Igatahes oli see suur rikkus, seal oli ka keep, mis muutis nähtamatuks ja ka sõrmus. Sigried läheb appi Güntherile(kirde-sakslane, kuningapoeg). Sig aitab Günil vaenlasest võitu saada. Günil on õde Kriemhild. Kes hakkas meeldima Sigridele. Gün on põhmõtteliselt nõus sellega aga Gün tahab Islandi kuningatütart Brunhild. Bru andis oma kosilastele ülesanded ja kui seda ära ei suudetud teha, siis võeti pea maha. Brun kutsus Sigi appi ja ülesanded said tehtud. Sig käis pulmaööl Gün asemel ja võttis pulmaöölt Brult mõned ehted ja andis oma naisele. Mõnda aega olid kõik õnnelikult paarikaupa koos. Mõne aja pärast Bru hakkas ajama, et nemad on Sigidist ja Krist kõrgemal. Siis Krie rääkis ära, et Sig on hoopis kõva vend ja kõik teod ise korda saatnud. Siis oli Brun väga pettunud ja muutus vihaseks. Gün tunnistas kõik ülesse
kus ta sai nautida kena Louise de la Valliere'i seltsi. · 1660. aastal rajati lossi ümber muinasjutuline park. · Pärast abiellumist Hispaania infanta Maria Teresega otsustas noor Louis XIV, et ehitab jahilossist midagi hoopis suurejoonelisemat ja uhkemat. · Tööle asusid arhitektid Louis Le Vau ja maalija, sisekujundaja Charles Le Brun jt. Le Brun (1619 - 1690) · Tema suurimaks tööks oli XVII saj II poolel Versailles' lossi siseruumide kujundus. · Ta alustas 1668. aastal vannitubadest, seejärel valmisid Suur Vestibüül ja Saadikute Trepp (viimane hävitati 1752. a Louis XV käsul). · Lossi kõige pidulikum osa - Peegligalerii - sai valmis 1684. aastal. · Le Brun ühendas pargi lossiga, maalid seinapinnaga,
o Louis le NAIN Kolm venda "HEINAMAALT KOJUTULEK" kujutanud ka sepikojas töötavaid seppasid · olustikumaalid kui suri, siis kahe ülejäänud venna maalid muutuvad vaesemaks Le Nain'ide koloriit üsna vaene o Jacques CALLOT Graafik "SÕJAKOLEDUSED" o Kunstiakadeemia Charles le BRUN · Versailles' lossi kujundaja Nicolas POUSSIN · Ideaalmaastik · Heroiline maastik Claude LORRAIN · Hea koloriit Hyacinte RIGAUD · Portretist · Tuntuim portree Louis XIV-st · Skulptuur o Pierre PUGET o Antoine COYSEVOX o Francois GIRARDON "NÜMFID APOLLONI KUMMARDAMAS"
sellest lossist absoluutse monarhia sümboli. Algul kasutas Louis XIV jahilossi salajase kohtumispaigana, kus ta sai nautida kena Louise de la Valliere'i seltsi. 1660. aastal rajati lossi ümber muinasjutuline park. Pärast abiellumist Hispaania infanta Maria Teresega otsustas noor Louis XIV, et ehitab jahilossist midagi hoopis suurejoonelisemat ja uhkemat. Tööle asusid arhitektid Louis Le Vau ja maalija, sisekujundaja Charles Le Brun jt. Le Bruni (1619 - 1690) suurimaks tööks oli XVII saj II poolel Versailles' lossi siseruumide kujundus. Ta alustas 1668. aastal vannitubadest, seejärel valmisid Suur Vestibüül ja Saadikute Trepp (viimane hävitati 1752. a Louis XV käsul). Lossi kõige pidulikum osa - Peegligalerii - sai valmis 1684. aastal. Le Brun ühendas pargi lossiga, maalid seinapinnaga, skulptuurid ehitistega, mööbli ruumiga. Versailles' lossi ehitamine jätkus kogu Louis XIV valitsusaja jooksul
° Alumine soklikorrus võimsad üle kahe korruse ulatuvad paarissambad (kolossaalorder) rahulik ja pidulik rütm ° Fassaadi keskel värava kohal antiiktempli viilu meenutava katusega paviljon ° Eeskujuks paljudele teiste maade riigiasutustel jne Vaux-le-Vicomte'i loss ja park ° Louis XIV kahtlustas Fouquet rahavarguses ° Minister vanglasse, ise hakkas Versailles' lossi ehitama ° Samad kunstnikud : arhitekt Louis Le Vau, maalikunstnikud Charles Le Brun ja aiakujundaja André Le Notre Versailles' loss ° Louis XIV peamine residents ° Pariisist 40 km ° Pidi ületame kõik varasemad valitsejate elupaigad ° Parimad prantsuse arhitektid, maalijad, skulptorid ja tarbekunstnikud Joules Hardouin-Mansart ° Varem samas kohas asus jahiloss, mida laiendati oluliselt (580m) ° Lossi juures sirgete kiirtena kolm teed ° Künka harjal loss, mille keskosa ja eenduvate tiibade vahel pidulik Marmorõu Versailles' park
lossist absoluutse monarhia sümboli. Algul kasutas Louis XIV jahilossi salajase kohtumispaigana, kus ta sai nautida kena Louise de la Valliere'i seltsi. 1660. aastal rajati lossi ümber muinasjutuline park. Pärast abiellumist Hispaania infanta Maria Teresega otsustas noor Louis XIV, et ehitab jahilossist midagi hoopis suurejoonelisemat ja uhkemat. Tööle asusid arhitektid Louis Le Vau ja maalija, sisekujundaja Charles Le Brun jt. Le Bruni (1619 - 1690) suurimaks tööks oli XVII saj II poolel Versailles' lossi siseruumide kujundus. Ta alustas 1668. aastal vannitubadest, seejärel valmisid Suur Vestibüül ja Saadikute Trepp (viimane hävitati 1752. a Louis XV käsul). Lossi kõige pidulikum osa - Peegligalerii - sai valmis 1684. aastal. Le Brun ühendas pargi lossiga, maalid seinapinnaga, skulptuurid ehitistega, mööbli ruumiga. Versailles' lossi ehitamine jätkus kogu Louis XIV valitsusaja jooksul
Prantsuse kunst 17.sajandil Riti Pajula Loo 2010 Arhitektuur Jätkus Fointainebleau maneristliku koolkonna mõju Francois Mansart(1598-1668).kõrge katuse alla lisakorrus(mansardkorrus) Ehitati edasi Louvre´i lossi idakülge Alguses Itaaliast Bernini, kuid tema stiil ei sobinud kuningale Usaldati 1665. Aastal mitmele arhitektile, nende hulgas ka Claude Perrault(1613-1688) Louvre´i idafassaad on kolmekorruseline. Alumine korrus on lihtne, sellele toetuvad üle kahe korruse ulatuvad paarissambad. Fassaadi keskel oleva värava kohal on antiiktempli viilu meenutava katusega paviljon. Idafassaad vaimustas tollel ajal paljusid ja on olnud mitmele ehitisele eeskujuks. Versailles´ loss Louis XIV laskis ehitada, sest kadestas rahandusministri Fouquet uut Vaux-le- Vicomte lossi. Parimad arhitektid, maalijad, skulptorid ja tarbekunstnikud. Juhtiv arhitekt Jules Hardouin- Mansart(1646-17...
