Võlakirjad 1. Mis on võlakiri? Võlakiri ehk võlakohustus on fikseeritud tuluga finantsinstrument. Ostes ettevõtte võlakirju, annab investor laenu ning ettevõttel tekib võlakirja ostja ees kohustus maksta kindel laenusumma (nominaalväärtuses) pärast laenutähtaja möödumist (lunastustähtajal) võlakirja omanikule tagasi koos selle pealt arvestavate intressidega. Võlakirjad sobivad investorile, kes on huvitatud madala riskiga, kindlast pidevalt laekuvast tulust, mida talle garanteerib iga-aastane intress. Võrreldes aktsiatega on edukalt toimiva ettevõtte võlakirjade risk ja tulusus väiksem, kuid isegi ettevõtte pankroti korral makstakse võlakirjaomanikele nende osa välja enne aktsionäre
TER0440 Rahanduse alused Kodutöö 1, ülesanne 2 Teil on üks vahemereäärse riigi kupongvõlakiri mille nimiväärtus on 1 milj eurot. Sellelt võlakirjalt makstakse kupongintresse 5% üks kord aastas. Võlakirja kustutamiseni on jäänud 8 aastat ning järgmine kupongmakse peaks toimuma homme. Investorid ootavad sellelt võlakirjalt tulu 8% aastas. Nii oli see veel täna hommikul… Päeva jooksul aga selgus, et riik on sattunud finantsraskustesse ning ei suuda seetõttu järgmisele päevale ning lisaks veel kolmele järgmisele aastale kavandatud kupongintresse välja maksta. Võlausaldajate ühiste, kiirete jõupingutuste tulemusena jõutakse siiski kohe
Fifth level Samal ajal on ka kasumi saamine piiratud. Juhul kui ettevõte tegutseb väga edukalt, võib lihtaktsionäri dividend olla väga suur, kuid eelisaktsia omanik peab piirduma oma kindla summaga. Mis asi on võlakiri ja kuidas nendega kaubeldakse? Võlakiri ehk võlakohustus on fikseeritud tuluga finantsinstrument. Võlakirju ostes annab finantsinvestor laenu ning ettevõttel tekib võlakirja ostja ees kohustus maksta kindel laenusumma pärast laenutähtaja möödumist võlakirja omanikule tagasi koos selle pealt arvestavate intressidega. Mis asjad on valitsuse võlakirjad, millised nad on ja mida nendest arvata? Garanteerib üldjuhul riigi valitsus Click to edit Master text styles Nendega seotud riski peetakse Second level suhteliselt madalaks Third level Jagatakse:
Kuna aksia turuväärtuse kasvuks on prognoositud 6% aastas, siis kuue aastaga oleks ühe aksia väärtuseks 141,84eur ja kõigi aksiate väärtuseks 141 840eur Kuna dividendide summa iga aksia pealt on 5eur, siis iga-aastaselt koguneb dividendide pealt (4% x 5000eur) 200eur. Kuue aasta pärast oleks investori maksujärgne rikkus (141 840eur+1200eur) 143 040eur. Ülesanne 2 Leidke võlakirjade A, B ja C teoreetiline väärtus ja kestus, kui on teada järgmised andmed. Võlakirja A puhul on tegemist null-kupongiobligatsiooniga nimiväärtusega € 1000, mille kustutustähtaeg saabub 10 aasta möödumisel. Võlakirja B puhul on tegemist tavalise kupongivõlakirjaga, millelt aastas makstakse € 100 intresse, mille nimiväärtus on € 1000 ja mille kustutustähtaeg saabub 12 aasta möödumisel. Võlakirja C puhul on tegemist perpetuiteediga, millelt makstakse kupongiintresse € 150 aastas. Turuintressimäär on 12%. Millisesse võlakirja
saada soovitud perioodilisi rahavooge? · Millal on õige aeg aktsiat müüa? · Kas minu käest küsitud hind mingi tulevase rahavoo eest on õiglane või mitte? · Kas võlainstrumendi tootlus on sobiv? · Kas ettevõte aktsial on tõusuruumi? © Robert Kitt Võrreldavus · Võrreldavuse printsiip: võrdsetel muudel tingimustel valitakse odavam instrument · Näide 1: Arnold R. pakub EV võlakirja tootlusega 5% - see on kasulikum, kui hoius intressiga 2.5% · Näide 2: Aktsiaturg valida tuleks odavamaid, perspektiivikamaid, parema juhtkonnaga jne ettevõtteid. © Robert Kitt Arbitraaz · Arbitraazi printsiip teenitakse raha ilma ise investeerimata · Näide: Nokia aktsia hind New York'is on 16.29$ ja Helsingis 13.32, 1=1.2060$; ostes NYSE'lt ja müües HKI's teenitakse 16.29-13.32x1.206 = 16.29-16.06 = 0
Turu intressimäär Võlakirja hind 7% 214 000 8% 200 000 9% 187 000 VARAD / ASSETS = Kuupäev / Käibevara / Majandustehing/business transactions
Sellisel juhul saaksime me kokku: FV20 = 200 000 × (1 + 12% ) = 1 929 259kr . Seega näeme, 20 et piisav vaid päranduse investeerimisest ning sedagi mitte täies mahus. Piisaks 1 363 728 PV5 = = 141 373 krooni investeerimisest, et soovitav summa pensionilemineku (1 + 12% ) 20 alguseks kätte saada. 2. (Võlakirjad) Sul on 20 AS Surra Murra ja Vant võlakirja mille nimiväärtus on 100 000 eurot. Võlakirja kustutustähtaeg on 5 aasta pärast ning intresse makstakse kord poolaastas. Võlakirjadelt nõutav tulu (efektiivne intressimäär EAR) on 8% ning kupongintressimääraks 12% nimiväärtusest aastas. Selline oli seis täna hommikul. Päeva jooksul saite aga teada ärevakstegeva uudise. Nimelt tekkis ettevõttel probleeme intresside maksmisega ning võlakirjaomanikud (sh Teie) leppisid situatsiooniga kus
Lihtaktsia annab aktsionärile hääleõiguse ettevõtte aktsionäride üldkoosolekul, kuid jätab ta viimasesse järjekorda kasumi ja ettevõtte sulgemisel alles jääva vara jaotamisel Eelisaktsia ei anna aktsionärile hääleõigust, kuid annab lihtaktsionäri suhtes eesõiguse kasumist osa saamisel ja ettevõtte sulgemisel alles jääva vara jaotamisel Dividend on ettevõtte kasumiosa, mis makstakse aktsionärile välja Võlakiri on väärtpaber, mis tõendab, et võlakirja väljaandja on võlakirja ostjalt laenu saanud. Võlakirja väljaandja peab võlakirjad kustutus- ehk lunastamistähtajal nimiväärtusega tagasi ostma. Võlakirja väljaandmise ja lunastamistähtaja vahelisel ajal maksab emitent võlakirja omanikule intressi. Intress on tasu laenu kasutamise eest, mida laenuvõtja maksab laenuandjale. Börs ja börsiettevõte Börsiettevõte on ettevõte, mille aktsiad on börsil noteeritud.
