Ühiskonnaõpetuse 9-da klassi kokkuvõte (2)

Ühiskonnaõpetuse eksamiks kordamine
Ühiskond
on inimeste kogum, kes sõltuvad üksteisest
Ühiskonnaelu tasandid : MINA – perekond – sõbrad – kool – linn – riik jne ehk siis:
1.tasand - riik ja poliitika
2.tasand – avalik elu ehk kodanikuühiskond
3.tasand – eraelu
On kaht tüüpi ühiskonda - * avatud ühiskond – sallitakse arvamuste, seisukohtade paljusust, isikupära, ollakse valmis muutusteks, on pluralism
* suletud ühiskond – riigikord on totalitaarne, taotletakse ühetaolisust, kõik peab riigile allutatud olema.
Ühiskonnaelu valdkonnad – majandus, teenindus, side, transport, haridus , kultuur, sotsiaalsfäär e. ühiskonna sektorid on:
Avalik e. riiklik sektor – riik oma asutuste ja töötajaskonnaga, riigivarad, tulud, maksud
Erasektor – erafirmad, - ettevõtted, mille eesmärk on kasum
Mittetulundussektor – kodanike loodud seltsid, organisatsioonid , ühendused jne. , mis ei saa tulu, vaid on loodud , et toetada riiki, kaasata inimesi riigi ellu – seega - kodanikuühiskond
Sotsialiseerumine – kohanemine ühiskonnaelu reeglitega ja ühiskonda sisseelamine.
Asotsiaalid – ebaühiskondlikud inimesed – kes ei taha või ei suuda ühiskonna elust osa võtta
Tolerantsus – sallivus teistsuguste suhtes
Diskrimineerimine – kellegi tagakiusamine soo, rassi, usu jm pärast
Rassism – kedagi taga kiusama tema rassi pärast
Rahvus – inimkooslus, keda seovad ühine ajalugu, kultuur, keel
Etniline – rahvuslik , rahvusesse puutuv
Identiteet – enda samastamine nt. rahvusega ühiste joontega, tunne, et kuulud just selle rahva hulka
Multikultuursus - inimene võtab omaks paljude teiste rahvaste kultuuri
Globaliseerumine – riikide ja rahvaste järjest tihenev koostöö üle maailma
Ühiskondlikud väärtused – need, mis ühiskonnas on omaks võetud – moraal, tavad, kombed
Riik ja valitsemine.
RIIK on kindlate piiridega, oma elanikkonna ja riigivõimu e. avaliku võimuga territoorium . Riigi tunnused ongi territoorium, elenikkond ja avalik võim.
Eesti on parlamentaarne demokraatlik vabariik, kus kõrgeima võimu kandjaks on RAHVAS.
Parlamentaarne riigikord – parlamendi suur osakaal riigis kuna ta:

