Romaani filoloogia kordamisküsimused 2015 (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Filoloogia - Sissejuhatus romaani filoloogiasse

5 VÄGA HEA

Mõiste ’romaani’ päritolu ja areng, Romaania mõiste
Algselt tähendas mõiste roma-> romanus Rooma asula, hiljem impeeriumi kodanikke /elanikke. Esimene tähendus on etniline tähendades rahvust. Hiljem kui isik omandas kodakondsuse tuli poliitiline ja juriidiline tähendus. Romanz, romant= rahvakeel (romaan,romanss) Spetsiifilisemalt hakati romaanideks nimetama pikemaid värsistatud lugusid .

Mõiste ’romaani filoloogia“
Romaani keeltes kirjutatud tekstide uurimine ja taastamine

Romaani keeled Euroopas
1. hispaania keel ~ 400 miljonit
2. portugali keel ~ 200 miljonit
3. pantsuse keel ~ 175 miljonit
4. itaalia keel ~ 70 miljonit
5. rumeenia keel ~ 25 miljonit
Neil pole iseseisvat riiki:
6. katalaani keel ~ 6 miljonit
7. retoromaani keel (selle keele puhul räägime dialektide rühmast) Seda räägitakse Šveitsis ja Põhja-Itaalias. Šveitsis nimetatakse romanšiks (see on seal riigikeel )- kõnelejaid ~ 40 000, Põhja-Itaalias nimetatakse ladiini keeleks ja kelle kõnelejaid on 10 000. Kõige enim kõneldud keeleks retoromaani keelte seast on friuuli keel 500 000 pealise kõnelejaskonnaga.
8. oksitaani keel (provanssaali) ~ 2-3 miljonit keelt
9. sardi keel ( Sardiinia saarel) ~ 1 miljon
10. galeegi keel ~ 3-4 miljonit, seda peetakse sageli portugali keele dialektiks.

Keelte geneetiline sugulus ja tüpoloogia
Roomani keeled on sugulusses itaalia, ladina, rumeenia, hispaania ja prantsuse keelega. Algkeel ld k.
J.Greenbergi „seriaalitüüpoloogia“ SVO-subjekt-verb-objekt, Pr-prepositsioon, NG-1) V+objekt, ld k OV, rom k Vo 2) ns-os (n+adj) ldk vasakule aks mees, rom k paremale mees paks. 3) v+adv ldk adv+v rom k v+adv 4)ns+gen ldk gen+n rom k n+gen

Romaani keelte rühmitamine
Ida-Romaani keeled (rumeenia, dalmaatsia , itaalia) Lääne-romaani keeled (prantsa, hisp , portugali, oksitaani, katalaani+itaalia põhjadialektid)
Oluline eristav joon: mitmuse tunnus, tegusõnade 2.pöörde tunnus
Ibero-Romaani keeled(portugali, galeegi, hisp, katalaani)
Gallo-Romaani keeled(oksitaani, franko-provanssaali, prantsuse)
Italo-Romaani keeled (retro-romaani, sardi, itaalia, dalmaatsia)
Balkani-Romaani keeled (rumeenia)

Rahvad ja nende keeled Apenniini poolsaarel 1. at. e.Kr.
Venetid, keldid , messaapid, liguurid, sikulid, itali rahvad, etruskid . Itali rühm: umbri keel, oski keel, volski. Latiini -faliski rühm: faliski, ladina keel

Rahvad ja nende keeled Euroopas 1. at. e.Kr.
Keldid, ibeerid, keltibeerid, idagermaanlased, läänegermaanlased

Suured Vahemereriigid enne Rooma impeeriumi
Kreeka, Foiniikia, Kartaago , Etruski linnade föderatsioon

Rooma ajaloo etapid
Rooma kuningriik 753-509 eKr (Rooma asutamine 21.04.753 eKr)
Rooma vabariik 509-31 eKr
Rooma impeerium 31eKr-476pKr

Romaniseerimise mõiste (romaniseerimine ja latiniseerimine)
Romaniseerumine - Rooma riigi keeleline , majanduslik ja poliitiline laienemine, mis oli aluseks ladina keele levikule.

Romaniseerimise põhilised etapid

Itaalia (4.-1.saj eKr) „latiini sõjad “ Kreeka linnadega, sõjad gallialaste, samniitide (itali hõimud ) ja etruskidega. 265.a võit etruskide üle. Liguuria ja Gallia cisalpina 1.saj eKr

Vahemere lääneosa (alates 3.saj eKr) väga oluline strateegiline piirkond. Sitsiilia (241), Sardiinia (238)- saadi I Puunia sõjaga. Sõjad Kartaagoga: I Puunia sõda (264-241), II Puunia sõda (218-201), III Puunia sõda- Kartaago purustamine (149-146) Hispaania (197), Pürenee poolsaar (133), Illüüria (aadria mere idarannik - ’) (167), Kartaago - Aafrika provints (146), Provincia narbonensis (lõuna-prants alad) (120).

Vahemere idaosa (2.-1.saj eKr) seda piirkonda valitses Kreeka. Aasia vallutamine 1.saj eKr- 3.saj pKr- sõlmitakse liidulepingud. Liit Kreeka riikidega;

Lääne-Euroopa 1.saj eKr- 1.saj. pKr Gallia (59-51) Prantsusmaa alad, sõda keltide ja Caesari vahel. Sõjaretked Britanniasse (54) ja Germaaniasse 1.saj eKr. Rhaetia, Noricum, Pannonia.