vara praegune väärtus C- Loodetav tulu perioodil t ´r - loodetav tulunorm n- ajaperiood Turu rahavoogude näol (C) käsitletakse kui teatud summat mingil perioodil (t), kusjuures arvesse ei võeta tulu tõenäolist jaotumist. Finantsvarade rahavood esinevad intresside ja dividendide vormis ning võlakirjade väärtuse vormis tähtaja lõpus või aktsiate müügihinnana. Rahavoogudega seotud erinevad riskid kajastuvad nõutavas tulunormis ( r´ ) Võlakirja hindamine Pikaajaline võlakohustus. Nominaalväärtus on kokkulepitud väärtus. Kupongiintressimäär- nominaalmäära alusel kehtestatakse makstava intressi suurus ja arvutamise aluseks on kokkulepitud intressimäär. Võlakirja tasuvus- Soetatud võlakirja tegelik intressimäär, mis saadakse kui iga aastaselt väljamakstavad intressid jagatakse võlakirja jooksva hinnaga. Kui võlakiri ostetakse alla
2. ülesanne Teil on üks vahemereäärse riigi kupongvõlakiri mille nimiväärtus on 1 milj eurot. Sellelt võlakirjalt makstakse kupongintresse 5% üks kord aastas. Võlakirja kustutamiseni on jäänud 8 aastat ning järgmine kupongmakse peaks toimuma homme. Investorid ootavad sellelt võlakirjalt tulu 8% aastas. Nii oli see veel täna hommikul… Päeva jooksul aga selgus, et riik on sattunud finantsraskustesse ning ei suuda seetõttu järgmisele päevale ning lisaks veel kolmele järgmisele aastale kavandatud kupongintresse välja maksta. Võlausaldajate ühiste, kiirete jõupingutuste tulemusena
väiksem ja ostu-müügi hinnavahe suurem, seetõttu sobib see pigem pikaajalisele investorile (teenid dividendi ja kui aktsia hind tõuseb, saadvahetada eelisaktsia lihtaktsiateks) või erakordsetest raskustest väljatuleku pikaajaliseks spekulatsiooniks, kuid mitte kauplemiseks. 4. VÕLAKIRJAD ,,Võlakirju nimetatakse ka fikseeritud tuluga väärtpaberiks, sest erinevalt näiteks aktsiatest pakuvad võlakirjad investoritele kokkulepitud tulumäära. Võlakirja võib võrrelda ka laenuga, mis on viidud väärtpaberi kujule. Võlakirja ostja ehk investor on laenuandja rollis ja võlakirja välja lasknud pool ehk emitent on laenuvõtja rollis." (Zirnask, Kamenik, Jõepera, 2008:41) Lühiajalised võlakirjad tuleb tagasi maksta hiljemalt ühe aasta jooksul, keskmiste ja pikaajaliste võlakirjade maksetähtaeg on pikem kui üks aasta, sealjuures keskmised tuleb tagasi maksta kuni
summalt (lepingutasu maksab klient omavahenditest). Kasutades faktooringut, võib ettevõte vältida ostjate halbu võlgu mahus 1,5% nõuetest ostjate vastu, mida aga ei võimalda käibekapitalilaen. Küsimus: Milline finantseerimisvariant on ettevõttele parem? Käibekapital leevendab hooajalist või ajutist rahapuudust Arvutada lihtintressi valemi järgi Faktooring müügiarvete loovutamine ja nende alusel laenu andmine Arvutada lihtdiskonto valemi järgi Ülesanne 9 Võlakirja nimiväärtus on 1000 eurot, fikseeritud kupongiintressimäär 5% aastas, intressimaksed peavad toi¬mu¬ma iga poolaasta lõpus, võlakirja lunastamistähtaeg on 3 aastat pärast emi¬tee¬rimist. Küsimused: Hinnata, kui suur on võlakirja väärtus, kui Investori nõutav tulumäär on 4,5%? Ignoreerides teenustasu hinnata, kas investoril on kasulik osta võlakirja turuhinnaga 1025 eurot? õhisumma on võlakirja nimiväärtus, summa, mis makstakse investorile lõpukuupäeval.
1. Ülesanne 11 aastase võlakirja, 1 000 kroonise nimiväärtusega võlakirja kestus on 6,9 aastat. Võlakiri maksab kupongintresse kord aastas 10%. a) milline on antud võlakirja kestus ning modifitseeritud kestus b) selgitage, mida kestus antud võlakirja kontekstis tähendab? T= 11 F= 1000 D= 6,9 i= 10% Kuna ülesandes pole antud ei võlakirja tootlust, ega ka turuväärtust (mille alusel saaks tootlust arvutada), siis võtan tinglikult tootluseks võlakirja kupongintressiga i võrdse määra ehk siis y=10%, millest lähtuvalt on võimalik leida modifitseeritud kestus MD = D/(1+y) MD= 6,9/(1+0,1)= 6,2727273 Duratsioon näitab algse investeeringu tegelikku tähtaega, st seda hetke, millal võlakirja müües me teeniksime ta Mis antud ülesande puhul oleks siis 6,9 aasta pärast.