on Invaliidide varjupaiga vägev kuppelkirik Pariisis, mis valmis a 1706. See on tsentraalehitis kõrgel alusel seisva kupliga ja majesteetlikumaid kuppelehitisi maailmas. Selle võlu on tingitud kuplist, millel on absoluutselt domineeriv tähtsus ja mis seetõttu tingimusteta mõjule pääseb. Arhitektuur on viimase võimaluseni lihtne ja range, ainult kupliosa detailides on märgata baroki vastukaja. Hardouin-Mansart. Invaliidide kuppelkirik ● Charles Le Brun (1619-1690) Louis XIV stiili sisearhitektuuri ja dekoori väljakujundamisel juhtiv meister. Oli maalija, kuid andis joonistusi ka sisekujunduse, skulptuuri, mööbli ja üldse kõigi kunstkäsitööalade jaoks. Le Bruni loodud dekoratiivstiili printsiibid on laenatud itaalia barokist, Pietro da Cortonalt. Kuid Le Brun käsitleb neid ehtsa prantsusepärase püüdega reeglipärasuse, selguse ja ülevaatlikkuse poole. Selle stiili
Prantsuse keel Expression orale. 1. Parler de sa journée. Je me léve vers 6 heures 30. Le matin, je prends une douche et je me brosse des dents. Puis, je m'habille et je prends le petit-déjenuer avec ma famille. Puis je vais au lycée. D'habitude, je vais a l'ecole en voiture ou en bus, parce qui j'habite loin de mon école. Les cours commentent vers 8 heures. Je déjeune a l'école avec mes amis. Les cours finissent vers 3 heures 30. Le soir, je fais mes devoirs et j'ecoute la musique. Je dîne a la maison. Je me couche vers minuit. Je me répose, qui je dors et je joue avec mon chat. Le week-end, je visite ma grand-mére et je vais a l'entraînement. Je danser hiphop. Je sors souvent avec mes amis. Nous allons au cinéma. De temps en temps nous allons au cinéma et au théâtre. 2. Parler de ses habitudes alimentaries. D'habitude je prends mon petit-déjeuner vers 7 heures et demi, mon déjeuner vers midi et je dîne vers 6 heures. Le ma...
10-15 min.enne keetmise lõppu vürtsid, ürdid. Valmis puljongist võetakse välja kondid ning see kurnatakse. Jahutada kiirelt jahutuskapis. Pruun põhikaste: Pruun põhikaste ehk sauce espagnole oli Prantsuse kõrgema kokakunsti kastmete alustala. Keedeti kaks kolm päeva rammusast pruunist puljongist ning paksendati pruuni rpux seguga. Pruuni põhikastme valmistamiseks kasutatakse erinevaid pruune puljongeid ja pruuni puljongi kontsentraate. Pruunide kastmete tihendamiseks kasutatakse brun roux. Pruun põhikaste, väljatulek 1 liiter/kg: 25 g võid, 25 g nisujahu (roux 50) 20 g tükeldatud maitseköögivilja, 50 g hakitud seeni, 1 kg purustatud tomateid, 2,25 liitrit pruuni puljongit. Võist ning jahust valmistatakse pruun segu, lisatakse maitseköögiviljad, hakitud seened ja purustatud tomatid, segatakse juurde pruun puljong ja keedetakse tasasel tulel 3-4 tundi aeg ajalt segades ning vahtu riisudes, valmis kaste kurnatakse. Kaste
Karm realist oli graafik Jacques Callot,kes tähelepanelikult jälgis inimesi aadlimeestest kerjusteni välja.eriti sünge on tema ofordisari"Sõjakoledused" Kunstiakadeemia Asutamine. 17.sajandi II poolel kujunes kunstielus määravaks õukondlik maitse ja valitsevaks sai baroklik klassitsism.1648 aastal asutati kunstiakadeemia , kui õppeasutus , kuid 1664 muutus akadeemia lisaks veel kunstielu normeerijaks ja maitsekohtunikusk . Peaaegu diktaatorliku võimu sai kunstnik Charles Le Brun, kes oli tähtsaim Versailles´lossi sisekijundaja.Le burni arvates eristab just joonistus oskus kunstniku maalrist ja käsitöölisest. Antiikskulptuurist tuletati kindlad poosid ja näoilmed,mis pidid väljendama erinevaid inimlikke emotsioone. Portreemaal. Õukondlased soovisid , et neid näidatakse tähtsate ja ilusatena,võimukatena. Kujunes välja eriline paraad portree tüüp, kus polnud tähtis inimese vaimse palge avamine ,
This huge and magnificent palace started as a hunting lodge that was built for King Louis XIII in 1624. The small lodge was the beginning of an extremely huge palace that would cost the French government more then they could imagine. It is located in the city of Versailles, in northern France, 16 km southwest of Paris. In order for Louis to have such a wonderful place he hired an architect named Louis Le Vau and a painter named Charles Le Brun. These two men made plans to build a palace that would, including gardens, cover a total of 37,000 acres. When this was completed, the king, decided it was not enough. Jules Hardouin-Mansart was hired to redesign parts of the palace. Louis Le Vau He designed and built the beautiful Hall of Mirrors. The Hall of Mirrors received its name because of the fact
