mahaarvamine 1 Kaupade ja teenuste ostmisel tasutud käibemaksu nimetatakse sisendkäibemaksuks Sisendkäibemaks arvatakse maha sellel maksustamisperioodil, mil müüjal tekkis käive, tingimusekl, et käibedeklaratsiooni esitamise tähtpäevaks on olemas nõuetekohane arve. 2 Kui kauba soetamisel ei olnud sisendkäibemaksu mahaarvamine lubatud (seoses soetamisega maksuvaba käibe või ettevõtlusega mitteseotud eesmärkidel), on alates 01.01.2006.a selle hilisem müük maksuvaba. 3 Sisendkäibemaksu saavad maha arvata ainult käibemaksukohustuslased Mahaarvamist ei saa teostada piiratud maksukohustuslased ning impordi- või mõne muu tehingu korral ühekordset käibemaksu tasumise kohustust kandnud mittemaksukohustuslased (nt teisest liikmesriigist uue transpordivahendi soetamine)
$2 miljoni. Firma ostjate arvete käibevälde on 42 päeva. Missugune on bilansikirje ,,Ostjate tasumata arved" aastakeskmine suurus? 2. Southeast Jewelers Inc. müüb ainult krediiti. Ostjate arvete käibevälde on 60 päeva ning kirje ,,Ostjate tasumata arved" aastakeskmine suurus on $500 000. Missugune on firma aastane müügikäive? 3. Ettevõtte aastane intressikulu on $20 000, müügikäive $2 miljonit, tulumaksumäär on 40% ning käibe puhasrentaablus on 6%. Missugune on ettevõtte intresside kattekordaja? 4. Põhineb ülesandel 3. Oletame, et käibe puhasrentaablus on vähenenud 3%-ni ning intressikulu on kahekordistunud. Missugune on intresside kattekordaja uus väärtus? 5. Tulekahju hävitas suurema osa Anderson Associates finantsaruannetest. Teie ülesandeks on taastada nii palju informatsiooni, kui võimalik. Te leidsite, et ettevõtte ROE oli 12% ning võlakordaja oli 0.40. Missugune oli ettevõtte ROA?
pandud müüja. Ostja maksab müüja müügihinnas sisalduvat käibemaksu ning müüjal on õigus ja kohustus nõuda ostjalt sellise hinna tasumist, mida on suurendatud käibemaksu võrra. Riigi ees vastutab maksu tasumise eest müüja. Kauba või teenuse turuhinnaks loetakse hind, mis sisaldab käibemaksu. Lepingute tõlgendamisel eeldatakse, et kui ei ole teisiti kokku lepitud, siis sisaldab lepingus määratud hind käibemaksu. Tarbimine maksustatakse käibe maksustamise kaudu. Selleks, et vabastada ettevõtjad käibemaksukohustusest, on käibemaks üles ehitatud lisandväärtuse maksu põhimõttele. Lisandväärtuse maks kehtib alates 1968. aastast kõikides Euroopa Ühenduse liikmesriikides. Ülemi nek lisandväärtuse maksule oli tingitud sellest, et varem kasutusel olnud eri tüüpi müügimaksud takistasid kaupade vaba liikumist, sest maksukoormus ja kauba hind sõltusid käivete arvust ja müüjate
rahavoogude aruanne Bilanss - raamatupidamisbilanss kajastab firma finantsolukorda teatud kuupäeval ehk reeglina aruande perioodi lõpul. Seega on tegemist hetkearuandega. Koostatakse tekkepõhiselt (rakendatud likviidsuse printiipi likviidsuse vähenemise suunas). Bilanss koosneb kahest poolest - vasakul on varad ja paremal kohustused. Mõlemad pooled on võrdsed. See on minevikuline aruanne, ega näita firma tänast seisu. Varad - käibe ja põhivarad, käibevarad on kiiresti realiseeritavad või ühe aasta jooksul tarbitavad varad. Käibevarade hulka kuuluks raha ja pangakontod, lühiajalised finantsinvesteeringud (kuni aastase tähtajaga väärtpaberid), nõuded ostjate vastu, eelseisvate perioodide kulud ja tootmis- ja valmistoodangu varud. Põhivarad on tootmises kasutatavad varad, mida rakendatakse pikema aja jooksul - tavaliselt üle aasta.
