Sveits Liina tera Rb 11 Üldist Ø Merepiirita riik Ø Pealinn: Bern Ø Pindala: 41 285 km² Ø Elanike arv: 7 785 800 (2009) Ø Riigikeeled: saksa, prantsuse, itaalia ja retoromaani Veekogud Ø Sveits moodustab veelahkme Reini kaudu Põhjamerre, Rhone`i jõe kaudu Vahemere lääneossa, Ticino jõe kaudu Aadria merre ja Inni jõe kaudu Musta merre Ø Tuntumad järved: Genfi järv, Bodeni järv, Neuchâteli järv, Luzerni järv, Zürichi järv ja Lago Maggiore Kõrgendikud ja Madalikud Ø Alpid Ø Juura mäestik Ø Lombardia madalik Ø Põhja-Reini madalik Haldusjaotus Ø 26 kantonit Keeled Ø saksa keel (63,7% kogu rahvastikust Ø
kuritegevuse määrasid arenenud riikides. kliimavöötmes. Populaarseim alkohoolne jook on vein. Naaberriigid: Ta piirneb põhjast Saksamaaga, Neil on neli riigi keelt, sealhulgas prantsuse, Pinnamood: Sveits on mägine ja kõrgemad läänest Prantsusmaaga, lõunast Itaaliaga, idast saksa, itaalia ja retoromaani. mäed on nt. Dufor, Domi mägi ja Weisshorn Austria ja Liechtensteiniga. Sveits on laialdaselt tunnustatud kui rahvusvaheline uurimiskeskus, kus era ja Vaatamisväärsused: Sveitsis on Alpid, kus avalikus sektoris edendatakse tõhusalt teadust saab tegeleda talvesportidega
liikmeid, on viimane järk-järgult võtnud endale väljapaistva rolli seadusandlusprotsessi suunamisel ja föderaalseaduste täitmisel. Sveitsi liidupresident valitakse Liidunõukogu seitsme liikme seast. Üheaastase ametiaja jooksul täidab ta esindusfunktsioone. Demograafia ja riigikeeled Sveitsis on kolm ametlikku riigikeelt: saksa (seda räägib 63.7% rahvast), prantsuse (20.4% rahvast) ja itaalia (6.5% rahvast) keeled. Retoromaani keel, mida räägib 0.5% 9 rahvast, on ka riigikeel, kuid ametlik on ta vaid siis, kui ametiasutused ajavad asju retoromaani keelt kõnelevate kodanikega. Bernist idapool (va. Ticino) räägitakse põhiliselt saksa keelt. Bernist läänest räägib enamik elanikkonnast prantsuse keelt. Ticino kantonis räägitakse enamasti itaalia keelt. Retoromaani keel räägitakse vaid osades Graubundeni kantoni regioonides.
Igal kantonil on enda põhiseadus - parlament ja valitsus. Riigis on kehtiv keskajast pärit seadusandlus. 1848 aastal vastu võetud põhiseaduse alusel on riigipeaks president, kelle parlament valib valitsuse liikmete seast üheks aastaks ilma tagasivalimiseõiguseta. Seadusandlik võim kuulub kahekojalisele Liidukogule, täidesaatev võim on 7- liikmelisele liidunõukogule. Põhiandmed: Pindala: 41 288 km2 Rahvaarv: 7 277 000 inimest Pealinn: Bern Keeled: saksa, prantsuse, itaalia ja retoromaani keeled on riigikeeled Rahaühik: Sveitsi frank Suurimad linnad: 1. Zürich - 343 000 inimest 2. Basel - 176 000 inimest 3. Genf - 172 000 inimest Kõrgeimad mäed: 1. Monte Rosa - 4634 m 2. Dom - 4554 m 3. Weisshorn - 4512 m 3 1.1. Loodus Sveitsil on viis naaberriiki. Ta piirneb Austria, Prantsusmaa, Liechtensteini, Saksamaa ja Itaaliaga
Kliima · Sveits jaguneb viieks regiooniks, mille vahel on suured kliimaerinevused: Juura mäestik, Sveitsi kiltmaa (Mittelland), Ees-Alpid, Alpid ja Alpidest lõuna poole jääv ala. · Rahvastik · Sveitsil on neli ametlikku riigikeelt: saksa keel (63,7% kogu rahvastikust; koos teiste riikide kodanikega 72,5%), prantsuse keel (20,4%; 21,0%), itaalia keel (6,5%; 4,3%). Romansi keelt, mis kuulub retoromaani keelte hulka, räägib ainult väike kogukond (0,5%; 0,6%) riigi kaguosas Graubündeni kantonis. Majandus · Sveits on moodsa turumajandusega riik, kus töötus on väike ja tööjõud on kõrgelt kvalifitseeritud. Samuti on SKP ühe elaniku kohta väga kõrge. · Tööjõu arvatav suurus 2009. aasta andmete järgi on 4,103 miljonit ja töötus 2010. aasta veebruaris 4,4%. · 7,4% elanikkonnast elab alla vaesuspiiri.