töötab ja annab välja seadusi

valib presidendi

nimetab ametisse peaministri ja seejärel kogu valitsuse

kinnitab riigieelarve jpm.
Presidentaalne riigikord on selline, kus presidendil on riigis tähtis roll kuna ta on nii riigipea kui peaminister , sest tema moodustab valitsuse. ( näit. USA )
Demokraatia – selline valitsemisvorm , kus rahvas valib oma esindajad ja selle kaudu võtab riigi valitsemisest osa.
Esindusdemokraatia – rahvas valib oma esindajad võimu teostama .
Kodanik on mingi riigi alam.
Kodakondsus – inimese õiguslik seos riigiga, selle kaudu määratakse kindlaks mõlema poole õigused ja kohustused ( võib öelda ka – mingi riigi kodanikuks olemine )
Naturalisatsioon – kodakondsuse omandamine kas * selle riigi kodanikuga abielludes( Eestis ei
kehti!)
* lapsendamine
* kodakondsuse taotlemine
Topeltkodakondsus – mitme riigi kodanikuks olemine .
Kodakondsusest ilma jäämine – inimene sureb ; võetakse ära – näit. riigi reetmine, välisriigi kasuks spioneerimine, katse muuta riigi põhiseaduslikku korda.
Välismaalane – mingi teise riigi kodanik
Illegaal – riigis ebaseaduslikult viibiv isik
VALITSEMINE
on riigielu juhtimine ja korraldamine.
Võimude lahusus – riigi 3 võimu – seadusandlik-, täidesaatev- ja kohtuvõim peavad seisma üksteisest eraldi, lahus, et vältida korruptsiooni.
Võimude tasakaalustatus – kõik 3 võimu on võrdse tähtsusega, üks pole teistest olulisem.
Parlament – (Eestis Riigikogu) on kõrgeima seadusandliku võimu organ.
Valitakse ainult EV kodanike poolt 4 aastaks.
Tegeleb (ülesanded) : * riigieelarve kinnitamine
* töötab ja annab välja seadusi
* kinnitab ametisse peaministri ja valitsuse
* valib presidendi
Parlament töötab istungijärkude kaupa, nende vahele jäävad jõulu- ja suvevaheaeg .
101 liiget. Tööd juhib RK juhatus: esimees ja 2 aseesimeest. NB! Praegu on esimeheks Ene Ergma ja kaheks aseesimeheks Keit Pentus ja Jüri Ratas.
Kellest Riigikogu koosneb:
Koalitsioon – kahe või enama erakonna liit, kes said RK valimistel enim hääli ja asuvad valitsust moodustama.
Koalitsioonileping – sõlmitakse koalitsiooni osapoolte vahel ja selles lepitakse kokku põhiküsimustes – kuidas jagatakse ministriportfellid, kellest saab peaminister , millistele küsimustele peatähelepanu pööratakse jne.
NB! Praeguses koalitsioonis on 2 erakonda: Reformierakond ja Isamaa ja Res Publika liit.
Opositsioon – need erakonnad , kes Riigikokku küll pääsesid, kuid valitsust moodustama mitte.
NB! Praegu on opositsioonis 4 erakonda : Sotsiaaldemokraatlik erakond, Keskerakond, Rahvaliit ja Roheliste erakond.
Fraktsioon – moodustub ühe erakonna saadikutest Riigikogus.
Komisjon – saadikute rühm (erinevatest erakondadest), kes tegelevad mingis konkreetses valdkonnas – nt. väliskomisjon, hariduskomisjon, rahanduskomisjon jne.
Seaduseelnõu – seaduse n.ö. toorik , projekt, mida Riigikogus 3X arutatakse e. menetletakse.
Seaduseelnõust saab seadus, kui Riigikogu on ta vastu võtnud, president oma allkirja andnud ja välja kuulutanud. NB! Siis on ta kohustuslik täitmiseks.
Saadikupuutumatus – Riigikogu liiget ei saa tavakorras vastutusele võtta, enne peab Riigikogu temalt ära võtma saadikupuutumatuse.
Valimised
toimuvad parlamenti või kohalikku volikogusse (iga 4 aasta järel)
Maailmas on 2 põhilist valimissüsteemi:

• majoritaarne – parlamenti pääsevad kõige rohkem hääli saanud inimesed.
  
• proportsionaalne (kasutusel Eestis) – erakonnad saavad parlamenti nii mitu kohta, kuimitu % nad valinute häältest kogusid – nt. 15% = 15 kohta
  