Erasmuse ladinakeelne “Narruse kiitus” (1509) Keskaegse prantsuse linnakirjanduse kaks suurteost on “Roosiromaan” ja “Rebaseromaan”. “Rebaseromaani” nime all on tuntuks saanud Põhja-Prantsusmaa linnades XII-XIII saj tekkinud tsükliline loomaeepos. “Rebaseromaani” allegoorilised tegelased esindavad erinevaid ühiskonnakihte ja nende suhteid. Teoses väljendub protest feodaalladviku vastu. Nii esindab lõvi Noble kuningavõimu, karu Brun suurfeodaali, hunt Isengrin keskaadlit, eesel ja oinas on vaimulikud jne. Väiksemad loomad (kukk, kanad jt) esindavad lihtrahva kihte. Rebane on vembumees, kes vastavalt vajadusele kõiki ninapidi veab. Teine suurem allegooriline teos (21 750 värssi) on “Roosiromaan”, traktaat armastusest. I osa lõi G. de Lorris XIII saj I poolel rüütlikirjanduse laadis. II osa on satiirilisem, loodud XIII sajandi II poolel J. De Meungi poolt. Selle raamatu keskseks teemaks on mehe ja naise suhted
Olustiku maalijateks olid ka vennad de Nain’id, kellest kuusam Louie. Nad kujutavad talupoja elu raskusi ja viletsusi „Heinamaalt koju tulek“. Kõige karmimaks realistiks oli graafik Jaques Callot. Kujutab erinevaid inimtüüpe. „Sõjakoledused“ on kõige realistlikum effordi sari ja karmim. 17.saj II poolel tõuseb kunstis esile õukonna maitse ja põhiliseks saab baroklik klassitsism. Rajatakse kunstiakadeemia, mis pani paika ka normid. Direktoriks oli Charles le Brun, kus omandab põhimõtteliselt diktaatorlikud võimed kunsti osas. Akadeemia nõudis rangelt kõrgklassi kunsti järgmist. Täpsus, selgus ja idealiseerunud joonistus, värvid olid teisejärgulised. Le Brun arvas, et joonistamisoskus eristab käsitöölisest. Antiikkunstist võetakse skulptuurid. Prantsuse kunst saab 17.saj lõpul Euroopas autoriteedi ja määrab edasi akadeemilise kunsti. Avatakse Prantsuse akadeemia Roomas. Roomas töötasid Prantsuse kunsti parimad esindajad. Nicolas Poussin
Arhidektuur Itaalias ja Saksamaal *Esmajärguline kirikute ehitamine Siseruum ei jagunenud löövideks. Külglööve asendasid sageli kabeliteread. *Eeskujuks jesuiitide ordu emakirik Il Gesù(Jeesuse kirik) Roomas Giacomo da Vignola. Tähtsad maalid ja skulptuurid-taheti tekitada aukartust ja imetlust, mitte õpetada. Maalitud arhidektuuridetailid väljaspool kaunistasid voluudid- spiraalikujulised motiivid fassaadi detailid põhiliselt samad mis renessansiski **Detailid allutatud tervikule ega oma konstruktiivset ülesannet. Palju ebasümmeetriat Peetri väljak LORENZO BERNINI Saksamaa: ebaselge piir rokokooga Lõuna-Saksamaal eeskujuks Itaalia barokk rokokoo stiilis on just interjöör Würzburgi piiskopiloss . Johann Balthazar Neumann Itaalia kujutav kunst *2 suunda: naturalistlik suund Carvaggio idealistlik e akadeeemiline suund - ANNABALE CARRACCI + nõo ja vennaga *Carvaggio pärit lihtrahva hulgast, kujutas lihtrahvast ja igapäevast elu. ...
kürged katused, eraldi osadel eraldi katused, temal pärineb mõiste mansartkorrus katuse alla paigutatud lisakorrus. Suured muutused kunstis tekkisid Loius XIV võimule tulekuga LOUVRE'I LOSS arhitekt Claude Perrault, fassaad kolmekorruseline, alumine korrus lihtne, toetuvad üle kahe korruse paarissambad pidulik ja rahulik. VERSAILLES' LOSS arhitekt Jules Hardouin Mansart, sisearhitekt Charles Le Brun, pargi arhitekt Andre Le Notre Lossi kogupikkus 580m, põhihoonest lähtuvad 3 tiiba, marmorõu, üle 2000 ruumi, keskne kuninga magamistuba, kauneim ruum peegligalerii, galerii otstes 2 salongi kuningale ja kuningannale, tähtsad ruumid kaunistatud värvilise marmori, valgete ja kullatud reljeefidega, seina ja laemaalidega. Park reeglipärase pargi täiuslik näide, põhimõte: ilu tuleb luua loodust täiendades
Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 1 1 KASTMED Valge põhikaste ( sauce bechamel) Koostisained: rasvaine, nisujahu, vedelik (piim, koor, piima ja koore segu), loorberileht, sibul, nelk, terapipar, muskaatõis. Valmistamine: Piim kuumutatakse loorberi, sibula ja muskaatõiega keemiseni ja jäetakse kaanega kaetult pooleks tunniks seisma. Piimast eemaldatakse vürtsid. Valmistatakse valge segu (blanc roux). Rasvaine sulatatakse, lisatakse jahu ja kuumutatakse (jahu värv ei tohi muutuda). Segu jahutatakse ning sellele lisatakse osade kaupa jahutatud piim. Saadud segu viiakse keemiseni seda vispliga hoolikalt segades. Maitsestatakse soola ja pipraga ning riivitud muskaatpähkliga. Keeta...