tekstiilitooteid, kunstkäsitööd, piimasaadusi. Keel Sveits koosneb 23 kantonist. Igal kantonil on enda põhiseadus, parlament ja valitsus. Riigis on kehtiv keskajast pärit seadusandlus. Kahel kolmandikul sveitslastest on saksa esivanemad. See osa rahvast räägib saksa keelt. Lääne pool räägitakse tavaliselt prantsuse keelt. Seda kasutab 18 % elanikest. Lõuna pool, Ticino kantonis, räägivad sisserännanud itaallased oma emakeelt, see on umbes 10 % rahvastikust. Riigikeel on ka retoromaani keel, mida kõneldakse Graubündeni kantonis. Umbes 48% sveitslastest on katoliiklased ja 44% on protestandid. Kasutatud kirjandus: 1) Axis geograafia entsüklopeedia 2) www.miksike.eeotsisõna: sveits 3) http://et.wikipedia.org/wiki/%C5%A0veits 4) EE 9.köide 5) ENEKE 4.köide
(romaan,romanss) Spetsiifilisemalt hakati romaanideks nimetama pikemaid värsistatud lugusid. 2. Mõiste ’romaani filoloogia“ Romaani keeltes kirjutatud tekstide uurimine ja taastamine 3. Romaani keeled Euroopas 1. hispaania keel ~ 400 miljonit 2. portugali keel ~ 200 miljonit 3. pantsuse keel ~ 175 miljonit 4. itaalia keel ~ 70 miljonit 5. rumeenia keel ~ 25 miljonit Neil pole iseseisvat riiki: 6. katalaani keel ~ 6 miljonit 7. retoromaani keel (selle keele puhul räägime dialektide rühmast) Seda räägitakse Šveitsis ja Põhja-Itaalias. Šveitsis nimetatakse romanšiks (see on seal riigikeel)- kõnelejaid ~ 40 000, Põhja-Itaalias nimetatakse ladiini keeleks ja kelle kõnelejaid on 10 000. Kõige enim kõneldud keeleks retoromaani keelte seast on friuuli keel 500 000 pealise kõnelejaskonnaga. 8. oksitaani keel (provanssaali) ~ 2-3 miljonit keelt 9. sardi keel (Sardiinia saarel) ~ 1 miljon 10
Tihti vaadatakse sama keelt eraldi keeltena, just poliitilistel põhjustel. Ometi on suur hulk keeli, mille "keele"staatuses keegi ei kahtle, ning millel on selja taga iseseisev riik. Millised on iseseisva riigiga keeled, alustades suurima kõnelejate arvuga keelest. 1. hispaania keel ~ 400 miljonit 2. portugali keel ~ 200 miljonit 3. pantsuse keel ~ 175 miljonit 4. itaalia keel ~ 70 miljonit 5. rumeenia keel ~ 25 miljonit Neil pole iseseisvat riiki: 6. katalaani keel ~ 6 miljonit 7. retoromaani keel (selle keele puhul räägime dialektide rühmast) Seda räägitakse Sveitsis ja Põhja-Itaalias. Sveitsis nimetatakse romansiks (see on seal riigikeel)- kõnelejaid ~ 40 000, Põhja-Itaalias nimetatakse ladiini keeleks ja kelle kõnelejaid on 10 000. Kõige enim kõneldud keeleks retoromaani keelte seast on friuuli keel 500 000 pealise kõnelejaskonnaga. 8. oksitaani keel (provanssaali) ~ 2-3 miljonit keelt 9. sardi keel (Sardiinia saarel) ~ 1 miljon 10