näidatule. Kui rahvusvaheline reis katkeb tehnilistel põhjustel, näiteks veoki rikke tõttu, ei muuda see reisi veel maksustatavaks 20%-lise määraga. Kui ühenduse territooriumil toimuva reisijateveo ajal osutatakse restorani- või toitlustusteenust sellise vee- või õhusõiduki pardal või rongis, mis väljub Eestist rahvusvahelisele reisile, on käibe toimumise koht Eesti. KMS § 15 lg 4 p 2 alusel maksustatakse 0%-lise määraga rahvusvahelise reisi ajal laeval või õhusõidukil reisijale osutatav reisiks vajalik teenus (kaasarvatud toitlustamine). Seega restorani- ja toitlustusteenus on maksustatav 0%-lise määraga. Rongis reisijateveo alusel osutatav restorani- või toitlustusteenus ühenduse territooriumil on maksustatav 20%-lise määraga
Johannes Popitz, seaduse üks loojaid, pidas käibemaksu tarbimismaksuks. Tegemist oli nn. brutokäibemaksuga ehk siis kumuleeruva maksuga, mille tunnuseks on sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse puudumine. See tähendas seda, et iga täiendav tootmistsükkel muutis kaupa kallimaks ning kauba hinnas sisalduv käibemaks maksustati veelkord käibemaksuga. Seetõttu võitsid need ettevõtjad, kes suutsid koondada võimalikult palju tootmisetappe ning hoidsid ära käibe tekkimise tootmisahelas. Nimetatud seaduse põhimõtete järgi, s.t kumuleeruvana, toimus Saksamaal maksustamine kuni 1968. aastani, kui jõustus juba mittekumuleeruv käibemaksuseadus. Ka aitas käibemaksu kehtestamisele kaasa sõda ja sellest tulenev rahavajadus. Alates 1871.a. olid Saksamaal maksutulud jagatud selliselt, et otsesed maksud laekusid liidumaadele ja kaudsed maksud liidule. Kaudsed maksud, nagu
9. Mida tähendab kauba ühendusesisene soetamine? §8 Kauba ühendusesisene soetamine on kauba soetamine teise liikmesriigi maksukohustuslaselt koos selle toimetamisega teisest liikmesriigist Eestisse ning uue transpordivahendi soetamine teise liikmesriigi isikult koos selle toimetamisega teisest liikmesriigist Eestisse, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhtudel. 10. Millal on kauba käibe tekkimise koht Eesti? §9 Kauba käibe tekkimise koht on Eesti, kui: 1) kaup toimetatakse saajale või tehakse talle muul viisil kättesaadavaks Eestis, eksporditakse Eestist, teostatakse kauba ühendusesisest käivet või kaugmüüki Eestist teise liikmesriigi isikule, kes ei ole teise liikmesriigi maksukohustuslane ega piiratud maksukohustuslane, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul; 2) Eestis maksukohustuslasena registreeritud ettevõtlusega tegelev teise liikmesriigi isik
Ester Altermann Järvamaa 2012 Sisukord Sissejuhatus 3 Maksukohustuslane ja maksukohustus 3-4 Käive 4 Kauba eksport 4 Kauba import 4-5 Teenuse käibe tekkimise koht 5 Teenuse käibe tekkimise koht 5 Käibe tekkimise, kauba importimise, teenuse saamise ja kauba ühendusesisese soetamise aeg 6 Käibe, kauba ühendusesisese soetamise ja saadava teenuse maksustatav väärtus 6-7 Imporditava kauba maksustatav väärtus 7 Eksporditava kauba maksustatav väärtus 7
3. Iseloomusta bioloogilist aineringet? Bioloogilises aineringes sünteesivad rohelised taimed orgaanilist ainet, mida teised organismid kasutavad oma orgaanilise aine ülesehitamiseks. Bioloogilise aineringe sulgeb orgaanilise aine lagunemine mineraalaineiks, süsihappegaasiks ja veeks. Selline aineringe toimub veekogudes, mullas ja ökosüsteemides. 4. Mida iseloomustab käive ja mida ta näitab? Käive iseloomustab aineringet. Käibe kestus näitab, kui pika aja jooksul aine hulk vahetusfondis vahetub. 5. Millega on aineringe tihedalt seotud ja miks? Aineringe on tihedalt seotud veeringega, sest vesi paigutab ümber teisi aineid vesilahuses ning liigutab mehaaniliselt litosfääri ja pedosfääri osakesi. 6. Mille vahendusel toimub nii süsiniku kui ka hapniku aineringe reguleerimine? Nii süsiniku kui ka hapniku aineringe reguleerimine toimub peamiselt taimede vahendusel. 7
·vekslite väljastamine; ·laenude võtmine; ·tagasiostetud omaaktsiate müük. 10. Mis on finantsaruandluse analüüsi eesmärgiks? Finantsaruandluse analüüsi eesmärgiks on ettevõtte majandustegevuse analüüs ja finantsseisundi hindamine, kusjuures viimase mõiste all vaadeldakse ettevõtte finantstegevuse tulemust kõige üldisemas plaanis, mis hõlmab selle tegevuse lõpptulemust kasumi või kahjumi näol ja sellest sõltuvat rentaabluse taset, käibe- ja põhivaradesse tehtud investeeringute tasuvust ning ettevõtte maksevõime 11. Milliste teguritega peab analüütik ettevõtet analüüsides kindlasti arvestama? Nimetage palun neli (4). ettevõtte suurus riskitase (süstemaatiline ja mittesüstemaatiline risk; tegevusvaldkonna risk, finantsrisk) poliitiline keskkond (seadusandlus, regulatsioon) majanduskeskkond tegevusharu omapära tehnoloogiline areng tuleviku prognoosid inflatsiooni tase 12
•vekslite väljastamine; •laenude võtmine; •tagasiostetud omaaktsiate müük. 10. Mis on finantsaruandluse analüüsi eesmärgiks? Finantsaruandluse analüüsi eesmärgiks on ettevõtte majandustegevuse analüüs ja finantsseisundi hindamine, kusjuures viimase mõiste all vaadeldakse ettevõtte finantstegevuse tulemust kõige üldisemas plaanis, mis hõlmab selle tegevuse lõpptulemust kasumi või kahjumi näol ja sellest sõltuvat rentaabluse taset, käibe- ja põhivaradesse tehtud investeeringute tasuvust ning ettevõtte maksevõime 11. Milliste teguritega peab analüütik ettevõtet analüüsides kindlasti arvestama? Nimetage palun neli (4). ettevõtte suurus riskitase (süstemaatiline ja mittesüstemaatiline risk; tegevusvaldkonna risk, finantsrisk) poliitiline keskkond (seadusandlus, regulatsioon) majanduskeskkond tegevusharu omapära tehnoloogiline areng tuleviku prognoosid inflatsiooni tase 12
