15. sajandi vahetus, s.o u 100 aastat hiljem kui teistes kunstiliikides Renessanssmuusikalt barokkmuusikale ülemineku aeg on siiski 16.17. sajandi vahetusel Mõistet "renessanss" kasutatakse peamiselt kujutava kunsti puhul ja seoses Itaaliaga Muusikaline renessanss on seotud pigem Madalmaadega, seepärast nimetatakse seda ajastut ka Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastuks Eesti muusika ajalugu Eestlaste laulmist ja tantsimist mainis esmakordselt Saxo Grammaticus "Gesta Danorumis" (1179. aastal) Eesti folkmuusika traditsioon on üldiselt kaheks perioodiks jagatud Vanemaid folklaule kutsutakse ka regilauludeks, mille poeetilist meetrikat, regivärssi, kannavad kõigi baltisoome rahvaste traditsioonid Regilaulud olid eestlaste seas laialt levinud kuni 18. sajandini, mil need hakkasid rütmikate folklauludega asenduma Professionaalsed Eesti muusikud kerkisid esile 19. sajandi lõpus Eesti rahvusliku ärkamise ajal
KOOL EESTI Referaat Koostaja: NIMI Rühm: AT-13 Juhendaja: NIMI Pärnu 2015 · SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................... SISSEJUHATUS Eesti Loodus Kliima Taimestik Eksport Import Maavarad Majandusharud.............................................................................................................................. KOKKUVÕTE............................................................................................................................. KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................................ · Eesti Eesti Vabariik on maa ja riik Põhja-Euroopas. See piirneb põhjast üle Soome lahe Soomega, läänest üle Läänemere Rootsiga, lõunast Lätiga ja idast Venemaa Föderatsiooniga. Eesti p...
Rauaaeg: · Vanem rauaaeg o Eelrooma rauaaeg 500 ekr-50 pkr o Rooma rauaaeg 50-450 · Keskmine rauaaeg 450-800 · Noorem rauaaeg o Viikingiaeg 800-1050 o Hilisrauaaeg 1050-1200 Ajalooline aeg:Periood keskaaja algusest kuni tänapäevani . Seda uuritakse kirjalike allikate toel. Eesti keskaeg- 1201-1558 Eesti uusaeg- 1558-1900 Eesti uusimaeg e. Lähiajalugu 1901- tänapäev Kirjalikud ajalooallikad: · Saxo Grammaticus · Liivimaa vanem riimkroonika · Läti Henriku Liivimaa kroonika Kiviaeg: Pulli asula- vanimasulakoht Eestis , 9000 ekr.Kõik mesoliitikumi asulad k.a Pulli asula kuuluvad Kunda kultuuri alla. Kunda kultuur: Suur osa maast veel vee all. Kunda kultuuri elanikud rajasid asulad veekogude lähedusse, kus oli soodne kalastada, küttida veelinde ja metsloomi. Elati 15-30 liikmeliste kogukondadena. Liikuvad asulad.Töö ja tarbeesemed olid valmistatud kivist, luust ja sarvest ning puust
Kordamiseks: II. Eesti rahvaluule 1. Eesti rahvaluule liigid ja zhanrid: mõistete selgitus, teoreetilised lähtekohad Pärimuse liigitamine sõltub uurija ja liigitamise eesmärgist. 4 põhilist liigitamise kriteeriumit · Liik kui teaduslik konseptsioon (rajaneb loodusteaduslikule mõtlemisele, lähtutakse liigist kui ideaaltüübist, kriteeriumiteks stiil, struktuur, teema, fn) · Liik kui püsiv vorm (kui muutub pärimuse ajaloolis-kultuuriline taust, jäävad pärimusvormid ikkagi samaks (nagu kirjandusteos)) · Liik kui muutuv vorm (arenevad välja ühest nn ürgvormist) · Liik kui sõnaliselt avalduv vorm (tekstide erinev alus väljendusviisis sõnavara, tegelastüübid, sümbolid) Folkloorizanr suhteliselt püsiv, esituses korduv vorm, mis erineb teistest kunstilise väljenduslaadi, funktsiooni ja tähendusliku sisu poolest. Eesti folkloori põhizanrid, mida on rohkesti talletatud ja uuritud: Rahvalaulud: regivärsiline e regilaul ja uuem ehk riim...
