Nektariin Nektariin on väikese siledakoorelise viljaga virsikusort. Varem räägiti virsikust ja nektariinist kui kahest täiesti erinevast liigist. Praegu on nektariini ladinakeelne nimetus Prunus persica ehk virsik. Virsikud jagunevad koore omaduste ja luuseemne eraldumise alusel kolme gruppi: 1) kergelt sametise, viltja udeja karvkattega ja hõlpsasti eralduva luuseemnega.2) samuti karvkattega, kuid halvasti eralduva luuseemnega 3) nektariinid ehk sileda koorega viljad. Virsik pärineb Hiinast, kus teda tunti juba 3000- 4000 aastat tagasi. Tänapäeval viljeldakse kõigi maakera subtroopilise kliimaga piirkondades. Virsik (k
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS HOTELLITEENINDAJA Älis Saadjärv VIRSIK, NEKTARIIN JA PASSION Referaat Toiduaineõpetuses Pärnu 2010 VIRSIK ladina keeles: Prunus persica inglise keeles: peaches vene keeles: itaalia keeles: pesco prantsuse keeles: pêcher soome keeles: persikka rootsi keeles: persika saksa keeles: Pfirsich Kirjeldus Virsik on väga hinnatud puuvili nii kauni välimuse kui mahlase viljaliha meeldiva maitse tõttu. Virsiku pind on karvane, ühel küljel on madalam või sügavam vagu ja varrepoolses otsas süvend. Enamasti on koor rohekaskollane, erkkollane kuni punane, päikesepoolsel küljel on tavaliselt punane laik. Virsiku viljaliha on
viljad koristatakse pooltoorelt. Virsikust toodetakse mahla, kompotti, moosi, kasutatakse ka salatites, pannkookide katteks, jogurtites, pudingites jne. Sileda pinnaga virsikuid nimetatakse nektariinideks. Virsik on väga hinnatud puuvili nii kauni välimuse kui mahlase viljaliha meeldiva maitse tõttu. Nende jaoks, kelles virsiku karvane pind külmajudinaid tekitab, püütakse aretada siledama pinnaga sorte. Kuigi virsik kannab ladina keeles nime Prunus persica ehk pärsia ploom, on tema algkoduks siiski Hiina, kus vanades ürikutes mainitakse virsikut juba 2000 aastat enne meie ajaarvamist. Hõrk virsikukook Kogus Koostis- ja maitseained PÕHI 100 g või 0.75 dl Suhkur 1 tk Muna 1 tl Küpsetuspulber 2.5 dl Jahu veidi soola KATE 2 dl Hapukoor
Kaslased Alfabeetiline Aasia lõvi Ladina k. nimi: Panthera leo persica Keha pikkus: 1,31,8 m Turja kõrgus: 1,31,5m Kaal: 120200 kg Suguküpsus: 35 a. Innaaeg: Oktoobrist novembrini Tiinuse aeg: 105112 päeva Poegade arv: 24 Eluviis: Seltsiv, elab perekondadena. Toitumine: Sõralised, samuti kariloomad. Amuuri tiiger Ladina k. nimi: Panthera tigris altacia Pikkus: 2,73,5 m Saba pikkus: 1 m Kõrgus: 1,051,1 m Kaal: 250280 kg Suguküpsus: 3.5. eluaastal Innaaeg: Aastaringselt
· · Syringa × diversifolia (S. oblata · × S. pinnatifolia) erilehine sirel · Syringa × henryi (S. josikaea · × S. villosa) Henry sirel · · · Syringa × hyacinthiflora (S. ·oblata × S. vulgaris) hüatsintsirel · · Syringa × josiflexa (S. josikaea · × S. komarowii) madjari sirel · Syringa × laciniata (S. protolaciniata × S. vulgaris) lõhislehine sirel · Syringa × persica (S. protolaciniata × unknown) pärsia sirel · Syringa × prestoniae (S. komarowii × S. villosa) Prestoni sirel · Syringa × swegiflexa (S. komarowii × S. sweginzowii) SIRELITE HAIGUSED Pseudomonas Pungad tumenevad, kuivavad. Noortel lehtedel teravaservalised Sireli bakterpõletik syringae pv.