makse laekumise kuupäev, kui see on kindlaksmääratav ja erinev arve väljastamise kuupäevast; [RT I 2008, 58, 324 – jõust. 01.01.2009] 8) kauba või teenuse hind ilma käibemaksuta ning allahindlus, kui see pole hinna sisse arvatud; 9) maksustatav summa käibemaksumäärade kaupa koos kohaldatavate käibemaksumääradega või maksuvaba käibe summa; 10) tasumisele kuuluv käibemaksusumma, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel. Käibemaksusumma märgitakse eurodes. [RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011] (8) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 7 loetletule tuleb arvele märkida: 1) nullprotsendise käibemaksumääraga maksustatava käibe või maksuvaba käibe puhul viide selle
1kWh 0,117 KM 20% Algnäit 1352 Optimaalne kulu 1000 Mõõtja näit Käibe- Jrk. nr. Kuu nimetused Kulu kuus Summa kuus Kokku kuu algul kuu lõpul maks 1 Aprill 1352 2365 Err:522 Err:522 Err:522 Err:522 2 Mai 2365 3209 Err:522 Err:522 Err:522 Err:522 3 Juuni 3209 4026 Err:522 Err:522 Err:522 Err:522
Lahter 1 (18% määraga maksustav käive) Lahter 2 (5% määraga maksustav käive) Lahter 3 (0% määraga maksustav käive) Lahter 3.1 (kauba ühendusesisene käive) Lahter 3.2 (kauba eksport) Lahter 4 (käibemaks) Lahter 5 (sisendkäibemaks) Lahter 5.1 (impordilt tasutud käibemaks) Lahter 6 (kauba ühendusesisene soetamine) Lahter 12 (tasumisele kuuluv käibemaks) Lahter 13 (enammakstud käibemaks) 16. AS LAAS lähetas kauba OÜ le kinnas 27.02.07, käibe toimumise koht eesti. OÜ Kinnas sai kauba kätte 28.02.07 ning arve väljastati kauba eest 04.03.07, tasutakse 15. 04.07. Arve vastab KMS tulenevatele nõuetele ja kaup soetati maksustava käibe tarvis. Antud juhul tekin sisendkäibemaksu maharvamise õigus · Veebruarukuu käibedeklaratsioonil · Märtsikuu käibedeklaratsioonil · Hetkel, mil arve tasutakse st aprillikuu käibedeklaratsioonil 1. Firma müüb klienditele telefone hinnaga 1000kr/tk, oma töötajale 500kr/tk
Teenus on ka elektrooniliselt edastatav tarkvara ja teave ning vastavalt ostja tellimusele spetsiaalselt koostatud või kohandatud tarkvaraga või teabega andmekandja. (KMS § 2 lg 3 p 3) 4. Mis on käive? Käive on käibemaksuobjekt, väljaarvatud maksuvaba käive, mille tekkimise koht on Eesti. (KMS § 1 lg 1 p 1) 1 Käibemaksu objektina teenuse osutamine, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti (KMS § 10 lg-d 4 ja 5), välja arvatud maksuvaba käive. (KMS § 1 lg 1 p 3) Käibemaksu objektina kauba või teenuse käive, mille maksustatavale väärtusele on maksukohustuslane lisanud käibemaksu. (KMS § 1 lg 1 p 4) 5. Kes peavad maksma käibemaksu? Maksukohustuslane või piiratud maksukohustuslane peab maksma käibemaksu alates maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimise päevast. (KMS § 3 lg 3)
Puhaskasumi tase 2009 = -1149689 / 24 940 808 = - 0,05 (-5%) Müügikäibe puhasrentaabluse näitajaid on mõjutanud müügikäibe langus ja kahjum. 2008 suudeti veel kuidagi plussis hoida ennast kuid 2009 aasta on olnud kahjum vältimatu. SUHTARVUD (Ratios) Kapitali rentaablus % = 100 x (ärikasum / kogukapital) Kapitali rentaablus % 2008 = 100 x (1 037 083 /11 655 118) = 8,9% Kapitali rentaablus % 2009 = 100 x (- 902 321 /6 666 290) = - 13,5% Käibe rentaablus % =100 x (ärikasum / müügikäive) Käibe rentaablus % 2008 = 100 x (1 037 083 / / 52 924 574) = 1,9 % Käibe rentaablus % 2009 = x (- 902 321 / 24 940 808) = - 3,6 % Omakapitali rentaablus % = 100 x (maksueelne kasum / omakapital) Omakapitali rentaablus % 2008 = 100 x (550 136 / 4 607 936) = 11,9 % Omakapitali rentaablus % 2009 = 100 x ( -1 149 689 / 3 458 247) = - 33 % Üldreeglina peab omakapitali rentaablus olema vähemalt 15%, et kindlustada aktsiaomanikele
Kasumiaruanne on tulude ja kulude aruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi majandustulemust Käibevara - Käibevarana kajastatakse ressursse, see on asju ja õigusi, mis on likviidsed, mis tõenäoliselt muutuvad likviidseteks lõppenud majandusaastale järgneva aruandeperioodi jooksul, mis on edasimüümiseks toodetud või ostetud või, mis kasutatakse ära järgneva äritegevuse tsükli jooksul. Soetamise eesmärk on otsustavaks kriteeriumiks vara arvelevõtmisel käibe- või põhivarana. Vajaduse kohaselt korrigeeritakse bilansi koostamisel algselt käibe- või põhivarana arvelevõetud asjade või õiguste kuuluvust. (Raamatupidamise aastaaruande bilansi kirjete sisu. Käibevara muudab majandustegevuse käigus pidevalt oma vormi (raha-> materjal-> toode-> raha), põhivara eeldab materiaalse vormi säilimist. Kas on tegemist käibe- või põhivaraga pole alati üheselt määratletav. Rahvusvaheliste arvestusprintsiipide kohaselt tuleks vara