Valimiskünnis – erakond peab koguma teatud % valijate häältest ja Eestis on see 5 %.
Valimisiga – algab 18-aastaselt ja sama vanalt saab kandideerida kohalikku volikogusse.
Riigikogusse saab kandideerida 21-aastaselt. NB! Mittekodanikud saavad valida kohalikku volikogu (kui nad on elanud kohapeal viimased 5 aastat), aga kandideerimisõigust ei ole neil kusagile.
Valitsus (ka Valitsuskabinet, Ministrite Kabinet)
on riigis täidesaatva võimu organ, s.t. viib ellu parlamendi poolt väljatöötatud seadusi.
Valitsuse moodustamine: kõige rohkem hääli saanud erakonnale / erakondadele (koalitsioon)tehakse presidendi poolt ülesandeks valitsuse moodustamine. Peaministri kandidaadi nimi esitatakse presidendile , kes saadab selle Riigikogusse ja viimane kinnitab peaministri ametisse.
Kui see on tehtud, hakkab peaminister kokku panema valitsust.
Peaminister – valitsuse juht, vastutab selle töö eest NB! Praegu Andrus Ansip .
Minister – valitsuse liige, vastutab oma ministeeriumi töö eest.
Kantsler – ministri abiline , vastutab ministeeriumi igapäevatöö eest.
Portfellita minister – temal pole oma ministeeriumit, määratakse kohale mõnele riigi jaoks tundlikule alale, nt. Eestis oli – rahvastikuminister – tegeles mitte-eestlaste probleemidega.
Valitsus võib olla enamusvalitsus – kui üks erakond kogus enamuse valijate häältest ja moodustab valitsuse üksinda.
Koalitsioonivalitsus – selline, mis moodustatakse mitme erakonna baasil – nt. praegu Eestis Reformierakonna ja Isamaa ja Respublika Liidu koalitsioon.
Valitsuse ülesanded: 1. viib ellu Riigikogus vastuvõetud seadused
2. koostab riigieelarve
3. annab aru oma tööst Riigikogu ees
4. algatab seaduseelnõusid jne.
Valitsuskriis : tekib siis, kui: * peaministrile avaldatakse umbusaldust – siis astub terve valitsus
tagasi
* peaminister sureb
NB! Peaministri tagasiastumisele järgnevad uued Riigikogu valimised, sest Riigikogu on see, kes valitsuse ametisse kinnitab.
Kohalik võim.
Kohalikeks haldusüksusteks on vallad ja linnad.
Kohalik võim moodustub valla- või linna volikogust (seadusandlik võim ) ja selle poolt valitud valla- või linnavalitsusest (täidesaatev võim)
Volikogud valitakse kohalike elanike poolt. Valida võivad ka mittekodanikud, aga nad peavad olema antud paigas elanud viimased 5 aastat. Valimisiga – 18.a.-st. Kandideerimise iga kohalikku volikogusse ka 18.a. NB! Mittekodanikud kandideerida ei saa.
Volikogu valib endi hulgast volikogu esimehe ning seejärel valla- või linnavalitsuse ja see omakorda vallavanema või linnapea .
Volikogu ülesanded:

• valib valla- või linnavalitsuse
  
• võtab vastu kohaliku eelarve
  
• kehtestab kohalikud maksud või teeb maksusoodustusi
  
• kinnitab kohaliku arengukava
  
• kinnitab ametisse valla- või linnavalitsuse ning vallavanema või linnapea
  

Pärnu linnapea on Toomas Kivimägi
Maavalitsus – eesotsas on maavanem – on n.ö. vahelüli riigi tasandi ja kohaliku võimu vahel.
NB! Maavanema kinnitab ametisse EVvalitsus 5 aastaks. Meie maavanem on Andres Metsoja.
President - Eesti president on praegu Toomas Hendrik Ilves -
on EV riigipea, kelle valib Riigikogu. Kui Riigikogu ei saa sellega hakkama, tuleb kokku Valimiskogu – 101 Riigikogu liiget + valdade ja linnade esindajad (kokku u. 350 inimest)
Presidendiks võib kandideerida inimene, kes on: * sünnijärgne EV kodanik
* väh. 40-aastane
* kohtulikult karistamata
* tema kandidatuuri seab üles väh. 21 Riigikogu
liiget
ÕIGUS
on normide kogum, mis reguleerib: 1. inimeste omavahelisi suhteid - tsiviilõigus
2. inimeste ja riigi (riigiametnike) suhteid - haldusõigus
3. riikide omavahelisi suhteid – rahvusvaheline õigus
4. seadustest kinnipidamist – kriminaalõigus
Eesti õigussüsteem põhineb rooma õigusel, mille 3 kõige olulisemat põhimõtet on:

• kõik inimesed on seaduse ees võrdsed
  
• keegi pole süüdi enne kui kohus pole nii otsutanud
  
• igal süüdimõistetul on õigus kohtuotsus edasi kaevata
  

Õigus jaguneb:
AVALIK ÕIGUS ERAÕIGUS (eraisikute vahelised suhted)