Ida-Euroopa 1.-2.saj pKr Traakia , Moesia 46 pKr. Balkani piirkond. Daakia 101-106 pKr- Rumeenia, kõige viimne vallutus. Impeerium saavutab oma suurima ulatuse

Ladina keele levik romaniseeritud aladel (tugevalt ja nõrgalt latiniseeritud alad)
Tugevalt latiniseeritud piirkonnad: Itaalia, Pürenee ps, Lõuna-Gallia, Põhja-Gallia, Lkkutsia, Pannoonia, Kartaago.
Nõrgalt latiniseeritud piirkonnad: Britannia , mägirajoonid
Piirkonnad kus ladina keel ei juurdunud: vahemere idabassein, Germaania

Ladina keele diferentseerumise tegurid
- sotsiaalsed faktorid :
1. Rahvastiku struktuur: ladinakeelse rahvastiku ümberasumine, kohaliku rahvastiku latiniseerimine, kahe eelneva kombinatsioon
piirkonna staatus- kui on rahulik, ei pea sinna sõjaväge viima-> vähem immigrante
kohaliku rahvastiku tihedus- mida rohkem kohalikke, seda suuremas vähemuses immigrandid
sisserändajate sotsiaalne päritolu-
2. Kontaktid Rooma keskusega: Autonoomsed piirkonnad ("lateraalne arhaism"), nt Gallia, Hispaania; tihe kontakt keskusega, sõjaliselt rahutud piirkonnad nt Pannoonia
3. Ristiusk : Võrdne teiste religioonidega 313 keiser Constantinus
- ajalised faktorid
1) Ladina keele levik impeeriumis, kokkupuuted kohalike keeltega: regionaalsed eripärad
2) Alates 3. saj pKr impeeriumi nõrgenemine, keeleliste erinevuste süvenemine
3) Impeeriumi lagunemisel (476), dialektide tekkimise algus

„ Protoromaani tsoonid“
ühisprotoromaani
/ \
sardi protoromaani kontinentaalne protoromaani
/ \
kesk-lääne protoromaani balkani protoromaani
/ \
lääne protoromaani kesk-protoromaani

Ühtse Romaania lagunemine : suur rahvaste ränne
„Suur rahvasterändamine“- germaani seisukohatlt = „Barbarite sissetung “ Rooma imp. seisukohalt; 375pKr hunnide sissetung kesk-aasiast germaanlaste aladeele- germaanlaste liikumine; 568pKr langobardide vallutused. Euroopa keskuse liikumine Vahemerelt Euroopa mandrile, eraldumine idamaade kultuurist

Germaani rahvaste ränded
Algselt Skandinaavias. 3.-1. saj. eKr asuala Rooma naabruses
Lääne- germaanlased Reini suunas, Ida-germaanlased Karpaadid, Must meri
Sissetungi 2 etappi : 3. saj eKr- liitlased, nt sõjaväega liitumine
4.-5. saj. hunnide pealetund germaanlaste aladele 370
Germaanlaste ümberasumise iseloom:
Asuvad alates 3. saj pKr liitlaste või kaitsevägedena Rooma loal Rooma aladele.
Ei soovi impeeriumi hävitada, enamik germaanlaste juhte asuvad Rooma kaitsele.
Sageli väikesearvulised (idagoodid, vandaalid u 80 000 väljarändajat, neist 15-20 000 sõjameest)
Germaanlased ei tulnud eesmärgiga Rooma tsivilisatsioni hävitada või Rooma riiki lagundada, vaid soovisid Rooma tsivilisatsiooni hüvedest osa saada.

Germaanlaste tähtsamad kuningriigid Romaania aladel

Teiste rahvaste ränne (slaavlased, araablased , bretoonid, normannid)
Slaavlased- panevad liikuma Avaaride surve
6.sajandil ületasid Doonau ja asuvad Balkani poolsaare aladele, kus teame, et tänapäeval on suur osa Balkani ps põhjaosast slaavikeelsed alad. Kolmas suurem rühm germ ja romaani keelte kõrval.
Ida-, lääne- ja lõunaslaavlased (8.-9. saj)
7. saj keelepiir Trieste (lõunas) - Kiel (põhjas) Ostsiedlung (ida poole suundumine)kuni 14. saj, kujuneb praegu olukord.
Balkani lääneosa: sloveenid, horvaadid, serblased- rumeenia keele isoleerimine
Horvaadid Sava jõeni (Põhja- Serbia ) - kokkupõrked Bütsantsi ja Veneetsiaga.
Bretoonid (keldid)
mõjutasid väga väikest ala
Normannid (germaani päritolu rahvas, aga kuuluvad teise germaani rühma)
..ehk viikingid.
Nad mängisid suuremat rolli Põhjamerel..Balti merel. Kolm olulisemat rahvast, kes mõjutasid euroopa ajalugu:
- norralased: asusid välja oma aladelt . Asustasid Põhjamerel asuvad erinevad saarestikud ja saared (Gröönimaa, Island, Labrador- Kanada , Iirimaa , Fääri saared jne)
- rootslased - Balti meri, esimesed vene dünastiad
- taanlased: asusid Inglismaa idaossa. Asutasid Normandia hertsogiriigi 911. See muutus tasapisis romaanikeelseks. (Sitsiilia, Apuulia)
Araablased- islam hakkab levima pärast Muhhamedi surma
Egiptus , Kürenaika ( Liibüa ), Põhja-Aafrika (Kartaago 698)
711 Läänegootide kuningriik
732 Potiers' lahing- tungivad Gibraltarilt Euroopasse, peatatakse frankide poolt ning üle Püreneede ei laiene .
Córdoba emiraat- kestab sajandeid
Kristlikud asundused Astuurias ja Kantaabrias- rekonkista algus
u 800 Kataloonia Põhjaosa - karolingid
Reconquista (1031-1260, lõplikult 1492)
Sitsiilia (827- 1016 , Sardiinia (711-1016)