Väidab, et eksisteerib volitaja (n e/v omanik) ja esindaja (e/vnjuhtkond)., kusjuures võimalik on huvide konflikt (näiteks juhtkond versus aktsionärid, aktsionärid versus kreeditorid) - Näiteks, juhtkond ei pruugi omada samu huve nagu aktsionärid (omanike huvi on ennekõike ettevõtte väärtuse kasv) 1 - Aktsionärid/juhtkond võivad tõsta ootamatult e/v riskitaset, mille tulemusena ettevõttele laenu andjad (n võlakirja-omanikud) kannatavad (nende investeeringu väärtus kahaneb) jne. Agentuurikonflikt tähendab täiendavaid kulusid (ehk agentuurikulud), et seda vähendada. Teooria uurib seda, kuidas volitaja ja volitatava vahel sõlmida selliseid lepinguid, et minimeerida neid kulusid. 4. Mis on põhilised otsustusvaldkonnad millega tegeleb finantsjuht ettevõttes? (näiteks aluseks võib võtta nn ,,suure pildi") - Kuhu investeerida? (Pikaajaliste investeeringute planeerimine ja juhtimine)
Investor- väärtpaberite omandaja (ettevõtted, üksikisik) . Lihtaktsia ja eelisaktsia võrdlus Lihtaktsia: omanikul on hääleõigus, saab dividende, suurus ei ole kindlaks määratud. Pankroti korral saab raha tagasi viimases jrk. Eelisaktsia: Hääleõigus puudub, dividendid kindlad. Vähem, kallimad. Pankroti korral raha tagasi eelisjrk. Mis on dividend ja millest see sõltub? Dividende makstakse ettevõtte aktsionäridele, sõltub ettevõtte kasumist. Võlakirjad on leping, mille alusel võlakirja väljalasknud isik nõustub maksma intresse ja võla põhisummasid kindlal tähtajal ning tingimustel võlakirja omandanud isikule. Tagatisega võlakiri: hüpoteegid, obligatsioonid. Tagatisega debentuurid. Optsioonid Annab õiguse osta või müüa väärtpaberit mingi perioodi jooksul kindlaks määratud hinnaga. Futuurid Olemas kindel tähtaeg, mil tehing sooritatakse, hind ette teada, taganeda ei saa. Optsiooni ja futuuri peamine sarnasus
makseid. Eristatakse tavalist perpetuiteeti ja kasvuperpetuiteeti. Kasvuperpetuiteet on perioodiliste kuid igavesti kestvate ning konstantse määra alusel kasvavate maksete tänane väärtus. Perpetuiteeti kasutatakse aktsiate väärtuse hindamisel, muude igavesti kasvavate (ka neg kasv on kasv) rahavoogudega vara väärtuse leidmisel. 9. Võlakirjade põhiliigid ja neid iseloomustavad mõisted. Peamised võlakirjadega seotud riskid (tegurid mis mõjutavad võlakirja riskitaset, sh tururisk). Võlakirjaks loetakse väärtpaberit, mis kujutab endast võlakirja emitendi kohustust võlakirjainvestori ees maksta viimasele tema käest saadud rahaliste vahendite eest intressi ning tagastada võlgnevuse kustutustähtajal laenu põhisumma. Võlakirjade puhul on enimlevinud kaks järgnevat lunastusmaksete skeemi: Laenuperioodi jooksul makstakse võlakirja pealt kupongimakseid, koos viimase maksega tasutakse ka
Po = (peal n ja all t=1) Ct / ( 1+´r) astmel t Po finantsvarade nüüdisväärtus ajamomendil 0 Ct loodetav tulu ehk rahavoog perioodil t ´r nõutav tulunorm n ajaperiood Riski ja tasuvuse seisukohalt on hindamise põhimudelil kaks olulist lähtekohta. 1. Tulu rahavoogudena (Ct) käsitletakse kui teatud summat mingil perioodil (t) kusjuures arvesse ei võeta laekumise tõenäolist jaotumist. Finantsvarade rahavood esinevad intresside ja dividendidena ning võlakirja väärtuse vormis tähtaja lõpus või aktsiate müümisel müügihinna vormis. Rahavoogudega kaasnevad riskid kajastavad nõutavas tulunormis (´r). Võlakirjade hindamine Võlakiri on pikaajaline võlakohustus, milles laenaja kohustub maksma võlakirja omanikule kustutamistähtaja saabumisel võlakirjas ettenähtud rahasumma ning tegema perioodilisi intressimakseid. 12
Po = (peal n ja all t=1) Ct / ( 1+´r) astmel t Po finantsvarade nüüdisväärtus ajamomendil 0 Ct loodetav tulu ehk rahavoog perioodil t ´r nõutav tulunorm n ajaperiood Riski ja tasuvuse seisukohalt on hindamise põhimudelil kaks olulist lähtekohta. 1. Tulu rahavoogudena (Ct) käsitletakse kui teatud summat mingil perioodil (t) kusjuures arvesse ei võeta laekumise tõenäolist jaotumist. Finantsvarade rahavood esinevad intresside ja dividendidena ning võlakirja väärtuse vormis tähtaja lõpus või aktsiate müümisel müügihinna vormis. Rahavoogudega kaasnevad riskid kajastavad nõutavas tulunormis (´r). Võlakirjade hindamine Võlakiri on pikaajaline võlakohustus, milles laenaja kohustub maksma võlakirja omanikule kustutamistähtaja saabumisel võlakirjas ettenähtud rahasumma ning tegema perioodilisi intressimakseid. Nominaalvärrtus ehk nimiväärtus esialgu kokkulepitud võlasumma, mis tuleb tasuda võlakirja kustutustähtajal.
Finantsplaan e eelarve on finantsplaan, mis võtab kokku teatud perioodi tulud ja kulud. tarbija on teenuseid ja kaupe tarbiv subjekt rahakrediit on raha laenamine, et tasuda ostu eest. palk hind, mida makstakse tööjõu kasutamise eest. kapitalhooned,tööriistad ja masinad, mida inimesed on loonud. tööinimpingutused, mis on vajalikud kaupade ja teenuste tootmiseks. võlakiriväärtpaber, mis tõendab, et võlakirja väljaandija on võlakirja ostjalt laenu saanud. liitintressintress mida arvutatakse põhisummalt ja sellele lisandunud eelnevad perioodide intressid. rikkusaineliste varade koguväärtus. barterkaubandus on kaubandus, kus vahetatakse kaupe ja teenuseid ilma raha kasutamata. ülejääkolukord turul, kus pakkumine ületab nõudluse. kasvikkogu teenitud intresside hulk, sõltub tasuvusest ja kokkuliitmise sagedusest. sularaha raha, mis koosneb pangatähtedest ja müntidest.