tervishoiuteenus, sotsiaalse iseloomuga koolitusteenus, teatud kinnisasja müük ja kasutada andmine). Samas on nt kinnisasjade puhul maksukohustuslasel õigus soovi korral käibemaks lisada, sellest eelnevalt maksuhaldurit teavitades. Käibemaksu objekt on: 1) käive, välja arvatud maksuvaba käive, mille tekkimise koht on Eesti; 2) kauba import Eestisse, välja arvatud maksuvaba import; 3) teenuse osutamine, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti, välja arvatud maksuvaba käive; 4) seaduses nimetatud kauba või teenuse käive, mille maksustatavale väärtusele on maksukohustuslane lisanud käibemaksu; 5) kauba ühendusesisene soetamine, välja arvatud kauba ühendusesisene maksuvaba soetamine . Käibemaksu subjektiks on käibemaksukohustuslane - ettevõtlusega tegelev isik, kes on registreeritud või kohustatud end registreerima maksukohustuslasena. Isik on
Näide jaan.2013 veebr.2013 märts.2013 apr.2013 mai.2013 juuni.2013 juuli.2013 aug.2013 toodetav kogus kokku 2 trepid sh ekspordiks %-des 50% keskm.ühiku müügihind KM-ta 12 000 1 Siseriikliku käibe materjali/kauba puhul rakenduv KM keskmine laovaru määr vajadus % materjali/kauba kulu ühikule 8 000 20% 10% Kokku toote nr. 1 käive 24 000 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 toodetav kogus kokku 15
toodetav kogus kokku 2 trepid sh ekspordiks %-des 50% keskm.ühiku müügihind KM-ta 12,000 1 materjali/kauba Siseriikliku käibe puhul keskmine laovaru rakenduv KM määr vajadus % materjali/kauba kulu ühikule 8,000 20% 10% Kokku toote nr. 1 käive 24,000 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 toodetav kogus kokku 15
tähendab. See tähendab, et tavaliikmetel on olemas ka see sõprusboonus. Kui sina oled kaardi omanik, siis sul on ka õigus neid kaarte edasi jaotada, oma sõpradele, sugulastele, kellele sa soovid. Mina näiteks kohe registreerisin ära oma perekonnaliikmed ja seal on mitu põhjust. Sellepärast, et nad samuti raha säästaksid ja sellepärast, et sain aru, et kui mina neile seda kaarti ei anna annab lihtsalt keegi teine. Ja nii kui keegi seda kaarti siit kasutab, siis selle käibe pealt sina saad endale 0,5%. Mitte see, et nendelt võetakse see ära, vaid see tuleb ettevõttelt, kes sai siis nii-öelda selle lisakäibe. Mis siit nüüd edasi saab on see, et osad inimesed nendest jaotavad samuti neid kaarte edasi. Mõni ei anna mitte kellegile, mõni annab meeletult palju, mõni registreerib lihtsalt paar inimest ära. Aga sina teenid selle 0,5 ja 0,5 kahe põlvkonna käest see kellele sina andsid ja 1 kord sealt veel edasi.
tähendab. See tähendab, et tavaliikmetel on olemas ka see sõprusboonus. Kui sina oled kaardi omanik, siis sul on ka õigus neid kaarte edasi jaotada, oma sõpradele, sugulastele, kellele sa soovid. Mina näiteks kohe registreerisin ära oma perekonnaliikmed ja seal on mitu põhjust. Sellepärast, et nad samuti raha säästaksid ja sellepärast, et sain aru, et kui mina neile seda kaarti ei anna annab lihtsalt keegi teine. Ja nii kui keegi seda kaarti siit kasutab, siis selle käibe pealt sina saad endale 0,5%. Mitte see, et nendelt võetakse see ära, vaid see tuleb ettevõttelt, kes sai siis nii-öelda selle lisakäibe. Mis siit nüüd edasi saab on see, et osad inimesed nendest jaotavad samuti neid kaarte edasi. Mõni ei anna mitte kellegile, mõni annab meeletult palju, mõni registreerib lihtsalt paar inimest ära. Aga sina teenid selle 0,5 ja 0,5 kahe põlvkonna käest see kellele sina andsid ja 1 kord sealt veel edasi.
KODUNE TÖÖ 1 Nimi, õpperühm: Doris Grisin AÜSR2 1.1. Varade (aktivad) ja allikate (passivad) rhmitamine Määratlege varade ja allikate koosseis antud andmete põhjal. Leidke tasakaal varade ja allikate vahel ühikulises väärtuses. Tehke kokkuvõtted käibe- ja põhivaras, võõkapitalis ja omakapitalis. Nr Sisu VARA ALLIKAD Käibe- Põhi- Võõr- Oma- Ühikui vara vara kapital kapital d 1 Tooraine ja materjal 130 130 2 Tarnijatele maksmata 301 301 arved 3 Traktor 200 200 4 Raha arvelduskontol 55 55 5 Saadud lühiajaline laen 60 60 6 Ettemakstud tulevase 8
r. toodete/teenusetega ning õigete käibemaksumääradega! Näide Jan/2016 Feb/2016 Mar/2016 Apr/2016 May/2016 Jun/2016 Jul/2016 Aug/2016 toodetav kogus kokku 2 10 10 10 10 10 10 10 10 (55*55 ) 0,25 2 sh ekspordiks %-des 50% 1 Siseriikliku käibe puhul keskmine laovaru keskm.ühiku müügihind KM-ta 12,000 20.00 20.00 20.00 20.00 20.00 20.00 20.00 20.00 rakenduv KM määr vajadus % materjali/kauba kulu ühikule 8,000 8.20 8.20 8.20 8.20 8.20 8.20 8.20 8.20 20% 10% Kokku toote nr. 1 käive 24,000 200.00 200.00 200.00 200
AS Peipsi Koola müüb oma kaupa ainult krediiti ning prognoosi kohaselt on järgmise aasta müügitulud (käive) 4,2 miljonit eurot. Firma debitoorse võla välteks prognoositakse 30 päeva. Leia: Milline oleks sellisel juhul ettevõtte prognoositav debitoorne võlgnevus? Vastus: Nõuded ostjate vastu perioodi lõpul = (30 * 4 200 000) / 360 = 350 000 € Oletame nüüd, et ettevõte kavandab müügitingimusi liberaliseerida ning kavandab uueks keskmiseks maksetähtajaks 45 päeva. Käibe osas loodetakse seetõttu kasvu 10%. Leia: Milliseks kujuneb siis uus prognoositav debitoorne võlgnevus? Vastus: Nõuded ostjate vastu perioodi lõpul = (45 * 4 200 000 € * 1,1) / 360 = 577 500 € 2. Ülesanne Latipac OÜ prognoosib müügikäibe brutorentaabluseks järgmisel aastal 20%. Ettevõtte varude keskmiseks kuluvälteks kavandatakse 50 päeva ning varude aastakeskmiseks suuruseks peaks kujunema 800 000 eurot.