Rahvaste rände keelelised tagajärjed: ladina keele kadumine ja säilimine
Ld k kadus piirkondades, mis enne olid latiinis nt Baier, Sveits, Austria, Rhaetia, illüüria ja pannoonia- slaavlaste tulek (dalmaatsia keel säilis), britannia- anglosaksid, bretagne-bretoonid, kartaago- ld k kadus täielikult, bütsants, araablased.
Ld k säilis piirkondadades; oli madalamas staatuses nt Ibeeria , Ld k võtavad omaks valitsevate klasside gootide, sueebide, burgundide kuningriigid, Pikaajaline kakskeelsus: frangid, langobardid .

„Straatide“ teooria: substraadi, adstraadi ja superstraadi mõiste. Sisserännanud rahvaste keelte mõju ladina keelele: superstraat erinevates romaani keeltes
Keeleline mõju: superstraat ja adstraat
- substraat- keeleline aluskiht (enne lad keelt)
- superstraat- vallutajate keele mõju
- adstraat- naaberkeelte mõju
Superstraat itaalia keeles
gooti superstraat mõju on väga väike
langobardi superstraat oli oluline ja on siiani tuntav Põhja-Itaalias: strozza (kurk), schiena (selg), foneetilised nähtused (lahtiste vokaalide diftongiseerumine)
araabia keele superstraat sitsiilia murdes
Superstaar prantsuse keeles
Prantsusmaal oli ka mitmeid germaani rahvaid, kes seal pikemat või lühemat aega püsisid, aga kes kõik ka assimileerusid ehk võtsid omaks ladina keele. prantuse keel kõige suuremate germaani keele mõjutustega.
lääne- ja idagoodi mõju vähetuntav
burgundi (franko-rpvans. keeles) - vaieldav
normanni mõju tüponoomias: Eriti tuntav on see kohanimedes, nt: -vy > vik (laht), -gate gata (tee), -boeuf frangi mõju Põhja-Pranstusmaal oluline foneetikas, leksikas
sõnalaenud, mis puudutavad: Põllumajandust, loodust: hestr > hêtre
Perekonda, ühiskonda: *marchskalk > maréchal, *bannjan > bannir
Värvused: gris, blanc, brun, jaune
Germaani mõju alt jäävad välja religiooni, majanduse ja kaubanduse valdkonnad
Superstraat Ibeerias:
gooti mõju nõrk (mõned sõnad ja pärisnimed nagu Alfonso ) sueebidelt mõned üksikud sõnad, vandaalidest pole jälgi jäänud, rändasid läbi
araabia mõju oli oluline, eriti hispaania keelele: suur osa veemajandust puudutavast sõnavarast, palju mõjusid toponüümias, territooriumi haldamisega seotud sõnad
Superstraat Balkanil
Oli kõikjal väga oluline slaavi mõju (razboi “sõda” preester ”, sfînt “püha”), tunnete valdkonda (a iubi “ armastama ”, drag “kallis”). Slaavi adstraadi mõju on ka arvude nimetustes (unsprezece “üksteist” e. “üks üle kümne”, cf. vene k.). Foneetikas on slaavi mõjul arenenud vokaal , mida tähistatakse kirjas î. Vanas dalmaatsia keeles oli suur serbo- horvaadi mõju.

Ladina keele diferentseerumine ja romaani keelte „sünd“
Muutused järk-järgulised, teadvustamise küsimus.
Teadvustamine 8.-9. sajandil- mingil hetkel saadi aru, et enam ei räägitud puhast ladina keelt.
"Karolingide renessanss "- ladina kirjaeele "puhastamine"
813 Tours'i kirikukogu (in rusticam romanam linguam) tõlgiti jutlused maarahva keelde
10. saj algus Itaalia poeem (patrio ore vs nativa voce) patrio ore- isade keeles, nativa voce- sünni keeles
Paavst Gregorius V (999) epitaaf : oli kolme keelne- ladina k, vulgaarkeel, germaani keel