piiranud ennast mitte mingisuguste toitude söömisel, proovides ja hinnates kõike sööke, kuid suure pidusöömingu lõpus orjatarid tõid oma valitsejannale kristallpokaali, mis oli täidetud veega pooleks lahjendatud õunaäädikaga. Kuninganna Nitokris olevat väitnud, et naine peab igal hommikul vannis käima ning saledana püsimiseks laskma end iga päev masseerida. Hammaste puhastamiseks närisid egiptlased Sudaanis ja LõunaEgiptuses kasvava puu Salvadora persica juuri, hingeõhu aga hoidsid värske piima kuristamise, lõhnavate ürtide ja viirukite närimisega. Kortsude silumiseks määriti näole segu taimeõlidest, viirukiklistiirist, vahast ja rohttaimedest. Egiptlaste küüsi kattev punane värv oli tõenäoliselt henna. Mõlema soo esindajatel on leitud tätoveeringuid nii näolt kui kehalt, kusjuures on võimalik, et pigmenti osati juba naha alla viia. Üks muistsete egiptlaste põhimõte: ilu ja veetlus algab isiklikust hügieenist,
lūna luna luna luna luna lună luna c) Rõhuliste vokaalide pikenemine (hilisema diftongiseerumise alus) (nt. pr. pede > pied). d) Kaovad viimased ladina diftongid (monoftongiseerumine): /ae/ > /ε/ (caelu > celu), /oe/ > /e/ (poena > pena). Diftong /au/ (>/o/) kaob hiljem. e) Mõned konsonantühendid on lihtsustunud: /ns/ > /s/ (mensa > mesa); /nf/ > /f/; assimilatsioonid: /rs/ > /ss/ (persica > pessica). f) Mõnede lõpukonsonantide kadumine: /m/ ja /s/ (viimane ainult Kesk-Itaalias ja Daakias). 28. VL morfoloogilised eripärad võrreldes klassikalise ladina keelega Morfoloogia Kaks tendentsi: erandlikud vormid muutuvad - analoogia (ühtlustumistendents): igas tüüpkonnas väheneb erinevate vormide arv, väheneb tüüpkondade arv. - flektiivne e. sünteetiline keel → isoleeriv e. analüütiline keel (analüütilised v. perifrastilised vormid)
Esineb arvukalt tolmukaid. Perekond Prunus Läänepoolkeral kasvad liigid olid täitsa võõrad. Idapoolkeral kasvavad mõned tuntumad liigid : • P. cerasifera - Haraline ploomipuu ehk harilik alõtša • P. cerasus – Hapu kirsipuu • P. domestica – Aed-ploomipuu • P. dulcis – Harilik mandlipuu • P. maackii – Amuuri toomingas • P. padus – Harilik toomingas • P. persica – Harilik virsikupuu • P. triloba - Kolmehõlmaline mandlipuu • P. serrulate - Peensaagjas kirsipuu • P. mahaleb - Lõhnav kirsipuu • P. avium – Magus kirsipuu Perekond Prunus Mandlipuu õitseb Virsik õitseb Amuuri toomingas õitseb Perekond Prunus Mandlipuu viljad
o Morus alba mooruspuu o Ficus carica h. Viigipuu Sugukond Rosaceae roosõielised o eluvormid varieeruvad, sageli puittaimed o kibuvitsad ja roosid - perekond Rosa o h. pihlakas (Sorbus aucuparia) õunapuu (Malus domestica), pirnipuu (Pyrus communis), vaarikad ja murakad (Rubus spp.) aedmaasikas (Fragaria ananassa) viirpuu (p. Crataegus) o Perekond Prunus ploomipuu Prunus persica Prunus armeniaca Prunus padus Prunus cerasus kirsipuu Prunus domestica ploomipuu Selts Fagales pöögilaadsed eluvormilt puittaimed, sümbioosis bakteritega Frankia perekonnast Õied ühesugulised, silmapaistmatud nutjates või tähkjates, sageli rippuvates õisikutes Õiekate lihtne, koosneb 6 õiekattelehest Kroon puudub, Vili pähkel
ploomipuuliste (Prunoideae) alamsugukonnas, näiteks perekondades ploomipuu (Prunus), kirsipuu (Cerasus), toomingas (Padus), aprikoosipuu (Armeniaca) ja virsik (Persica). Ploomide luuvili areneb ühest viljalehest, viljalehe servade liitekoht on vilja pinnal näha vaona. Luuvilja perikarp on hõlpsasti jaotatav õhukeseks eksokarbiks (koosneb kutiniseerunud, vahakihiga kaetud