Rahanõudlusel on kolm komponenti: · Tehingunõudlus (raha vajatakse maksevahendina) · Ettevaatusnõudlus (raha hoitakse tagavaraks) · Spekulatiivne nõudlus: (raha hoitakse väärtuse kogumiseks, juhuks, kui intressimäär tulevikus peab tõusma, siis väärtpaberite hind langeb ja tuleb aeg neid osta) 10 24. Võlakirjade hind ja intressimäär Raha omamise (likviidsuse) alternatiiv on hoida võlakirju, mis toovad intressitulu Võlakirja hind ja tulusus sõltuvad valitsevast intressitasemest turul. Võlakirjade hind ja intressimäär liiguvad vastupidistes suundades: Intressimäära risk: võlakirjade tulususe ja hinna muutust tänu intressitaseme muutusele turul Kupongvõlakirja hind ja turu intressimäära muutus kus Ct kupongimakse perioodil P võlakirja hind (fundamentaalne väärtus)
Üks vähem räägitud põhjus, miks niisugust survet avaldatakse, on see, et tihti omavad fondid suurt hulka mingite ettevõtete aktsiatest, millest on raske korraga börsi kaudu vabaneda (tekiks ka suur hinnalangus) ja seetõttu ei jää muud üle, kui ise ettevõtte majandustegevusse aktiivselt sekkuda. Suuremate ettevõtete peamiseks lühiajaliseks krediidivormiks on lühiajalised kommertspaberid, millega kaubeldakse finantsturgudel. Pikaajalise finantseerimisvormina tehakse finantsturul võlakirja- ja aktsiaemissioone. Pankade finantseerimise osakaal on üsna väike, kuid väikeettevõtted neid siiski kasutavad. Väga paljud ameeriklased omavad börsiettevõtete aktsiaid kas otse või kaudselt (pensionifondid) ja seega on nad aktsia hinna tõusust ka otseselt huvitatud. See on hea sissetulek lisaks palgatulule ja elatustaseme säilitamise võimalus pensionieas. Cross-holding-süsteem. Selles süsteemis on pangandus välja kujunenud kontsernina, kuhu kuuluvad ka
Ct P0 = t =1 (1 + r )t P0- varade nüüdisväärtus ehk praegune väärtus Ct- oodatav tulevane rahavoog perioodil t r - keskmine nõutav tulunorm n- ajaperiood mudeli kasutamisel on oluline arvesse võtta selle teatud omadusi. · Tulvase rahavoo hindamisel (C) käsitatakse neid ainult perioodil t ja arvesse ie võeta rahavoogude võimalikku jaotumist. · Finantsvarade rahavood võivad esineda intresside ja dividendide vormis ning võlakirja puhul ka tema väärtuse näol tähtaja lõpus ning aktsiate korral nende müügihinna kujul · Rahavoogudega seotud erinevad riskid kajastavad kõik nõutavas tulunormis ( r ) Võlakirjade hindamine 19 Võlakiri on pikaajaline võlakohustus milles laenaja kohustub maksma võlakirja omanikule kustutus tähtaja saabudes võlakirja summa ning tegema perioodilisi intressimakseid
igavesti. Nt eelisaktsiad, konsolid. Kasvuperpetuiteet perioodiliselt ja igavesti kestev annuiteet. Maksed kasvavad konstantse määra alusel. Kasutatakse: aktsiate väärtuse hindamisel, muude igavesti kasvavate (ka neg kasv on kasv) rahavoogudega vara väärtuse leidmisel. 9. Võlakirjade põhiliigid ja neid iseloomustavad mõisted (nimiväärtus, kupongintress, väljalaskeväärtus jms). Põhiliigid: 1)Kupongvõlakiri - Laenuperioodi jooksul makstakse võlakirja pealt kupongimakseid, koos viimase maksega tasutakse ka võlakirja nimiväärtus. 2) Diskontovõlakiri - Võlakirja pealt teostatakse üks makse nimiväärtuses lunastusmakse lunastuskuupäeval.3)Varadega tagatud võlakirjad - ABS (asset backed securities), võlakirjad, mis on tagatud erinevate rahavooge genereerivate nõuetega (nt hüpoteeklaenud, tarbimislaenud jne) Võlakiri (bond) on väärtpaber, mis kujutab endast võlakirja emitendi (võlgniku) kohustust
Igalühel neist on oma eelarve, milles on tulud ja kulud aga ühel hetkel on ühtedel raha rohkem kui nad kulutavad- neid kutsutakse säästjateks ja teistel raha vähem kui kulutavad- neid kutsutakse laenajateks. Õeldakse, et majanduses on alati kaks poolt need kellel jääb raha üle ja need kellel jääb puudu (tavaliselt on need ettevõtted). Need kellel jääb puudu on hea võimalus leida säästja, kes on nõus neid otseselt finantseerima. Seal juures annab laenaja saadud rahasummale võlakirja, mis kohustab teda kindlaks tähtajaks raha koos protsendiga tagasi maksma. Sellega ongi tekkinud väärtpaber, mis annab selle omanikule õiguse saada tagasi teatud tingimustel antud rahasumma. Väärtpaberi väljaandjat nimetatakse emitendiks ja väärtpaberi omandajat nimetetakse investoriks. Kuid ettevõttel on üldiselt väga keeruline leida sellist eraisikut, kes on huvitatud talle laenu andmisest sobivatel tingimustel. Seega oleks
igavesti. Nt eelisaktsiad, konsolid. Kasvuperpetuiteet perioodiliselt ja igavesti kestev annuiteet. Maksed kasvavad konstantse määra alusel. Kasutatakse: aktsiate väärtuse hindamisel, muude igavesti kasvavate (ka neg kasv on kasv) rahavoogudega vara väärtuse leidmisel. 11. Võlakirjade põhiliigid ja neid iseloomustavad mõisted (nimiväärtus, kupongintress, väljalaskeväärtus jms). Kupongvõlakiri - Laenuperioodi jooksul makstakse võlakirja pealt kupongimakseid, koos viimase maksega tasutakse ka võlakirja nimiväärtus. Diskontovõlakiri - Võlakirja pealt teostatakse üks makse nimiväärtuses lunastusmakse lunastuskuupäeval. Varadega tagatud võlakirjad - ABS (asset backed securities), võlakirjad, mis on tagatud erinevate rahavooge genereerivate nõuetega (nt hüpoteeklaenud, tarbimislaenud jne) Võlakiri (bond) on väärtpaber, mis kujutab endast võlakirja emitendi (võlgniku) kohustust
Dividende makstakse aktsiatel, muudel juhtudel maksame intresse. Seda tüüpi enamlevinud väärtpaberiks on võlakirjad, mida tavaliselt emiteerivad tuntud ning suuremad asutused. Pangad nt emiteerivad võlakirju ja riigi- ja omavalituse ka nemad väljastavad võlakirju. Võlakirjad võivad tänapäeval küllaltki riskantsed olla. Ka fikseeritud tulususega väärtpaberi hind allub järelturu muutustele. Nt kui mingi võlakirja intresstulu langeb, siis tõuseb automaatselt selliste võlakirjade hind. Selline liikumine tekib põhjusel, et isikud on huvitatud rohkem kõrgemate intressidega võlakirjadest. Analoogselt aktsiaga langeb ka võlakirja turhind, kui nende emitent peab sattuma finantsprobleemidesse ehk tema maksevõime hakkab kahtlaseks muutuma. Emitent laseb välja väärtpabereid. Emiteerimine- väärtpaberite esmakordset turule laskmist. Investor väärtpaberite ostja.