Ladina keele perioodid ja ladina keele esimesed kirjalikud mälestised

1) Klassikalise ladina keele eelne periood väljakujunemisel suur mõju kreeka keelel
kuni 3. saj. vanim ajajärk, väga vähe andmeid, puuduvad tekstid, säilinud vaid epigraafilised pealiskirjad.
7. saj. e. Kr. nn. Praeneste rõivanõel (fibula Praenestina, Praeneste = Palestrina):
Manios med fhefhaked Nvmasioi (Manius tegi mu Numeriuse jaoks).
6. saj. vaas: Duenos med feced (Duenus tegi mu) hea inimene tegi mu hea inimese jaoks
perfekti areng (fhefhaked, feced, kl. lad. k. fecit)
3. - 1. saj. e. Kr. arhailine ajajärk (Ennius, Plautus, Terentius (kirjanikud), Cato Vanem- riigimees )
foneetilised muutused- /s/ > /r/ (honos - honoris, esse); diftongid > monoftongid: /ei/ > /i/, /ou/ > /u/, /oi/ > /o/
Kl. lad. k. diftongid: /au/, /ae/, /oe/
2) Klassikalise ladina keele periood
normeeritud lad keele stabiliseerumine, ühtlustumine, keeleinstitutsioonide tekkimine
( grammatikad , keeleõpetus). Romaani keeled tekkisid lad keele kõnekeele baasil.
Cicero, Titus Livius, Ovidius, Vergilius, Horatius, Lucretius.
3) Klassikalise ladina keele järgne periood
1. - 2. saj. post-klassikaline periood (Quintilianus, Tacitus, Suetonius, Martialis)
3. - 5. saj. hilisladina periood (Püha Augustinus)- kristlik kirjandus
kreeka laenud: ecclesia, episcopus, angelus
Püha Hieronymus Vulgata (enne Itala)- vulgus-rahvas, piiblitõlge , mis oli rahvale arusaadavam.
5. - 8. saj. romaani periood kirikuladina keel- ladina keel eemaldub klassikalisest normist .
karolingide renessanss 8. saj.
Pärast 9. saj: Ladina keele püsimine teadus- ja kirjanduskeelena. Filosoofia, religioon , matemaatika , 16. saj kirikureform .

Vulgaarladina keele (VL) mõiste
Erinevate ladina keele vormid läbi aja, kõikvõimalikud normists kalduvad variandid, kõneldav keel.

VL otsesed allikad: epigraafilised allikad ja kirjanduslikud allikad
Epigraafilised allikad (raidkirjad, pealiskirjad hoonetel, esemetel, hauakividel- epitaafid)
-säilinud originaalis
Kirjutamiskoha ja aja kindlaks tegemine suhteliselt lihtne. 19.saj lõpp Theodor Mommsen „ Corpus inserjpitorum latinorum“ 16 köidet.
Kirjanduslikud allikad (kõik allikad mis on säilinud käsikirja või raamatu kujul)
-ilukirjandus ja kirjavahetus
-teoloogilised teosed (piiblitõlked 4.saj püha Hieronymus, kirikuisade teosed, pühakute elulood, jutustused, palverändurite kirjeldused)

VL kirjanduslike allikate tüübid
-ajaloolised teosed ( kroonikad 6.-7.saj)
- erialased traktaadid ( meditsiin , arhitektuur, põllumajandus jne 1.-4.saj)
-juriidilised dokumendid (5.-7.saj) seadustikud ld keeles
-grammatikad (appendix probi 227 sõna 3.-4.saj)
Palimpsest- taaskasutatud pärgament
-glossaarumid (teksti sisse kirj sõnade seletused , ääremärgistused) Reichenau glossaarium 8.-9.saj, Kasseli glossaarium 9.saj algus, Germaani-ladina-romaani sõnaastik

VL kaudsed allikad
-romaani keeled
-laenud teistesse keeltesse (kreeka, keldi , germaani, slaavi, albaania , baski, berberi )

VL foneetilised eripärad: ladina keele foneetilise süsteemi ümberkujunemine (rõhk, vokaalide kvantiteet/kvaliteet, Romaania jagunemine tsoonideks vastavalt vokaalsüsteemi arengule)
Foneetika

KL muusikaline rõhk → VL intensiivsusrõhk

KL vokaalide pikkuse- e. kvantiteedivastandus → VL tämbri- e. kvaliteedivastandus ( lahtised ja kinnised vokaalid )
Lääne-Romaania vokaalide süsteem
KL (10) ī ĭ ē ě ā ă ŏ ō ŭ ū
\ / \ / \ /
VL (7) i e ε a ò o u
ε, ò = lahtised vokaalid; e, o = kinnised vokaalid
4 avatuse astet:

väga avatud vokaal /a/
lahtised vokaalid /ε / / ò /
kinnised vokaalid /e/ /o/
väga kinnised vokaalid /i/ /u/

Sardiinias: ī ja ĭ > /i/; ū ja ŭ > /u/ jne.
Lõuna-Itaalias ē, ī, ĭ > /i/, aga ĕ > /e/ ( neutraalne ); ō, ū, ŭ > /u/, aga ŏ > /o/ (neutraalne)
Balkanil (Daakias) eesvokaalid nagu läänes: ĭ, ē > /e/; tagavokaalid nagu Sardiinias: ō, ŏ > /o/; ū, ŭ > /u/.
Vokaalide areng:
ld.
it.
hisp.
prov.
pr.
rum.
sard .
sǐtis
sete
sed
set
seif>soif
sete
sidis
fīlum
filo
hilo
fil
fil
fir
filu
bŭcca
bocca
boca
boca
bouche
bucă
bucca
lūna
luna
luna
luna
luna
lună
luna

Rõhuliste vokaalide pikenemine (hilisema diftongiseerumise alus) (nt. pr. pede > pied).