Näide Jan/2014 Feb/2014 Mar/2014 Apr/2014 May/2014 Jun/2014 Jul/2014 Aug/2014 toodetav kogus kokku 2 2 4 2 5 6 17 16 15 Korterite üür sh ekspordiks %-des 50% 1 Siseriikliku käibe puhul keskmine laovaru keskm.ühiku müügihind KM-ta 12,000 40.00 40.00 40.00 40.00 40.00 40.00 40.00 40.00 rakenduv KM määr vajadus % materjali/kauba kulu ühikule 8,000 20% 0% Kokku toote nr. 1 käive 24,000 80.00 160.00 80.00 200.00 240.00 680.00 640.00 600.00
kordajat leida. 3.3. Tasuvuse ehk rentaabluse suhtarvud (profitability ratios) Need suhtarvud annavad ülevaate ettevõtte võimest teenida kasumit müügikäibelt, koguvaralt ja omakapitalilt. Rentaabluse, ehk koondefektiivsuse analüüs näitab, millised tegurid kui palju on aidanud kaasa ettevõtte kasumi tekkimisele. Rentaablus on kasumi suhe mingisse teise näitajasse ja teda võib jaotada mitmeti: käiberentaablus, kapitali rentaablus jne. 3.3.1. Käibe puhasrentaablus (Profit Margin) Käibe puhasrentaablus ehk tegevustulukus. Näitab, millise osa moodustab kasum ettevõtte müügikogusest. See annab pildi hinnapoliitika ja tegevuskulude juhtimise koosmõjust ja tõhususest. Käibe puhasrentaablus = puhaskasum / müügitulu OÜ JALIANHE 2012/2013 Käibe puhasrentaablus: 4587 / 136200 = 0,033 ~3,3% 2013/2014 13 Ainetöö: Alustava ettevõtte finantsplaneerimine
toote käive ning tooteühiku kulud turundusmeetmestiku teiste osade kasutamine firma rentaablus ja maksetingimused Hinna kujundamise alginfo Kogutakse teavet: turul olevad tooteanaloogid konkurentide hinnad varasemad hinnamuutused ostjate võimalikud reaktsioonid hinnavariantidele müügipersonali ja vahendajate hinnareageeringud hinnamuudatuste mõju firma teistele toodetele eelneva perioodi läbimüük Hinnakujunduse etapid Müügieesmärgid Müügieesmärgid on seotud käibe ja turuosaga. Käibe absoluutsuuruse säilitamine või suurendamine Edasikestmiseks vajaliku miinimumkäibe taotlemine Turuosa säilitamine ja kasvatamine Kuvandieesmärgid Stabiilsus ja hea maine. Stabiilne turuosa ja müügimaht, head suhted vahendajatega ja täita seadusi. Välditakse hinnasõda ja hoitakse stabiilseid hindu, kuid rakendatakse hinnaväliseid agressiivseid turundusmeetodeid. Kasumi eesmärgid Maksimaalne kasum, tasuv investeering, vastuvõetav kasum
Teenuse osutaja asukoha printsiip Teenuse ostja/saaja/kasutaja asukoha printsiip Teenuse (osutamise) asukoha printsiip Al 2010 EL-s: üldreegel teenuse saaja käibemaksukohustuslase staatus Liikmesriikidevaheline arveldus KÄIBEMAKSU PÕHIMÕISTED KÄIBEMAKSU OBJEKT PARAGRAHV 1 LÕIGE 1 1) Käive, mille tekkimise koht on Eesti (v.a maksuvaba käive); 2) Kauba import Eestisse (v.a maksuvaba import); 3) Teenuse osutamine, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti 4) Maksuvaba käibe optsiooni korras maksustatavad tehingud 5) Kauba ühendusesisene soetamine. KMS PARAGRAHV 3 LÕIGE 4 Maksukohustuslane peab arvestama käibemaksu KMS paragrahv 1 lõikes 1 nimetatud tehingutelt ja toimingutele, kusjuures KMS paragrahv 1 lõikes 1 nimetatud käibe puhul peab ta maksma käibemaksu: 1) Oma maksustamisele kuuluvalt käibelt (edaspidi maksustav käive); 2) Teenustelt, mis on saadud ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult, kes ei ole Eestis
Toitlustamine gruppidele/inimese kohta sh ekspordiks %-des 50% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% keskm.ühiku müügihind KM-ta 12 000 160 160 160 160 160 160 160 160 1 Siseriikliku käibe materjali/kauba puhul rakenduv KM keskmine laovaru määr vajadus % materjali/kauba kulu ühikule kr 8 000 40 40 40 40 40 40 40 40 18% 10% Kokku toote nr
algus ja lõpp. 2) ettevõtja nimi ja isikukood. 3) muud seaduses sätestatud andmed. 4) isiku sidevahendite andmed. 5) teave kavandatud põhitegevusala kohta. PEALE ASUTAMIS ON VAJA VEEL TEHA Käibemaksukohuslaseks registreerimine: Käibemaksukohuslaseks on ettevõtlusega tegelev isik, kes on registreerinud või kohustatud registreerima end maksukohuslasena. Kohustus registreerida käibemaksukohuslaseks tekib 250 000 kroonise käibe piiri ületamisega kalendriaasta algusest. Käibemaksu tuleb arvutada alates registreerimise päevast. Registreerimiskohustust ei teki, kui isiku kogu maksustatav käive on 0% maksustatav, ei ole käive või on maksuvaba käive. Väiksema käibe puhul on registreerimine vabatahtlik. Kas registreerida oma ettevõte käibemaksukohuslaseks enne 250 000 kroonise käibe täitumist sõltub ettevõtte tegevuse iseloomust. Üldjuhul tasub
kõige paremini vastavuses inimeste vajadustega. VALDKONNAD : Ehitus Hulgi-Ja jaekaubandus Veondus Kinnisvara Töötlev tööstus Finants ja kindlustus(Pangad, kindlustusfirmad) On kogukondlikule eluviisile omane ettevõtlusvorm, mis ühendab ühesuguse vajadusega inimesi. Eesti seadusloojad on järjekindlalt püüdnud nimetada tulundusühistuks. Ühistute põhiliseks tegevusvaldkonnaks on kaubad ja teenused, mida toodetakse ja tarbitakse kohapeal ning mille käibe maht on suhteliselt püsiv Eesmärgiks ei ole kasu teenimine vaid säästu saavutamine. VALDKONNAD : Ühistute nimele lisatakse tihti nimetus, millist teenust see osutab: tarbija-, hoone-, korteri-, maja-, vee-, elektri-, side- või kindlustusühistu, hoiu-laenuühistu, tootjate ühistu, põllumajandusühistu, metsaühistu, jahindusühistu, maaparandusühistu, töötajate ühistu jms. Omanikusuhted äriühingutes Äriseadustik § 2 lõik 1 Äriühing on täisühing, usaldusühing,
kohustusi ja genereerida omanikele tulu. Rahavoogu põhitegevusest defineerime reeglina EBITDA (kasum enne põhivara kulumit, intresse, muid finantstulusid ja -kulusid ning makse) baasil. See on ligilähedaselt parim näitaja ettevõte tegevusrahavoo kohta, ehkki tegelik rahavoog on EBITDA-st natuke erinev: Ettevõtetel on tihti vaja teha jooksvaid investeeringuid põhivarasse; Käibe kasv nõuab täiendavaid investeeringuid käibevahenditesse (samas vabastab käibe vähenemine tihti käibevahendeid, mille arvelt saab katta negatiivset EBITDA-d) •Oluline on EBITDA- st kõrvaldada erakorralised ühekordsed tulud-kulud •Samuti on oluline hinnata enam-vähem adekvaatselt pikaajaliselt jätkusuutlikku EBITDA taset. FINANTSSUHTARVUDE LIIGITUS Kasumimarginaalid
3. KAUBAVEO KORRALDAMINE Erinevalt varasemalt seaduses sätestatust, maksustatakse kaubaveoteenused ja selliste vedude korraldamise teenus sarnaselt kõigi teiste teenustega, kui teenuse saaja on mõnes liikmesriigis või ühendusevälises riigis registreeritud maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena. Kui Eesti maksukohustuslane osutab veoteenust teisele Eesti maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele, on käibe tekkimise koht Eesti, olenemata sellest, kus vedu toimub ja Eesti maksukohustuslane lisab arvele 20%-lise käibemaksu. Kui Eesti maksukohustuslane saab kaubaveoteenust mõne teise riigi maksukohustuslaselt, on teenuse saajal kohustus Eestis makstakäibemaksu. Kui kaubaveoteenust osutatakse Eestis või osutatakse kauba Eestist teise liikmesriiki vedamise teenust, kaasa arvatud kaubaveoga seotud transpordivahendi vedu või korraldatakse sellist kauba
(seega nn lihtsustatud arvet müüja kajastama ei pea) » vormi A osal müügiarved » vormi B osal ostuarved järgmistel tingimustel: 7 4.09.2014 » Tingimused: » 1) kui Eesti käibemaksukohustuslasest kauba võõrandaja või teenuse osutaja on esitanud arve, millele on märkinud 20% või 9% käibemaksumääraga maksustatava käibe, välja arvatud KMS § 40 sätestatud reisiteenuste erikorra alusel esitatud arved ja » 2) arve või arvete kogusumma konkreetse tehingupartneri osas maksustamisperioodil on vähemalt 1000 ilma käibemaksuta (piirmäär) » NB! » Seega jäävad kajastamata kõik välisriigist saadud arved » Samas võib isik INF vormil kajastada ka punktis 1 nimetatud arvete andmed, mille käibemaksuta kogusumma on väiksem kui 1000 tehingupartneri kohta.
Esitatud andmete põhjal määrame: 1* kõikide autoturgude müügikäibe kogumuutuse ja osamuutused aruandeperioodil baasperioodiga võrreldes nii protsentides kui kroonides; 2* autode keskmise müügihinna kogumuutuse ja osamuutused aruandeperioodil baasperioodiga võrreldes nii protsentides kui kroonides kõikidel autoturgudel kokku. Lahendus: Lahendust alustame sellest, et valime antud tegurisüsteemi dünaamika uurimiseks sobiva indeksisüsteemi: I = 1 1 käibe (maksumuse ) kogumuutus t näitav 0 0 indeks. Maksumuse indeks. Koondindek s. I = 1 1 Käibe osamuutust näitav indeks. Hinnaindek s. 0 1 Kvalitatii vse teguri indeks. I = 0 1 Käibe osamuutust näitav indeks. Füüsilise 0 0 mahu indeks. Kvantitati ivse teguri indeks. I
majandusnäitajate ring, mille rentaablust võiks uurida.1 6.1 Müügikäibe ärirentaablus Näitab müügikäibe iga rahaühiku tasuvust peale müüdud teenuste kulude ja mahaarvamist ja kajastab ettevõtte tegevuse efektiivsust. Näitab millise osa moodustab kasum firma müügikogusest. Kordaja suurus sõltub ettevõtte tegevusalast ja konkurentsistrateegiast. Eestis oli 2013. aastal antud kordaja keskmine suurus 6,84%. 2 Ärikasum Käibe ärirentaablus= x 100 Müügitulu 2012. aasta käibe ärirentaablus: 181 055 =0,130 x 100 = 13% 1 385 941 2013. aasta käibe ärirentaablus: 201 465 =0,142 x 100 = 14,2% 1 419 502 2014. aasta käibe ärirentaablus: 101 320 =0,064 x 100 = 6,4% 1 573 295 1 Finantsanalüüs. Vastused igapäevastele küsimustele
