laekumine ja mis aitavad leevendada firma likviidsusprobleeme. PRAEGUNE PUHASVÄÄRTUS (net present value - NPV) võrdub projekti eluea iga-aastaste puhasrahavoogude summaga, millest on lahutatud projekti esialgsed väljaminekud. Ajaldatud puhasmaksumust saab väljendada järgnevalt: n ACFt NPV = - IO t =1 (1 + k ) t kus ACFt on tulevane rahavoo summa perioodil t (võib olla positiivne või negatiivne), I0- esialgsed kulud, 4 n- projekti oodatav kestus k- vastav diskonteerimismäär, s.t. nõutav tulunorm, kapitali hind Aastaste rahavoogude nüüdisväärtuse ja esialgsete kulude vahe määrab investeeringu vastuvõtmise puhasväärtuse tänastes dollarites. Kui see väärtus on positiivne, võime
Diskonteerimine finantseerimise hinna mahaarvestamine Diskonteeritud rahavoogudel põhinevad peamised investeerimisprojektide hindamiskriteeriumid arvestavad raha aegväärtust ja need on: · rahavoogude praegune puhasväärtus (NPV); · kasumiindeks (PI) · sisemine rentaablus e sisemine tulumäär (IRR) Investeeringu puhasnüüdisväärtus Investeeringu puhasnüüdisväärtus e praegune puhasväärtus investeeringu puhta rahavoo praegune väärtus. Piiramatu elueaga projektide puhul prognoositakse esimeste aastate (nt kolme kuni viie aasta rahavood) ja siis eeldatakse, et järgnevatel aastatel hakkavad rahavood ühtlaselt kasvama. Järgnevate aastate rahavood diskonteeritakse igavikku (kasutades kasvava perpetuiteedi nüüdisväärtuse valemit) ning saadud diskonteeritud väärtus diskonteeritakse omakorda tänapäeva (vastavalt sellele,
Ärikasum 8,000 1,200 Kasum enne maksustamist 8,000 1,200 Tulumaks Tulumaksu ülekandmine** Puhaskasum 8,000 1,200 Dividentide maksmine*** Kokku raha väljaminek Rahavoog * Ülesandes jääb arusaamatuks, et kas ainult rent tasutakse 6 kuud ette või kogu üldkulu. Ülesanne ** Maksuametile raha ülekandmine läheb rahavoo plaani. Maksukulu läheks kasumiaruandesse, ku *** Dividente makstase lõppenud aastate jaotatud kasumist. Rahavoo plaani läheb, sest väljamaks Kasumiaruande prognoos jaanuar-märt (eurodes) Rahavoo eelarve (jaan-märts Müügitulu 940,000 Raha kassas kuu algul Müüdud kaupade kulu 297,000 Laekumised
Transpordi- ja paigalduskulud TPK 7000 Laekumised olemasoleva vara müügist OV 8000 12 Puhasinvesteeringu arvutus: 100 000 + 7 000 - 8 000 Puhasinvesteering = 99 000 Lisandunud rahavoog on rahasumma, mis saadakse investeerimise tulemusena (näiteks ettevõtte käikuandmine äriprojekti, kui terviku realiseerimine; ettevõtte täiendava tootmisliini käivitamine jne). Lisandunud rahavood arvutatakse perioodilisuse põhimõttest lähtuvalt (näiteks aasta(d). Lihtsustatud lisandunud rahavoo alusel (valem 6) on otstarbekas läbi viia investeerimisprojektide efektiivsuse hindamine juhul, kui on tegemist investeeringu tulemusena muust eelnevast äritegevusest eristatava äritegevusega, kus eelarveline või tegelik rahavoog ongi mõistetav lisandunud rahavoona või lisandunud rahavoog on eraldatav üldisest äritegevuse rahavoost. Seetõttu on lihtsustatud lisandunud rahavool investeerimisprojektide
3. Projekt Projek Projekt Projekt Projekt Projekt Projekt Projekt Projekt A tB C A B C A B C Aast PVIF Kum. Kum. Kum. a Disk.' Disk.' Disk.' 18%, n Disk. Disk. Disk. mata mata mata Disk. Disk. Disk. rahavoo rahavoo rahavoo vood vood vood vood vood vood d d d 0 -180 -180 -180 1 -180,00 -180,00 -180,00 -180,00 -180,00 -180,00 1 25 25 25 0,847 21,19 21,19 21,19 -158,81 -158,81 -158,81 2 30 25 25 0,718 21,55 17,95 17,95 -137,27 -140,86 -140,86
• Et võrrelda firmasid, mis opereerivad erinevate raamatupidamissüsisteemide all • Peamised vead: • Varakahjustusi märgatakse viivitusega • Alahinnatud reservid • Agressiivne tulude ülehindamine Finantsanalüüs • Eesmärk on hinnata firma sooritust seatud eesmärkide ja strateegia kontekstis • Kaks peamist instrumenti: 1. Analüüs, mis põhineb bilansi- ja kasumiaruandel ning hindab firma Talitust Investeeringuid Finantspoliitikat 2. Rahavoo analüüs Ettevõtte investeeringute mahud Raha genereerimise võime Finantseerimisel kaasatud laenude mõju tulevikus, võlakohustuste, intresside ja dividendide tasumise võime Prognoosiv analüüs 1. Prognoos • Vajalik: • Kujuneb välja: • Analüütikutele • Äristrateegia analüüsist • Juhtidele • Raamatupidamisanalüü
MAJANDUSAASTA ARUANNE Referaat Sisukord Majandusaasta aruanne.................................................3 Bilanss ja kasumiaruanne..............................................4 Bilanss ja kasumiaruanne..............................................5 Rahavoogude aruanne..................................................6 Seosed bilansi, kasumiaruande ja rahakäibe aruande vahel......7 Omakapitali muutuste aruanne........................................8 Raamatupidamise aastaaruande lisad................................9 Esitamise kord.........................................................10 Tähtaeg..................................................................11 Kasutatud kirjandus...................................................12 Majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande eesmärk on õigesti ja õiglaselt kajastada raamatup...