Kaovad viimased ladina diftongid (monoftongiseerumine): /ae/ > /ε/ (caelu > celu), /oe/ > /e/ (poena > pena). Diftong /au/ (>/o/) kaob hiljem.

Mõned konsonantühendid on lihtsustunud: /ns/ > /s/ (mensa > mesa); /nf/ > /f/; assimilatsioonid: /rs/ > /ss/ (persica > pessica).

Mõnede lõpukonsonantide kadumine: /m/ ja /s/ (viimane ainult Kesk-Itaalias ja Daakias).

VL morfoloogilised eripärad võrreldes klassikalise ladina keelega
Morfoloogia
Kaks tendentsi : erandlikud vormid muutuvad

analoogia (ühtlustumistendents): igas tüüpkonnas väheneb erinevate vormide arv, väheneb tüüpkondade arv.
flektiivne e. sünteetiline keel → isoleeriv e. analüütiline keel ( analüütilised v. perifrastilised vormid)

Morfoloogia, anlüütilised konstruktsioonid

4. ja 5. käändkonna kadumine: 4. kk. sõnad → 2. kk. ( fructus , us > fructus, i); 5. kk. sõnad → 1. kk. järgi (materies > materia). Ebareeglipärasuste kadumine 3. kk.-s

Kesksoo kadumine: -um lõpulised → meessugu –us (templum > templus); mitmus (-a) → naissugu (labra mitm . sõnast labrum “huul”, vrd. pr. une lèvre)

väheneb käändevormide arv: nominatiiv läheneb akusatiivile.

tendents analüütilisuse suunas, osade käänete asendumine eessõnaliste konstruktsioonidega: genitiivi asemel de + abl. v. acc. (gladius militis asemel gladius de milite) või ad + acc. (gladius ad militem); daativi asemel konstruktsioon ad + acc. (utilis homini asemel utilis ad hominem).

Akusatiiv muutub valdavaks eessõnalistes ühendites (cum militibus asemel cum milites).

Verb: analüütilised e. perifrastilised vormid: passiiv KL (laudor) → VL laudatus sum (KL passiivi perfekt); tulevik modaalverb (volo, debeo, habeo) + infinitiivist (amare habeo) → uus sünteetiline tulevik (aimerai); kaovad nn. depoonensverbid (millel oli passiivne vorm ja aktiivne sisu: nascor, morior).

Omadussõna komparatiivi ja superlatiivi analüütilised vormid: fortior > magis fortis, plus fortis (hisp. mas, pr. plus)

demonstratiivide tähendus nõrgeneb (→ määrav artikkel); arvsõna unus tähenduse nõrgenemine (→ umbmäärane artikkel)

VL süntaktilised ja leksikaalsed eripärad võrreldes klassikalise ladina keelega
Süntaks, sõnajärg muutub vormistatumaks, enne oli vaba

Indikatiivi kasutuse laienemine (nt. kaudne kõne)

KL Accusativus cum infinitivo (Credimus te mentiri) → analüütiline konstruktsioon: credimus quod mentiris.

Sõnajärje stabiliseerumine
Leksika
a) Paljud KL sõnad kaovad kasutusest, nt. ferre (“kandma”) → (ad)portare (cf. pr. porter).
b) sõnade tähenduse kitsenemine (nt. unione “pärl” > pr. oignon “sibul”; necare “ tapma ” > “lämmatama” > “uputama”, cf. pr. noyer)
c) sõnade tähenduse laienemine (satione “külviaeg” > ajaperiood, aastaaeg, cf. pr. saison).
d) metafoorid , nt. testa “savipott” → “pea”, cf. pr. tête

Prantsuse keele esimesed kirjalikud mälestised ja kirjakeele kujunemine
Serments de Strasbourg (Strasbourg’i vanded) 14. veebruar 842. Kõikidet romaani keeltest kõige varasem dokument.
Karl Suure pojapojad Karl Paljaspea (prantsusmaa) (Charles le Chauve), Saksa Ludwig (Louis le Germanique), Lothariuse (Itaalia) jagasid Karl Suure Impeeriumi kolmeks osaks. Esimesed kaks venda sõlmisid liidu kolmanda vastu, see ongi selle vande sisuks . Dokumendist on nii prantsuse kui ka germaani keelne variant.
kroonikakirjutaja Nithard- pani kogu sündmustiku kirja
langue d’oil- keele variandi nimetus
Séquence de sainte Eulalie (“Sekvents Püha Eulaliast”) u. 890 Kirde-Prantsusmaa (29 värssi), esimene kirjanduslik tekst, lugu kristlikust märtrist
Vie de saint Léger (10. saj.), Passion du Christ (10. saj.), Vie de saint Alexis (11. saj.)
Chanson de Roland (u. 1100)- Rolandi laul, pr kirjanduse algus, ilmalik tekst, kangelaseepos
Vanaprantsuse keel - kuni 14. sajand, “keskprantsuse” keel e ülemineku periood (moyen français) 14. - 15. saj.
kaasaegne prantsuse keel - alates 16. saj.
Aluseks on Ile-de- France ’i, kuningate keele variant. Pariisi ümbruse dialekt (francien)
sõda albilaste vastu 13. saj.- kunigate valdused laenevad lõunasse.
Tsentraliseerimine16. saj., esimesed grammatikad.
Villers-Cotterêts’ määrus, kuningas François I 1539. a. edaspidi juriidilised dokumendid pr keeles.
17. – 18. saj. grammatikad ja arutlused keele üle (Vaugelas’ Remarques 1647)
Prantsuse Akadeemia (asutati 1634. a.)- eesmärgiks sõnaraamatu ja grammaika koostamine