Paris, Flammarion, 2003, lk 42. 3 Ibid. lk 38. 4 Hobhouse, Penelope. Aianduse ajalugu. Tallinn, Varrak, 2006, lk 150. 4 leselt, kes võttis üle Chenonceaux’ lossi, kus arendas aiad oma kuulsate meelelahutuste jaoks.5 Faquet’ Vaux-le-Vicomte lossi park muutis Louis XIV kadedaks ning kuningas palkas sama kunstnikemeeskonna, kes töötasid Vaux’ lossis: arhitekti Louis Le Vau, maalikunstniku Charles Le Brun, maastikuarhitekti André Le Nôtre. Faquet’ vahistati, Vaux’ lossi sisustus müüdi maha, et tunnistajatele maksta ning Louix XIV nõudmisel viidi aiaskulptuurid ja apelsinipuud Päikesekuninga aeda.6 1.1 André Le Nôtre André Le Nôtre (12. märts 1613 – 15. september 1700) on 17. sajandi Euroopa üks kõige andekamaid ja tuntumaid maasikuarhitekte. Vaux-le-Vicomte’i, Pariisi Tuileries’palee ja Versailles’ pargid on tema kätetöö
lossi ehitamisega. Sinna hakati ehitama kuninglikku residentsi, alustas le Roy, jätkas le Vough ja 1667. aastast Hardouin- Mansart, kes andis lossile lõpliku kuju. Muutis aiafassaadi, ehitas selle külge kaks tiiba, lõunatiib lõpetati 1682, siis asus sinna kuningas, põhjatiib 1689 ja lossi kabel 1710. Selle lõpetas de Cotte. Kõige tähtsam oli 72 meetrine peegligalerii, kaunistused teostas le Brun. Peegligalerii ühes otsas asus sõjasalong ja teises rahusalong. Versailles'i loss oli eeskujuks eri maade losside ehitamisele. Suur trianon ja invaliidide kuppelkirik. · Koos lossiarhitektuuriga arenes välja ka prantsuse aiakunst, mille rajajaks oli Andre Le Notre(1613- 1700). · Inglise stiil- looduslikud, Prantsuse stiil- kadrioru loss. Seda iseloomustas fassaadist lähtuv peaallee,
Selitamiseks sobib mage või paremini kui soolane. Või selitamiseks lõigatakse või kuubikuteks, asetatakse potti ning kuumutatakse ainult nii kaua, kuni piimavalk on rasvast eraldunud, tekib vaht. Vaht eemaldatakse. Selge vedelik valatakse teise anumasse, järele jäänud sade visatakse ära. Kuumade võikastmete (beurre noisette ; beurre noir) 10. Millised lähteained on vajalikud pruuni põhikastme valmistamiseks? Brun roux, röstitud maitseköögiviljad, seened, purustatud tomatid, pruun puljong 16. Nimetage heleda põhikastme tuletisi. Sauce vin blanc, sauce supreme ja sauce aurore, sauce aux capres(kapparikaste), sauce curry, tillikaste, paprikakaste, sinepikaste, mädarõikakaste 23. Milline on võikastmete liigitus? Kuumad võikastmed, soojad võikastmed, külmad võikastmed 27. Kuidas säilitatakse soojasid võikastmeid? Tuleb kiiresti maha jahutada, siis
Bioelectromagnetics 27, 119-26. 6. Levallois P. 2002. Hypersensitivity of human subjects to environmental electric and magnetic field exposure: a review of the literature. Enviromental Health perspectives 110, 613-618. 7. Luria R, Eliyahu I, Hareuveny R, Margaliot M, Meiran N. 2009. Cognitive effects of radiation emitted by cellular phones: the influence of exposure side and time. Bioelectromagnetics 30, 198-204. 8. Nittby H, Brun A, Eberhardt J, Malmgren L, Persson BR, Salford LG. 2009. Increased blood-brain barrier permeability in mammalian brain 7 days after exposure to the radiation from a GSM-900 mobile phone. Pathophysiology : the official journal of the International Society for Pathophysiology / ISP 16 , 103-12. 9. Riigi teataja. 2002. Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ja mitteioniseeriva kiirguse tasemete mõõtmine.
2.Renessanss. Madalmaad 15-16.saj Madalmaade renessanssi areng oli kiirem kui Itaalias;põhiliselt tahvelmaalid,Maalitit isiklike kogemuste põhjal; tähtsal kohal olid gobeläänid Miniatuurmaalid (14-15-saj) Keskuseks Pariis; sealse maali koolkonna rajasid vennad Jan van Eyckja Hubert van Eyck. Ühine suur töö oli Genti altar(avatud tiibadega altar;puutahvel, mis on maalitud õliga; koosneb 12 tahvlist,millest 8 on kaetud maalingutega kahelt poolt) ,,Arnoflini ja tema naise portree" Jan van Eyck valdab väga hästi valguse kasutamist;maal on täis sümboleid; Peegel väljenadb puhtust;süütus; tunnistaja juuresolek; Küünallühter ; küünal- pulmaküünlana süüdati tavapäraselt vast abiellunute kodus Koer-truuduse sümbol ,,Kantsler Rolini Madonna" maalis peenmaali tehnikas Roger van der Weyden(altaripildid, püüdis väljendada tundeid ja emotsioone) ,,Neitsi ja Luukas" ,,Naise portree" 3.Madalmaade maalikunst Hieronymus Bosch(ei too esile peategelase maa...
pani aluse hotellitüüpi majadele. Le Vau: võttis kasutusele uue lossi põhitüübi (peahoone, millest eendusid 2 külgtiiba), Prantsuse Instituudi hoone Pariisis. Perrault: Louvre'i idafassaad (Louvre'i kolonnaad), mille järgi kujundati paljud (riigi) esindushooned erinevates maades. Versailles' lossi ehitus Louis XIV ajal, kõrgbarokk, põhitööd viib läbi Hardouin-Mansart, sisearhitekt Le Brun: Peeglite galerii; kujunes välja prantsuse aiaarhitektuur. Eestis nt. Kadrioru lossi ääres, peaallee, kiirtena kõrvalalleed, sageli geomeetriliselt pügatud puud ja põõsad, sümmeetrilised lillepeenrad, purskkaevud, skulptuurid. 18. saj. Ka Narvas arenes see hoogsalt lihtsate, kuid oma raidportaalide, äklite ja muude kaunistustega kenalt ja koduselt mõjuvate kaupmehemajade näol. Inglismaa: Rangem klassitsistlikum suund. Londonis Püha Pauli katedraal. Venemaa: lülitus 18 saj. algul ka
kerjuste ka vigasteni. Eriti sünge on tema ofordisari- ,,Sõjakoledused". Kunstiakadeemia asutamine. 17. sajandi II poolel kujunes kunstielus määravaks õukondlik maitse ja valitsevaks sai barokilik klassitsism. 1648. aastal asutati Kunstiakadeemia kui õppeasutus, aga alates 1664. aastast muutus akadeemia lisaks veel kunstielu normeerijaks ja maitsekohtunikuks. Peaaegu diktaatorliku võimu kunstiküsimustes sai maalikunstnik Charles Le Brun (1619- 1690), kes oli tähtsaim Versailles' lossi sisekujundaja ja laemaalide autor. Akadeemia nõudis kõrgrenessansi eeskujuks võtmist ja püüdis välja töötada üldkehtivaid kunstiseadusi. Maaliskunstis peeti ainuõigeks täpset, selget ja idealiseerivat joonistust ning alahinnati värvide osatähtsust- Le Bruni arvates eristab just joonistusoskus kunstniku maalrist- käsitöölisest. Antiikskulptuurist tuletati kindlad poosid ja näoilmed, mis pidid väljendama
Lossi keskosa ja eenduvate tiibade vahele jääb rangelt pidulik nn. Marmorõu. Pargi teljeks on keskmine tee. Ümber paiknevad sümeetrilised basseinid. 5. Kuidas nimetatakse sellist pargitüüpi? regulaarpark 6. Nimeta suurim ja kauneim ruum Versailles' lossis. Millest see sai nime? Peegligalerii. Seintes olid peeglid. 7. Kes oli Versailles' juhtiv arhitekt? Jules Hardouin-Mansart 8. Kes oli Versailles' lossi tähtsaim sisekujundaja ja laemaalide autor? Charles Le Brun 9. Mida kujutas endast 1648.a.asutatud Kunstiakadeemia? Miks asutati Roomas Prantsuse Akadeemia? Nõudis kõrgrenessansi eeskujuks võtmist ja püüdis välja töötada üldkehtivaid kunstiseaduseid. Õpetati, et väärtusliku kunsti allikaks on Itaalia antiigi ja kõrgrenessansi mälestusmärgid. Et võimaldada nendesse süvenesmist. 10. Keda peetakse parimaks prantsuse barokliku klasitsismi maalikunstnikuks? Nimeta kaks maatikumaali liiki, mida ta viljeles. Nicolas Poussin
Arhitektuur Itaalias ja Saksamaal 17. 18. Sajand. Arhitektuuris tõusis jälle esmasele kohale kirikute püstitamine. Barokk-kirikute ülesehitus: Pikergune hoone, Ei jagunenud löövideks, ainult üks suur saal, Valgusallikateks aknad kupli alumises osas ning Valgus koondus idaossa (kooriruumi). Barokk kirikute eeskujuks oli jesuiitide ordu emakirik II Gesu, mille kujundas Giacomo da VIGNOLA. Barokk-kiriku siseruumis oli suur tähtsus skulptuuridel ja maalidel. Barokk-kiriku välisilme juures olid tähtsad kuppel ja läänefassaad. Risaliidid fassaadipinnast ette ulatuvad seinaosad. Baroklikute tervikute loomine puudutas ka suuri ansambleid. Püüti luua ruumilisi illusioone. Näiteks rajas Bernini Peetri väljaku, mida piirab kahekordne sammasterida. Arhitektuur Saksamaal hakkas jõudu koguma alles 17. Saj lõpp, kuid kuulsamad barokkarhitektuuri teosed loodi saksamaal alles 18. Saj I poolel, kui Euroopas hakkas juba levima uus stiil rokokoo. Rokok...
· Olustikumaalijad olid ka vennad Le Nainid, kellest tähtsaim oli Louis de Nain. Kujutasid lihtsat rahvast, väärikatena, tõsistena · Karm realist oli graafil Jacques Callot, kes kujutas kaasaegseid inimtüüpe- aadlimehest kerjuste ja vigasteni. Eriti sünge on tema ofordisari ,,Sõjakoledused". · Kunstiakadeemia asutamine. 1648 kui õppeasutus, 1664 muutus maitsekohtunikuks. Diktaatorliku mõju sai kunstiküsimustes Charels le Brun, kes oli V. Lossi sisekujundaja ja laemaalide autor. · 1666 asutati Prantsuse Akadeemia Roomas. · Nicolas Poussin kujutas üllaid ja tõsiseid tegusid. Piltide meeleolu on suursugune ja pidulik, kuid mitte rõõmus ja muretu. Ta on maalinud ka nn ideaalmaastikke, kus tegutsevad antiikkangelased, nim seda ka heroiliseks maastikuks. · Caude Lorrain. Arendas maastikumaali stiili edasi ja lõi uue kompos.skeemi. Pildi
Tohutul hulgal marmorskulptuure. Pargi peamiseks kujundajaks ANDRE LE NOTRE. Louis tõstis pargiga ka enda isiksust. MAALIKUNST 17. saj I poolel valitses baroklik realism. Carravaggio mõjutustega. Palju olustikumaale. *George de La Tour valgus vastandub tumedusele, teravad varjud, maalilisust vähe, salapära, südamlikkus. Oluline on Kunstiakadeemia, mis asutatakse 1648.a. Hiljem on see kunsti lähtepunktiks(paneb paika teema, värvid, poosid jne.) KA liidriks sai Charles Le Brun, kes oli tähtsaim kriitik ja otsustaja. Joonistamisoskus eristas kunstniku lihtsast käsitöölisest. Nüüd ei saanud kunstnikud enam reeglite tõttu oma loomingut levitada. NICOLAS POUSSIN Sai hea klassikalise hariduse. Kasutas antiikmütoloogia ja kirjanduse teemasid. Kujutab üllaid ja tõsiseid tegusi. Tegevus kujuneb antiikkultuuri taustal. Piduliku meeleoluga pildid, teatraalsus. Tunded on jahedad. Tihti viitab aja kulgemisele ja surma saabumisele. On maalinud ka
Klassitsism referaat Tallinn, 2010 Mis on klassitsism? Klassitsism on viimane suur kunstistiil, mis hõlmab kõiki kunstiliike (arhitektuur, skulptuur, maalikunst). Nimi tuleb ladinakeelsest sõnast classicus eeskujulik, silmapaistev. Klassitsism jäljendas antiikkunsti, täpsemalt Kreeka klassikalise ajastu kunsti. See arenes välja 18. sajandil Prantsusmaal, tänu millele tõusis Pariis maailma kunstipealinnaks. Varem oli selleks olnud Rooma. Klassitsismi põhinõueteks olid "õilis lihtsus ja vaikne suurus". Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. Tavaliselt jagatakse klassitsism kahte perioodi: 1. Varaklassitsism - kuni aastani 1800. J.L. David ,,Tapetud Marat" 2. Kõrgklassitsism - pärast seda. Prantsuse kla...
7. Albrecht Dürer, joonistaja ja graafik. Täiuslikud puu- ja vasegravüürid. 8. Lucas Cranach vanem-tema piltidel on ümmarguse näo ja pilukil silmadega naisenäod. 9. Tallinnast on pärit portreede meister Michel Sittow (Niguliste Kirik). Ehitusmeister ja kujur Arent Passer asus Hollandist Tallinnasse (Mustpeade vennaskonna hoone fassaad, hauaplaadid Tallinna Toomkirikus). 10. Rahuläbirääkimiste ajal Venemaaga uppus koos mõisnik Brun Dückeriga Narva jõkke ja maeti Tallinna Toomkirikusse. 11. Michel Sittow- Maarja kroonimine Louvre`i muuseumis. Barokkstiil Itaalias ja mujal Euroopas. 1. Barokk-portugali keeles tähendas korrapäratut poolümmargust pärlit. Ebaloomulik, kummaline, liialdav. Dekoratiivne toredus, kaunistuste kuhjamine, lopsakus. 2. Baroki ilminguid esines juba Michelangeloviimastes töödes nt. ,,Viimne Kohtupäev". 3
valdustele. http://opetaja.edu.ee/harjumaa_moisad/teave/ajalugu_tekkimine1.html http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=paevalehtew19240406.2.26# Angerja linnus oli tüüpiline kindlustatud mõisamaja, üks vanemaid omataolisi Harjumaal, rajatud 15. sajandi alguses. 1451–1455 kuulus see Saksa ordule, kes läänistas mõisa Brun Wetbergile. Kaitseelemendid ei ole Angerja linnuse puhul domineerivad, pigem oli tegemist ajastule omase tugevasti kindlustatud eluhoonega. http://opetaja.edu.ee/harjumaa_moisad/ arhitektuur_a_keskaeg_angerja.html Vasakul pildil on Angerja linnuse põhiplaan, paremal Friedrich von Löwis of Menari joonistus umbes 1820. aastast. Loo olemasolevate allikate põhjal oma rekonstruktsioon Angerja linnuse algsest välimusest
lossi ehitamisega. Sinna hakati ehitama kuninglikku residentsi, alustas le Roy, jätkas le Vough ja 1667. aastast Hardouin- Mansart, kes andis lossile lõpliku kuju. Muutis aiafassaadi, ehitas selle külge kaks tiiba, lõunatiib lõpetati 1682, siis asus sinna kuningas, põhjatiib 1689 ja lossi kabel 1710. Selle lõpetas de Cotte. Kõige tähtsam oli 72 meetrine peegligalerii, kaunistused teostas le Brun. Peegligalerii ühes otsas asus sõjasalong ja teises rahusalong. Versailles'i loss oli eeskujuks eri maade losside ehitamisele. Suur trianon ja invaliidide kuppelkirik. · Koos lossiarhitektuuriga arenes välja ka prantsuse aiakunst, mille rajajaks oli Andre Le Notre(1613- 1700). · Inglise stiil- looduslikud, Prantsuse stiil- kadrioru loss. Seda iseloomustas fassaadist lähtuv peaallee,
17. saj barokk Prantsusmaa Arhitektuur: klassitsistlik põhitoon, Arhitektuur: profaanarhitektuur, lossiarhitektuur, oluline Louis Le Vau (1612-1670) siseruumide mugavus ja otstarve Jules Hardouin-Mansart (1646-1708) Skulptuur: vanad prantsuse renessansi Charles Le Brun (1619-1690) traditsioonid, antiikkunsti mõjud, itaalia Skulptuur: barokkskulptuuri eeskujud, rahulik selgus, terav Pierre Puget ( 1622- 1694) karakteristika, sale sarmikas joon, sümmeetriline, Maalikunst:
Nõlvakul, vähe liigendatud soklikorruse peal on pikaksvenitatud sammaskoridor, mille nurki rõhutavad võidukaarte moodi nurgarisaliidid. Kesktelge toonitab eenduv templifront. Kõige omapärasem element on pikk rivi korintose stiilis topeltsambaid. Versailles oli Euroopa lossiehituse kõrgpunkt. Ajatu ülemvõimu sümbol. Esimest korda laiendati 1631. Aastal – valmis kolmest hoonetiivast kompleks. Projekteerimistöödesse olid kaasatud Le Vau, Le Brun ja Le Nótre. „Õue ja aia“ vahelisuse kontseptsioon. Lossi paigutamine loodusmaastikku. Esmalt ehitati valmis hoone peastruktuur, mis laia terrassiga aia poole avanes, siis pandi paika üleüldine plaan ja telgede süsteem ning lõpuks kavandati ka avar park. 1677-78 aastal otsustas kuningas oma residentsi Versailles`isse üle viia, millega kaasnes veel hulk planeerimistöid. Ehitustegevuse korraldus usaldati Jules Hardouin-Mansart`ile
lääne- ja idagoodi mõju vähetuntav burgundi (franko-rpvans. keeles) - vaieldav normanni mõju tüponoomias: Eriti tuntav on see kohanimedes, nt: -vy > vik (laht), -gate < gata (tee), -boeuf < bud (osmik) frangi mõju Põhja-Pranstusmaal oluline foneetikas, leksikas sõnalaenud, mis puudutavad: Põllumajandust, loodust: hestr > hêtre Perekonda, ühiskonda: *marchskalk > maréchal, *bannjan > bannir Värvused: gris, blanc, brun, jaune Germaani mõju alt jäävad välja religiooni, majanduse ja kaubanduse valdkonnad Superstraat Ibeerias: gooti mõju nõrk (mõned sõnad ja pärisnimed nagu Alfonso) sueebidelt mõned üksikud sõnad, vandaalidest pole jälgi jäänud, rändasid läbi araabia mõju oli oluline, eriti hispaania keelele: suur osa veemajandust puudutavast sõnavarast, palju mõjusid toponüümias, territooriumi haldamisega seotud sõnad Superstraat Balkanil
27.Linnakirjandus (fabliood, Rebaseromaan) Linnakirjanduses domineerisid vastupidiselt teatrile ilmalikud motiivid. Värsivormilised lühilood fabilood pilasid erinevalt inimtüüpe ja eri ühiskonnakihtide ning elukutsete esindajaid. Linnakirjanduse kuulsaim teos anonüümne prantsuse eepose ,,Rebaseromaan" loomadena esindatud kõik tähtsamad ühiskonnakihid : lõvi Boble kujutas kuningat, kohmakas karu Brun ja juhm hunt Ysengrin suurfeodaal, kaval rebane Renart rüütlit või linnakodanikku, eesel ja oinas vimulikke, kukk kuningaväe trummilööjat ja väiksemad loomad ning linnud, nagu jänesed ja kanad, lihtrahvast. Nagu linnaelanike seas tavaline, ei saavutanud tegelased edu mitte jõu, vaid kavalusega, milles paistis loomulikult enim silma rebane Renart. Kui aegajalt kavaldasid väiksemad loomad temagi üle.