Reg. Kood Aadress Kontakt 300488923 Tartu mnt 6a TALLINN 53003001 854248344 Peetri 19 NARVA 5103282 Kestvus hind hind kokku 1.5h ühe tunni hind 400.- 600.- 2h 700.- 3600.- 1.5h 400.- 1000.- 3h 560.- 1760.- 1h 1200.- 1800.- 3h 3400.- 4600.- Hind käibemaksuta 13360 Käibe maks (20%) 2672 Hind kokku 16032
Mööblitootmine Üldiselt 2008. aasta andmetel: Orjenteeruvalt 524 ettevõtet Sektoris ligikaudu 12000 töötajat Toodangust ekpordiks 77,4% Üle 100 töötajaga ettevõtteid 4% Üle 251 töötajaga ettevõtteid 8% Suuremad mööblitootjad AS Standard büroomööbel Bellus Furnitur OÜ pehme mööbel Flexa Eesti AS mööblidetailid AS Valga Gomab Mööbel puitmööbel Töötajate arv Töötajate palk Mööblitootjad käibe alusel Sektori valdav ettevõtlusvorm Eksport Koduturul 40% langus Välisturgude olukord on oluline Konkurents Konkureerimine peamiselt hinnaga Koostöö Tööprotsesside optimeerimine Konkurents Eesti Mööblitootjate Liit Asutatud 1991. aastal Liitu kuulub üle 50 organisatsiooni Euroopa Mööblitootjate Liidu (Federation of European Furniture manufacturers UEA) liige Eesti Tööandjate Keskliidu ETTK liige Eesti KaubandusTööstuskoja liige
2500 ühikut Kokku Ühik % Käive 87500 35 100% Muutuvad kulud 37500 15 43% Jääktulu 50000 20 57% Püsikulud 45000 18 Kasum 5000 2 1.Ettevõtte eesmärk on teenida 25000 kasumit. Milline peaks olema: 1) Käive 2) Ettevõtte toodangu maht 2.Kui suur on kasum 100000 eurose käibe korral? 3.Ettevõte kavatseb suurendada juhtkonna palga- ja reklaamikulusid 15000 võrra. Muudatuste tulemusena eeldatakse käibe kasvu 25000 võrra. Kas muudatused on ettevõttele kasulikud? Ülesanne 3 Ettevõte müüb praegu 10000 ühikut hinnaga 285 tükk. Ühiku muutuvkulu on 185 Püsikulud moodustavad ### Vabad tootmisvõimsused on olemas
-kasvab toote müügimaht ja kasum -kulud stabiliseeruvad -kaupa tunnustab ja ostab esmatarbija -toote turusegmentimine, turustuskanalite leidmine, toote ja sortimendi täiustamine -kasumi kasv aeglustub enne faasi lõppu ,,tänu" uutele konkurentidele Küpsusfaas -käibe ja kasumi tempo aeglustub -müügimaht väheneb -kaupa ostab enamasti masstarbija -turuosa kaitsmine, müügimahu hoidmine, toote eeliste toetamine -tulunduskulude suurendamine konkurentsivõimelisuse tagamiseks (reklaam) -võimalused: piirata tootmist, et vältida kahjumeid, tuua turule uus toode Langusfaas
Neid kasutatakse tulude jooksvaks kirjendamiseks kasumiaruandes. Kulukontod 5 ja 6 bilansis ei esine. Neid kasutatakse kulude jooksvaks kirjendamiseks kasumiaruandes. Koondkonto 791 on tulude ja kulude koond . Aruande koostamisel kogutakse selle konto kreeditisse kõik tulukontode kokkuvõtte summad. Tulukontod suletakse neid debiteerides . Deebetisse kantakse kõik kuludekontode kokkuvõtte summad ning kulukontod suletakse neid krediteerides. Lahutades koondkonto 791 kreedit käibe kokkuvõtte summast 791 koondkonto deebet käibe, saame kasumi (kahjumi). NB! Koondkonto 791 kreeditlõppsaldo on puhaskasum, deebetlõppsaldo on kahjum. Lõpus suletakse koondkonto 791 aruandeaasta kasumile/ kahjumile lõplikult 282 ja tuuakse välja firma tulemus aasta lõpul. NB! PRINDI SEE PALUN ERALDI LEHELE KUI SUL SEDA VEEL EI OLE! ETTEVÕTTE KONTOPLAAN Bilansi aktivakirjete kontod: 111 Kassa 112 Aruandvad isikud, maj.kulude avanss. 113 Arvelduskonto, pank.
(tuh. kg) (EEK) (tuh. kg) (EEK) Märts Aprill Vahe A 40 29 42 27 1160 1134 -26 B 29 26 38 23 754 874 120 Märts keskmine 27.5 Hinnaindeks 90.90909 Aprill keskmine 25 Toodud andmetel arvutage: • Liha keskmine hind märtsis ja aprillis. • Hinna üldindeks. • Liha käibe maksumuse absoluutne muutus aprillis võrreldes märtsiga, mis oli tingitud hindade muutumise • Keskmise hinna muutuva struktuuri, püsiva struktuuri ja struktuurinihete indeksid. • Keskmise hinna absoluutne kogumuutus. • Keskmise hinna absoluutne muutus, mis oli tingitud hindade muutumisest. • Keskmise hinna absoluutne muutus, mis oli tingitud müüdud koguste muutumisest. Andke vastustele lühike tõlgendus. tingitud hindade muutumisest.
(tuh. kg) (EEK) (tuh. kg) (EEK) Märts Aprill Vahe A 40 29 42 27 1160 1134 -26 B 29 26 38 23 754 874 120 Märts keskmine 27.5 Hinnaindeks 90.90909 Aprill keskmine 25 Toodud andmetel arvutage: • Liha keskmine hind märtsis ja aprillis. • Hinna üldindeks. • Liha käibe maksumuse absoluutne muutus aprillis võrreldes märtsiga, mis oli tingitud hindade muutumise • Keskmise hinna muutuva struktuuri, püsiva struktuuri ja struktuurinihete indeksid. • Keskmise hinna absoluutne kogumuutus. • Keskmise hinna absoluutne muutus, mis oli tingitud hindade muutumisest. • Keskmise hinna absoluutne muutus, mis oli tingitud müüdud koguste muutumisest. Andke vastustele lühike tõlgendus. tingitud hindade muutumisest.
