Vastus leiad õppematerjalist: Rahanduse alused - eksamiküsimused vastustega 2011

Rahanduse alused - eksamiküsimused vastustega 2011 (6)

Tallinna Tehnikaülikool - Majandus - Rahanduse alused

4 HEA

Esitatud küsimused

Mis on põhilised otsustusvaldkonnad millega tegeleb finantsjuht ettevõttes?
Kuhu investeerida?
Kust leida raha investeeringute finantseerimiseks?
Kuidas juhtida igapäevast raha liikumist?
Kui intresside kasvitamine toimub tihedamalt kui kord aastas?
Mille poolest erinevad?
Mida peetakse silmas nn erihuvide" all ettevõtte finantsaruandluse analüüsil?
Mis informatsiooni pakub ettevõtte bilanss finantsanalüüsi seisukohalt?
Mis informatsiooni pakub ettevõtte kasumiaruanne finantsanalüüsi seisukohalt?
Mis informatsiooni pakub ettevõtte rahavoogude aruanne finantsanalüüsi seisukohalt?
Mille poolest erinevad maksevõime ja likviidsus?
Kuidas iseloomustavad käibevälted ning käibekordajad varade kasutamise efektiivust?
Miks tasuvusaeg ei ole nii hea hindamismeetod kui NPV?
Mis on maksukilp?
Kuidas on omavahel seotud IRR ja NPV?
Miks portfelliteooria toetab passiivset investeerimist?
Mis on spetsiifiline ja süstemaatiline risk?
Mida näitab efektiivsuspiir?
Mis on kapitali hind ja kuidas seda hinnatakse?
Milleks kasutatakse?
Mis on varude juhtimise ABC tehnika?
Mis on faktooring mis eesmärgil seda kasutatakse mis on selle toote eelised ja puudused?
Mis vahe on fundamentaalsel ja tehnilisel analüüsil?

Kordamisküsimused õppeaines “Rahanduse alused” (2011)

Peamised finantsjuhtimise ja raamatupidamisarvestuse erisused? Tooge vähemalt kolm erinevust. Muuhulgas , mida tähendab väide „omakapitalil puudub kulu“
Raamatupidamisarvestus
Finantsjuhtimine

Minevik
Ei arvesta riske
Kasum on primaarne
Bilansiline väärtus
Kindlad reeglid ja seadused

Suunatud tulevikku
Riskianalüüs
Rahavoog on tähtis
Turuväärtus
Väärtuse loomine

„Omakapitalil ei ole kulu“ – Raamatupidamisarvestus
Kasumiaruanne ei kajasta alternatiivkulusid. Isegi küllalt suur positiivne kasum võib olla omanike perspektiivist ebapiisav.

Selgitage, mis teguritest tulevana on rahaühiku tänane väärtus suurem kui tulevikus.

Indiviidid eelistavad praegust tarbimist tuleviku tarbimisele . (Inimesed kannatamatud)
Kui majanduses on inflatsioon , siis kohaliku raha ostujõud ehk väärtus ajas langeb. (Hinnad paratamatult kasvavad)
Ebakindlus ehk risk tuleviku rahavoo saamisel vähendab selle raha tänast väärtust.
Tootmisvõimalused avarduvad – tulu teenimsie võimalus investeeringutelt (Raha teeb raha)

Loengus käsitlesime mitmeid rahandusteooriaid. Sh korrake üle: * mis on turuefektiivsus ja mis on efektiivsuse vormid; * mis on agentuurikonflikt , tooge näiteid
Turu efektiivsus :

Kauplemisega ei kaasne olulisi kulusid
Turgudele ligipääs on piiramata ning tasuta
Kogu info on kõigile turuosalistele kättesaadav
Turul on palju kauplejaid, kellelgi ei ole turuhindadele olulist mõju ning need kauplejad on ratsionaalsed.
Finantsturud võivad olla nõrgas, pooltugevas või tugevas vormis efektiivsed (aga ka üldse mitte efektiivsed)

KÕIK EFEKTIIVSUSE VORMID ON EFEKTIIVSED
-Efektiivse turu vormid:

Nõrk efektiivsuse vorm - väärtpaberid ( aktsiad ) peegeldavad kogu ajaloolist infot. Seega strateegiad mis kasutavad vaid ajaloolist infot ei peaks andma pikaajaliselt lisakasumeid ( excess return ). Tehniline analüüs ei anna pos efekti.
Efektiivsuse pooltugev vorm – hindades peegeldub kogu ajalooline info ning uue info kohandumisel kohanduvad hinnad kiiresti. Ka fundamentaalne analüüs ei anna eelist.
Efektiivsuse tugev vorm – lisaks eelnenule kohandub turg kiiresti ka avalikkusele mitteteada infoga, st isegi siseinfo kasutamise võimalus lisatulu teenimiseks üldiselt puudub (nn insideritel).

-Agentuuriteooria ja agentuurikulud
Väidab, et eksisteerib volitaja (n e/v omanik) ja esindaja (e/vnjuhtkond)., kusjuures võimalik on huvide konflikt (näiteks juhtkond versus aktsionärid, aktsionärid versus kreeditorid)

Näiteks, juhtkond ei pruugi omada samu huve nagu aktsionärid (omanike huvi on ennekõike ettevõtte väärtuse kasv)
Aktsionärid/juhtkond võivad tõsta ootamatult e/v riskitaset, mille tulemusena ettevõttele laenu andjad (n võlakirja-omanikud) kannatavad (nende investeeringu väärtus kahaneb) jne.