variante populaarseim tegelane Reinuvader "Don Quijotes" Hispaanias Rebane ja mis on allegooriline satiir "Tristan ja Isaolde" - Cornwalli kangelane feodaalühiskonna kohta Tristan ja Iiri kuningatütar Isolde armuvad Sisu: Lõvi Noble esindab kuningavõimu, armujoogi tõttu ning lõpuks hukuvad karu Brun on suurfeodaal, hunt Isengrin traagiliselt, sest seisuslikud eelarvamused keskaadli esindaja, eesel ja oinas on ja saatusikud õnnetused ei lase neil vaimulikud, kukk Chantecer, kanad jt väiksemad loomad aga esindavad liht- oli abielus rahva mitmesuguseid kihte. Rebane aga Pagendati Firenzest poliitiliste suundu- esineb kord rahvaliku vambumehena, kes muste tõttu
Louis XIV oli kutsutud lossi avapeole. Oli kade ja lasi lossi peremehe vangi panna. Ta oli sellest lossist jahmunud. 17. saj. suurimate ehitiste hulka kuulub Versailles' loss. Louis XIV käsul ehitati endine väike jahiloss ümber grandiooseks ansambliks. Ümberehituse peameistriks oli arhitekt Jules-Hardouin- Mansard(1646-1708). Tema kavandas 72 m. pikkuse pildigalerii Versailles' lossis. Maalide autor oli Charles Le Brun. Lossis pidi saama elada 1500 inimest, oli ooperisaal ja väike kirik. William Hogart inglise barokk, maalikunstnik. "Moodne abielu" 12. ptk Rokokoo 18. saj. Prantsusmaa. Umb. 1720-1770. Rokokoolik sisekujundus 18. saj. stiilis ehitatud hoonete interjööridest kaob raskepärasus ja rangus. Seinu katavad õhukeste liistudega ümbritsetud puupannood. Raamiga piiratud pind e. seinatahveldis. Õrnades toonides maalingud, arvukalt peegleid, gobeläänid ning
prantuse keel kõige suuremate germaani keele mõjutustega. lääne- ja idagoodi mõju vähetuntav burgundi (franko-rpvans. keeles) - vaieldav normanni mõju tüponoomias: Eriti tuntav on see kohanimedes, nt: -vy > vik (laht), -gate < gata (tee), -boeuf < bud (osmik) frangi mõju Põhja-Pranstusmaal oluline foneetikas, leksikas sõnalaenud, mis puudutavad: Põllumajandust, loodust: hestr > hêtre Perekonda, ühiskonda: *marchskalk > maréchal, *bannjan > bannir Värvused: gris, blanc, brun, jaune Germaani mõju alt jäävad välja religiooni, majanduse ja kaubanduse valdkonnad Superstraat Ibeerias: gooti mõju nõrk (mõned sõnad ja pärisnimed nagu Alfonso) sueebidelt mõned üksikud sõnad vandaalidest pole jälgi jäänud, rändasid läbi araabia mõju oli oluline, eriti hispaania keelele: suur osa veemajandust puudutavast sõnavarast, palju mõjusid toponüümias, territooriumi haldamisega seotud sõnad (barrio "kvartal"), maakultuuriga seotud sõnad (arroz
2. Mis asus praeguse Colosseumi kohal keiser Nero valitsemisajal? 3. Milline antiikaja monument innustas Nerot endast hiigelkuju püstitama? 4. Millisel puhul saad kasutada ladinakeelset väljendit non olet? 5. Mis vahe on keisril ja kuningal? 6. Kas tead riiki, kus ka tänapäeval on riigipeaks keiser? 1. 18 10. L'ÉTAT, C'EST MOI RIIK, SEE OLEN MINA! (Louis XIV) Charles Le Brun. Louis XIV 23-aastaselt Kuningas Louis XIII (valitses 16101643) ei juhtinud riiki ise; seda tegi tema ema poolt määratud peaminister kardinal1 de Richelieu. Kui selle kuninga poeg Louis XIV (valitses 16431715) alaealisena trooni päris, oli peaministriks kardinal Mazarin [maza´rä(n)]. Noor Louis XIV elas muretut elu ega mõelnud riigiasjadele kuni kardinalist peaministri surmani 1661. aastal. Kui nüüd
Kunstnikud suunati sinna elama ja õppima. Ihaldusväärseim auhind oli Prix de Rome (Rooma stipendium), sai veeta mitu aastat Roomas ja seal kunsti õppida. Prantsuse kuninglik arhitektuuriakadeemia, 1671. Academie des beaux-arts, 1816 liideti kõik akadeemiad kokku üheks kunstiakadeemiaks. Losside ehitamine kujunes oluliseks nagu juba varem Prantsusmaal. Geomeetrilisi kujundeid kasutati arhitektuuris. Claude Perrault 1613-1688. Louis Le Vau (arhitekt), Charles Le Brun (maalikunstnik) ja Andre Le Notre (maastiku arhitekt). Versailles Gallerie des Glaces, peeglite galerii. Läbiv teema on valgus, päike ja selle mitmepalgelisus. Küünlad, peeglid, suured aknad. Simon Vouet 1590-1649. Garavaggio mõjulise baroki võttis kasutusele. Õukonnakunsti pidi väljatöötama, aga selles tuntust ei saavutanud, sest ei suutnud suuri figuure luua. Sai Pariisis kunstiõpetajaks. Tema maalid olid peamiselt dekoratiivsetel eesmärkidel, mis pidid losse kaunistama
112 ja evakueeruma. Pruuni põhikastme valmistamine, kasutamine lehekülg 54 Pruun põhikaste ehk sauce espagnole oli Prantsuse kõrgema kokakunsti kastmete alustala. Keedeti kaks kolm päeva rammusast pruunist puljongist ning paksendati pruuni rpux seguga. Pruuni põhikastme valmistamiseks kasutatakse erinevaid pruune puljongeid ja pruuni puljongi kontsentraate. Pruunide kastmete tihendamiseks kasutatakse brun roux. Pruun põhikaste, väljatulek 1 liiter/kg: 25 g võid, roux 50, 25 g nisujahu, 20 g, 20 g tükeldatud maitseköögivilja, 50 g hakitud seeni, 1 kg purustatud tomateid, 2,25 liitrit pruuni puljongit. Võist ning jahust valmistatakse pruun segu, lisatakse maitseköögiviljad, hakitud seened ja purustatud tomatid, segatakse juurde pruun puljong ja keedetakse tasasel tulel 3-4 tundi aeg ajalt segade ning vahtu riisudes, valmis kaste kurnatakse.