Keelerühmad: · Germaani GOOTI, rootsi, norra, taani, fääri, islandi, läänegermaani, inglise, saksa, friisi, hollandi, flaami, afrikaani. · Balti Leedu, läti · Slaavi Vene, valgevene, ukraina, poola, tsehhi, slovaki, bulgaaria, sebia-horvaadi, sloveeni, makedoonia · Keldi Iiri, gaeli, kõmri, bretooni · Romaani LADINA, itaalia, hispaania, katalaani, portugali, prantsuse, provansi, retoromaani, sardiinia, rumeenia. · Indoiraani SANSKRITI, hindi, bengali, pundzabi, marathi, urdu, gudzarati, bihaari, sindhi, nepali, singali, pärsia(farsi), kurdi, putsu (afgaani) · Kreeka Vana-kreeka, kreeka. · Albaania · Armeenia Keelkond: Uurali keeled Keelerühmad: · Saami keeled Lõunasaami, Umea saami, Pitea saami, Lulea saami, põhjasaami, Inari saami, Kemi
Vana-Kreeka Indoeruroopa keeled: Germaani keeled - Rootsi, norra, taani, fääri, islandi, läänegermaani, inglise, saksa, friisi, hollandi, flaami, afrikaani, gooti, ülemsaksa, alamsaksa Balti keeled - Leedu, läti Slaavi keeled: idaslaavi keeled vene, valgevene, ukraina; lääneslaavi keeled poola, tsehhi, slovaki; lõunaslaavi keeled bulgaaria, serbia-horvaatia, sloveenia, makedoonia. Romaani keeled itaalia, hispaania, katalaani, portugali, prantsuse, provansi, retoromaani, sardiinia, rumeenia, ladina Kreeka Keldi keeled iiri, gaeli, kõmri, bretooni Armeenia Albaania Indoiraani keeled: indoaaria keeled sanskrit, hindi, bengali, pandzabi, marathi, urdu, gudzarati, bihaari, sindhi, nepali, singali; iraani keeled pärsia (farsi), kurdi, pustu (afgaani). Soome-ugri keeled: Saami (Lapi) keeled lõunasaami, Umeå saami, Piteå saami, Luleå saami, põjasaami, Inari saami, Kemi saami, koltasaami, Akkala saami, Kildini saami, turjasaami
katalaani portugali prantsuse provansi retoromaani sardiinia rumeenia ladina KREEKA Kreeka Vana-Kreeka
· lõunaslaavi keeled · bulgaaria · serbia-horvaadi · sloveeni · makedoonia · Romaani keeled · itaalia · hispaania · katalaani · portugali · prantsuse · provansi · retoromaani · sardiinia · rumeenia · Kreeka · kreeka · Keldi keeled · iiri · gaeli · kõmri · bretooni · Armeenia · armeenia · Albaania · albaania · Indoiraani keeled indoaaria keeled
MAAILMA KEELED 59. Maailma keeled, nende liigitamise põhimõtted. Indoeuroopa keeled GERMAANI KEELED ROMAANI KEELED Põhjagermaani itaalia rootsi hispaania norra katalaani taani portugali fääri prantsuse islanfi provasi läänegermaani retoromaani inglise sardiinia saksa rumeenia friisi hollandi, flaami KREEKA afrikaani KELDI KEELED BALTI KEELED iiri leedu gaeli läti kõmri bretooni SVLAAVI KEELED idaslaavi keeled ARMEENIA vene
annaabi.ee 