liiga palju enda ressursse käibekapitali, mis ei pruugi sugugi mitte kõige parem lahendus olla. Kuid võrreldes eelmiste aastatega on 2012. aastal olukord paranenud ning näitaja on alla 1 ehk 0,88. See tähendab, et raha on hakatud efektiivsemalt kasutama. Samas võib nendest näitajatest järeldada, et ettevõte on kõigil neljal aastal võimeline suure osa oma lühiajalistest kohustustest koheselt tasuma. 3.4 Äritegevuse rahavoo taseme suhtarv Äritegevuse rahavoo taseme suhtarv iseloomustab ettevõtte võimet genereerida rahavoogu äritegevusest, millega saaks katta lühiajalisi kohustusi. Antud suhtarvu kasutamine ettevõtte likviidsuse hindamisel on suhteliselt uus ning on peamiselt tingitud lähenemisviisist, et näitajad nagu kasum ja varade tase ei väljenda tekkepõhisest arvestusest tulenevalt piisavalt õigesti ettevõtte tegelikku maksevõimet. Seega äritegevuse rahavoo taseme suhtarv näitab
kättesaadavus ei hõlma ainult laenuandmise eelset perioodi vaid ka selle kasutamise perioodi. Laenuvõtja probleemidest võivad märku anda paljud faktid: finantsnäitajate halvenemine, aruandluse lünklikkus. Info hindamisel võib leida vasturääkivusi kui on esitatud ebaausat teavet. Infot tuleb hankida ka muudest allikatest. 2. Suutvus ehk capacity. Iseloomustab lenuvõtja võimet täita kohustusi. See on laenuvõtja rahavoo kvaliteet. Krediidiriski mõjutab laenuvõtja rahavoo tase ja stabiilsus. Reeglina makstakse laen tagsi põhitegevuse ehk äritegevuse rahavoogudest, seega mida stabiilsem on nimetatud rahavoog, seda väiksem on risk. Negatiivseks rahavooks laenu tagasimaksmisel võib pidada sellist rahavoogu, mis saadakse varade müügist. Probleemile võib viidata ka täiendav aktsiaemissioon. Kindlasti tuleb tõsiselt suhtuda laenuvõtja uutesse
Vara all võib mõista nii aktsiaid, võlakirju, kinnisvara, ettevõtet aga ka investeerimisprojekti. Investeerimisprojekti väärtus sõltub sellest projektist tulenevatest tuleviku rahavoogudest. Kuna raha peab investeerima koheselt aga tulu hakkame saama tulevate aastate jooksul, ei saa rahavooge lihtsalt kokku liita, vaid tuleb arvestada raha ajaväärtusega. 3 Raha ajaväärtus Raha ajaväärtuse kontseptsiooni kohaselt sõltub rahavoo väärtus selle rahavoo tekkimise momendist: kas nüüd või mõne aja pärast tulevikus. Sellest tulenevalt kasutatakse mõisteid ,,raha nüüdisväärtus" ehk ,,olevikuväärtus" ja ,,raha tulevikuväärtus". Näide: algkapital on 100 eurot, intressimäär aastas on 10% ning investeerimisperiood 3 aastat. Iga aasta lõpus lisandub aasta jooksul kogunenud intress investeeritud summale ning järgmise aasta intressi arvutamise aluseks on algkapital koos lisandunud intressiga. Seega tegemist on liitintressiga.
2. Investeerimine mis tähendab põhivarade ning väärtpaberite soetamist või müüki. Tüüpilised laekumised on põhivarade müük, laenude võtmine ja väljaantud laenude tagasisaamine ja väärtpaberite müük. Tüüpilised väljaminekud on põhivarade soetamine, laenude väljaandmine ja võetud laenude tagastamine ning väärtpaberite ost. Investeeringute eesmärgiks on varade väärtuse suurendamine, mis on kapitalimahukas tegevus ja järelikult investeeringute rahavoo saldo on reeglina negatiivne. 3. Finantseerimine, mis on seotud väärtpaberite emiteerimisega ja soetamisega ning aktsionäridega tehtavate arveldustega. sularaha laekub väärtpaberite müügist ja dividendidest ning väljaminekud on dividendi väljamaksed, oma aktsiate tagasiost, võlakirjade või muude väärtpaberite kustutamine. Tulemus võib olla nii negatiivne kui positiivne. Rahavoogude aruanne koostatakse järgmistes etappides: 1. Äritegevuse rahavoo arvestus 2
2. Investeerimine mis tähendab põhivarade ning väärtpaberite soetamist või müüki. Tüüpilised laekumised on põhivarade müük, laenude võtmine ja väljaantud laenude tagasisaamine ja väärtpaberite müük. Tüüpilised väljaminekud on põhivarade soetamine, laenude väljaandmine ja võetud laenude tagastamine ning väärtpaberite ost. Investeeringute eesmärgiks on varade väärtuse suurendamine, mis on kapitalimahukas tegevus ja järelikult investeeringute rahavoo saldo on reeglina negatiivne. 3. Finantseerimine, mis on seotud väärtpaberite emiteerimisega ja soetamisega ning aktsionäridega tehtavate arveldustega. sularaha laekub väärtpaberite müügist ja dividendidest ning väljaminekud on dividendi väljamaksed, oma aktsiate tagasiost, võlakirjade või muude väärtpaberite kustutamine. Tulemus võib olla nii negatiivne kui positiivne. Rahavoogude aruanne koostatakse järgmistes etappides: 1. Äritegevuse rahavoo arvestus 2
paberid, me teeme eraldi inimestele ohutus ja lepingublanketid, nimekaartid ja brozüürid. · Kontoriseadmete hankimine · Teenust pakkuvatele majadele mööbel + peamajasse ehk kontrori · Reklaamimaterjalide valmistamisega seotud kulud · Kindlustuskulud · Ruumide remondikulud · Kodulehekülje valmistamise kulud · Personali värbamise kulud · Kulud, mille suurus sõltub stardiperioodi pikkusest · kontori ruumi rent sissekolimisest kuni positiivse rahavoo tekkimiseni (tõenäoliselt sisaldab ka rendi ettemaksu) · side-, elektrikulud jm kulud kuni positiivse rahavoo tekkimiseni; · lisaraha ettenägematute kulude katteks · palgakulud (koos maksudega!) kuni positiivse rahavoo tekkimiseni · muud kulud, otsekulud kuni positiivse rahavoo tekkimiseni.