Hispaania keele esimesed kirjalikud mälestised ja kirjakeele kujunemine
glossid: ääremärkused, sõna seletused. Glosas emilianenses (10. saj. keskpaik ) San Millán de la Cogolla klooster (tänap. Logroño provints) - 145 glossi; Glosas silenses (10. saj. teine pool) Silos (Vana-Kastiilias) – 369 glossi
harğa – muwaššaha 11. saj. algusest.- viimane stroof araabiakeelses poeemis pandi kirja hisp keeles, araabia tähestikuga.
Cantar de Mio Cid (12. saj. lõpp – 13. saj. algus) Bivari frantsiskaani klooster (küla Burgose lähedal) - 4000 assonantsis värssi, avaldati 1779
poeemid , religioossed draamad , hagiograafilised luuletused, “antiikromaanid”.
Gonzalo de Berceo (surn. u. 1250), preester San Milláni kloostris ( Vida de San Millán, Vida de San Domingo de Silos). esimene teos, kelle autor on kindlalt teada.
Fueros de la Novenera (enne 1253. a., võib-olla 12. saj.) fuero = “koodeks; privileeg”
kastiilia keel- kuningakoja keel)
Fernando III käsul tõlgiti 1241. a. kastiilia keelde Forum Judicum (Fuero Juzgo – seaduskogu, mis koostati läänegootide seaduskogu Lex Visigothorum baasil).
Alfonso Tark ( valits . 1252-84) entsüklopeedilise Crónica general koostamine
Toledo (pealinn)
“poeg” port. k. filho, Aragoonia ja Leóni dialektis fillo, katalaani k. fill, aga kast. k. hijo(kõige erilisem)
Vanahispaania periood kuni 14. saj.
Alates 15. saj. kaasaegne hispaania (e. kastiilia) keel
15. saj. Jorge Manríque; 16.-17. saj. Teresa d’Ávila, Góngora, Quevedo, Cervantes, Lope de Vega, kelmiromaan jne.
Esimene hispaania k. grammatika 15. saj. lõpust (1492) – Antonio de Nebríja Grammática castellana
16. saj. Antonio de Valdés Diálogo de la lengua (1535-6, esmakordselt avald. 18. saj.)
1714. a. Hispaania Kuninglik Akadeemia ( Real Academia) (Prantsusmaal 1634, Itaalias 1583)
1726. a. Diccionario de Autoridades
1771 . a. Grammatica de la lengua castellana

Portugali keele esimesed kirjalikud mälestised ja kirjakeele kujunemine
esimesed tekstid teistest rom keeltest tunduvalt hiljem
1192 – akt Sanchiz’ite perekonna valduste jagamise kohta- notariaalsed dokumendid
1193 Elvira Sanchiz’i (Vairão kloostri abtiss) testament
13. – 14. saj. ilukirjandus galeegi-portugali keeles cancioneiros- luulekogud, üle 20 000 luuletuse
Kuningas Sanchez I (1185-1211)
Kastiilia kuningas Alfonso X Tark – Livro das Cantigas de Santa Maria
Kuningas Dinis (1279-1323) - Lissaboni Ülikool
Port keelt peeti sobivaks lüürika keeleks.
Lusitaania põhjaosas galeegi-portugali keel
kesk-portugali variant Coimbra ja Lissaboni vahel
12. – 13. saj. vanaportugali e. arhailise port. k. ajajärk, alates 15. saj. kaasaegne port. keel
Luís de Camões ( 1572 “Lusiaadid”), grammatikud João (1540 Dialogo em louvor da nossa linguagem), Pedro de Magalhães de Gandavo (1574 Dialogo em defensam da lingua portuguesa)

Itaalia keele esimesed kirjalikud mälestised ja kirjakeele kujunemine
Indovinello veronese (“Verona mõistatus”) – 8. – 9. saj. need 4 rida olid ühe teise käsikirja sees, ei ole üksmeelt, kas tegu on siiski itaalia keelega või hoopis mõne teise dialektiga.
Se pareba boves, alba pratalia araba,
albo versorio teneba, negro semen seminaba
Placiti cassinesi (“ Monte Cassino tunnistused”, 960-63)
Piemonte jutlused 12. saj.
12. saj. lõpp – esimene luuletus Ritmo giullaresco toscano- humoorikas luuletus
13. saj. vaimulikud poeemid Monte Cassinost.
Franciscus Assisist (Umbriast) rütmiline proosa – Laudes creaturarum 1225.
nn. “Sitsiilia koolkond” Friedrich II õukonnas Palermos - 29 poeeti
14. saj. Dante, Boccaccio, Petrarca- klassikud

Veneetsia dialekt: suuline norm keskajal Vahemere piirkonnas, 18. saj. kirjakeeleks Kirde-Itaalias (Goldoni)
“Sitsiilia-Apuulia” variant ( segatud provanssaali elementidega): kirjanduskeel Friedrich II õukonnas 13. saj.
Toscana (eriti Firenze ) variant. Dante De vulgari eloquentia

Pietro Bembo Prose della volgar lingua (1526)
Francesco Fortunato Grammatika reeglid
1572. a. asutatakse Accademia della Crusca (“Kliide akadeemia”)
1672. a. Vocabolario (e. sõnaraamatu).