rahvusvaheline õigus tsiviilõigus

inimese ja riigi suhted võlaõigus.
tööõigus asjaõigs
haldusõigus äriõigus
finantsõigus kaubandusõigus
protsessiõigus
karistusõigus
Kohtuvõim on riigi kolmas võim ja on sõltumatu nii seadusandlikust kui täidesaatvast võimust.
Tegeleb õigusemõistmisega ja põhiseadusliku järelevalvega , s.t. vaatab, et kõik oleks riigis seaduslik ja vastaks põhiseadusele.
Eesti kohtusüsteem on 3-astmeline:
I aste – maa- või linnakohus – arutab kohalikke asju või kohapeal toimepandud asju.
Apellatsioon – edasikaebus ringkonnakohtusse kui süüdimõistetu ei ole kohtuotsusega rahul.
II aste – ringkonnakohus – Tartus, Tallinnas, Jõhvis – vaatab läbi apellatsioonid, määrab kui vaja, täiendava uurimise, tühistab või jätab muutmata I astme kohtu otsuse.
Kui inimene ei ole rahul ringkonnakohtu otsusega, võib ta esitada kassatsiooni Riigikohtule.
III aste – kõrgeim – Riigikohus Tartus – 1. vaatab läbi kassatsioonid – kas kõike on tehtud seadustekohaselt (vaatab asja juriidilist külge)
2. teostab põhiseaduslikku järelevalvet, s.t. jälgib,
et seadused ja kohtute tegevus vastaksid põhiseadusele.
Halduskohus – Pärnus, Tartus, Tallinnas ja Jõhvis tegeleb inimeste kaebustega riigi või riigiametnike vastu.
Kohtunikud - õigusemõistjad, määratakse ametisse eluks ajaks presidendi poolt. Riigikohtu esimehe kinnitab Riigikogu.
Õiguskantsler – õigussüsteemi kõrgeim ametnik, kelle peaülesanne on jälgida, et seadused ja kogu õigussüsteemis toimuv vastaksid põhiseadusele. NB! Riigikogu nimetab ametisse 7 aastaks.
Praegu on selleks meheks Indrek Teder.
MAJANDUS
on protsess, kus midagi toodetakse, ostetakse, müüakse ja tarbitakse.Majanduse alla käivad tööstus, põllumajandus, side, transport, kaubandus, teenindus.
On 4 erinevat majandussüsteemi: tava e. naturaalmajandus , käsu e. plaanimajandus, turumajandus ja segamajandus.
Investeering – kapitali paigutamine tulutoovalt – aktsiatesse, ettevõtlusesse, panka jne.
Kapital – raha, mis teeb raha.
Privatiseerimine – erastamine, erakätesse andmine või müümine.
Avatud majandus – selline, kus riiki lubatakse välismaiseid investeerijaid ja ettevõtjaid.
Suletud majandus – riik peaaegu ei suhtle majanduslikult teistega .
Transiitkaubandus – läbiveokaubandus.
Negatiivne väliskaubanduse bilanss – riik veab rohkem sisse kui välja ( on riigile ebamajanduslik)
Positiivne väliskaubanduse bilanss – riik veab rohkem välja kui sisse.
Kaitsetollid – sisseveetavatele kaupadele maks, et kaitsta omamaiseid tootjaid
Dumping – kauba müümine odavama hinnaga, et kahjustada konkurente
Import – kauba sissevedu riiki
Eksport – kauba väljavedu riigist
Kvoot ja litsents – piirangud teatud kaupadele
Eksporditõke – mingi kauba väljaveo piiramine või keelamine
Subsiidiumid – lisatasud kauba eksportijatele kauba mahu eest või ettevõtjatele pankroti vältimiseks
SKT – sisemajanduse kogutoodang – aasta jooksul riigis toodetud ja tarbitud kaubad ning teenused
SKP – sisemajanduse koguprodukt – SKT jagatud elanike arvuga ( selle põhjal hinnatakse elatustaset)
Riigieelarve
on riigi tulude ja kulude plaan rahalises väljenduses.
NB! Koostab valitsus ja kinnitab Riigikogu.
Tulud laekuvad riigieelarvesse ( ehk kust riik saab raha) * maksud * riigivara müük * riigilõivud(maks mingi riigipoolse toimingu eest)
Kulud riigieelarvest (ehk millele riik raha kulutab): * sotsiaalsfäär * tervishoid *haridus * korrakaitse * transport, side jne.