Andres Laar 2008 2007 ARVESTUSE LIIGID ETTEVÕTTE MAJ ANDUSARVESTUS Võrdlev arvestus Hangete ja toodete, Valikud investeeringute arvestus Eelarvestus Kasumi eelarve Tegevuse juhtimine Rahavoo eelarve Müügiprognoos Kontrollarvestus Kasumi aruanne J ärelarvestus (ajalugu) Informatiivne arvestus Aruanne Sidusrühmade (väliste) mõjutamine Andres Laar 2008 2007 FINANTSANALÜÜS
VALGAMAA KUTSEÕPPEKESKUS Äriplaan DG restoran ja kohvik Darja Grigorjeva Valga 2009 Sissejuhatus : 1. Äriidee tutvustus lk3 1.2 Ärinimi, adress 1.3 Äriplaani esitaja andmed 2. Toode/ Teenused lk4 3. Tootmine/ Seadmed lk5-6 3.1 Tootmine 3.2 Seadmed 4. Personal lk7 5. Finantsprognosid lk8-9 5.1 Finanseerimine 2 1.Äriidee tutvustus Äriidee tuli sellest, et ise väga armastan hea söök. Niisiis,otsustasin, et rajan oma söögikoht ja sellega söögi valmistada! Lisaks pakkume ööbimist, sauna kasutamist, ruumide rentimine võimalust, bowling, tenis. 1.2 Ärinimi, aadress OÜ Dg restoran ja kohvik Sooru 16 Valgamaa 56706496 1.3 Äriplaani esitaja nimi, aadress...
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAAR Äriplaan Rändur restoran ja kohvik Nadezda Vassiljeva Tallinn 2012 Sissejuhatus : 1. Äriidee tutvustus lk3 1.2 Ärinimi, adress 1.3 Äriplaani esitaja andmed 2. Toode/ Teenused lk4 3. Tootmine/ Seadmed lk5-6 3.1 Tootmine 3.2 Seadmed 4. Personal lk7 5. Finantsprognosid lk8-9 5.1 Finanseerimine 2 1.Äriidee tutvustus Äriidee tuli sellest, et ise väga armastan hea söök. Niisiis,otsustasin, et rajan oma söögikoht ja sellega söögi valmistada! Lisaks pakkume ööbimist, sauna kasutamist, ruumide rentimine võimalust, bowling, tenis. 1.2 Ärinimi, aadress OÜ Rändur restoran ja kohvik Pelguranna 23 Tallinn 58281499 1.3 Ä...
Tulumaks: Planeeritakse valja makstavatelt dividendidelt. 23. Mille jargi planeeritakse turustuskulud, uldhalduskulud? Turustuskulud: planeeritakse kasvumaarade meetodil ehk tuleb arvesse võtta ettevõtte siseseid ja valiseid tegureid. Valised- inflatsioon, sisesed turundusplaan nng kas on soovi ja võimalus hoida kokku uldhalduskulusid. 24. Mille jargi planeeritakse rahakonto, nõuded, varud, põhivara? Rahakonto saab rahavoo eelarvest. Nõuded ja varud planeeritakse muugitulu jargi, meetod on parameetriline, seostades nad proportsionaalselt muugikaibega. Põhivara valemmeetod, mis kasutab ka finantsotsuseid (meetod 3 ja 4). Otsused on kas osta põhivara või muua põhivara. Planeerimisel tuleb arvestada ka põhivara kulumiga. 25. Mille jargi planeeritakse luhiajalised ja pikaajalised laenukohustused? Luhiajaliset puhul tuleb arvestada, et pikaajaliste laenukohustuste - slaid 19 26
1 RIIGI RAAMATUPIDAMISE MAJANDUSAASTA ARUANNE Riigiraamatupidamiskohustuslase majandusaasta aruande tegevusaruanne sisaldab lisaks käesoleva seaduse §-des 24 ja 31 sätestatule: 1)Ülevaadet riigieelarve seaduse alusel koostatud tegevuskava täitmise aruandest, milles esitatakse aruandeperioodil rakendatud meetmete tulemused ja nende seosed strateegiliste eesmärkide saavutamisega või kavandatud meetmete rakendamata või tulemuste saavutamata jäämise põhjused; 2)Asutuse juhi hinnangut sisekontrollisüsteemi kohta ja ülevaadet riigiraamatupidamiskohustuslase tegevusest siseauditi funktsiooni korraldamisel; 3)Ülevaadet riigiraamatupidamiskohustuslase valitsemisalas või valitseva mõju all olevate äriühingute, avalik-õiguslike juriidiliste isikute, sihtasutuste, mittetulundusühingute ja teiste juriidiliste isikute juhtimisest, neisse investeeritud ressurssidest ja nende tegevuse tulemuslikkusest Riigi majandusaasta k...