Eesti Tony Jürisaar PM21 Eesti Vabariik Riigihümn:Mu isamaa, mu õnn ja rõõm Pealinn:Tallinn Pindala:45 227km² Riigikeel(ed):eesti Ametlik(ud) keel(ed):eesti Rahvaarv:1 286 540 (1.01.2013) Rahvastiku tihedus:28,6 in/km² Riigikord:parlamentaarne Vabariiki President: Toomas Hendrik Ilves Peaminister:Andrus Ansip Iseseisvus:24. veebruaril 1918 taastati:20. augustil 1991 SKT:25,784 miljardit USD(2011) SKT elaniku kohta:19 375,101 USD Rahaühikeuro :(EUR) Ajavöönd:Ida-Euroopa aeg+2 GMT talveaeg, +3 GMT suveaeg Tippdomeen:.ee ROK-i kood:EST Telefonikood:372 Ülevaade Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas. Eesti piirneb põhjas üle Soome lahe Soome Vabariigiga, läänes üle Läänemere Rootsi Kuningriigiga, lõunas Läti Vabariigiga ja idas Vene Föderatsiooniga. Eesti pindala on tänapäeval 45 227 ruutkilomeetrit, Teise maailmasõja eel oli see praegusest suurem.Kaugemas ajaloos oli nüüdne Eesti Vabariigi territoorium üks osa Liiv...
pärimusmuusikaks Noodikirjal põhinev kirjalik muusika, mille lähedased mõisted on kunstmuusika ja (Lääne) klassikaline muusika Tehnoloogia kasutamisel põhinev levimuusika ehk populaarmuusika NB! Rahvamuusika on teatud inimrühma kasutuses olev muusika, mis ei kuulu professionaalse muusika valda. Eesti rahvalaulude üleskirjutused 12.-16. saj teated laulmisest (nt Saxo Grammaticus, LHK, Fabricius) 17. saj esimesed laulude terviktekstid (1660. aastatel J. St. Von Holsteini käsikirjas, trükis 1695.a Ch. Kelchi kroonikas) 18. saj A. W. Hupeli saadetised J. G. Herderile (10 teksti), kes avaldab need kogumikus „Volkslieder“ (1778-1779) 19. saj A. H. Neus, A. F. J. Knüpffer, M. Veske, J. Hurt (40 500 laulu), 20. saj alguses viiside üleskirjutamine (EÜS) ja fonografeeringud Eesti rahvalaulude liigituse alused
Folkloristika aluste kordamisteemad I. Üldküsimused: ajalugu, teooria, mõisted, uurimisviisid 1. Rahvaluule mõiste eesti folkloristikas: mõiste kujunemise ajalugu, terminid ja definitsioonid; rõhuasetuste muutused ja nende põhjused. Rahvaluule mõiste on kujunenud kahte telge pidi: vertikaalne telg kujunes sõltuvalt eesti rahvaluule ja kultuuriajaloo, sh. teadusajaloo üldisest arengujoonest (19. sajandi kultuurimurrang; rahvaluule aine rohkus arhiivis; filoloogilise suuna domineerimine); horisontaalset telge kujundasid rahvusvahelised teaduskontaktid (saksa, nõukogude, soome, viimase vahendusel Põhjamaad ja Ameerika). Eestikeelne rahvaluulealane terminoloogia kujunes 19. sajandil saksa keele mõjul. Hurt 1896. a oma kõnes toob lõpuks saksakeelsetele terminitele eestikeelsed vasted. Kreutzwald ,,vana vara" Hurt ,,rahvamälestused" (kõik, mida rahvas oma minevikust mäleta...
Eesti Vabariik on maa ja riik Põhja-Euroopas. See piirneb põhjast üle Soome lahe Soomega, läänest üle Läänemere Rootsiga, lõunast Lätiga ja idast Venemaa Föderatsiooniga. Eesti pindala on 45 227[5] km². Eestit mõjutab parasvöötme hooajaline kliima. Eesti on demokraatlik parlamentaarne vabariik, mis on jaotatud viieteistkümneks maakonnaks. Pealinn ja kõige suurem linn on Tallinn. 1,34 miljoni elanikuga on Eesti Euroopa Liidu üks kõige väiksema elanikkonnaga riike. Eesti oli 22. septembrist 1921 Rahvasteliidu liige ja kuulub 17. septembrist 1991 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni, 1. maist 2004 Euroopa Liitu ja 29. märtsist 2004 NATOsse. Eesti on samuti alla kirjutanud Kyto protokollile. Eestlased on läänemeresoome rahvas, lähedalt suguluses soomlastega. Eesti keel jagab soome keelega palju sarnasusi. Sisukord [peida] * 1 Nimi * 2 Loodus o 2.1 Topograafia o 2.2 Kliima o 2.3 Taimestik o 2.4 Loomastik * 3 Rii...
saj.) Appendix Probi (3. 4. saj.)- 227 sõna seletus, hea ja halva sõnaksutuse näited d) Glossariumid, glosside kogu, märkused, mis kirjutati käsikirjadesse, seletava sõnaraamatu eelkäijad Reichenau glossarium (8. 9. saj.)- Piiblitõlke Vulgata sõnade seletused Kasseli glossaarium- germaani-ladina sõnastik e) Erialased traktaadid, meditsiin, arhitektuur, põllumajandus, kulinaaria Vitruvius 1. saj. e. Kr. De architectura libri X: non enim architectus potest esse grammaticus Apicius 1. saj. p. Kr. De re coquinaria Aulus Caecilius 3.- 4. saj. p. Kr. Mulomedicina Chironis- veterinaaria käsiraamat f) Juriidilised dokumendid- germaani rahvaste dokumendikogud Lex salica 6. saj. Lex ripuaria 6. saj. frankide seadused Edictus Rothari 643- langobardide seadused Lex Romana visigothorum 5. 6. saj. läänegootide seadused Vulgaarladina keele kaudsed allikad- allikateks on erinevad romaani keeled auca (prov.), oca (it., hisp.), oie (pr
Eesnimi Perenimi EESTI VABARIIK TUNNITÖÖ Õppeaines: ANDME- JA TEKSTITÖÖTLUS teaduskond Õpperühm: Juhendaja: lektor Anne Uukkivi Esitamiskuupäev: ................... Allkiri: .................................... Tallinn 2014 SISUKORD SISUKORD ..........................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................4 1. NIMI .............................................................................................................................................5 2. LOODUS ..............................................................................................................
· rahvatantsu võimalikult täpne (kirjeldustele ja eeskujudele vastav), kuid loomulik esitus, sageli juuresolijat osavõtul folkloorne tants; · rahvatantsu seaded, töötlused ja stiliseeritud uuslooming lava(rahva)tants. 9.1. Rahvatantsude kogumineVarasemad kirjapanekud vanades kroonikates on napid teated selle kohta, et eestlane on mingis olukorras tantsinud. Neis on vaid erandjuhtudel püütud kirjeldada mõnd tantsusammu. Saxo Grammaticus (12. sajandil) kõneleb eestlaste tantsimisest enne lahingut. Tegemist oli meeste tantsuga, mille abil sõdalased püüdsid arvatavasti suurendada ühtekuuluvustunnet ja võitlusvaimu, võib-olla ka maagiliselt mõjutada lahingu käiku. 16. sajandil kirjeldab Balthasar Russow talupoegade pidutsemist ja tantsimist kirmestel (kirikulaatadel) jm. 1610. aastal on kirja pandud esimene tantsulise liikumise kirjeldus Dionysius Fabriciuse teoses "Liivimaa asukate tavad, usund ja eluviis",
Austrvegr Teised rooma päritoluga kirjamahed: Claudious Ptolemaios Cassiodorus Enea Silvio de Piccolomini (paavst Pius II) Wulfila (4-5 saj pma) kristlik munk tõlkis esimest korda piibli ühte germaani keelde (gooti keelde) Germaanlased võiks jaotada kahte suurde rühma: 1) Lõuna-germaanlased (Tacituse Germania) 2) Põhja-germaania pärinevad Islandilt (Saemundr Sigfusson) 13. saj Snorri Sturluson Noorem Edda Põhja-Germaania Merseburgi manamised, Saxo Grammaticus Hõimude järgi 3 rühma: 1) Põhja-germaanlased (svealased, gootid, vendid) 2) Ida-germaanlased (rändasid Skandinaaviast ida poole) (vandaalid, burgundid) 3) Lääne-germaanlased (elasid mandril kogu aeg, Reini jõe ääres) Lääne-Germaani kultusliidud (igal ühel hõimu kaitsejumal) 1) Ingveonid (Yng) 2) Istveonid 3) Hermionid Seisus ühiskonnaga, aristokraadid arvasid end pärit jumalatest Kerle (siit tulnud nimi Karl sõjamees, vaba mees)
röövimise eesmärgil. Kus kaubitsemine lõppes ja kust algas röövimine raske vahet teha.Tihedalt läbipõimunud. Norra vanemas kirjanused pikk kirjeldus kuramaa rannikus, kus kaks venda kogusid suurema sõja salga ja muretseid 1 laeva , millega purjetasid kuramaa rannikule, kõigepealt röövisid ja siis jäid paikseteks ja elasid seal aastaid. See tüütas neid ära ja hakati jälle sügavamal sisemaal röövima. Purjetasid ka tagasi kodumaale hiljem. Saxo Grammaticus. Taani kroonikakirjutaja kirjeldas mitmeid röövretki Kuramaa rannikutele. Organiseeritud sõjakäigud, eesmärkidest pakutud et katse , viikingite ülemvõimu kehtestamiseks. Viikingite aeg 11 saj keskpaigas ära. Idamere-paganate retklemine, kuramaalased ja saaremaalased. Kardeti skandinaavia maades. Suurim vägitegu Sigduna hävitamine. Ohu allikas Venemaa, idamaa tõus viikingite eestvedamisel tekkinud vana-vene riik , hakkas piire laiendama
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