Artjom Petrov Ülesanne 1 1. puhasrentaablus eelmisel aastal - 5% netokäive - 639 116 eurot puhaskasum keskmine maksumus - 319 557 eurot Puhasrentaablus 5% 5/1=X/639 116 = 0,05*639 116 = 31955,8 ROA = varade rentaablus= puhaskasum/keskmised varad= 31955,8/319 557 = 0,1= 10% Muutus 12%= X/319 557 = 38346,8 NetoKäive= 38346,8/X= 5% X=766936 ROE = omakapitali rentaablus= puhaskasum/omakapital= 319 557 /(70%*319 557)= 0,14 2. Firma käibe kogurentaablus möödunud aastal - 25% netokäive - 575 202 eurot 75% toodangust müüdi krediiti ja ülejäänud osa sularaha eest. Firma käibevara - 95 868 eurot. raha laekumise välde, kui nõuded ostjate vastu on 35 791 eurot: Lühiajalise võlgnevuse käibekordaja = käibevarad / lühiajalised kohustused. (keskmine) Lühiajalise võlgnevuse käibekordaja= 95868 / 35791 = 2,67 1) Raha laekumise välde= 35 791 /[(575 202 *0,75)/360]= 35791/1198,3= 29,866 = 30 päeva
Kuna teada olevalt on laekunud eelnevalt kaebusi ning rahulolematust nii ebakvaliteetse toote kui teeninduse kohta on äärmiselt tähtis likvideerida ettevõtte nõrkadeks külgedeks olevad faktorid. Tehes seda, tuleb tegelema hakata konkurentsivõime tõstmisega (vähemalt 1 innovaatilise toote turule toomine aastas). Kindlustamaks ettevõtte positsioon turul, tuleb leida sise- ja välisturgudelt uusi kliente, vähemalt 2 klienti aastas. Kõigi nende eesmärkide tuumaks on käibe ning kasumi kasv (esimesel aastal tagada käibe, kasumi stabiilsus ning järgnevatel aastatel kasumi ning käibe kasvu suurenemine 10-15%) ning toodete müük praegustel ja uutel turgudel. 4.2 Vahendid Kaplital- arengustrateegia eluviimine eeldav vabade vahendite olemasolu. Kuna ettevõttel on piisavalt vabu vahendeid on võimalik elluviia arengustrateegia oma finantseeringut kasutades. Motivatsioon- juhtkond ning töölised peavad olema piisavalt motiveeritud, kuna strateegia
Liidu liikmesriigist uue transpordivahendi või aktsiisikauba (v.a siis, kui aktsiisikaup soetatakse isiklikuks otstarbeks). Samuti peab käibemaksu deklareerima ja tasuma FIE, kes ei ole käibemaksukohustuslane, kuid kes lisab enda poolt väljastatavale arvele käibemaksu. Arvestada tuleb aga seda, et käibemaksukohustuslasena registreerimata isikul ei ole sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust . · Maksustatava käibe maksumäärad on 0%, 9%, 20%; · Käibemaksuga maksustamise periood on kalendrikuu; · Käibedeklaratsioon (vorm KMD) esitatakse Maksu ja Tolliametile maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks, samaks ajaks tasutakse käibemaks Maksu ja Tolliameti pangakontole. Kui FIE maksustatav käive (välja arvatud põhivara võõrandamine) ületab kalendriaasta algusest arvates 16 000 eurot, on ta kohustatud kolme tööpäeva jooksul
Lp. Meelis Tomberg Pärnu, 15.08.2009 Projektijuht Ehitus OÜ TEATIS töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta Seoses töömahu vähenemisega ja analüüsides meie ettevõtte I poolaasta majandustulemusi millest selgus käibe langus ja negatiivne majandustulemus otsustas OÜ Ehitus juhatus 15. Augustil 2009 äriühingu töö efektiivsemaks muuta ning töö ümber korraldada. Seoses sellega kaob vajadus ühe projektijuhi ametikoha järgi. Allesjääv töö tehakse ära allesjäänud kolme projektijuhiga. Tööle jäetavatel projektijuhtidel on alla 3 aastased lapsed, mis tõttu neil on TLS § 89 lg. 5 tulenevalt tööle jäämisel eelisõigus. Eeltoodust tulenevalt teatan, et Teiega 20
Algselt tundus see variant just kõige sobivam, kuna progressiivse variandi puhul kompenseerib väiksed vead pidevalt kasvav nõudlus. Mängu käigus suurendasin etapiliselt kõiki investeerimisvõimalusi, sest kasvav nõudlus suurendab investeeringutesse tehtud kulutusi. Kui pitsa hind oli alguses 85.00 krooni, siis viimaseks faasiks kasvas juba 90.00 kroonini. Paari esimese etapi jooksul hakkasin koheselt suurendama investeeringuid turundusse ja mahutavusse, sest käibe suurendamiseks on vaja saada juurde kliente ja nende tulekul on vaja nad kõik ära mahutada. Seejärel tundus loogiline palgata juurde teenindajaid, et toime tulla suureneva klientide hulgaga ja parandada toidukvaliteeti, sest täis kõht on kõige parem reklaam. Vastavalt nõudluse suurenemisele, suurenesid ka tehtud investeeringud. Kogu perioodi vältel olid kõige väiksemad investeeringud interjööri, sest minu arvates oli see faktor kõige vähemtähtsam võimalikest
Tartu Kutsehariduskeskus Majutus- ja toitlustusosakond Turundus Tartu 2011 Turustuskontseptsioon: Turustuskontseptsiooni vahenditeks reklaam ja müük ning eesmärgiks kasum käibe kasvult. Tarbija ostab seda, mille vastu on tootja suutnud huvi äratada. Ülesandeks on müüa (sageli agressiivselt) kättesaadavatest ressurssidest toodetut. Võib tekkida vastuolu tarbijate soovidega. Turunduskontseptsioon: Firma peab uurima konkreetselt määratletud sihtturuvajadusi ja soove. Pakume nende vajaduste paremaid rahuldusvõimalusi kui seda teevad konkurendid. Organisatsiooni kõik tegevusvaldkonnad orjenteeritakse tarbija vajaduste rahuldamisele mille läbi, taotletakse
annaabi.ee 