tavaliselt negatiivne. 3. Finantseerimisega seotud rahavood - mis on seotud väärtpaberite emissjoniga, nende soetamisega ning aktsionäridega tehtavate arveldustega. Sularaha laekub väärtpaberite müügist ja peamised väljaminekud on dividendi väljamaksed, varem emiteeritud oma aktsiate tagasiost ja võlakirjade kustutamine. Rahavoogude aruande koostamine toimub neljas etapis. a. Arvestatakse välja äritegevuse rahavoo saldo ehk tulem b. Leitakse investeeringute rahavoo saldo c. Finantseerimise rahavoo saldo d. Eelnevate etappide tulemuste üldistamine, summeerimine ning lõpparuande vormistamine FINANTSARUANNETE ANALÜÜS Finantssuhte arvud jagatakse erinevatesse rühmadesse Likviidusese suhtavud 1. Maksevõime suhtarvud - maksevõime või likviidsuse suhtarvud näitavad ettevõtte võimet enneaegselt oma võlgnevust kustutada
arvutitarkvara jms); • kontorimööbli hankimisega seotud kulud (laud, toolid, riiulid, nagi jms); • reklaamimaterjalide valmistamisega seotud kulud; • toorainekulud tootmisettevõttes; • kaubavarude loomise kulud, kui ettevõte tegeleb kaubandusega; • kindlustuskulud; • ruumide remondikulud; • kodulehekülje valmistamise kulud; • personali värbamise kulud; • palgakulud (koos maksudega!) kuni positiivse rahavoo tekkimiseni. Mu ettevõtte hakkab kasumit saama, kui on täidetud järgmised punktid: Dokumentid on valmis sätitud. Kontor on korda tehtud. Tooted on saadaval ja tootmisetsükkel ei lõpe. Loodetavasti esimene kasum saan 60 päeva jooksul, pärast firma sättimist. Rahaline prognoos Algkapitaliks oleks 12.000 EUR. Iga aastaga loodetavasti kogu tulu kasvab, kuigi püsikulud kas jäävad samale tasandile või üldse langevad
1) Laenukapitali hind 2) Hinnad (tootmistegurid, inflatsioon) 3) Tulevikulootused 4) Muutused tootmistehnoloogias 5) Maksupoliitika Rahaallikad: omavahendid (sisemine – kasum, amortisatsioon; väline – aktsiate emissioon), võõrvahendid, toetused. Välisinvesteeringute kasulikkus: - Ressursside ja tehnoloogia juurdevool; - Kaubavahetuse loomine; - Konkurentsi suurendamine. Projekti valiku näitajad Taandamata ehk diskonteerimata rahavoo puhul: - Tasuvusaeg – mitu aastat kulub esialgsete kulutuste korvamiseks; - Arvestuslik rentaablus – keskmise rahavoo ja esialgse investeeringu suhe. Diskonteeritud rahavoo puhul: - Nüüdispuhasväärtus (NPV) – projektist laekuvate tulumaksujärgsete tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse summa ja investeeritud rahasumma vahe; - Kasumiindeks – (PI) – tulevaste rahavoogude summa jagatakse esialgse
kr Muutuvkulu 2000 3000kr 6000 kr 40 000 85 000 136 000 kr kr kr Tööjõukulu 9000 9000 kr 9000 kr 9000 kr 9000 kr 108 000 kr kr Rent 7000 7000 kr 7000 kr 7000 kr 7000 kr 84 000 kr kr Tulud-Kulud :227 000 krooni kasumit Rahavoo plaan Periood 1 kuu 2 kuu 3 kuu 2 kvartal 2 aasta pool kokku aast a Algjääk 0 -3000 1000 kr 25 000 kr 147 000 172 997 kr kr kr
Raha ja õnn käivad käsikäes Terve meie elu keerleb raha ümber. Küll meil pole seda, küll ei tea, kuidas seda kulutada või mil viisil ja kuhu investeerida. Kui raha on vähe, oleme õnnetud, kuid ka väga suure rahaga ei ole võimalik tervist ja õnne osta. Niikaua, kui me seame raha teiste väärtuste hulgas esiplaanile, ei suuda me seda kunagi piisavalt omada, vähemalt mitte niipalju, et olla õnnelik. Kuidas siis tasakaalustada neid kahte, et inimene tunneks end täisväärtusliku ja õnnelikuna? Meie tänapäevane ühiskond põhineb tarbimisel, mitte loomisel. Raha on käibevahend, mis on loodud selleks, et saada vajalikke kaupu ja teenuseid.Kuid arvan, et raha väärtus ühiskonnas on aja möödudes suuresti muutunud. Tunnen mitmed inimesi, kellel on materiaalsed väärtused kujunenud edukuse näitajaks ning põhiliseks õnneallikaks. Selliseid inimesi innustab raha hommikuti üles tõusma ja tööle m...
Kas õnn ja raha käivad käsikäes? Terve meie elu keerleb raha ümber. Küll meil pole seda, küll ei tea, kuidas seda kulutada või mil viisil ja kuhu investeerida. Kui raha on vähe, oleme õnnetud, kuid ka väga suure rahaga ei ole võimalik tervist ja õnne osta. Niikaua, kui me seame raha teiste väärtuste hulgas esiplaanile, ei suuda me seda kunagi piisavalt omada, vähemalt mitte niipalju, et olla õnnelik. Kuidas siis tasakaalustada neid kahte, et inimene tunneks end täisväärtusliku ja õnnelikuna? Meie tänapäevane ühiskond põhineb tarbimisel, mitte loomisel. Raha on käibevahend, mis on loodud selleks, et saada vajalikke kaupu ja teenuseid.Kuid arvan, et raha väärtus ühiskonnas on aja möödudes suuresti muutunud. Tunnen mitmed inimesi, kellel on materiaalsed väärtused kujunenud edukuse näitajaks ning põhiliseks õnneallikaks. Selliseid inimesi innustab raha hommikuti üles tõusma ja tööle minema, kuid sügaval sisimas ollakse aga hoopis õnnetu...
