aga läks ka NSVL-le). Lahing Inglismaa pärast Saksamaa suunas jõud üksijäänud Inglismaa vastu suvel 1940 toimus nn. lahing Britannia pärast. See oli Inglismaa lõunaosa (eeskätt Londoni) tohutu pommitamine sakslaste poolt, lisandus meresõda (dessant Inglismaale jäi siiski ära). Septembris 1940 sõlmiti Berliinis Kolmikpakt Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vahel. Sellega vormistus nende liit lõplikult. Diktatuuride tekkimise põhjused: 1. Massidemokraatia kujunemine (üldise valimisõiguse kehtestamine) 2. Varasema demokraatia kogemuse puudumine või vähesus (eriti Venemaa puhul; Saksamaal ja Itaalias oli see olemas). See andis võimaluse karismaatilistele ja populistlikele poliitikutele võita rahvahulkade poolehoid. 3. Riikide sõjaline nõrgenemine I maailmasõjas, mis aitas kaasa sisepoliitilisele ebastabiilsusele. 4. Majanduse langus (Venemaal ja Itaalias I maailmasõja tõttu; Saksamaal suur
kui sotsiaalse grupi tähtsust seoses ühiskonnaga ning on ühtlasi nii reguleerimata turu kui ka tugeva riigi vastu. Samuti võib kristlik demokraatia olla teatud riikides valitsuse pragmaatiliseks ideoloogiaks. (Demokraatia liigid, 2004) Kristlik-demokraatlikku ideoloogiat iseloomustavad järgmised põhimõtted (Raudla, 2002, 63- 64): - oluline on kaitsta kristlikke moraaliprintsiipe ja ka isiksust massidemokraatia võimaliku "türannia" eest; - võrdsus seaduse ees ei tohi viia liigsele sotsiaalsele nivelleerumisele; - kristlik demokraatia on kesktee õpetus – see soovib õnnelikku keskmist vabakapitalismi ja totaalplaneeritud sotsialismi vahel; - eesmärgiks on mõõdukas heaoluriik. 8 3. MUID DEMOKRAATIA VORME 3.1. Antiikdemokraatia
Riik. Riigimõiste. Riigi tunnused ja liigid. Riik on ühiskondlik institutsioon, mille eesmärgiks on ühiskonnas olemas oleva korra kaitsmine, alalhoidmine ja ühiskonna üldine juhtimine. Ühiskonna üldiste probleemide lahendamine. Institutsioon-moodustis, asutus, mehhanism millegi reguleerimiseks.(kirik, kool) Riigi funktsioonid: a)olemas oleva ühiskonna kaitsmine.(stabiilsuse tagamine) b) Montevideo konvensioon (1933) Montovideo on Uruguay pealinn. Konvensioon-leping (rahvusvaheline leping) Tunnused: 1)Territoorium-Eesti maismaa piir on määratud Tartu rahuga (2.02.1920). Hetkel Tartu Rahu järgi maismaa piir ei kulge. VenemaaGA ON PIIRILEPING SÕLMIMATA TÄNASENI. 2)Territoriaal veed-12 meremiili on territoriaal vete suurus rannikust. 1 meremiil=1km. Kus pole võimalik seal rakendatakse riikide vahelised kokkulepped. 3)Õhuruum antud ter. kohal 4)Antud riigilipu all sõitvad laevad ja lennukid...
· Diktatuur - ühe isiku või grupi piiramatu võim ühiskonnas. Mõiste pärineb Vana-Rooma ajaloost (diktaator oli riigiametnik, kelle kätte läks 6 kuuks kogu võim riigis, et olukorda stabiliseerida (N: sõja või mässude ajal). · Diktatuuride kujunemine on suhteliselt raske või võimatu riikides, kus on pikaajalised demokraatia ja parlamentarismi kogemused (näiteks Inglismaa või USA). I Diktatuuride tekkimise põhjused: 1) Massidemokraatia kujunemine (üldise valimisõiguse kehtestamine) 2) Varasema demokraatia kogemuse puudumine või vähesus (eriti Venemaa puhul; Saksamaal ja Itaalias oli see olemas). See andis võimaluse karismaatilistele ja populistlikele poliitikutele võita rahvahulkade poolehoid. 3) Riikide sõjaline nõrgenemine I maailmasõjas, mis aitas kaasa sisepoliitilisele ebastabiilsusele.