Agentuurikonflikt tähendab täiendavaid kulusid (ehk agentuurikulud), et seda vähendada. Teooria uurib seda, kuidas volitaja ja volitatava vahel sõlmida selliseid lepinguid, et minimeerida neid kulusid.

Mis on põhilised otsustusvaldkonnad millega tegeleb finantsjuht ettevõttes? (näiteks aluseks võib võtta nn „suure pildi“)
- Kuhu investeerida? (Pikaajaliste investeeringute planeerimine ja juhtimine)
- Kust leida raha investeeringute finantseerimiseks? (Kapitali struktuuri juhtimine)
- Kuidas juhtida igapäevast raha liikumist? (Firma käibevarade ja lühiajaliste kohustuste juhtimine)

Selgitage kas ning kuivõrd on vastuolus ettevõtte eesmärgid mis põhinevad kasumi või väärtuse maksimeerimisel?
-Ettevõtte tegevuse peamiseks eesmärgiks on ettevõtte väärtuse maksimeerimine.
Raamatupidamislik käsitlus ( finantsraamatupidamine ) on ennekõike kasumikeskne; Finantsjuhtimislik käsitlus peab olulisemaks tegelikke rahavoogusid. Ettevõtte väärtus kasvab kui ta teenib või oodatakse teenivat tulevikus rohkem vaba raha (free cash flow)

Olge valmis selgitama mõisteid lihtintress , liitintress , efektiivne (tegelik) intressimäär, reaalne ja nominaalne intressimäär
Lihtintress- kasutatakse aastast lühemate perioodide puhul (lühiajaliste ehk kuni 1 aasta kestusega väärtpaberite kogunenud intressi või väärtuse leidmisel jms). Intressi arvutatakse püsivalt rahasummalt. Enamasti investeerimise periood on lühike. Intressitulu ei reinvesteerita.
Liitintress- rahanduses kõige enam levinud. Intressi arvutamisel lisatakse algsele põhisummale ka eelnevatel perioodidel juba kogunenud intress . Intressi arvutatakse muutuvalt põhisummalt. Alati eeldatakse intressitulu reinvesteerimist
EAR (efektiivne intressimäär)- kui palju tegelikult teenitakse /makstakse. Näiteks intresside kasvitamine toimub tihedamalt kui kord aastas
Reaalne intressimäär- inflatsiooniga korrigeeritud intressimäär.
Nominaalne intressimäär- lepingus kirjas, arvutamiseks.

Miks nominaalne ( lepinguline ) intress ei pruugi olla reeglina sama mis tegelik intress (mis tegelikult teenitakse või makstakse)?
Nominaalne intress ei arvesta seda, kui intresside kasvitamine toimub tihedamalt kui kord aastas?

Annuiteedi nüüdis- ja tulevane väärtus ning nende võimalikud kasutusvaldkonnad. (pensioniarvutused, laenuarvutused, võlakirjade väärtuse arvutamine jms)
Annuiteedi tulevane väärtus – FVA( i ; n ), future value of annuity. Perioodiliste maksete seeria tulevikuväärtus.
Annuiteedi nüüdisväärtus – PVA( i ; n ), present value of annuity. Perioodiliste maksete seeria nüüdisväärtus.

Igavesti kestvad annuiteedid (perpetuiteet ja kasvuperpetuiteet ) ja nende kasutusvaldkonnad
Perpetuiteet ehk igavesti kasvav annuiteet - Eeldatakse ühesuuruseid perioodilisi makseid, mis kestavad igavesti. (eelisaktiad, konsolid jms)
Kasvuperpetuiteet - perioodiliste kuid igavesti kestvate ning konstantse määra alusel kasvavate maksete tänane väärtus. Kasutatakse: aktsiate väärtuse hindamisel, muude igavesti kasvavate (ka neg kasv on kasv) rahavoogudega vara väärtuse leidmisel.

Võlakirjade põhiliigid ja neid iseloomustavad mõisted. Peamised võlakirjadega seotud riskid (tegurid mis mõjutavad võlakirja riskitaset, sh tururisk).
Võlakirjade puhul on enimlevinud kaks järgnevat lunastusmaksete skeemi:

Laenuperioodi jooksul makstakse võlakirja pealt kupongimakseid, koos viimase maksega tasutakse ka võlakirja nimiväärtus (kupongvõlakirjade puhul)
Võlakirja pealt teostatakse üks makse – nimiväärtuses lunastusmakse lunastuskuupäeval (diskontovõlakirjade puhul). Diskontovõlakiri.

Diskontovõlakirja puhul jooksvalt intresse ei maksta. Kogu tulu võlakirjast tekib ostuhinna ja nominaalväärtuse vahest.
- Nimiväärtus/nominaalväärtus (nominal, principal) – summa, mis tuleb tagastada võlausaldajale võlakirja lunastuskuupäeval; nimiväärtuse pealt teostatakse ka kupongimakseid.
-Väljalaskeväärtus (issue price ) – hind, mille alusel investorid soetavad võlakirju
-Aegumistähtaeg (maturity date ) – kuupäev, millal võlakirja emitent on kohustatud võlakirja nominaalväärtuses välja ostma
-Kupongimäär – intressimäär, millest lähtuvalt arvutatakse võlakirja pealt investoril (perioodiliselt) makstavat intressi (kupongi-)makset
- Kupongimakse kuupäevad – kuupäevad, millal võlakirja omanikule teostatatkse kupongimakseid
-Optsionaalsus – ennetähtaegse lunastamise võimalus (callability – emitendi jaoks ning puttability – investori jaoks)
-Võlakirjadega seotud riskid
Peetakse üldiselt madalama riskiga väärtpaberiks kui aktsiad (kuid alati on võimalik ka võlakirjadega kaotada kogu investeering , samas kui tulu on siiski piiritletud ) – seos kehtib pigem sama ettevõtte puhul.