· Kuidas finantseerisite ettevõtte rajamist? Kui palju läks vaja stardikapitali? Nagu teada on tänapäeval ka väga palju nö riiulifirmasid, ehk 0 stardikapitaliga. Kuna ettevõtte loomise juures ja ,,käima saamiseks" (promo) läheb veidi ka kapitali tarvis, siis sisestasime stardikapitaliks ~2500. · Kui palju läks aega ettevõtte tegevuse algusest kuni hetkeni, mil jooksvad tulud hakkasid ületama kulusid (positiivse rahavoo saavutamiseni)? Kuna oleme kõvad investeerijad, siis ootame alles seda positiivse rahavoo saavutamist. Aga kõik tasapisi, noor firma alles ju. · Jutustage meile raskustest ja kriisidest ettevõtte tegevuse algetapil. Eks see kõige raskem ongi nö lumepall kokku saada. Kui see pärast veerema hakkab, siis tead, et oled millegagi hakkama saanud. · Millist abi saite väljastpoolt ettevõtet? (Nt kogenud nõuandjate, juristide, raamatupidajate,
• Kursuse kestvus: 35t • Kursust hinnatakse arvestustöö põhjal – arvestatud või mitte arvestatud. • Kursuse sisu: Tegevuslike tulude – kulude jaotamine eelarves, Millest räägime? • Räägime majanduses kasutatavatest mõistetest ja nende sisust. • Koostame enda isikliku eelarve. • Teostame isikliku eelarve analüüsi kaaludes erinevaid kompromisse ja alternatiive hoides eelarve tasakaalu. • Selgitame raamatupidamise bilansi, kasumiaruande ja rahavoo põhiolemust. Tulud ja kulud Tulud ja kulud on terminid, mida kasutatakse peamiselt ettevõtlustegevuse väljendamiseks. Tulude ja kulude vahe on tulem. Tavainimesel (eraisikul) on sissetulekud ja väljaminekud. Sissetulekute ja väljaminekute vahe nimetatakse jäägiks ehk kasutamata rahaks. Sissetulek • Sissetulek koosneb: töötasu ehk palk, preemia, puhkusetasu, kuluhüvitis, pension, toetus, kingitus, tagastamatu laen,
Rahavoogude aruanne on kõige noorem põhiaruanne. Koostatakse kassapõhiliselt- majandusthingud kajastatakse siis kui raha laekub või välja makstakse seega iseloomustab aruanne ettevõtte tegelikke rahavoogusid. Rahaks loetakse kassa ja pangakontodel olevat raha ning panga hoiuseid. Raha ekvivalentideks võivad olla lühiajalised ning kergelt realiseeritavad investeeringud ehk kõrge likviidsusega varad. Raha ja selle ekvivalentide laekumine tekitavad positiivse rahavoo ja väljamaksed tekitavad negatiivse rahavoo. Rahavoogude liikumise alusel koostataksegi rahavoogude aruanne mis iseloomustab kõiki aruande perioodil toimunud raha liikumisi. Kui koostatakse prognoosi siis on tegemist tulevaste ehk oodatavate rahavoogude liikumisega. Kuna rahavoogude aruanne iseloomustab tegelikku raha on huvi selle vastu mitmetel ettevõtte huvigruppidel, investorid on huvitatus kas ettevõtte suudab dividendi maksta, kreeditorid huvituvad oma rahade tagasisaamisest
majandustehingute kirjendamisel. Kontodele lisatakse tehingupartneri, tegevusala, allika ja rahavoo koodid siis, kui kontoplaanis on konto vastavas veerus märge „nõutav“. Tehingupartneri kood on nõutav linna konsolideerimisgrupi siseste tehingute eristamiseks ja konsolideeritud aruannete ja saldoandmiku koostamiseks. Tegevusala kood on nõutav tulemiaruannete kontode korral, väljaarvatud maksutulud ja siirded. Allika koodid on seotud reservide moodustamise ja kulutamisega. Rahavoo kood on nõutav finantsinvesteeringute ja võlakohustuste kontodel investeerimis- ja finantseerimistegevuse rahavoo aruande koostamiseks. Kontode koodid on järgmised : 1- konto liik; 2 – kontoklass; 3 – kontorühm; 4 – kontogrupp; 5- kontogrupi alamgrupp; 6- konto Asutuses on kontod liigendatud 6-ks rühmaks, mille toon välja alljärgnevalt: Aktika kontod algusnumbriga 1; Passiva kontod algusnumbriga 2;
B 251 680 1000 C 151 748 1090 D 241 1151 1090 E mul on erinev arvamus (milline?) 241 5. Investeering maksumusega €10 000 annab aastase sissetuleva rahavoo € 4 000 3 aasta jooksul. Intressimäär perioodis on 10% Kas Te investeeriksite? Miks investeeriksite või miks mitte? A Jah, kuna raamatupidamislik tulumäär on 40% aastas B Ei, kuna puhasnüüdiväärtus on negatiivne C Jah, kuna tasuvusaeg on 2,5 aastat D Ei, kuna sisemine tulumäär on madalam kui nõutud intressimäär E mul on erinev arvamus (milline?) 6. Projekti sisemine tulumäär on:
antud investeeringust, avaldub prognoositavate rahavoogude kaudu ning võib kujuneda nõutavast tulumäärast kas suuremaks või väiksemaks (sisuliselt investeeringu sisemine tulumäär, IRR). Realiseerunud ehk tegelik tulusus (realized rate of return) – tulumäär, mis on leitav aktiva poolt minevikus genereeritud rahavooandmetele tuginedes; näitab investeeringu või muu rahapaigutuse tegelikult realiseerunud tulusust. Diskonteerimine – arvutuslik võte; rahaühiku või rahavoo nüüdisväärtuse (praeguse väärtuse) leidmine/arvutamine. Diskontomäär – vastavalt, kas intressimäär, kapitali kulukuse määr või investori nõutav tulumäär, millega konverteeritakse rahaühiku tulevane väärtus nüüdisväärtusesse. Diskonteeritud rahavoog – nüüdisväärtusesse toodud rahavoog. Raha ajaväärtuse teooria alus on see, et raha on praegu rohkem väärt kui tulevikus. Ülesandeid lahendades eeldame vaikimisi, et kõik rahavood ilmnevad ajaperioodi
(potentsiaalsed partnerlused, olemasolevad tarnelepingud jne), et põhjendada eelistatavat sisseostu valikut. 3.3 Maksetingimused · Pakutavad maksetingimused (-viisid jm), mis võivad olla edasiste läbirääkimiste teema tarnijatega (nt seotud tarnesuutlikkusega), et stimuleerida rahavoo seisukohalt parimate alternatiivide valimist. 3.4 Riskide hajutamine ja · Kokkuvõtlik hinnang, kuidas erinevat tüüpi riske jaotada ja jagada, siirdamine et risk langeks sellele, kes suudab sellega paremini toime tulla. 3.5 Lepinguperiood(id) · Lepinguperioodide põhjendused ja olulisemad lepingutingimused. 3.6 Personal · Personali rakendamine, sh õigusaktidest, kollektiivlepingutest jms
laenukapitaliga. Laenukapitali korral tuleb maksta intressi. 22 Ressursside alusel tehtav kulukontroll Kogu ajagraafik: võrkgraafik Ühiktööde kulud: Tegelike kulude võrdlemine arvetuslikega Kas tehtut tuleks paremini teha Tagasiside 23 Läbirääkimistel sõlmitud lepingu kulukontroll Parim võimalus kulukontrolliks. Kui läbi räägitakse tööde kaupa, saab tellija kujundada andmebaasi. 24 Suurte hoonestusprojektide rahavoo kontroll Eeldab pidevat korrigeerimist. 25 Maksumusplaanija kulukontrolli osad Algeelarve, mida korrigeeritakse sõltuvalt inflatsioonist Eelarvevariandid Eelarvega võrrelavad tegelikud kulud Kogemuslikud tulevaste tööde maksumused 26 Mida tähendab majandusnäitajate horisontaalanalüüs Võrreldakse erinevate aastate näitajate rajalisi ja/või protsentuaalseid muutusi.