poolt kasutatavate pikaajaliste finantseerimisallikate koosseisu/koostist. Kapitalistruktuuri eesmärgiks on kujundada ettevõtte finantseerimise püsiallikad selliselt, mis võimaldaks maksimeerida hinda. 19.10.2009 22.10.2009 Võlakirjad ehk pikaajalised võlakohustused tavaliselt on pikaajalised võlakohustused/võlakirjad 10 aastase tähtajaga. Võlakirjad toovad selle väljaandjale kaasa kohustuse maksta võlakirja omanikule perioodilisi intressimakseid ja tähtaja saabudes võlakiri nimiväärtuses tagasi osta. Võlakirja väljaostmisel tuleb arvestada selle tegelikku hinda mõjutavate erinevate teguritega: a) emissioonimaht või emissiooni suurus emissiooni kulud on suuremalt jaolt ette kindlaks määratud ja nende suhteline osakaal väheneb emissiooni mahu kasvades (tegemist on mastaabiefektiga). Mida suurem emissioon seda odavamaks muutub võlakiri pöördproportsionaalne seos.
3. Võlakirjad. Diskonteerimine Antud alateema raames tutvume võlakirjadega seonduvate olulisimate finantstehingutega. Võlakirjaks (promissory note või loan certificate) nimetatakse kirjalikku dokumenti, milles üks lepingu osapool lubab kindlal kuupäeval teisele osapoolele maksta kindla rahasumma. Võlakiri võib olla intressi teeniv (internest-bearing note) või intressi mitteteeniv (non- interest-bearing note). Meie vaatleme põhjalikumalt intressi teenivat võlakirja. Võlakirjale märgitakse - väljaandmise kuupäev (issue date), 26 - võlakirja periood (term of the note), mis näitab kui pikaks ajaks on võlakiri välja antud, - tähtpäev (due date või date of maturity), st kuupäev, millal toimub võlakirjale märgitud maksekohustuse täitmine, tähtpäev on 3 päeva peale võlakirja perioodi lõppemist,
Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 7 12. Firma emiteeris kupongvõlakirju 10 miljoni krooni ulatuses. Reaalne intressimäär r on 7%. Igaaastane inflatsioon on 3%. Lepingu kohasel makstakse intressideks kujuneva nominaalintressi i alusel alusel, seega kui suur intressidena igal aastal väljamakstav summa? Kui suur on kogu makstava intressi nüüdisväärtus kui võlakirja kustutamistähtaeg on 3 aastat? 5 aastat? Nominaalne intress i = r + I = 7 + 3 = 10% Kui suur on igaaastane intressi suurus? 10 x 0,1 = 1 miljon EEK Kui suur oleks makstava intressi nüüdisväärtus? Diskonteerimisvalem: PVV = C / (1+r) + C / (1+r)2 + ...... +C / (1+r)n g 3 aastat: C Kustutamistähtaeg Ckrooni Kustutamistähtaeg 5 aastat: Ckrooni 8 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 13
Rahapakkumine on määratud pangasüsteemi poolt Rahanõudlusel on kolm komponenti: • Tehingunõudlus (raha vajatakse maksevahendina) • Ettevaatusnõudlus (raha hoitakse tagavaraks) • Spekulatiivne nõudlus: (raha hoitakse väärtuse kogumiseks, juhuks, kui intressimäär tulevikus peab tõusma, siis väärtpaberite hind langeb ja tuleb aeg neid osta) 16. Võlakirjade hind ja intressimäär Raha omamise (likviidsuse) alternatiiv on hoida võlakirju, mis toovad intressitulu Võlakirja hind ja tulusus sõltuvad valitsevast intressitasemest turul. Võlakirjade hind ja intressimäär liiguvad vastupidistes suundades: Intressimäära risk: võlakirjade tulususe ja hinna muutust tänu intressitaseme muutusele turul Kupongvõlakirja hind ja turu intressimäära muutus kus Ct – kupongimakse perioodil P – võlakirja hind (fundamentaalne väärtus) N – lunastamisväärtus (reeglina võrdub nimiväärtusega) r – turu intressimäär
(3p) 1. Tähtajaline hoius - hea võimalus vaba raha pangas riskivabalt hoiustada. Pank maksab Teile hoiuperioodi eest kindlaksmääratud intressi. Hoiustada saab kahest päevast kuni viie aastani. Soovi korral saate hoiuse lõppedes hoiust pikendada või valida kohe hoiuse avamisel automaatse pikenemise. Raha tootlus on väga madal ja risk kaotada samuti väga madal. 2. Võlakiri (ka obligatsioon) - leping, mille alusel võlakirja väljalasknud (emiteerinud) isik (ehk võlgnik) nõustub maksma intresse ja võla põhisummasid kindlal tähtajal ning tingimustel võlakirja omandanud isikule (võlausaldajale). · Vahetusvõlakiri on ettevõtte põhikirjas ette nähtud aktsiakapitali tingimuslikuks suurendamiseks välja lastud võlakiri, mille omanikul on õigus vahetada võlakiri aktsia vastu. · Väärtpaberibörsil noteeritud võlakiri, rahaturuinstrument.