on ühtlane, koostiselt on hele kaste voolav, kuid paksem kui pruun põhikaste. Kasutatakse ka püreesuppide valmistamisel. Pruun põhikaste: Pruun põhikaste ehk sauce espagnole oli Prantsuse kõrgema kokakunsti kastmete alustala. Keedeti kaks kolm päeva rammusast pruunist puljongist ning paksendati pruuni rpux seguga. Pruuni põhikastme valmistamiseks kasutatakse erinevaid pruune puljongeid ja pruuni puljongi kontsentraate. Pruunide kastmete tihendamiseks kasutatakse brun roux. Pruun põhikaste, väljatulek 1 liiter/kg: 25 g võid, roux 50, 25 g nisujahu, 20 g, 20 g tükeldatud maitseköögivilja, 50 g hakitud seeni, 1 kg purustatud tomateid, 2,25 liitrit pruuni puljongit. Võist ning jahust valmistatakse pruun segu, lisatakse maitseköögiviljad, hakitud seened ja purustatud tomatid, segatakse juurde pruun puljong ja keedetakse tasasel tulel 3-4 tundi aeg ajalt segade ning vahtu riisudes, valmis kaste kurnatakse. Valge põhikaste:
000 0.000 0.000 12 Must pipar kg 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000 Kokku: 0.171 0.223 0.220 Mise en place: 1. Kaalu vajalik tooraine. 2. Pese ja koori porgand ja sibul. Haki mirepoix kuubikuteks. Valmistamine Valmista pruun põhikaste: 1. Kuumuta potis võiga porgandi- ja sibulakuubikud kergelt 3 minuti jooksul. 2. Valmista teises potis brun roux –kuumuta või ja jahu puulusikaga segades, kuni segu on sobivat värvi. 3. Lisa rouxle eelnevalt kuumutatud porgand ja sibul, hakitud küüslauk ja tüümian, kuumuta. Lisa purustatud tomatid, sega, vala peale kuum puljong. Keeda kastet madalal kuumusel ligi tund aega. 4. Kurna kaste läbi sõela. Valmista veini redutseering: 5. Pane potti punane vein, pipar, teine osa tüümiani ja loorber ning keeda madalal kuumusel, kuni veinist on järel 1/2 mahtu. Kurna läbi sõela. 6
Luksuslikule elule õukonnas, mis ületas kõik eelnevad sajandid, vastandusid suured sõjakulud, kõrged maksud ja vaesuv maa- ning linnaelanikkond. Hoolimata rahva vaesusest arenesid kunstid 17. ja 18. sajandil seoses küllusliku eluga õukondades vägagi edukalt. Kogu sotsiaalne elu oli riigi ["Riik - see olen mina"] kontrolli all, k.a kaunid kunstid, millega tegelemine kuulus Academie des Beaux-Artes (Kaunite Kunstide Akadeemia) valdkonda. Akadeemiat juhtis õukonnakunstnik Le Brun. Kunstide põhieesmärk oli valitseja ülistamine, õukond oli põhiliseks kunstiloomingu tarbijaks ning tellijaks. Losside ehitusega kaasnes ka aiakunsti õitseng. Kui Louis XIV 1661. a 23-aastasena võimule tuli, oli tooniandvaks isikuks riigis kujunenud rahandusminister Nicolas Fouquet. See mees käsutas riigi väga suuri summasid ning teda peeti kunstiküsimustes suureks asjatundjaks. Tal oli annet koondada enda ümber ajastu suurvaime
Teose lõpus lase roosi noppida. ,,Rebaseromaan" - loomaeepos, loomalugude hiigelsari, mida ühendab rebase Renart'i keskne kuju. Koostajaid üle ühe, kuid on ka laenatud lugusid. Teos- rohked jutustuslike harude ebaühtlus, sotsiaalne satiir. Loomade ja nende seiklustes on ühiskonnasuhete peegeldused, samuti humoorikad kombed ja rahvatarkus. Peateema on kavala ja leidliku, kord väikefeodaali, kord kodanlast kehastava Renart'i võitlus toore ja juhmi hundi Ysengriniga, kes nagu kohmakas karu Brun 23 peegeldab suurfeodaalile omas loomust ja käitumist. Lõvi Noble (kuningas), eesel ja oinas (vaimulikud), kanad jänesed (lihtrahvas). Mõnikord satub aga rebane ise pilkealuseks ja teised loomad kavaldavad teda üle. Teos sai tuntuks tõlgenduse ja munkade kaudu kogu Euroopas Kreutzwaldi ,,Reinuvader rebane". Villon on sündinud 1431, surmaaeg on teadmata
traction for analysis of volatile metabolites produced Stahnke, H., A. Holck, A. Jensen, A. Nilsen, and E. by staphylococci. Journal of Agricultural and Food Zanardi. 2002. Maturity acceleration of Italian dried Chemistry 46:228–234. sausage by Staphylococcus carnosus—relationship Vernozy-Rozand, C., C. Mazuy, G. Prevost, C. Lapeyre, between maturity and flavor compounds. Journal of M. Bes, Y. Brun, and J. Fleurette. 1996. Enterotoxin Food Science 67:1914–1921. production by coagulase-negative staphylococci iso- Suzzi, G., and F. Gardini. 2003. Biogenic amines in dry lated from goat’s milk and cheese. International fermented sausages: A review. International Journal Journal of Food Microbiology 30(3):271–280. of Food Microbiology 88:41–54. Viallon, C., J. Berdagué, M. Montel, R. Talon, J. F.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