· reklaamimaterjalide valmistamisega seotud kulud; · töövahendid (nt juuksuri tool juuksuritöökojas, fotoaparaat fotograafil jms); · toorainekulud tootmisettevõttes; · kaubavarude loomise kulud, kui ettevõte tegeleb kaubandusega; · kindlustuskulud; · ruumide remondikulud; · kodulehekülje valmistamise kulud; · personali värbamise kulud. · Kulud, mille suurus sõltub stardiperioodi pikkusest · kontori ruumi rent sissekolimisest kuni positiivse rahavoo tekkimiseni (tõenäoliselt sisaldab ka rendi ettemaksu); · side-, elektrikulud jm kulud kuni positiivse rahavoo tekkimiseni; · lisaraha ettenägematute kulude katteks · palgakulud (koos maksudega!) kuni positiivse rahavoo tekkimiseni · muud kulud, otsekulud kuni positiivse rahavoo tekkimiseni. 14. Riskianalüüs Millised on kõige tõenäolisemad välisfaktorid, mis võivad teie ettevõtet ohustada? Valikul
turuosa suurusest (suur, väike). Tegemist on nelja erineva äriüksusega, kusjuures optimaalne rahavool läheb rahalehmadelt küsimärkidele. Turuosa Suur Väike 20 % TÄHED KÜSIMÄRGID Kiire Rahavoo tekitamine +++ Rahavoo tekitamine + Rahavoo kulutamine - - - Rahavoo kulutamine - - - Turukasv 0 (-) -- 10 % RAHALEHMAD KOERAD Aeglane Rahavoo tekitamine +++ Rahavoo tekitamine +
hääbumist ta kahetses. Montesquieu seisukohad Ta arvas, et väikese pindalaga riik sobib vabariigiks, suurem nõuab monarhiat ja väga suur despootiat, mida ta pidas s valitsemisviisidest kõige halvemaks. Montesquieu arvates oli riigil kõige parem viis rikastuda läbi kaubanduse. Naaberriikide vallutamine võib küll ajutiselt tagada rahavoo, aga pikapeale muutuvad sõjaväe ülal pidamise kulutused väga suureks, siis pole see väga otstarbekas. Väärismetallide kaevandamine koloniaalmaades toob varem või hiljem kaasa üldise inflatsiooni4, mille tagajärjel suurenevad kaevandamise kulud ning see omakorda vähendab saaduste väärtust. 3 isevalitsuslik võim 4 katteta paberraha väljalaskmine
88 Arvelduskrediit 0.00 Arvelduskrediidi tagasimakse 100,000.00 120,000.00 30,000.00 250,000.00 FIRMA RAHAVOOG 14,024.02 19,086.66 17,711.65 134,239.16 185,061.49 ALGSALDO 20,000.00 34,024.02 53,110.68 70,822.33 20,000.00 PERIOODI RAHAVOO JÄÄK 34,024.02 53,110.68 70,822.33 205,061.49 205,061.49
o · Reklaamikampaania läbiviimise kulud; o · Toote väljatöötamisega seotud kulud; o · Töövahendite hankimisega seotud kulud; o · Kulud toorainele tootmisettevõttes, kulud kaubavarude loomiseks o kaubandusettevõttes; o · Kindlustuskulud; remondikulud, kodulehe valmistamise; personali värbamise kulud o Kulud, mille suurus sõltub stardiperioodi pikkusest: o · Ruumide üür sissekolimisest kuni positiivse rahavoo tekkimiseni; o · Telefoni, elektri jm. kulud kuni positiivse rahavoo tekkimiseni; o · Palgakuludega (koos maksudega!) kuni positiivse rahavoo tekkimiseni; o · Toodete/teenuste otsekulud kuni positiivse rahavoo tekkimiseni; o · Lisaraha ettenägematute kulude katteks. o o Maks on seadusega ja seaduse alusel valla- ja linnavolikogu määrusega riigi või
arengufaasides ja projekti omafinantseeringu ja laenukapitali suhe. Tähtsusetu ei ole ka küsimus keda kavatsetakse kasutada finantsallikana ja millised probleemid võivad sellega kaasneda (Pickle, 2. osa, 1991, lk. 64). Kindlasti on vaja koostada kasumiaruanne. Võimalikult täpselt tuleb välja arvestada ettevõtte kulutused. Peale kasumiaruande koostatakse veel rahavoogude plaan, milles sisalduvad sisse- ja väljaminekud kuude lõikes. Ette planeeritakse rahavoo muutus kuu jooksul ning rahavoo jooksev seis (Johnsson 1996, lk. 174). Prognoositav raamatupidamisbilanss on kolmas ja mitte vähem tähtis finantsnäitaja, mis iseloomustab käivitatavat äriideed. 2.8. Riskitegurid Äriplaan on aluseks äririski hindamisel, mis mõnel juhtumil on ekvivalentne panga riskiga. Selle koostamisel peab olema konkreetne ning realistlik. Eesmärgid peavad
FINANTSSUHTARVUD KAASAJAL Pärnu Konverentsid Mai Palmipuu 1 27. september 2013 Tänased teemad: • Finantsanalüüsiks alginformatsiooni valik ja selle kajastamine majandusaasta aruandes • Finantssuhtarv ettevõtte üldises kontekstis • „uus“ ja „vana“ finantssuhtarv 2 27. september 2013 • Tegevusaruandes antakse ülevaade raamatupidamiskohustuslase tegevusest ja asjaoludest, millel on määrav tähtsus raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi ja majandustegevuse hindamisel, olulistest sündmustest majandusaastal ning eeldatavatest arengusuundadest järgmisel majandusaastal. • Kirjeldatakse peamisi finantssuhtarve majandusaasta ning sellele eelnenud majandusaasta kohta ning nende arvutamise metoodikat. (RpS § 24 lg 1 ja lg 3 p 5) 3 ...