Aktsiatesse investeerimine on alati seotud suure riskiga. Aktsiainvesteeringu tulu või kahju seisneb kapitali kasvus või kahanemises. Mida paremini toimib ja mida väärtuslikum on ettevõte, seda kõrgemale tõuseb tõenäoliselt aktsia väärtus. Kui läheb vastupidi, siis võib aktsia hind vastavalt langeda. Ettevõtte pankroti korral võib ka juhtuda, et jääd rahast üldse ilma. Võlakiri on väärtpaber, mis väljendab võlakohustust ehk võlakirja välja andnud isiku rahaliste kohustuste ulatust väärtpaberi omaniku ees. Sisuliselt annad sa võlakirja ostmisega laenu võlakirja väljaandjale. Selleks võib olla näiteks eraettevõtte, riik, kohalik omavalitsus jt. Laenusaamise eest maksab võlakirja väljaandja sulle intressi. Üldjuhul loetakse võlakirjainvesteeringut pigem madala riskiga investeeringuks. Riski suurus sõltub konkreetsest ettevõttest. Riigi ja kohalike omavalitsuste võlakirjad on üldjuhul riskivabamad võrreldes
aktiva oodatav tulumäär on kovariatsiooni mõõtev leitav riskivaba tulumäära ja suurus riskipreemia summana, kusjuures investorile 13.Mida mõistetakse võlakirjade kompenseeritakse üksnes puhul krediidiriski all? Vali üks sellise riski võtmine, mida vastus. pole võimalik kõrvaldada See tähendab ohtu, et portfelli koostamise võlakirja emitent ei suuda või Finantsvarade hindamise ei taha võlausaldajale laenu tagasi maksta Tugevalt efektiivse turu Et võlakirju emiteerinud iseloomustus ettevõtte kohustuste Pooltugevalt efektiivse turu tähtajad erinevad või iseloomustus korrigeeritakse nende Hindade ekslemise teooria intressimäärasid erinevate kinnitus
börsil, et oleks võimalik teha kiirelt õigeid otsuseid. Likviidsuse mõttes sarnanevad aktsiad võlakirjadega. Mõned neist on väga likviidsed teised aga üldse mitte. Aktsiad on tähtajatud väärtpaberid, see tähendab, et täiesti mittelikviidse aktsia omanik peab leidma ostja ise, sest kord välja antud aktsiat ei pea ettevõte kuinagi ise tagasi ostma. (Kulu,Liina et al. 2011: 60) Võlakiri. See on väärtpaber, mis tõendab, et võlakirja väljaandja on selle ostjalt laenu saanud.Inimene, kes võlakirja välja andis peab selle lunastus- ehk kustutustähtajal tagasi ostma, enne lunastustähtaega maksab võlakirja väljaandja selle omanikule intressi.(Kulu,Liina et al. 2011: 60) Hoiused. Pangad pakuvad välja peamiselt kahte tüüpi hoiuseid, tähtajaline- ja kogumishoius.Hoiused on riskivabad raha kasvatamise võimalused, kuid nende kasv on suhteliselt väike.
igavesti. Nt eelisaktsiad, konsolid. Kasvuperpetuiteet perioodiliselt ja igavesti kestev annuiteet. Maksed kasvavad konstantse määra alusel. Kasutatakse: aktsiate väärtuse hindamisel, muude igavesti kasvavate (ka neg kasv on kasv) rahavoogudega vara väärtuse leidmisel. 11. Võlakirjade põhiliigid ja neid iseloomustavad mõisted (nimiväärtus, kupongintress, väljalaskeväärtus jms). Kupongvõlakiri - Laenuperioodi jooksul makstakse võlakirja pealt kupongimakseid, koos viimase maksega tasutakse ka võlakirja nimiväärtus. Diskontovõlakiri - Võlakirja pealt teostatakse üks makse nimiväärtuses lunastusmakse lunastuskuupäeval. Varadega tagatud võlakirjad - ABS (asset backed securities), võlakirjad, mis on tagatud erinevate rahavooge genereerivate nõuetega (nt hüpoteeklaenud, tarbimislaenud jne) Võlakiri (bond) on väärtpaber, mis kujutab endast võlakirja emitendi (võlgniku) kohustust
arstist isale sülle ning pidi temaga koju minema. Peagi saabuval kolmapäevasel laadapäeval pidi Eva-Lotta minema Suurmõmmikut ohutumasse kohta viima. Teel nägi ta vana Greni, kes liikus imelikult tema poole. Algas suur ja hirmutav äike ning Eva-Lotta kiirustas Suurmõmmikut tooma, kohates teel roheliste gabardiinpükstega meest. Et midagi öelda, küsis ta mehelt kella. "Kolmveerand kaks," vastatati talle, ning mees kiirustab minema, kaotades ühe võlakirja. Eva-Lotta võttis selle üles ja kiirustas edasi, leides ootamatult kivi pealt surnult vana Greni. Linnake kihas ärevusest ja Kalle, olles emand Karlssoni kaudu juhtunust kuulnud, kiirustas Andersiga rääkima. Anders sulges isa kingsepatöökoja, riputades uksele esimese hooga sildi „Suletud mõrva tõttu“. Kalle võttis selle maha ja uksele pandi uus silt „Mõnusa ilma tõttu on see töökoda suletud“. Anders ja Kalle kuulsid pealt ka Eva- Lotta pool toimunud ülekuulamist
Arvelduslaen - laen, mille abil toimub laenusaaja rahavoogude stabiliseerimine viivituste puhul arvete laekumisel, käibevara soetamisel ja ettenägematute kulutuste katmisel. 4.Väärtpaberid. Väärtpaberite liigitus. Aktsiad, võlakirjad ja tuletisväärtpaberid. Väärpaber - dokument, mis tõendab nõude-, omandi- või osalemisõigust Liigid: tuletisväärpaberid (sisaldavad endas õigusi või kohutusi mingi vara ostuks või müügiks), võlakirjad (leping, mille alusel võlakirja väljalasknud isik nõustub maksma intresse ja võla põhisummasid kindlal tähtajal ning tingimustel võlakirja omandanud isikule), aktsiad (väärtpaber, mis esindab proportsionaalset osalust aktsiaseltsi aktsiakapitalis ning annab selle omanikule ehk aktsionärile mitmeid õigusi) 5.Ettevõtete finantseerimine. Investeerimine ja säästmine. Aktsiad. Eelis- ja lihtaktsiad. Võlakirjad ja tuletisväärpaberid. Börs. Börsil noteerimise tingimused. Börsil kasutatavad strateegiad
Juurdekasvulised rahavood. Põhimõtteliselt toimub peale puhta investeerimise maksumuse on igasugu muud näiteks seadmete kohaletoomise ja paigalsamise maksumused. Lõpetav rahavoog on siis see kui tulevad juba konkreetsed esimesed tulud investeeringust. Diskonteerimata rahavood Rohkem kasutatakse tasuvusaja määramist just projektide hindamiseks. Väärtpaberitelt oodatakse kasu müügist ja ka dividende. Võlakiri ehk obligatsioon on võlakohustus, kus võlakirja väljaandja kohustub maksma selle võlakirja omanikule mingiks ajaks mingi nimiväärtuse ja maksma mingit intressi. Võlakirja tegelik väärtus on see, et rehkendatakse nimiväärtusele juurde mingi intress. Aktsia näitab seda, et midagi on, mingi vara. Tegelikult on väga oluline moment, see näitab valdaja õigust. Eestis reaalselt aktsiaid paberkujul ei ole. Kõik käib elektrooniliselt. Depositoorium peab arvet ja need vennad tahavad ka raha. On olemas eelis ja lihtaktsiad.