Riigieelarvest läheb raha ka ühishüvedeks.
Ühishüved - kõik see mida me kasutame iga päev konkreetselt selle eest maksmata nt. tänavavalgustus, teedeparandus
Defitsiidiga eelarve – tulusid laekus vähem kui planeeriti
Lisaeelarve –moodustatakse siis, kui tulusid laekus rohkem. Kasutatakse ettenägematuteks kulutusteks.
Valitsuse reservfond – planeeritakse eelarvesse sisse ja on n.ö. tagavararaha ettenägematuteks kulutusteks.
Maksud
Neid kogub riik, et end finantseerida e. end ülal pidada.
RIIKLIKUD maksud: KOHALIKUD maksud:
OTSESED KAUDSED
*üksikisiku tulumaks 21 % *aktsiis 20 % tubakalt, volikogu võib kehtestada-
*töötuskindlustus 2,8 % alkoholilt, mootori- * paadimaks
*pensionikindlustuse II kütuselt *lõbustusmaks
sammas 2 % *käibemaks 20 % kau- * maamaks
*sotsiaalmaks 33 % - pade ja teenuste hinna- *reklaamimaks jne.
maksab tööandja lisana
*maamaks *hasartmängumaks
Tulumaksu erinevad süsteemid:
Proportsionaalne – (nagu Eestis) – kõigil võrdne % tuludelt – meil 2010.a. 21 %
Progresseruv e. astmeline – mida suurem tulu, seda suurem % maha läheb.
Tulumaksuvaba miinimum – 2010.a. 2250.- - see on summa, millelt tulumaksu maha ei lähe.
Alampalk e. miinimumpalk- summa, alla mille tööandja maksta ei tohi. (4350.- )
Rahandus
1992.a.-st Eesti kroon
Valuuta- riigi rahaühik või rahasüsteem
Inflatsioon – raha väärtuse langus, tulemuseks hindade tõus, elukalliduse kasv, elatustaseme langus.
Deflatsioon – raha väärtuse tõus
Pank – laenuasutus, mille eesmärk on kasumi teenimine
Emissioonipank – riigi keskpank , kellel ainsana on õigus raha käibele lasta või käibelt kõrvaldada
Kommertspank – äripank
Krediidipank – spetsialiseerunud laenudele
Intressid – teatud % , mida maksad pangale teatud teenuste eest, nt. eluasemelaen
Deebetkaart – tavaline pangakaart , millega maksad kaupluses või võtad sularaha välja
Krediitkaart – laenu- või järelmaksukaart
Tööturg
on koht / süsteem ,kus toimub tööjõu nõudmine ja pakkumine. Tööturu osapooled on tööandja ja töövõtja.
Kui tööturg pole tasakaalus, tekib: 1. tööjõupuudus - tööjõu nõudlus on suurem kui pakkumine,
s.t. töökohti on, aga töötegijaid napib
2. tööpuudus - tööjõu pakkumine on suurem kui nõudlus ,
s.t. töötegijaid on, aga töökohti ei jätku
Tööandja – inimene, ettevõte, firmajuht , kes palkab tööjõudu, pakub inimestele tööd.
Töövõtja – inimene, kes müüb oma tööjõudu. Töövõtjaid on: 1.palgatöölised
2.vabakutselised
3.töötud 6
Tööle asumisel sõlmitakse tööleping, (kindlasti kirjalik!) ja see võib olla:
1.tähtajatu 2.tähtajaline, nt. 5 aastaks
nn.ümbrikupalk – töötaja saab tasu n.ö. mustalt, tal pole töölepingut, selle eest ei maksa ta tulumaksu ega tööandja sotsiaalmaksu.
Brutopalk – inimese väljateenitud töötasu (maksud on maha arvamata)
Netopalk – töötasu, millelt on maksud maha arvatud, mille inimene saab kätte
Keskmine palk – riigi keskmine, saadakse, kui palgasaajate saadud summa jagatakse palgasaajate arvuga
Tööhõiveamet – riigiasutus, mis tegeleb töötute probleemidega (täiend- ja ümberõpe, info vabade töökohtade kohta, töötukoolitused jne.)
Töötu abiraha – summa , mille töötu saab igakuiselt kuni tööd leiab
EUROOPA LIIT
on rahvusvaheline riikide majanduse, poliitika ja kultuurialane ühendus.
Algus: 1952 – Euroopa Söe- ja Teraseühendus - loodi 6 riigi – Saksamaa, Prantsusmaa Belgia, Hollandi, Luksemburgi ja Itaalia poolt.