perioode–omakapitali osakaal oli madal, kuid varade turuväärtus stabiilne–omakapitali osakaal oli kõrge, kuid ettevõtte finantsseis kehv, varade väärtus tugevas sõltuvuses äritegevuse edukusest –omakapitali osakaal kõrge, kuid finantsseis kehv, varade väärtus seotud äri edukusega•Panganduses hindame ettevõtte finantsanalüüsil ettevõtte võimet tasuda oma võlakohustusi VÕLG/EBITDA• Krediidijuhtimises kasutame tihti võlakoormuse ja rahavoo optimaalse suhte leidmiseks ka suhtarvu võlakohustused/EBITDA, kuna:–Põhiosamaksete suurust on raske leida, eriti kui on palju lepinguid–DSCR ei võta arvesse ettevõtte laenude maksepuhkusi ega limiiditooteid (nt arvelduskrediit) •Võlakohustuste arvutamisel arvestatakse reeglina ainult intressikandvaid võlakohustusi (pangalaenud ja liisingud, võlakirjad, laenud kolmandatelt isikutelt•Võlg/EBITDA tase reeglina alla 2,5 on OK, vahemikus 2,5-4,5 on keskmine, üle 5 reeglina
Müük krediiti (raha laekub järgneval kuul) 80% Brutokasumi osakaal 35% Ostetud kaupade eest tasumine 50% antud kuul Dividendid Aprill Mai Koostada:müügi, sisseostu, üldkulude, rahavoo, kasumi ja bilansi eelarved ning kontrollingu tabel Kontrolling Nimi Õpperühm Kodutöö 2.2 Juuni Juuli 900 500 Juuni 0 50% järgneval kuul Juuni 60 Kontrolling Eelarve Harjutus 1. Müügieelarve Aprill Mai Juuni Kvartal
Tulevikukasum ei huvita, huvitab lojaalne klient Investeeringu väärtuse kasv Juhtimises mitteosalemine Otsene osalus juhtimises Lisaraha vajadus on tavaliselt ajutine hea idee puhul saavutatakse teatud ajaga kasum ja rahavoo positiivne saldo, kuid enamasti ei Laenu ja intresside kohese tasumise võime "Väljumistee" (st osaluse müügi võimalus) õnnestu seda aega lisarahata üle elada (tüüpnäide järgneval joonisel). Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 7 Ettevõtluse alused - A
Jagades mõlemad pooled omakapitali EPS0 r - gn raamatupidamisliku väärtusega P0 ROE * Väljamaksusuhe * (1 + g n ) = PBV = Siit saame BV0 r - gn P0 ROE - g n = PBV = BV0 r - gn 12 Diskonteeritud vaba rahavoo raamistikus on selleks 4 teed Suurendades rahavooge olemasolevate varade baasil Suurendades rahavoogude oodatavat kasvumäära Pikendades kiire kasvu perioodi Alandades kapitali hinda 14 Selleks, et tegevus mõjutaks firma väärtust peab see Mõjutama e/v praegust rahavoogu (või) Mõjutama tulevast oodatavat kasvumäära (või) Mõjutama kiire kasvu perioodi pikkust (või)
TIE=7 3. EBT= EBIT I EBT= 31 500 4500 = 27 000 4. T = 0 (tulumaks ainult dividendidelt) NI = EBT T NI= 27 000 5. VC = S EBIT (NB! Edgari valem!) VC = 270 000 31 500 = 238 500 2. Finantsplaan Ettevõtte varad perioodi lõpus 340. Müüdud kaupade maksumus on 300. Varud perioodi alguses on 211. Hankijatele maksmata arvete algsaldo 50. Ostetud laovaru kokku 429. Hankijate lõppsaldo 66. Leida maksed hankijatele rahavoo eelarvesse. LAHENDUS: (konspekt lk.61) CFP = - (VC + MOC + IRY AP) IRYt (varud perioodi lõpus) 340 VC (müüdud kaupade maksumus) 300 IRYt 1 (varud perioodi alguses) 211 APt 1 (hankijatele maksmata arvete algsaldo) 50 APt (hankijate lõppsaldo) 66 IRY = IRYt IRYt 1 => 340 211 = 129 AP = APt APt 1 => 66 50 = 16 CFP = - (300 + 129 -16) = - 413 Vastus: Tasus hankijatele 413 3. Ettevõtte väärtuse hindamine.
selliseid projekte rahastavad. Osakapitali makstakse rahas. Sellise idee käivitamisel tuleb võtta pikaajaline laen. Põhiline investeering on ruumide kohaldamine vastavalt nõudmistele, vajaliku sisustuse hankimine ja õueala muutmine lastele mängualaks. Kasumiprognoos on esitatud autori koostatud tabelis. (vt Lisa 4). Muutuvkulud on ühes kuus vahemikus 1300- kuni 1500 eurot ja püsikulud ehk palgafond umbes 11 615 eurot kuus. Rahavoo prognoos on esitatud autori koostatud tabelis. (vt Lisa 5). Bilanss on koostatud arvestusega kuni 2016 aasta neljanda kvartalini. Autor on koostanud tabeli bilansiprognoosiga. (vt Lisa 6). 16 Lisa 1. Turg Lasteaed Karikakar 2015-2016 2015- 2016- Turg 2015-II III 2015-IV 2016-I 2016-II III 2016-IV Lapsi .......