majandusprobleemide lahendamisel. Kapitali ost ja müük toimub ülemaailmsetel finantsturgudel börsidel, mille eesmärk on raha vajajad ja raha pakkujad omavahel kokku viia. Rahvusvahelised finantsturud jagunevad: · Rahaturgudeks Rahaturul kaubeldakse kõikvõimalike riikide raha ehk valuutadega. · Väärtpaberiturgudeks Kaubeldakse ettevõtete ja riikide väärtpaberitega. Peamine erinevus võlakirja ja aktsia vahel! Võlakirja abil laenab ettevõte raha ning võtab endale kohustuse see teatud aja möödudes intressidega tagasi maksta. Seega annab võlakirja ostja tegelikult ettevõttele laenu. Aktisa ostmisel omandatakse aga osa ettevõttest ja õigus kaasa rääkida ettevõtte tegevuse kujundamisel. Mida edukam on ettevõte seda väärtuslikum on tema aktsia. Aktsia ja võlakiri erinevad ka riskitaseme poolest. Kui võlakirja omanikule on tagatud, et ta oma raha ka tagasi
kaubeldakse lühiajaliste instrumentidega). Finantsturu eesmärk on ümber jaotada majanduses tekkivaid sääste. Väärtpaberiturg jaguneb: (1) esmasturg -- toimub väärtpaberite emissioon; (2) teisene turg -- toimub kauplemine juba olemasolevate väärtpaberitega. Kapitaliturul müüakse kõige rohkem võlakirju -- 65% turumahust, lihataktsiad -- 30%, eelisaktsiad -- 4% (ligikaudu). Finantsturg = Kapitaliturg + Rahaturg Võlakirja (teoreetiline) väärtus on võrdne regulaarsete intressimaksete nüüdisväärtusega, mis on diskonteeritud investori nõutava tulunormiga + põhisumma nüüdisväärtus, samuti diskonteerituna investori nõutava tulunormiga. Võlakiri ehk võlakohustus on fikseeritud tuluga finantsinstrument. Ostes ettevõtte võlakirju, annab investor ettevõttele laenu ning ettevõttel tekib võlakirja ostja ees kohustus maksta selle
• 1% kodakondsus, vabadus, turvalisus • 6% EL kui ülemaalimne partner • 6% halduskulud Kupong võlakiri Võlakiri, mille emitendid maksavad võlakirjade omanikele regulaarst intressi ehk kupongi. Kupongi makstakse harilikult 1 või 2 korda aastas. Kupongivõlakiri emiteeritakse ja ostetakse tagasi harilikult nimiväärtusega. Reeglina on kupongivõlakirjad pikemaajalised, üle ühe aasta pikkused võlakirjad. Võlakiri on väärpaber, mis näitab et laenuvõtja (võlakirja emitent) võlgneb laenuandjale (võlakirja omanik) teatud summa. Laenu tagasimaksmisele on laenuvõtja nõustunud maksma kindlate ajavahemike tagant perioodilisi intressimakseid ja lunastamistähtajal lisaks intressimaksele ka võlakirja nimiväärtuse. Rahapoliitika ja rahanduspoliitika Rahapoliitika – vahendite ja meetodite kogum raha- ja kapitaliturgude tasakaalustamiseks ning selle abil majanduskeskkonna stabiliseerimine
20. Kapitali omanik teenib renditulu, intressitulu, dividende või tulu väärtpaberi hinnavahelt. 21. Laenuandja krediteerib rahakasutajat ja teenib intressitulu. õige 22. Kapitalist saadav tulu on kapitali kasutada andmise eest saadav tasu. Kapitali väljarentimisest saadav raha on tulu, kapitali müügi puhul võiks rääkida ostuhinna ja müügihinna vahe puhul tulust (kasumist) 23. Finantskapitali paigutaja tuluks on dividendid ettevõtte kasumist, laenuandmise intressid, võlakirja kupongimakse. kapitali eest saadavaks tuluks on dividendid, võlakirja kupongimaksed ja intressid rahapaigutuselt. 24. Täna teenitud raha on kallim kui tulevikus saadav raha vaid sellepärast, et tänane ettevõtluskliima on pingelisem ja raha teenimiseks tuleb rohkem vaeva näha. vale. raha ei muuda täna kallimaks otseselt mitte tänane raskem töö või keerulisem ettevõtluskliima, vaid pigem loomulik kaupade kallinemine i nflatsiooni mõjul, aga
1111111- Hinnaerinevus 1000000-621000= 379 000 111111-69000= 42 111 690000= Jaotus: Varud 50000*90%= 45 000 50000*10%= 5 000 Seadmed 60000*90%= 54 000 60000*10%= 6 000 Maa 100000*90%= 90 000 100000*10%= 10 000 Võlakirja võlg(suurenemine) 55556*90%= 50 000 55556*10%= 5 556 Jääk 140 000 15 555 Goodwill 140 000 15 555 Saldo 0 0 Konsolideeritud ja T-firma aruandes toodud algandmete võrdlus T-firma bilansis Hinnaerinevuse jaotus Konsolid.d aruandes
usaldusega Tagatisega – tagatiseks on panditud vara, mis kindlustab investorile väljamaksed kustutustähtaja saabumisel LIIGITUS LAENU PÕHIOSA MAKSMISE ALUSEL Täies ulatuses kustutustähtajal Osamaksete kaupa kindlatel tähtaegadel LIIGITUS INTRESSIDE MAKSMISE JÄRGI Kupongvõlakiri – omanik saab intressi perioodiliste intressimaksete kujul Diskontovõlakiri – võlausaldaja saab tuju võlakirja ostuhinna ja nimiväärtuse vahena 48. Nimiväärtus – võlakirja väärtus, mis tasutakse lunastamistähtajal Kupongintressimäär – võlakirja lepingus sätestatud intressimäär, väljendatud protsendina nimiväärtuses, laenuvõtja tasub perioodiliselt intressimakseid Lunastamistähtaeg – päev, millal võlakiri lunastatakse ja toimub viimane makse, lisaks kupongimaksele maksab emitent võlakirja omanikule ka nimiväärtuse 49