Rumeenia keele esimesed kirjalikud mälestised ja kirjakeele kujunemine
16. saj. bojaar Neacşu kiri Cîmpulungist Braşovi linnapeale (Johannes Benkner) türklaste röövretkest Doonaul (1521)Coresi, diakon ja trükkal (Evangeeliumite tõlge Tetraevenghelul 1560-61) valahhia murre
slaavi-rumeenia kakskeelne psalter Voronetsist
kalvinistliku lauluraamatu fragment (u. 1570) jne.
Ilukirjandus: bütsantsi kirjandusest inspireeritud teosed (kirillitsas)
dako-rumeenia dialekt
17. saj.: Piibli tõlge Bukarestis 1688. a., Moldaavias kirjutatud kroonikad
Ilukirjandus 18. – 19. saj. alguses
Esimene grammatika 1757. a.
Ladina alfabeet alates 1780. a., juurdub alates 1860. a.
19. saj. alguses rahvuslik liikumine, frankofiilia puhang

.DOC Laadi alla originaalfail 10 lk · .doc · 67 allalaadimist

Romaani filoloogia kordamisküsimused 2015 #1

Romaani filoloogia kordamisküsimused 2015 #2

Romaani filoloogia kordamisküsimused 2015 #3

Romaani filoloogia kordamisküsimused 2015 #4

Romaani filoloogia kordamisküsimused 2015 #5

Romaani filoloogia kordamisküsimused 2015 #6

Romaani filoloogia kordamisküsimused 2015 #7

Romaani filoloogia kordamisküsimused 2015 #8

Romaani filoloogia kordamisküsimused 2015 #9

Romaani filoloogia kordamisküsimused 2015 #10

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-05-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti

67 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

mmkuningas Õppematerjali autor

Kordamisküsimused vastused 2015

Sarnased õppematerjalid

doc

Sissejuhatus romaani filoloogiasse

Sissejuhatus romaani filoloogiasse 10. veebruar Filoloogia kitsas ja lai tähendus: Algselt tähendas filoloogia tekstide uurimist ja taastamist.(kitsam tähendus) Filoloogiat on hakatud vaatama, kui mingisuguse maa ja kultuuri uurimist (laiem tähendus). Romaani (keeled): roma>romanus Algses tähendas romanus Rooma asula, hiljem linna, veelgi hiljem impeeriumi kodanikku/elanikke. Romanuse esimene tähendus on etniline tähendades rahvust. Poliitiline ja juriidiline tähendus tuli, kui isik omandas kodakondsuse. 212 AD andis Caracalla kõikidele Rooma impreeriumi elanikele kodanikuõigused.

Sissejuhatus romaani filoloogiasse

docx

Antiigi pärand Euroopa kultuuritradistsioonis

Kristluse ja antiigi vahekord; Priscianus (5. saj.): ,,Institutiones kristluse ja grammaticae" (,,Grammatika paganluse mõningane alused") kooseksisteerimine Martianus Capella (senatiaristokraatia: ka antiikautorite (5. saj.): ,,De nuptiis Mercurii et kommentaarid). Schol Philologiae" (,,Mercuriuse ja Paganlike kirjandusvormide Filoloogia pulmadest") ülevõtmine, Boethius (u 480525): ,,De aga täitmine kristliku sisuga consolatione philosophiae" (,,Filosoofia lohutusest") Hilisantiigi kirjandus: kristlik Symmachus ja Boethius (lad.) (9. saj. käsikiri) Tertullianus (u 160220) Minucius Felix (2.3. saj.) ,,Seitse vaba kunsti"

Ajalugu

doc

Uurimistöö-Romaani keeled

(teiseks oli kreeka keel). Põhiliselt räägiti seda impeeriumi läänepoolsetes regioonides (Itaalia, Hispaania, Gallia, Põhja-Aafrika, Sardiinia, Korsika), aga ka Balkani poolsaare põjaosas (Dacia, Moesia, Illyria, Põhja-Makedoonia). Rooma impeeriumi rahvastik I-II sajandil pKr oli hinnanguliselt 50 miljonit või 1/6 kogu maailma elanikkonnast. On tõenäoline oletada, et kaks kolmandikku Rooma elanikkonnast rääkis romaani keeli emakeelena või teisese keelena avalikes tegevustes. 2. TEKE JA AJALUGU 1. sajandi eKr lõid Rooma kirjanikud ja grammatikud kõrgelt arenenud kirjakeele- klassikalise ladina keele. See oli standartne kuju, mida õpetati koolides kaks aastatuhandet ja kõik valitsuse dokumendid ja seadused olid selles kirjutatud niisama hästi kui proosa. Ametlikult selle edsaspidine areng tarretus, samal ajal kui suuline väljendusviis jätkas oma foniloogilist arengut, mis