Seejärel tuleb ka otsustada, kas erinev kestus on aktsepteeritav või tuleb tööks järele jäänud aega korrigeerida. Mõlemad olukorrad mõjutavad oluliselt ka maksumust. 2.Üksiktööde kulud. Nende kulude arvestusel on kolm aspekti: (a) tegelike kulude võrdlemine arvutatutega; (b) kas tehtut tuleks teha paremini; (e) kindlustada tagasiside, et parandada eelarvestamist tulevikus. Kõik kulud seotakse konkreetsete kuluartiklitega. 92. Rahavoo kontroll. Riikliku ehitusprogrammi kulud Seni on ignoreerinud kulude erinevat ajalist kujunemist, v.a. vaid inflatsiooni mõjust tulenevad kulud. Tegelikult siiski tellija arvestab väga sellega, millal tal on vaja tasuda ning võib arvata, et enne lepingu allakirjutamist koostab maksumusplaanija rahavoo graafiku. Tellijale on seda vaja oma rahaasjade korraldamiseks sõltumata sellest, kas ta lähtub kasumist või ehitab riiklikus sektoris. Riikliku ehitusprogrammi kulud jagunevad kolmeks: 1
24. Milliste tegevustega pakuvad ekspedeerimisettevõtted klientidele lisaväärtust? Ekspedeerimisettevõtted hoolitsevad selle eest, et teele saadetud kaup toimetatakse saajani õigel ajal ning antakse üle õiges kohas, järgides rahvusvahelisi konventsioone ning lähte- ja sihtriigi seadusandlust. 25. Mida mõeldakse tarneahela juhtimise all? Tarneahela juhtimise (haldamise) all mõeldakse tarneahelasse kuuluvate ettevõtete võrgustiku materjalivoo ja sellega seotud info- ning rahavoo terviklikku planeerimist, koordineerimist ja juhtimist. 26. Kirjeldada pakkumisahela toimimist. Pakkumisahel (Supply Chain, SC) on üles ehitatud põhimõttel, mille kohaselt toodab valmistoodete tootja suuri partiisid. 27. Kirjeldada nõudlusahela toimimist. Nõudlusahelas soovitakse rõhutada nõudluse ja nõudluse informatsiooni olulisust tootmise ja tarnete planeerimisel ning teostamisel. 28. Mida tähendab tõukejuhtimine ja mida tõmbejuhtimine?
piim, püksid), sihtgrupp on mõjuka suurusega (nt lastega pered, seeniorid), ühe tehingu rahaline väärtus on suhteliselt väike (nt saiapäts), soovitakse, et ostja tuleb ise müügikohta (tankla, juuksur). Passiivsele müügile panustavad rohkem suurettevõtted, aktiivne müük on pigem väiksemate firmade pärusmaa, sest ettevõttest teavitamine turunduse ja reklaami kaudu on pikaajaline ning riskantne investeering, aktiivne müük aga annab tulemuse ja rahavoo kiiremini. Tuleb silmas pidada, et aktiivse müügi puhul on ajakulu ühele kliendisuhtele suurem kui passiivse müügi puhul, seetõttu sobib kõnealune müügistrateegia pigem suuremate tehingute korral. Müükide liigitamine - assertiivne müük, suhtemüük, ekspertmüük ja konsulteeriv müük ja millal neid kasutada. Assertiivne e. kehtestav müük - Pead leidma uusi kliente, neid, kes pole kunagi Sinu tooteid või lahendusi ostnud; müüki on vaja
väliseid tegureid tegurid. Üldhalduskulud - planeerimine kasvumäärameetodil, tulev võtta arvesse siseseid ja väliseid tegureid tegurid. Välistest teguritest arvestada inflatsiooni, sisestest turundusplaani. Kas on soovi ja võimalust vähendada üldhalduskulusid. 24. Mille järgi planeeritakse rahakonto, nõuded, varud, põhivara? Rahakonto – raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus, rahavoo eelarvest. Nõuded – mõlemad planeeritakse müügitulu järgi, kasutatakse parameetriliselt meetodit, seostades proportsionaalselt müügikäibega. Varud – planeeritake müügitulu järgi. Põhivara – meetod: valem, kasutatakse ka finantsotsuseid. Kas osta põhivara või müüa põhivara. Tuleb arvestada põhivara kulumiga. 25. Mille järgi planeeritakse lühiajalised ja pikaajalised laenukohustused?
Faktooring Faktooring sobib ettevõttele, kelle käibevarast moodustavad olulise osa ostjatelt laekuvad arved. Faktooring on ostjatelt laekumata arvete loovutamine, et tagada Teile vajalikul hetkel vaba raha. Nii saate vältida 30-, 60- või 90-päevaseid ooteaegu. Faktooringu eelised Faktooring võimaldab pakkuda ostjatele pikemat maksetähtaega; Vabastab ettevõtte käibevahendid; Lihtsustab rahavoo planeerimist ja laekumiste kogumist; Suurendab kontrolli deebitoride üle, parandades nende maksedistsipliini; Siseturu ja ekspordi faktooring. Sobib Eesti ettevõtetele, kelle ostjad asuvad Balti riikides. Pakume Teile arvete finantseerimist, haldamist ja kogumist ning ebatõenäoliselt laekuvate arvetega seotud makseriski minimeerimist. Siseturufaktooringut pakutakse Eestis ja Baltikumis tegutsevale ettevõttele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