vabaturg. Finants instrumendi elutsüklist lähtuvalt võib jagada kaheks: 1) esmasturg (toimub raha ja väärtpaberite emiteerimine ehk käibelelaskmine, müüakse väärtpabereid kehtestatud hinnaga, osapoolteks on investor ja emintent). 2) järelturg ( toimub müük turu hinnaga ja osapoolteks on reeglina investorid). Finantsinstrumendi liigist sõltuvalt võib väärtpaberi turgu jagada aktsiaturust (aktsia on omaniku väärtpaber, omandiõigust tõendav dokument), võlakirja turust, tuletis väärtpaberite turust, fondi osakute turust. Dividend kasumiosa, mis välja makstakse (makstakse teatud kuupäeva seisuga välja) Lihtaktsia lihtaktsionäril on õigus osaleda firma juhtimises Eelisaktsiad hääleõiguseta aktsiad kuid garanteeritud on teatud ulatuses dividendid. Fikseeritud tulususega võla kiri ehk obligatsioon väärtpaber. Võlakohustust tõendav dokument või väärtpaber (pigem laenu suhe st võlakirja väljaandja on võla võtja ja
3) Liisitud vara saab kohe kasutama hakata tasumine toimub hiljem pikemas perioodis; 4) Liising jätab laenu võimalused suhteliselt vabaks, sest liisingut ei saa käsitleda tava laenuna 5) Liising ei nõua täiendavaid tagatisi. Võlakirjad Neid emiteerivad ettevõtted, et kaasata täiendavat kapitali ning emitendile tekitavad nad kohustuse võlakiri mingil tähtpäeval kustutada ning tasuda intressid. Pikaajalise võlakirja hind võib sõltuda mitmetest teguritest, mis lõpuks kujundab võlakohustuse täieliku maksumuse ehk hinna. Mõju avaldavad komisjon maksumusele: - Emissiooni suurus Emissiooni kulud on reeglina ettemääratud ja nende proportsiooni osakaal hakkab vähenema emissiooni mahu kasvades (mastaabi efekt). Proportsiooni mahu suurenemisega ei suurene püsi- ja üldhalduskulud; 8
PASSIVA – kohustused ja omakapital PALK – tasu tehtud töö eest. BRUTOPALK – töötasu, mis on märgitud töölepingus ja millest pole veel maha arvestatud makse.(pensionimakse, tööstuskindlustus) NETOPALK – töötasu, millest on maksud maha arvestatud, mille töötaja kätte saab. BÖRS – organiseeritud turg väärtpaberitega (aktsiatega, võlakirjadega, derivatiivide jne) või teatud kaupadega. VÕLAKIRI – (ka obligatsioon) leping, mille alusel võlakirja väljalasknud isik (ehk võlgnik) nõustub maksma intresse ja võla põhisummasid kindlal tähtajal ning tingimustel võlakirja omandanud isikule (võlausaldajale). TOOTMINE – ehk produktsioon on inimtegevus, mille tulemusel tekib toode. Tootmise põhjuseks on enamasti tarbija vajaduste rahuldamine. TURUNDUS – ehk marketing on tegevuste süsteem, mille eesmärk on viia kokku ostjate soovid ja vajadused ning müüja eesmärgid. TÖÖHÕIVE – inimeste hõive riigi majanduses
a · masinad/seadmed * pikad laenud · kinnisvara · pikk investeering Omakapital · Immateriaalne vara (patent) *kasum *reservkapital * osa/aktsiakapital * ülekurss · Aruandeperioodi kasum- omakapital · AS'i Korp võlakiri (ostetud) (meie ettevõte investeeris AS'i Korp võlakirja raha)- vara · AS'i Reek pikaajalise investeeringuna soetatud aktsiad- vara · Auto- vara · Büroohoone- vara · Ettemaksed tarnijatele- vara · Ettemaks ostjalt teenuse eest- kohustus · ettemaksuna laekunud rent- kohustus · intressinõue- vara · intressivõlg- kohustus · kaup müügiks- vara · lühiajaline pangalaen- kohustus · osakapital- omakapital · ostjalt laekumata summa- vara · OÜ'le Laks antud lühiajaline laen- vara · Palgavõlg- kohustus
iga järgneva perioodi intressimakse on ...................... eelmisestintressimaksest ning iga järgnev põhisummamakse on .................... võrreldes eelmise põhisummamaksega. 1. Suurem, väiksem 2. Väiksem, väiksem 3. Suurem, suurem 4. Väiksem, suurem 5. Mitte ükski eeltoodust. Milline on 10 aasta pärast lunastatava 1000 eurose nimiväärtuse ja 10% kupongiintressimääraga võlakirja väärtus 10%lise turuintressimäära (K d) korral, kui intressimaksed toimuvad iga aasta lõpus? Vastamisel võite toetuda järgmisele valemile: 1. 875 eurot 2. 1000 eurot 3. 1250 eurot 4. Mitte ükski eeltoodust. Kuidas muutub pikaajalise fikseeritud kupongiintressimääraga võlakirja turuväärtus ja tulusus, kui turuintressimäär kasvab? 1. Mõlemad kasvavad 2. Mõlemad vähenevad 3. Mõlemad ei muutu 4
aastal, ostuklass käivitati aga alles aastal 2012. Fondivalitsejaks on Seb Asset Management S. A, mis asutati 15.07.1988 ja asub Luksemburgis. Ettevõtte aktsiakapitali väärtus on 2 miljardit eurot. SEB Strategy Balanced on ülemaailmselt investeeriv fondifond, mille vara paigutatakse olenevalt finantsturgude väljavaadetest kuni seitsme varaklassi fondidesse. Fondi vara paigutatakse peamiselt aktsia-, võlakirja- ja riskimaandusfondidesse, kuid turu muutusi arvestades investeeritakse vähesel määral ka teistesse varaklassidesse, milleks on toorme-, valuuta-, kinnisvara- ja riskikapitalifondid. Strateegiafondi eesmärk on saavutada stabiilsem tootlus turuväljavaatest oleneva varaklasside ja fondide valiku kaudu ning ületada riskivaba tootlusmäära pika aja jooksul 3-4% võrra. 2 2. Fondi investeerimine
annaabi.ee 