Uurimistöö alused

doc

Galeegi keel

Galeegi keel Tüpoloogiline kuuluvus Indoeuroopa keelkond Itali keelte haru Romaani keelte grupp Romaani keel Lääne- Itali keel Lääne alagrupp- Lääne- Romaani keel Galo-ibeeria grupp- Ibero-Romaani keel Galeegi-portugali keele alagrupp Galeegi keel Räägitakse Galiitsias edela Hispaanias. Kunagine rooma provints Galiitsia hõlmas Galiitsia praegust territooriumi, Põhja-Portugali, Astuuriat, praegust Leoni provintsi ja osa Zamorast, sellepärast räägitakse galeegi keelt ka sealsetes piirkondades. Galeegi keelt räägitakse tänu emigratsioonile veel: · Mujal hispaanias nt Madridis

Hispaania keel

rtf

Antiigipärand Euroopas

Lucius Apuleius pilkab kerjusmunkadena naisteriideid kandvaid eunuhhpreestreid lustakas menuromaanis "Kuldne eesel" (ehk "Metamorfoosid"), kui ta kirjeldab kiilakat vanameest, üht "sellest ringihulkuvast rämpsrahvast, kes linnatänavatel ja majade vahel tsimblitel ning kõristitel pläristavad ja Süüria jumalannat kaasa tassivad, pannes seda almust koguma" kui sa oled uudishimulik ja oma ihasid taga ajad, muutud eesliks - Apuleiuse mõju on ulatuslik tema romaani mõju on säilinud tänapäevalgi, inspiratsiooni on saanud kirjanikud Boccacciost Cervanteseni ning Shakespearest Kafka ja Salman Rushdieni. Kirjandusest: retoorika, autoritest Vergilius, Ovidius, stoitsismi (materiaalse ja vaimse maailma vaheline probleem. Vaimne pole oluline) ideed (Seneca, Cicero), tõe ja jumala otsimine (Apuleius) Kreeka-rooma ajaloo ja müüdi kasutamine kunstilistel eesmärkidel (keerub - kristlikus religioonis

Antiigi pärand euroopa kultuuritraditsioonis

doc

Keeleteaduse ajaloo eksami konspekt

11 Keelkond: Indoeuroopa keelkond Keelerühmad: · Germaani GOOTI, rootsi, norra, taani, fääri, islandi, läänegermaani, inglise, saksa, friisi, hollandi, flaami, afrikaani. · Balti Leedu, läti · Slaavi Vene, valgevene, ukraina, poola, tsehhi, slovaki, bulgaaria, sebia-horvaadi, sloveeni, makedoonia · Keldi Iiri, gaeli, kõmri, bretooni · Romaani LADINA, itaalia, hispaania, katalaani, portugali, prantsuse, provansi, retoromaani, sardiinia, rumeenia. · Indoiraani SANSKRITI, hindi, bengali, pundzabi, marathi, urdu, gudzarati, bihaari, sindhi, nepali, singali, pärsia(farsi), kurdi, putsu (afgaani) · Kreeka Vana-kreeka, kreeka. · Albaania · Armeenia Keelkond: Uurali keeled Keelerühmad: · Saami keeled

Keeleteadus

doc

Antiigi pärand Euroopa kultuuritsoonis

keel. Lingua Latina oli üldmõiste, Latinitas tähendas prestiizset keelepruuki. 20. Milliste astmetena ja miks kaotas ladina keel oma arengu käigus keele eluspüsimiseks vajalikke funktsioone? Ladina keele korduv suremine,s.t elava keelefunktsioonide kaotamine: · Emakeelena kõnelejad surnud või läinud üle teise keele kasutamisele 9.12. sajand 813 Tours'i kirikukogu: preestrid peavad ladinakeelset piiblit ette lugema ja tõlkima romaani keelde. · PõhjaPrantsusmaa (karolingid) 9.saj I pool · LõunaPrantsusmaa (provansi k) 9. saj keskpaik · Itaalia 9. saj II pool · Hispaania 10. saj I pool jne. Pidevus keelearengust ja uuendustest mööda vaadata. Keele hääbumine. 21. Millal ja miks võeti Euroopas kasutusele võõrsõnastikud? Kuidas on see ladina keele arenguga seotud? 16. saj. nii ladina sõnade selgitamiseks kui ladina keele kaudu tulnud kreeka sõnade. -

Antiigi pärand euroopa kultuuritraditsioonis

odt

Tartu Ülikooli üldkeeleteadus 2016

1. Keel kui märgisüsteem. Märgi mõiste ja kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele olemuslikud omadused. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Keel on mõtlemise tööriist. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märk = vorm + tähendus Märgid on: * sümbol – keeleline sümbol koosneb vormist ja tähendusest. Vormi suhe tähendusse on meelevaldne, nende vahel puudub seos (tav sõna, nt „hobune“) * ikoon – märk, mille tähendus järeldub vormist. Nt liiklusmärgid. * indeks – vorm on suhtes oma referendiga. Põhjusliku seosega märk. Nt mitteverbaalsel suhtlemisel kahvatamine = halb tervis. Kitsamas tähenduses selgub alles kontekstis (see, too, ma, ta jne) Kommunikatiivne situatsioon - Keelel on kommunikatiivne ehk suhtlemise situatsioon. On signaali saatja ja selle vastuvõtja. Signaalil on kood(märgisüsteem), mis liigub mööda kanalit. Inimkeele olemuslikud omadused: * Keelemärgi arbitraarsus e motiveerimatus

Üldkeeleteadus

Rohkem sarnaseid