Krediidirisk - võlakirja väljaandja ehk emitendi suutmatus maksta intresse või laenu põhiosa. Seda püüab hinnata muuhulgas krediidireiting (ka kõrge intress viitab kõrgele riskile)
Intressimäärarisk, mis koosneb kahest osast:
Tururisk (ka hinnarisk ) –Võlakirja turuväärtus muutub sõltuvalt paljudest teguritest (sh riskitase, intressitase turul, nõudlus ja pakkumine jne. Pikemaajalised võlakirjad on rohkem sõltuvad üldisest intressitaseme muutusest. Oluline kui soov võlakirja müüa!!
Reinvesteerimisrisk – Ei saa kindlalt teada, millise tulumääraga saame reinvesteerida võlakirjalt saadavaid kupongne või muid makseid
Likviidsusrisk - raske oma väärtpabereid müüa “õiglase” hinnaga

Emitendi riskitaset ning sellest tulenevat oodatavat laenamise hinda väljendavad muuhulgas krediidireitingud

Mille poolest erinevad jooksev tulusus (CY) ja tulusus tähtajani (YTM). Mida nad näitavad ja mille poolest erinevad?
-YTM on tulumäär mille investor teeniks, kui ta hoiab kupongvõlakirja kuni kustutamiseni enda käes ning reinvesteerib kõik kupongintressid kohe sama YTM alusel.
-YTM on teisisõnu lihtsalt diskontomäär, mis võrdsustab kõik võlakirjalt investorile laekuvad maksed hetke võlakirja turuväärtusega.
-Hetketulusus ( current yield)- See näitaja iseloomustab lühiajalist tulusust, sest võtab arvesse praegust turuhinda ning aastase kupongimakse (mitte kõiki tulevasi makseid). CY=C/V0

Mis on ja mida iseloomustab krediidireiting ning kuidas see on seotud võlakirja oodatava tootlusega?
Krediidireiting iseloomustab oodatavat laenamise hinda, näitab emitendi riskitaset.

Mida peetakse silmas nn „erihuvide“ all ettevõtte finantsaruandluse analüüsil? (näiteks kreeditor versus omanik)
Kõik huvigrupid ei vaja ühtset informatsiooni.

Mis informatsiooni pakub ettevõtte bilanss finantsanalüüsi seisukohalt? (avatud küsimus)
Informatsioon ettevõtte finantsseisundist majandusaasta algul ja lõpul.
Ettevõtte bilansis kajastub tema varade, kohustuste ning omakapitali hetkeseis.
Bilansis eristub kaks poolt varad (aktivad) ja varade finantseerimise allikad (passivad).
.....

Mis informatsiooni pakub ettevõtte kasumiaruanne finantsanalüüsi seisukohalt? (avatud küsimus)
Informatsioon ettevõtte majandusaasta tulemusest. Kajastatakse aruandeperioodi tulud ja kulud ning tuuakse välja perioodi majandustegevuse tulemus (kasum kahjum ).

Mis informatsiooni pakub ettevõtte rahavoogude aruanne finantsanalüüsi seisukohalt? (avatud küsimus)
Info finantsseisundi muutustest, e/v raha allikatest ja nende kasutamisest.
Aitab prognoosida ettevõtte võimet maksta dividende aktsionäride puhul ning intresse ja laenumakseid kreeditoridele. Sisaldab ka mitterahalisi kulusid.

Kas ning mille poolest erinevad maksevõime ja likviidsus ?
Maksevõime ja likviidsus pole päris samad mõisted. Esimene viitab lühiajaliste kohustuste kaetusele lühiajaliste varadega ning teine pigem likviidsete varade olemasolule (raha, pangakonto ). Maksevõime- pikem perspektiiv.
Ettevõte võib olla maksevõimeline kuid mitte likviidne .

Kuidas iseloomustavad käibevälted ning käibekordajad varade kasutamise efektiivust?
Käibekordajate puhul kasutatakse tihti sellist tõlgendust: Vara käibekordaja näitab koguvara tootlust ehk müügitulu vara 1 krooni kohta. Teisiti kui palju suudab ettevõte mingi vara (näiteks koguvara) krooni kohta genereerida müügitulusid.
Välde näitab kui palju aega päevades võtab keskmiselt aega vara (või mõne kohustuse nagu kreditoorne võlg) ringlus .

Raha konversioonitsükli mõiste
Konversioonitsükkel mõõdab aega hetkest kus ettevõte ostab sisse varud ja ka tegelikult tasub nende eest, töötleb varud valmistoodanguks, müüb need ostjatele kuni hetkeni millal ostjad tasuvad
oma arved .
-Konversioonitsükkel = Ostjatelt raha laekumise aeg + Varude kuluvälde- Hankijatele võla tasumise aeg
Mida pikem on rahatsükkel, seda suurem on vajalik investeering puhtasse käibekapitali, et ettevõtte igapäevane toimimine tõrgeteta sujuks.

