Lõuna-Itaalias ē, ī, ĭ > /i/, aga ĕ > /e/ (neutraalne); ō, ū, ŭ > /u/, aga ŏ > /o/ (neutraalne) Balkanil (Daakias) eesvokaalid nagu läänes: ĭ, ē > /e/; tagavokaalid nagu Sardiinias: ō, ŏ > /o/; ū, ŭ > /u/. Vokaalide areng: ld. it. hisp. prov. pr. rum. sard. sǐtis sete sed set seif>soif sete sidis fīlum filo hilo fil fil fir filu bŭcca bocca boca boca bouche bucă bucca lūna luna luna luna luna lună luna c) Rõhuliste vokaalide pikenemine (hilisema diftongiseerumise alus) (nt. pr. pede > pied). d) Kaovad viimased ladina diftongid (monoftongiseerumine): /ae/ > /ε/ (caelu > celu), /oe/ > /e/ (poena > pena). Diftong /au/ (>/o/) kaob hiljem.
Balkanil (Daakias) eesvokaalid nagu läänes: , > /e/; tagavokaalid nagu Sardiinias: , > /o/; , > /u/. Vokaalide areng: ld. it. hisp. prov. pr. rum. sard. stis sete sed set seif>soif sete sidis flum filo hilo fil fil fir filu bcca bocca boca boca bouche buc bucca lna luna luna luna luna lun luna c) Rõhuliste vokaalide pikenemine (hilisema diftongiseerumise alus) (nt. pr. pede > pied). d) Kaovad viimased ladina diftongid (monoftongiseerumine): /ae/ > // (caelu > celu), /oe/ > /e/ (poena > pena). Diftong /au/ (>/o/) kaob hiljem.
annaabi.ee 
