Rahanduse alused - eksamiküsimused vastustega 2011 (6)

Tallinna Tehnikaülikool - Majandus - Rahanduse alused

4 HEA

Esitatud küsimused

Mis on põhilised otsustusvaldkonnad millega tegeleb finantsjuht ettevõttes ?
Kuhu investeerida ?
Kust leida raha investeeringute finantseerimiseks ?
Kuidas juhtida igapäevast raha liikumist ?
Kui intresside kasvitamine toimub tihedamalt kui kord aastas ?
Mille poolest erinevad ?
Mida peetakse silmas nn ,,erihuvide" all ettevõtte finantsaruandluse analüüsil ?
Mis informatsiooni pakub ettevõtte bilanss finantsanalüüsi seisukohalt ?
Mis informatsiooni pakub ettevõtte kasumiaruanne finantsanalüüsi seisukohalt ?
Mis informatsiooni pakub ettevõtte rahavoogude aruanne finantsanalüüsi seisukohalt ?
Mille poolest erinevad maksevõime ja likviidsus ?
Kuidas iseloomustavad käibevälted ning käibekordajad varade kasutamise efektiivust ?
Miks tasuvusaeg ei ole nii hea hindamismeetod kui NPV ?
Mis on maksukilp ?
Kuidas on omavahel seotud IRR ja NPV ?
Miks portfelliteooria toetab passiivset investeerimist ?
Mis on spetsiifiline ja süstemaatiline risk ?
Mida näitab efektiivsuspiir ?
Mis on kapitali hind ja kuidas seda hinnatakse ?
Milleks kasutatakse ?
Mis on varude juhtimise ABC tehnika ?
Mis on faktooring, mis eesmärgil seda kasutatakse, mis on selle toote eelised ja puudused ?
Mis vahe on fundamentaalsel ja tehnilisel analüüsil ?

Kordamisküsimused õppeaines “Rahanduse alused” (2011)

Peamised finantsjuhtimise ja raamatupidamisarvestuse erisused? Tooge vähemalt kolm erinevust. Muuhulgas , mida tähendab väide „omakapitalil puudub kulu“
Raamatupidamisarvestus
Finantsjuhtimine

Minevik
Ei arvesta riske
Kasum on primaarne
Bilansiline väärtus
Kindlad reeglid ja seadused

Suunatud tulevikku
Riskianalüüs
Rahavoog on tähtis
Turuväärtus
Väärtuse loomine

„Omakapitalil ei ole kulu“ – Raamatupidamisarvestus
Kasumiaruanne ei kajasta alternatiivkulusid. Isegi küllalt suur positiivne kasum võib olla omanike perspektiivist ebapiisav.

Selgitage, mis teguritest tulevana on rahaühiku tänane väärtus suurem kui tulevikus.

Indiviidid eelistavad praegust tarbimist tuleviku tarbimisele . (Inimesed kannatamatud)
Kui majanduses on inflatsioon , siis kohaliku raha ostujõud ehk väärtus ajas langeb. (Hinnad paratamatult kasvavad)
Ebakindlus ehk risk tuleviku rahavoo saamisel vähendab selle raha tänast väärtust.
Tootmisvõimalused avarduvad – tulu teenimsie võimalus investeeringutelt (Raha teeb raha)

Loengus käsitlesime mitmeid rahandusteooriaid. Sh korrake üle: * mis on turuefektiivsus ja mis on efektiivsuse vormid; * mis on agentuurikonflikt , tooge näiteid
Turu efektiivsus :

Kauplemisega ei kaasne olulisi kulusid
Turgudele ligipääs on piiramata ning tasuta
Kogu info on kõigile turuosalistele kättesaadav
Turul on palju kauplejaid, kellelgi ei ole turuhindadele olulist mõju ning need kauplejad on ratsionaalsed.
Finantsturud võivad olla nõrgas, pooltugevas või tugevas vormis efektiivsed (aga ka üldse mitte efektiivsed)

KÕIK EFEKTIIVSUSE VORMID ON EFEKTIIVSED
-Efektiivse turu vormid:

Nõrk efektiivsuse vorm - väärtpaberid ( aktsiad ) peegeldavad kogu ajaloolist infot. Seega strateegiad mis kasutavad vaid ajaloolist infot ei peaks andma pikaajaliselt lisakasumeid ( excess return ). Tehniline analüüs ei anna pos efekti.
Efektiivsuse pooltugev vorm – hindades peegeldub kogu ajalooline info ning uue info kohandumisel kohanduvad hinnad kiiresti. Ka fundamentaalne analüüs ei anna eelist.
Efektiivsuse tugev vorm – lisaks eelnenule kohandub turg kiiresti ka avalikkusele mitteteada infoga, st isegi siseinfo kasutamise võimalus lisatulu teenimiseks üldiselt puudub (nn insideritel).