Millised finantsnäitajad iseloomustavad Teie arvates paremini ettevõtte pankrotiohtu (avatud küsimus)?
Sageli on ettevõtte pankrottide põhjuseks valed investeerimisotsused kuid majandusraskustesse viib üsna sageli ka oskamatus juhtida käibekapitali. Majandusraskustesse võib sattuda ka kasumis ettevõte, mis näiteks kasvab liiga kiiresti. Põhjuseks suutmatus juhtida varude ja debitoorse võla
kontrollimatut kasvu.
Olulisemad mõisted:
Käibevarad – ettevõtte investeeringud käibevaradesse (raha ja pangakonto, varud, debitoorne võlgnevus muud lühiajalised varad.)
Puhas käibekapital = ettevõtte käibevarad – lühiajalised kohustused

Väärtusnäitajate P/B ja P/E arvutamine ning tõlgendamine
-E – earnings per share ( puhaskasum aktsia kohta), P – aktsia turuhind , B- bilansiline väärtus
Tulu aktsia kohta (P / E suhe) = Aktsia turuhind / (puhaskasum / aktsiate arv)
Näitab kuivõrd suureks hindab turg ettevõtte väärtust võrreldes aastase puhaskasumiga.
Aktsia turuhinna ja aktsia bilansilise väärtuse suhe (P / B suhe)
Näitab, kui palju kõrgemaks hindab turg ettevõtte väärtust bilansilisest väärtusest.

Mis on suhtarvdel ja ettevõtte raamatupidamisaruannetel põhineva finantsanalüüsi peamised puudused?
Tuginevad minevikul.

Mida peetakse silmas lisanduvate (inkrementaalsete) rahavoogude puhul investeeringute eelarvestamisel?
Kui projekt võetakse vastu, siis tekib rahavoog, kui ei siis ei teki ka rahavoogu.

Investeeringute hindamisel me ei vaadelnud makstud intresse osana projekti rahavoost, miks niimoodi ?
Kapitali hind võtab intresse arvesse. Kõigepealt peab rahavoog olema piisav, siis vaatleme kuidas seda finantseerida.

Millistele tingimustele peab vastama hea investeeringute hindamise meetod (tooge vähemalt kolm tegurit). Miks tasuvusaeg ei ole nii hea hindamismeetod kui NPV?

Peab arvesse võtma raha ajaväärtust
Arvestama projekti riskiga
Peab keskenduma lisanduvatele rahavoogudele
Järjestama projekte õiglaselt
Viima investeerimisotsusteni, mis suurendavad ettevõtte väärtust (viivad omanike rikkuse kasvamiseni)

Lühem tasuvusaeg ei pruugi tähendada, et NPV oleks suurem.
(Tasuvusaeg ignoreerib raha ajaväärtust; soosib lühiajalisi projekte; ei arvesta rahavooge pärast kriteeriumi perioodi lõppu)

NPV, IRR, tasuvusaeg eelised ja puudused, probleemid rakendamisel (MIRR ja PI jätsin välja)
Tasuvusaeg
Plussid
Miinused
1 .Lihtne mõista
2. Arvestab seda, et hilisemad rahavood on riskantsemad rahavood
3. Rõhutab likviidsuse tähtsust
1. Ignoreerib raha ajaväärtust
2. Vajab meelevaldset kriteeriumi (ajaperioodi, millega võrreldakse)
3. Ignoreerib rahavooge pärast kriteeriumi perioodi lõppu
4. Eelistab lühiajalisi projekte, järelikult uurimis ja arenguprojektide puhul raskem kasutada
IRR (Sisemine tulumäär)
Sisemine tulusus ( Internal Rate of Return, IRR) on diskontomäär, mille kasutamine diskonteerimisel võrdsustab investeeringu puhta nüüdisväärtuse (NPV) nulliga. Projekt tuleb vastu võtta, kui selle sisemine tulusus (IRR) ületab nõutavat tulusust.
IRR vastab diskontomäärale (k), mil projekti NPV = 0.
Plussid
Miinused
1. Tihedalt seotud NPV-ga, tavaliselt viib samale järeldusele
2. Lihtne mõista ja teistele mõistetavaks teha
1. Ebatavaliste rahavoogude puhul võib saada mitu tulemust või üldse mitte toimida
2. Võib viia valedele järeldustele üksteist
välistavate projektide hindamisel
NPV Puhas nüüdisväärtus (Net Present Value, NPV) on investeeringu tuleviku rahavoogude nüüdisväärtuse ja tema maksumuse vahe.

Miks võib tekkida vastuolu NPV ja IRR kriteeriumite rakendamisel samadele projektidele.
*NPV ja IRR meetodid viivad alati samale järeldusele projekti ettevõtmise või tagasilükkamise otsustamisel kui tegemist on välistavate (sõltumatute) projektidega.
NPV ja IRR võivad viia erinevale järeldusele ainult juhul, kui valik tuleb teha mitme üksteist välistava projekti korral või juhul, kui kõiki positiivse NPV-ga projekte ei saa eelarve piiratuse tõttu vastu võtta.

Millal on mõistlik kasutada ekvivalentse aastase annuiteedi meetodit parima investeeringu määramiseks?
Kui meil on vaja teha valik üksteist välistavate ning erinevate eluigadega projektide vahel, võib kasutada ekvivalentset annuiteeti

Mis on maksukilp ? Miks Eesti praeguses situatsioonis selle positiivne mõju projekti rahavoogudele üldiselt puudub?
Intressid ja amort aitavad vähendada tulumaksu.
Eesti seadusandlus on selles mõttes eripärane, et tulumaksukohustus tekib üldjuhul vaid dividendide väljamaksmisel. *Puudub intressside ja kulumi (amortisatsiooni) maksueelis
Amortisatsiooni maksukilp = amortisatsioon x maksumäär (t)

Kuidas on omavahel seotud IRR ja NPV?
IRR leitakse siis kui NPV=0

Kirjeldage lühidalt ühte investeerimisprojekti riski täiendava hindamise võimalust (n tundlikkuse analüüs, otsustuspuud vms – valige üks)
Stsenaariumianalüüs- kasutatakse näiteks nn „must stsenaarium“ ja „optimistlik stsenaarium“, muutub mingi oluline väilstegur, näiteks tõstetakse aktsiise vms.

Kirjeldage viie lausega portfelliteooria põhisisu
Portfelliteooria eesmärk on valida erinevate investeeringute vahel sellised kombinatsioonid, mis pakuvad võimalikult väikese riski juures võimalikult suurt tulu.
Peab oluliseks riskide hajutamist ning passiivset investeerimist, kuna turud on efektiivsed ja ükski osaline ei suuda pikaajaliselt turgu lüüa.
Portfelliriski on võimalik vähendada valides sinna sellised investeeringud, milliste omavahelised korrelatsioonid on nõrgad ja kõikumised on erisuunalised.
Aktsiate hoidmisega portfellis on võimalik hajutada peaaegu pool nende riskantsusest, kusjuures efekt toimib juba 20-30 aktsiaga portfelli korral.
Märksõnad: passiivne investeerimine , hajutamine, efektiivsuspiir , standardhälve
Efektiivsuspiir- parimad tulu ja riski kombinatsioonid

Miks portfelliteooria toetab passiivset investeerimist?
Turud on efektiivsed, ükski osaline ei suuda pikaajaliselt turgu lüüa.

Mis on spetsiifiline ja süstemaatiline risk? Kuidas need riskid on seotud investeeringult oodatava tootlusega? Mis näitajad iseloomustavad neid riske.
Spetsiifiline risk – (ka mittesüstemaatiline risk, hajutatav risk) kujutab endast ohtu, et väärtpaberi tulusus erineb oodatavast tulususest tänu konkreetse ettevõttega seotud teguritele.
( ootamatu käibelangus, juhtimisvead, konkurentide tegevus jne)
*Spetsiifiline risk avaldub investeerimisportfellis suhteliselt juhuslikult ning erinevatesse väärtpaberitesse investeerides on võimalik seda hajutada. Miks? Iga väärtpaberi osakaal portfellis on suhteliselt väike. Tõenäosus et spetsiifilised probleemid avalduvad korraga paljude portfellis sisalduvate väärtpaberite puhul on väga väike ja kui ka nii juhtub siis ei ole portfell piisavalt efektiivselt hajutatud .
Süstemaatiline risk – (ka mitte hajutatav risk või tururisk) kujutab endast ohtu, et väärtpaberi tegelik tulusus erineb oodatavast tulususest tänu üldistele arengutele makromajanduses (majandustsükkel, rahapoliitika , kursside kõikumine jpm)
*Mõned väärtpaberid reageerivad tundlikumalt makromajanduses toimuvate muutuste suhtes ja mõned vähem. Seega saame öelda, et mõnede väärtpaberite süstemaatiline risk on
suurem kui teistel.
*Suurema süstemaatilise riskiga on sellised väärtpaberid, mille hind ja tulusus liiguvad turu keskmisega (näiteks turuindeksiga) võrreldes võimendatult.
*Väiksema süstemaatilise riskiga on seevastu sellised väärtpaberid, mille hind ja tulusus ei sõltu eriti turu keskmisest (näiteks turuindeksi liikumistest.)

Väärtpaberi riski saab mõõta muuhulgas standardhälbe ja beetaga. Selgitage, millal on õigustatud kummagi näitaja kasutamine.
Koguriski mõõdab standardhälve- kui on hajutamata portfell/üksik väärtpaber
β kui on hajutatud portfell (spetsiifiline risk on kaotatud )
Investeeringu süstemaatilise riski suurust mõõdetakse investeeringu beetakordajaga.β
Turu keskmine ehk turuportfelli (turuindeksi) enda beetakordaja võetakse võrdseks ühega:
*Konkreetse investeeringu või investeerimisportfelli beetakordaja on seega kas ühest suurem või ühest väiksem, olenevalt sellest kas investeering on riskantsem või vähem riskantsem kui turg.
*Kõrgemad beetakordajad on reeglina väärtpaberitel või portfellidel mis sõltuvad rohkem majandustsüklist ning makromajanduse konjunktuurist.
*Riskivaba investeeringu beeta on võrdne 0-ga.
Beeta näitab väärtpaberi tulususe tundlikkust turuportfelli tulususe muutuste suhtes. Beeta on väärtpaberi suhtelise riski mõõt võrreldes koguturuga.

Mida näitab efektiivsuspiir? Efektiivne portfell?
Efektiivsuspiir- parimad tulu ja riski kombinatsioonid
On võimalik koostada efektiivsed portfellid, (vähima riskiga) iga portfelli oodatava tulususe saavutamiseks - efektiivsuspiir. Näiteks: me võime vähendada investeeringu riske, ilma et me
kaotaksime tulususes!

CAPM võrrand, mida näitab väärtpaberi beeta
CAPM mudel kirjeldab, millist tulumäära on investoril mõtet oodata väärtpaberilt, kui ta lisab selle oma hajutatud portfelli. Eksisteerib lineaarne seos.
Investeeringu süstemaatilise riski suurust mõõdetakse investeeringu beetakordajaga.β

Mis on kapitali hind ja kuidas seda hinnatakse? Milleks kasutatakse?
Kapitali hind- cost of capital (firma vaatenurk, ettevõtte soov teenida tulu, et rahuldada finantseerijaid antud riskitaseme juures). Investorite poolt nõutav tulusus ongi firmale
kapitali hinnaks -kui firma ei paku sellist tulu, siis investorid raha ei anna.

Investeeringute eelarvestamisel (projektide analüüs)
Finantseerimisallikate valimisel (kapitali struktuuri kujundamisel)
Ettevõtte väärtuse hindamisel
Hinnakujundus (Tallinna Vesi näide) jne

Kas olete nõus väitega et samas ettevõttes on omakapitali hind alati kõrgem kui laenukapitali hind? Põhjendage.
Jah, omanike nõuded näiteks pankroti puhul rahuldatakse viimasena.

Kuidas kasutatakse kapitali hind on seotud NPV ja IRR-ga
Kapitali hind on diskontomääraks NPV puhul. IRRi puhul minimaalne nõutav tulumäär.

Mida iseloomustab finants - ja tegevusvõimendus
Finantsvõimendus on firma kapitali struktuuris laenu kasutamise tase--laenu kasutamine suurendab nii potentsiaalset kasu kui ka kahju firma aktsionärile. Peamiseks põhjuseks on püsivad intressikulud ettevõtte kasumiaruandes.
Tegevusvõimendus (operating leverage) väljendab ettevõtte äririski ning selle ulatus ja mõju seisneb selles, et ettevõte kulude struktuuris on teatav osa püsivaid kulusid.

Iseloomustage ühte kapitalistruktuuri teooriat oma sõnadega
Miller & Modigliani (MM) teooria– valik kapitali struktuuri osas (st kui palju laene, kui palju
omakapitali) ei mõjuta ettevõtte väärtust. (“Pirukas on ikka sama suur, ükskõik kuidas seda jagada”)

Tooge näiteid kulude kohta ettevõttes, mis kasvavad/kahanevad kui käibevarad või kohustused suurenevad.
Kulu 1- kulud, mis kasvavad koos käibevarade liigse suurenemisega
Kulu 2- kulud, mis vähenevad koos käibevarade kasvuga

Mida iseloomustab täiendava finantseerimise vajadus (AFN) ja kuidas see on seotud ettevõte kasvuga? Miks?
Ettevõtte käibekasv toob kaasa varade (ennekõike käibevarad) kasvu ning seetõttu võib
vajada täiendavat finantseerimist ettevõttest väljastpoolt (tavaliselt laen).
Loogika : AFN => Varade kasv – kohustuste spontaanne kasv– omavahendite kasv = Täiendav finantseerimisvajadus.

Kirjeldage plusse ja miinuseid mis kaasnevad lõtvade või rangete krediidistandarditega ettevõttes?
Lõdvad standardid : Kasv müügituludes ja kasumis (kui positiivne brutokasumimäär), kuid suuremad kulud mis kaasnevad debitoorse võla finantseerimise, haldamise ning lootustetute
võlgnevustega.
Ranged standardid: Vähenenud investeeringud debiitorsesse võlga ja väiksemad lootusetud võlad, kuid ka väiksemad müügitulud ja kasum

Varude üle kontrolli saavutamise olulisus, mis on varude juhtimise ABC tehnika?
Ettevõte teab kui palju ja missugused varud ning kus konkreetselt asuvad.
ABC tehnika:
Sellise süsteemi rakendamisel püütakse laovarud jagada erinevatesse klassidese tuginedes nende kasumlikkusele ning tarnijate ja klientide olulisusele.
A- ja B-grupp annavad 80% käibest, nende gruppide teenindustase peaks olema kõrge, näiteks A-grupil vähemalt 98%, B-grupil näiteks vähemalt 95%. Reeglina on nende gruppide nõudlus ühtlasem, mistõttu neid tooteid tarnitakse väikeste koguste kaupa. Sisseostetav partii on suur. Partiile kaubeldakse hulgiallahindlust ja tarnitakse osadena.
C- ja D-grupp annavad ülejäänud 20% käibest, need tooted käibivad aeglaselt, nõudlus on toodete lõikes kõikuv, nõudluse määramatus on suur. Nende toodete teenindustase võib olla madalam, näiteks 80–90%. Tulenevalt sellest ostetakse C- ja Dgrupi tooteid sisse suurem kogus korraga ehk pikema aja varuga.
Mis on faktooring , mis eesmärgil seda kasutatakse, mis on selle toote eelised ja puudused?
Faktooring – debitoorse võla finantseerimine laekumata arvete tagatisel eesmärgiga tagada kiirem laekumine ostjatelt.
Nn varapõhise finantseerimise (st nõuete tagatisel) eriliik, mille eesmärgiks on debitoorse võla finantseerimine maksetähtaja ulatuses.
Regressiõigusega faktooring - faktoril (finantseerijal) on õigus ostja poolt tasumata jäetud arve oma kliendile tagasi müüa;
Regressiõiguseta faktooring – faktoril puudub võimalus tasumata jäetud arve tagasi müüa (krediidiriski kannab finantseerija). Seega pakub faktor lisaks finantseerimisele ka nn krediidikindlustust.
Eelised
Puudused

faktooring võimaldab pakkuda ostjatele pikemat maksetähtaega;
vabastab ettevõtte käibevahendid;
lihtsustab rahavoo planeerimist ja laekumiste kogumist;
suurendab kontrolli deebitoride üle, parandades nende maksedistsipliini, pank teeb krediidianalüüsi;
võimaldab saada finantseerimist lisatagatisi seadmata ning paindlikult.
võimaldab pühendada rohkem aega tootmisele, müügitegevusele ja arendusele.
Võimalus saada krediidikindlustust (regressiõiguseta faktooring)

Valdav osa lepingutest sõlmitakse regressiõigusega, s.t. faktoril (finantseerijal) on õigus ostja poolt tasumata jäetud arve oma kliendile tagasi müüa;
Faktooring on reeglina tavalisest pangalaenust kallim;
Kui müügiarve keskmine väärtus on madal, ei saa faktooringut kasutada või kujuneb faktooring väga kalliks;
Kuna tehingu vahendaja on pank, siis ei pruugi see ostjale meeldida. Sisuliselt puudub võimalus tasumiseks siis kui “raha on”.
Faktooringtehingute finantsarvestus võib olla tülikam.

Mis vahe on fundamentaalsel ja tehnilisel analüüsil?
Tehniline analüüs (Technical Analysis) on meetod aktsia hinna liikumise ennustamiseks tulevikus. Selleks kasutatakse aktsia hinna ja käibe ajaloolisi andmeid (n graafikuid). Nende mineviku liikumiste põhjal üritatakse ennustada liikumisi tulevikuks ning selle põhjal kavandada investeerimisstrateegia
Fundamentaalne analüüs ( Fundamental Analysis) on investeerimise filosoofia, mille kohaselt püütakse investeerida erinevate analüüsimeetodite teel tuvastatud alahinnatud aktsiatesse ning müüa
fundamentaalselt ülehinnatud aktsiaid lootuses et turuhinnad liiguvad fundamentaalse, ehk õiglase väärtuse suunas.
Analüüsimeetod, kus üritatakse leida aktsia väärtust uurides ettevõtte majandusnäitajaid, olukorda tööstusharus ja kogu majanduses, võttes arvesse ka ettevõtte juhtkonda ja konkurente
12

.DOC Laadi alla originaalfail 11 lk · .doc · 651 allalaadimist

Rahanduse alused - eksamiküsimused vastustega 2011 #1

Rahanduse alused - eksamiküsimused vastustega 2011 #2

Rahanduse alused - eksamiküsimused vastustega 2011 #3

Rahanduse alused - eksamiküsimused vastustega 2011 #4

Rahanduse alused - eksamiküsimused vastustega 2011 #5

Rahanduse alused - eksamiküsimused vastustega 2011 #6

Rahanduse alused - eksamiküsimused vastustega 2011 #7

Rahanduse alused - eksamiküsimused vastustega 2011 #8

Rahanduse alused - eksamiküsimused vastustega 2011 #9

Rahanduse alused - eksamiküsimused vastustega 2011 #10

Rahanduse alused - eksamiküsimused vastustega 2011 #11

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-06-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

651 laadimist Kokku alla laetud

6 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

mlp22 Õppematerjali autor

väga põhjalik

rahanduse alused eksam rahavoog

Sarnased õppematerjalid

docx

Rahanduse kordamisküsimuste vastused 2015

Kordamisküsimused “Rahanduse alused” 1. Ettevõtte tegevuse rahanduslik eesmärk? Mis põhjustel peaks eelistama väärtuse maksimeerimist (ka aktsiahinna kasvu, omanike rikkuse suurendamist vms) kasumi või muu kasvatamisele? Ettevõtte tegevuse rahanduslik eesmärk on ettevõtte väärtuse maksimeerimine. Kasumit on võimalik teenida ka raamatupidamislikult, kuid ettevõtte väärtus kasvab peamiselt siis kui ta tulevikus teenib või vähemalt oodatakse teenivat rohkem vaba raha (free cash flow). Kasumisse on sisse arvestatud amortisatsioon, rahavood seda aga ei arvesta, lisaks on võimalik arvestada varusid erinevalt. Seega erinevad raamatupidamissüsteemid võimaldavad kasumi tulemust mõjutada. Kasum on leitud mineviku põhjal, rahavood peegeldavad ka tulevikuootusi. 2. Peamised finantsjuhtimise ja raamatupidamisarvestuse erisused? Tooge vähemalt kolm erinevust. Muuhulgas, mida tähendab väide „omakapitalil puudub kulu“ Raamatupidamisarvestus

Rahanduse alused

docx

Raha ja pangandus

EKSAMIKS 1. Ettevõtte tegevuse rahanduslik eesmärk? Mis põhjustel peaks eelistama väärtuse maksimeerimist (ka aktsiahinna kasvu, omanike rikkuse suurendamist vms) kasumi või muu kasvatamisele? Ettevõtte tegevuse peamiseks eesmärgiks on ettevõtte väärtuse maksimeerimine. Raamatupidamislik käsitlus (finantsraamatupidamine) on ennekõike kasumikeskne. Ettevõtte väärtus kasvab ennekõike siis kui ta teenib või oodatakse teenivat tulevikus rohkem vaba raha (free cash flow). Paljudel juhtudel võib ettevõtte kasum olla küll positiivne, aga seejuures on omanike nõutav tulu negatiivne. Kasum ei võta arvesse paljusid asju sealhulgas ka omanike nõutavat tulu. Kasumis olev ettevõtte ei pruugi alati olla edukas, seetõttu peaks eelistama väärtuse maksimeerimist. 2. Peamised finantsjuhtimise ja raamatupidamisarvestuse erisused? Tooge vähemalt kolm erinevust. Muuhulgas, mida tähendab väide ,,omakapitalil puudub ku

Rahandus ja pangandus

docx

Rahanduse alused

1. Sissejuhatav loeng 1. Ettevõtte tegevuse rahanduslik eesmärk? Mis põhjustel peaks eelistama väärtuse maksimeerimist (ka aktsiahinna kasvu, omanike rikkuse suurendamist vms) kasumi või muu kasvatamisele? Ettevõtte tegevuse peamiseks eesmärgiks on ettevõtte väärtuse maksimeerimine. Raamatupidamislik käsitlus (finantsraamatupidamine) on ennekõike kasumikeskne. Ettevõtte väärtus kasvab ennekõike siis kui ta teenib või oodatakse teenivat tulevikus rohkem vaba raha (free cash flow). Paljudel juhtudel võib ettevõtte kasum olla küll positiivne, aga seejuures on omanike nõutav tulu negatiivne. Kasum ei võta arvesse paljusid asju sealhulgas ka omanike nõutavat tulu. Kasumis olev ettevõtte ei pruugi alati olla edukas, seetõttu peaks eelistama väärtuse maksimeerimist. 2. Peamised finantsjuhtimise ja raamatupidamisarvestuse erisused? Tooge vähemalt kolm erinevust. Muuhulgas, mida tähendab

Rahanduse alused

docx

Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus

Majandus

docx

Rahanduse kordamisküsimused 2018

KORDAMINE EKSAMIKS (2018 sügis) Avatud küsimused (~4 küsimust), Mõistete tundmine (4-5 mõistet) (4 ülesannet + boonus). 1. Portfelliteooria põhimõisted ning seosed: spetsiifiline risk- (ka mittesüstemaatiline risk, hajutatav risk) kujutab endast ohtu, et väärtpaberi tulusus erineb oodatavast tulususest tänu konkreetse ettevõttega seotud teguritele. (ootamatu käibelangus, juhtimisvead, konkurentide tegevus jne süstemaatiline risk- kujutab endast ohtu, et väärtpaberi tegelik tulusus erineb oodatavast tulususest tänu üldistele arengutele makromajanduses (majandustsükkel, rahapoliitika, kursside kõikumine jpm). -Suurema süstemaatilise riskiga on sellised väärtpaberid, mille hind ja tulusus liiguvad keskmisega (näiteks turuindeksiga) võrreldes võimendatult. -Väiksema süstemaatilise riskiga on seevastu sellised väärtpaberid, mille hind ja tulusus e

Rahanduse alused

doc

Rahandus

Silvia Kuusk Kordamisküsimused aines Rahandus (2009): Mis on ettevõtte kõrgeim eesmärk ja kuidas seda saavutatakse? Kaasaegses rahandusteoorias on jõutud ühisele seisukohale, et ettevõtte kõrgeim (peamine) eesmärk on tema aktsionäride ehk siis ettevõtte omanike rikkuse maksimeerimine, mida mõõdetakse pikaajalise aktsia väärtusega (NB! Aktsia tegelik turuhind ei ole ettevõtte kontrolli all). Kõik otsused, mis võetakse vastu ettevõtte juhtkonna poolt, peavad olema suunatud toetama seda üheselt seatud eesmärki. Sealjuures, omanike kogurikkust mõõdetakse ettevõtte omakapitali turuväärtuse järgi (s.o. aktsiate turuväärtus käigusolevate aktsiate arv). Seega, ettevõtte, aga miks mitte ka üksikisiku, kõige olulisemaks tegevuseks kujuneb väärtuse loomine (value creation) ükskõik mida ka ette ei võeta, lõppeesmärgiks peab olema, et see tegevus looks ettevõttele

Majandus

pdf

Konspekt ettevõtte rahandus

Ettevõtte rahandus Kristo Krumm 1. SISSEJUHATUS Ettevõte on tervik, mis moodustub üksikutest osadest: Sisseost Tootmine Finantsid Müük Jne Ettevõtte finantsvaldkond moodustub samuti osadest, mille loomise aluseks on erinevad sihtgrupid oma infovajadustega: Raamatupidamine Ettevõtte rahandus Juhtimisarvestus Kulude arvestus controlling Ettevõtte rahanduse ehk finantsjuhtimise eesmärk: Rahanduseks nimetatakse rahaasjade korraldamist ettevõttes. Ettevõtte finantsjuht peab teadma ja arvestama järgmiste tingimustega: Mis mõjutab finantsjuhtimist ja otsustamist? Kuidas organiseerida äritegevust kõige ratsionaalsemal viisil? Kus asub rahandusfunktsioon ettevõtte struktuuris? Kuidas maksimeerida kasumit? Kas investeerida või laenata? Millise riskiga ja millises mahus?

Rahanduse alused

docx

Finantsjuhtimine kordamine

• Igal finantstehingul on kaks osapoolt 2 • Mõõdikuks on rahavood • Signaliseerimine ja informatsiooni asümmeetria • Finantsturud on efektiivsed • Risk ja tulu on otseselt omavahel seotud • Väärtuslikud ideed on olemas • Finantsjuhtimise initsiatiiv • Raha ajaväärtus ning väärtuse lisandumine VÄÄRTPABERITE LIIGID JA NENDE VÄÄRTUSTE HINDAMISE ALUSED Finantsinstrument- leping, mille tulemusena tekib ühele poolele finantsvara ja teisele poolele finantskohustus ehk võlainstrument või omakapitaliinstrument. Omakapitaliinstrument- leping, mis annab õiguse osaleda ettevõtte netovaras (näiteks aktsia) Kapitali allikad on laenud, võlakirjad, eelis- ja lihtaktsiad. Kuna erinevate invesotrie risikitase on erinev, siis erineb ka kapitaliallikate maksumus ettevõtete jaoks.

Finantsjuhtimine

Rohkem sarnaseid