1957 – Euroopa Majandusühendus e. Ühisturg.
Sellega liitusid 1973 – Suurbritannia , Iirimaa , Taani, 1981 – Kreeka, 1986 – Portugal ja Hispaania
1992 – Maastrichti leping – (jõustus 1993) – ühenduse tegelikuks nimeks sai Euroopa Liit - EU (European Union)
Peale majanduse on koostöö ka välispoliitika, julgeoleku, õiguse ja siseasjade vallas.
EL-i laienemine:
1995 – liitusid Rootsi, Austria, Soome - liikmeid 15
2004 1.mai – liitusid 10 uut riiki – Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhi, Slovakkia, Ungari,
Sloveenia, Malta, Küpros – liikmeid 25
2007 – liitusid 2 – Bulgaaria ja Rumeenia – liikmeid nüüd 27
EL-i tegevuse eesmärk – rahu ja majanduslik kasu.
EL-i juhtorganid:
Euroopa Ülemkogu – liikmesriikide riigipead või peaministrid
Ülesanne – poliitiline juhtimine ja liidu arengu suunamine.
Euroopa Komisjon (asub Brüsselis) – igast liikmesriigist 1 esindaja ( volinik ) NB!Eestist on volinik
Siim Kallas
Ülesanne – ettepanekud seaduste vastu võtmiseks, kontroll seaduste täitmise üle, paneb kokku EL-i
eelarve.
Ministrite Nõukogu (asub Brüsselis) – igast liikmesriigist 1 minister vastavalt arutatavale küsimusele – nt.välisministrid, kui arutatakse välispoliitilisi küsimusi – seega koosseis ei ole püsiv.
Võtab vastu seadusi. Iga liikmesriik on 6 kuud eesistuja e. juhib tööd.
Euroopa Parlament (asub Strassbourgis) – tegeleb seaduste vastu võtmisega.
Koosseis- igast liikmesriigist teatud arv saadikuid vastavalt riigi elanike arvule. Eestist on 6 saadikut –Vilja Savisaar , Kristiina Ojuland, Indrek Tarand , Ivari Padar , Siiri Oviir , Tunne Kelam .
1993 – üleminek Euroopa ühisrahale EURO-le
NB! Euroga ei ole liitunud: Suurbritannia – ei taheta loobuda oma naelast
Rootsi – rahvas hääletas vastu
Taani - „
Eesti tee Euroopa Liitu:
1993 – Kopenhagenis EL-i otsus võtta juurde uusi liikmeid
1994 – EL-i ja Eesti vabakaubandusleping
1995 – EL-i ja Eesti liitumisleping
1997 – Luxembourgis Euroopa Ülemkogult kutse liitumisläbirääkimistele
1998 – ametlike liitumisläbirääkimiste algus
2002 dets. – ametlike läbirääkimiste lõpp Kopenhagenis
2003, 14. sept. – Eestis rahvahääletus e. referendum, millega otsustati EL-iga liituda
2004, 1.mai – Eesti liitumine EL-iga
Eesti rahvusvahelistes organisatsioonides
ÜRO (Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ) – asut.1945 , peakorter New York , eesmärk –sõjast hoidumine, Eestile annab iseseisvuse tagatise
EL (Euroopa Liit) – asut.1952, peakorter Brüssel, liikmesmaade majanduslik, poliitiline ja kultuurialane koostöö, Eestile annab lõimumise Euroopasse, koostöö teiste Euroopa riikidega
NATO (Põhja Atlandi Sõjaline Organisatsioon) – asut.1949, peakorter Brüssel, eesmärk-kollektiivne kaitse, Eestile annab turvalisuse tagatise
EN ( Euroopa Nõukogu) – asut. 1949, peakorter Strassbourg, eesmärk – inimõiguste kaitse, Eestile annab võimaluse kaitsta end süüdistuste eest inimõiguste rikkumises
WTO (Maailma Kaubandusorganisatsioon) – asut. 1995, peakorter Genf, eesmärk- vaba kaubavahetuse areng, annab Eestile võimaluse osa saada maailmakaubandusest, pääseda kaubandusalastest kitsendustest
ROK (Rahvusvaheline Olümpiakomitee) – asut.1894, peakorter Lausanne, eesmärk – edendada ja juhtida rahvusvahelist olümpialiikumist, propageerida olümpiaideesid, Eestile annab võimaluse osa saada olümpialiikumisest, Eesti sportlastel võimalus osa võtta olümpiamängudest
Tänapäeva Eesti maakonnad