· Diktatuur - ühe isiku või grupi piiramatu võim ühiskonnas. Mõiste pärineb Vana- Rooma ajaloost (diktaator oli riigiametnik, kelle kätte läks 6 kuuks kogu võim riigis, et olukorda stabiliseerida (N: sõja või mässude ajal). Diktatuuride kujunemine on suhteliselt raske või võimatu riikides, kus on pikaajalised demokraatia ja parlamentarismi kogemused (näiteks Inglismaa või USA). I Diktatuuride tekkimise põhjused: 1. Massidemokraatia kujunemine (üldise valimisõiguse kehtestamine) 2. Varasema demokraatia kogemuse puudumine või vähesus (eriti Venemaa puhul; Saksamaal ja Itaalias oli see olemas). See andis võimaluse karismaatilistele ja populistlikele poliitikutele võita rahvahulkade poolehoid. 3. Riikide sõjaline nõrgenemine I maailmasõjas, mis aitas kaasa sisepoliitilisele ebastabiilsusele. 4. Majanduse langus (Venemaal ja Itaalias I maailmasõja tõttu; Saksamaal suur
ühinemisvabadus. Seda rõhutab oma raamatus ,,Vabaduse tulevik" (e.k 2005) india päritolu USA politoloog Fareed Zakaria. Demokraatia loogiline ja süsteemi püsimist kindlustav areng näebki ette kõigepealt arenenud turumajandust ning keskklassi ja liberalistliku riigikorralduse teket, alles seejärel üldise valimisõiguse andmist. Tänapäeva maailmas on 45 mittedemokraatlikku ja 89 demokraatlikku riiki, ülejäänud on osaliselt vabad ehk mitteliberaalsed demokraatiad. Osalus- e massidemokraatia tähtsustatakse massiaktsioone, suuri rahvaliikumisi, rahvaalgatust (eelnõu tuleb panna otsustamisele, kui selle toetuseks on kogutud nõutav hulk valimisõiguslike kodanike allkirju), rahvaküsitlusi. On omane kriisiseisundis ühiskonnale. Kuid praegu praktiseeritakse otsest demokraatiat USA-s, eriti California osariigis. USA-s on aastas üle 200-300 referendumi ja rahvaalgatuse. California on äärmuslik variant, kus rahvaalgatus on viinud korralageduse ja anarhiani
Lääne-Euroopa Suurriigid Kirjandus: ,,Prantsusmaa Ajalugu", ,,Briti Saarte Ajalugu", ,,Saksa Ajalugu", ,,Kahel Pool Kanalit" Eksam: tavaline kirjalik eksam ilmselt. Paar mahukat küsimust. (nt: Moodsa rahvusliku identiteedi kujunemine Suur Britannias/Saksamaal/Prantsusmaal jne). Saab läbi loengu konspektidega! (?) Moodsa rahvusliku identiteedi kujunemine Moodne rahvuslik identiteet vs varasem. Varasema perioodi rahvusliku identiteedi kohta võib öelda, et patriotism, rahvustunne jne on alati olemas olnud, aga enne 19.saj muutub enese identifitseerimisel oluliseks just keel. Keskajal kiriku, kultuuri jms keeleks oli ladina keel, siis nüüd 19saj hakatakse tähelepanu pöörama just oma keelele. Alguse saab see ca Napoleoni sõdade ajal. Ka Saksamaal. See üleminek on ajaloos pöördeline muutus. Suurbritannial ja Prantsusmaal on rohkem ühist, võrreldes Saksamaaga. Nad on palju pikema koondatud tsentraliseeritud ajalooga riigid. Kui nad hakkavad...
Seisustekogud olid aga siiski teatud elanikegruppide, mitte kogu rahva esindus.] Demokraatia idee taaselustus alles XVIII sajandi valgustusfilosoofias, kuid välja tuldi esindusdemokraatia põhimõttega, mille kohaselt pole kõigil kodanikel vaja seaduste tegemisel ja riigiasjade otsustamisel isiklikult osaleda, piisab esindajate valimisest üleriigilisse esinduskokku. 11 Osalus- e massidemokraatia tähtsustatakse massiaktsioone, suuri rahvaliikumisi, rahvaalgatust, rahvaküsitlusi. Omane kriisiseisundis ühiskonnale. Põhimõtted · Kõrgema võimu kandja ja allikas on rahvas. · Rahvas teostab oma võimu kaudselt oma esindajate valimise teel. · Võimulolev valitsus tugineb valijate enamusele. · Rahvaesindajad pole seotud konkreetsete valijatega, vaid nad tegutsevad oma ametialal iseseisvalt.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
