kirjandusmuutused 1990. Aastetel Ühiskondlikud muutused Tehnoloogilised muutused Kaanoni (kvaliteetsed/ tähtsad teosed) muutused Ühiskondlikud muutused NSVL lagunemine
Charles’i eluajal hiilgas kirik ilmselt eredalt paljudes toonides. Böömimaa maal on just tuntud oma ebatavalise värvikasutuse poolest, kus on kombinatsioon pastelltoonidest ja segatud, ebamäärastest värvitoonidest, mis on hoopis erinev triaadist Euroopa maalikunstis. Kasutusel on üheskoos lillad, helerohelised, roosad, laimikarva, ja hallid toonid. (Snyder 1985: 26) Vormid ja kompositsoonid on sarnased mujal Euroopas populaarsetega. Böömi kunst on nii prantsusepärane, kui ka italo-bütsantsilik, kuid esineb ka tugevaid böömilikke mõjusid. (Snyder 1985: 27) Kui Charles IV 1378. aastal suri, muutus kultuurielu drastiliselt, sest tema poeg, Wenceslaus IV pidi rohkem hakkama poliitilise mediaatori rolli täitma, kui arendada kunstielu. Lõuna Böömimaal aga arenes veel kunstnike tegevus. üks suurimaid selle aja kunstnikke oli anonüümne meister, kes tegi näiteks Saint Giles’i kiriku altarimaali Trebonis 1385-90 – justkui kaaaegne saksa ekspressionismi algus
Ei näi olevat suuri eesmärke, taotlusi ega väärtusi; lähendab üksteisele kõrgkultuuri ja massikultuuri, ülevalt ja madalalt; segab sageli omavahel tegelikkust ja väljamõeldist, algupärast teksti ning tsitaate ja parafraase; on sageli mänguline ja lõbus. Postmodernistlikest autoritest peaksid gümnaasiumiõpilased kindlasti teadma selliseid nimesid nagu Jorge Luis Borges, Gabriel Garcia Marquez, Umberto Eco, Ian McEwan, Italo Calvino jne Eestis sai postmodernism kunsti- ja kultuurimaastikul moeideoloogiaks taasiseseisvumise järel, vabanenuna nõukogude kultuurikammitsaist. 18 LUULETUSTE ANALÜÜS LISA 1 Postmodernismile ainsa tunnusena tuvastasin interpunktsiooni täieliku puudumise, kuid muidu on luuletus/laul lihtsalt ümber tehtud Smilersi teos. Kirjatükki on raske jälgida, sest
Itaalia keeles oleneb mitmus sellest, kas on ns või ms sõna ja mitmuse lõpuks on mingi vokaal. "S" on säilinud läänevariantides ja kadunud idavariantides. Tegusõna 2. pöörde tunnus- hispaania keele sina-pöörde lõpus on "s", itaalia keeles "i". Saab rühmitada ka teisiti. 1) Ibero-Romaani keeled: portugali, galeegi, hispaania, katalaani 2) Gallo-Romaani keeled: oksitaani, franko-provanssaali (kuigi paljud ei pea seda eraldi keeleks), prantsuse 3) Italo-Romaani keeled: reto-romaani, sardi, itaalia, dalmaatsia 4) Balkani-Romaani keeled: rumeenia Indoeuroopa keelkond · iraani keeled (nt. pärsia, kurdi, osseedi, afgaani) · india keeled (nt. sanskriti, tänap. hindi, urdu, bengaali jne., mustlaskeel) · tohhaari keel (hääbunud, räägiti kuni 7. saj. Kesk-Aasias Hiina Turkestanis) · heti keel (hääbunud, räägiti Anatoolia impeeriumis) · armeenia keel · illüüria ja albaania keeled (Balkani ps
hüpnootilisus. Muusika ühendab endas salsat, latinot, diskot, jazzi, souli, funki. ACID HOUSE- 1987 väga pop Inglismaal. Oli lubatud peaaegu kõik- sämplerid, fantaasia. See psühhodeelia element, ECSTASY- katkematu muusika, mis peab tantsija viima transsi. Karmid, valjud ja väänlevad samplingud tekitavad hüpnootilise efekti. Kasutatakse sünteesi kujul keemilise hapete mulksuvaid hääli. Suur muutus tantsumuusika ajaloos. HIP HOUSE- sulam rapi vokaalist ja house’i rütm idest. ITALO HOUSE- kavalad tootmise tehnikad, tabavad meloodiad, ergutavad klaveri viisijupid ja A m eerikalikud vokaalid. Itaallased loovad uue m uusika žanri, m illes kasutavad väga palju klaverit. Praeguseks on selle asemele tekkinud techno ja trans POP HOUSE- et tavalised pop artistid oleks tantsupõrandal rohkem vastuvõetavad, segati need house’iga. S aadi pop house. NEW AGE MUSIC- uue ajastu muusika- on tulemas uus ajastu, ufoloogia. Rahulikkus, lõõgastum ine
capabilities. The army at the same time prepared, through a Military Cryptography Commission, for the solution of enciphered German radio messages. These would be intercepted by the major fortress stations in the northeast that faced Germany. Of the other major countries of Europe, only Austria-Hungary had prepared cryptanalytically for the war. The Dual Monarchy began to intercept the radio messages of her arch-rival Italy in 1908. In 1911, with the Italo-Turkish conflict, Captain Andreas Figl became the chief of a newly formed cryptanalytic bureau that was to do remarkable work. Other nations remained ignorant. England, Germany, and Russia made no preparations whatsoever for military radio intelligence. It was about their only failure in readying for the expected conflict. Finally, in an obscure corner of the Balkans, someone helpfully slew an archduke, and the nations leaped recklessly into the bloody cockpit of war. 8. Room 40
annaabi.ee 
