docstxt/131522537233166.txt
KUTSEHARIDUSKESKUS Piret HAMMASTE LÕIKUMINE- PIIMA- JA JÄÄVHAMBAD Referaat Tartu 2013 SISUKORD Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. PIIMAHAMBAD.............................................................................................................................4 2. JÄÄVHAMBAD..............................................................................................................................5 2.1 Lõikehambad..................................................................................................................................5 2.2 Silmahambad..................................................................................................................................5 2.3 Ees- ja tagapurihambad......................................
ujujal kiirust on. Lõõgastunud krool sisaldab ainult ühe käe liikumist, samal ajal kui teine käsi puhkab ja on ette sirutatud. Seda viisi kutsutakse "järelejõudmise" sõudeks ja vajab ujumiseks vähem jõudu. Seda seepärast, et keha on vees siis pikem ja voolujoonelisem. See stiil on aeglasem kui tavapärane krool ja võistlustel kasutatakse seda harva. Seevastu kasutatakse seda hoopis harjutamise eesmärkidel. Jalgade li ikumine Jalad liiguvad vaheldumisi, s.t. kui üks on vee all, on teine pinnal. Jalad annavad täiskiirusesse juurde suhteliselt vähe, sestap on nad olulised just keha tasakaalu ja asendi säilitamiseks. See tasakaalupuudus on silmnähtav siis, kui kasutada vahepoomide abi ja üritada peatada jalgade tegevust. Algasendis on jalg natuke põlvest kõverdatud, sellele järgnevad löögid, mis sarnanevad jalgpalli löömisele. Jalad võivad olla sissepoole kõverdatud
TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr: 15k Töö pealkiri: VEDELIKU VISKOOSSUSE TEMPERATUURIOLENEVUSE MÄÄRAMINE Üliõpilase nimi ja eesnimi: Jekaterina Milosedova Õpperühm: KATB-47 Töö teostamise kuupäev: Kontrollitud: Arvestatud: 17.03.2014 Teooria. Höppleri viskosimeeter on kujutatud joonisel 19. Mdetakse kuuli langemise aega uuritava vedelikuga täidetud silindris, mis on 100 nurga all vertikaalsihi suhtes. Seda viskosimeetrit saab kasutada njuutoni vedelikele viskoossusega 3 ... 80000 mPas (cP). Kera küllalt aeglasel langemisel läbi vedeliku esineb kera pinnal laminaarne voolamine. Kerale mjuva takistava ju määrab Stokesi valem f = 6rv kus on vedeliku viskoossus, r - kera...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