lna luna luna luna luna lun luna c) Rõhuliste vokaalide pikenemine (hilisema diftongiseerumise alus) (nt. pr. pede > pied). d) Kaovad viimased ladina diftongid (monoftongiseerumine): /ae/ > // (caelu > celu), /oe/ > /e/ (poena > pena). Diftong /au/ (>/o/) kaob hiljem. e) Mõned konsonantühendid on lihtsustunud: /ns/ > /s/ (mensa > mesa); /nf/ > /f/; assimilatsioonid: /rs/ > /ss/ (persica > pessica). f) Mõnede lõpukonsonantide kadumine: /m/ ja /s/ (viimane ainult Kesk-Itaalias ja Daakias). Morfoloogia Kaks tendentsi: erandlikud vormid muutuvad - analoogia (ühtlustumistendents): igas tüüpkonnas väheneb erinevate vormide arv, väheneb tüüpkondade arv. - flektiivne e. sünteetiline keel isoleeriv e. analüütiline keel (analüütilised v. perifrastilised vormid) Morfoloogia, anlüütilised konstruktsioonid a) 4. ja 5. käändkonna kadumine: 4. kk. sõnad 2
Keha hooldamiseks olid kasutusel segud, mille koostises võis olla mett, kaltsiiti ja soola, igapäevane keha õlitamine säilitas naha elastse ja õrnana. Leiud tõestavad, et keha hõõruti ka jaanikaunade pulbriga, higistavatesse kohtadesse pandi aga viiruki ja kaerajahu segust valmistatud pallikesi. Hammaste puhastamiseks närisid egiptlased Sudaanis ja LõunaEgiptuses kasvava puu Salvadora persica juuri, hingeõhu aga hoidsid värske piima kuristamise, lõhnavate ürtide ja viirukite närimisega. 19.sajandi väljakaevamised annavad tunnistust suurest tähelepanust, mida muinasegiptlased pöörasid oma välimusele. On leitud mitmesuguseid karbikesi, raseerimisvahendeid, palmilehvikuid, elevandiluust kamme, peegleid ja purgikesi. Peegleid tehti poleeritud metallist, raamid olid valmistatud puidust, pronksist,
Keha hooldamiseks olid kasutusel segud, mille koostises võis olla mett, kaltsiiti ja soola, igapäevane keha õlitamine säilitas naha elastse ja õrnana. Leiud tõestavad, et keha hõõruti ka jaanikaunade pulbriga, higistavatesse kohtadesse pandi aga viiruki ja kaerajahu segust valmistatud pallikesi. Hammaste puhastamiseks närisid egiptlased Sudaanis ja LõunaEgiptuses kasvava puu Salvadora persica juuri, hingeõhu aga hoidsid värske piima kuristamise, lõhnavate ürtide ja viirukite närimisega. 19.sajandi väljakaevamised annavad tunnistust suurest tähelepanust, mida muinasegiptlased pöörasid oma välimusele. On leitud mitmesuguseid karbikesi, raseerimisvahendeid, palmilehvikuid, elevandiluust kamme, peegleid ja purgikesi. Peegleid tehti poleeritud metallist, raamid olid valmistatud puidust, pronksist,
rahvameditsiinis leidnud kasutamist liigesepõletiku raviks. Pohlad elavdavad sooltetegevust ja ergutavad kuseeritust. Aitavad ka palavikku langetada. Maasikas (Fragaria vesca metsmaasikas)- maasikad suurendavad südamejõudlust, viivad organismist välja liigse vee ja saastained, seega saavad kergendust soolade ainevahetushäirete all kannatajad (sapi- ja neerukivid, podagra). Vaarikas (Rubus idaeus) vaarikas on hea valuvaigistaja ja palavikulangetaja. Virsik (Persica vulgaris) annab jõudu südamele, on abiks rauavaegusaneemia korral, üldtugevdav. Aprikoos (Armeniaca vulgaris) aprikoosid on eriti hinnatud aneemia raviks toimivad hästi vereloomeprotsessi. Ananass (Ananas comosus) on pärit Brasiiliast ja Paraguaist. 1493.aastal leidis Columbus selle vilja Guadaloupe'i saarelt ja viis selle endaga kaasa Hispaaniasse. Selle tulemusena kasutati ananassi omas ajas purjelaevadel skorbuudivastase vahendina. Ananass on tuntud
annaabi.ee 