-Agentuuriteooria ja agentuurikulud
Väidab, et eksisteerib volitaja (n e/v omanik) ja esindaja (e/vnjuhtkond)., kusjuures võimalik on huvide konflikt (näiteks juhtkond versus aktsionärid, aktsionärid versus kreeditorid)

Näiteks, juhtkond ei pruugi omada samu huve nagu aktsionärid (omanike huvi on ennekõike ettevõtte väärtuse kasv)
Aktsionärid/juhtkond võivad tõsta ootamatult e/v riskitaset, mille tulemusena ettevõttele laenu andjad (n võlakirja-omanikud) kannatavad (nende investeeringu väärtus kahaneb) jne.

Agentuurikonflikt tähendab täiendavaid kulusid (ehk agentuurikulud), et seda vähendada. Teooria uurib seda, kuidas volitaja ja volitatava vahel sõlmida selliseid lepinguid, et minimeerida neid kulusid.

Mis on põhilised otsustusvaldkonnad millega tegeleb finantsjuht ettevõttes? (näiteks aluseks võib võtta nn „suure pildi“)
- Kuhu investeerida? (Pikaajaliste investeeringute planeerimine ja juhtimine)
- Kust leida raha investeeringute finantseerimiseks? (Kapitali struktuuri juhtimine)
- Kuidas juhtida igapäevast raha liikumist? (Firma käibevarade ja lühiajaliste kohustuste juhtimine)

Selgitage kas ning kuivõrd on vastuolus ettevõtte eesmärgid mis põhinevad kasumi või väärtuse maksimeerimisel?
-Ettevõtte tegevuse peamiseks eesmärgiks on ettevõtte väärtuse maksimeerimine.
Raamatupidamislik käsitlus ( finantsraamatupidamine ) on ennekõike kasumikeskne; Finantsjuhtimislik käsitlus peab olulisemaks tegelikke rahavoogusid. Ettevõtte väärtus kasvab kui ta teenib või oodatakse teenivat tulevikus rohkem vaba raha (free cash flow)

Olge valmis selgitama mõisteid lihtintress , liitintress , efektiivne (tegelik) intressimäär, reaalne ja nominaalne intressimäär
Lihtintress- kasutatakse aastast lühemate perioodide puhul (lühiajaliste ehk kuni 1 aasta kestusega väärtpaberite kogunenud intressi või väärtuse leidmisel jms). Intressi arvutatakse püsivalt rahasummalt. Enamasti investeerimise periood on lühike. Intressitulu ei reinvesteerita.
Liitintress- rahanduses kõige enam levinud. Intressi arvutamisel lisatakse algsele põhisummale ka eelnevatel perioodidel juba kogunenud intress . Intressi arvutatakse muutuvalt põhisummalt. Alati eeldatakse intressitulu reinvesteerimist
EAR (efektiivne intressimäär)- kui palju tegelikult teenitakse /makstakse. Näiteks intresside kasvitamine toimub tihedamalt kui kord aastas
Reaalne intressimäär- inflatsiooniga korrigeeritud intressimäär.
Nominaalne intressimäär- lepingus kirjas, arvutamiseks.

Miks nominaalne ( lepinguline ) intress ei pruugi olla reeglina sama mis tegelik intress (mis tegelikult teenitakse või makstakse)?
Nominaalne intress ei arvesta seda, kui intresside kasvitamine toimub tihedamalt kui kord aastas?

Annuiteedi nüüdis- ja tulevane väärtus ning nende võimalikud kasutusvaldkonnad. (pensioniarvutused, laenuarvutused, võlakirjade väärtuse arvutamine jms)
Annuiteedi tulevane väärtus – FVA( i ; n ), future value of annuity. Perioodiliste maksete seeria tulevikuväärtus.
Annuiteedi nüüdisväärtus – PVA( i ; n ), present value

80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla