) kui ka infrastruktuursed asutused (börsid, väärtpaberite depositoorium, finantsinformatsioonifirmad, jt.). Finantstooted jaotatakse finantsinstrumentideks (finantstooted millega kaubeldakse turgudel) ja finantsteenuseteks (turgudel mittekaubeldavad finantstooted). 17. Väärtpaberituru osalised. · Emitendid - isikud, kes on väärtpabereid välja lasknud või võtnud omale vastava kohustuse. Nt börsiettevõtted. · Investorid - isikud, kes on omandanud väärtpaberi(d). · Väärtpaberituru kutselised osalised - investeerimisteenust pakkuvad asutused (muu hulgas investeerimisühing, krediidiasutus, börs). 18. Kuidas liigitatakse finantsturud? · Instrumentide tähtaegade järgi: Rahaturg - lühiajaliste, kuni 1 aastaste instrumentide turg Kapitalituruks - pikemaajaliste instrumentide turg · Finantsinstrumendi elutsükli järgi: Esmasturg ja järelturuks · Finantsinstrumendi liikide järgi:
2. suurendada omakapitali laiendades ettevõtte omanike ringi 3. võtta pangast sularahalist laenu; 4. võtta laenu võlakirjade müümise teel; 5. saada raha riiklikest toetusprogrammidest. Suurettevõtted võivad firma rahastamiseks korraldada avaliku aktsia- või võlakirjaemissiooni. 7)Mis on väärtpaber? Väärtpaber-paber, mis tõendab, et selle omanik on osanik mingis ettevõttes või andnud kellelegi laenu. 8) Nimeta 2 kõige tähtsamat väärtpaberi liiki Aktsiad ja võlakirjad on 2 kõige tähtsamat väärtpaberi liiki 9)Mis on aktsia? Aktsia- väärtpaber, mis näitab selle omaniku õigust osale ettevõtte varast ja kasumist 10) Milliseid aktsiaid ettevõtted emiteerivad? 1) Lihtaktsia-annab õiguse hääletada üldkoosolekul, kuid jätab ta viimasesse järjekorda kasumi ja ettevõtte sulgemisel alles jääva raha jaotamisel 2)Eelisaktsia- hääletusõigus puudub, kuid annab lihtaktsionäri suhtes eesõiguse kasumi saamisel ja
tähtaja saabumisel tagastada, kuna ressurss on väljaantud pikaajaliste laenudega. a. Pank emiteerib lisakapitali, sellega kindlustab ta oma likviidsus positsiooni, kuna kapital on pikaajaline finantseerimisallikas. Samas tuleb arvestada, et kapital on suheliselt kallis finantseerimisallikas, mistõttu selline likviidsusharu seab panga kasumlikkusele teatud piirangud. b. Pank, mis haldab väga riskantset laenu- või väärtpaberi portfelli, võib ootamatult kannatada suurte operatsioonikahjumite all, mis võivad loomulikult negatiivselt mõjutada nii likviidsust kui kasumlikkust. c. Kui on tegemist üldriskiga pangaga ning sellise panga tulud kahanevad ja operatsioonikulud jäävad samale tasemele, siis tekkiv negatiivne rahavoog tekitab pangale ilmselt probleemi igapäevaste väljamaksete sooritamiseks ehk tekib likviidsuskriis 1
saatedokumendid, mida ostja ei saa pangast kätte enne kauba eest tasumist. Kui majandusüksusel on rohkem kui üks kassa või rohkem kui üks arveldusarve pangas, võib pearaamatus ühendada kõik kassad ja kõik pangakontod ühele kontole, kuid abiregistrites tuleb pidada eraldi arvestust. Aktsiad ja muud väärtpaberid Väärtpaber on dokument, mis tõendab selle omaniku nõudeõigust, omandiõigust või osalusõigust ja tulu saamise õigust väärtpaberi emiteerimisel määratud puhul ja vormis. Sel bilansikirjel kajastatakse lühiajalisi finantsinvesteeringuid (aktsiaid, võlakirju, obligatsioone, fondiosakuid jne). Lühiajalised finantsinvesteeringud on need aktsiad ja muud väärtpaberid, mida juhtkonna otsusel hoitakse lühiajalise edasimüümise eesmärgil ning kindla lunastustähtajaga väärtpaberid, mille lunastustähtaeg on bilansipäevast arvestades 12 kuu jooksul