( 1+8 % ) 8a + ( ) ( 1+8 % )8 a =827600,83 € Kuna ülesandes on öeldud, et järgmine kupongimakse peaks toimuma homme, tähendab, et makse pole veel toimunud. See tõttu tuleks plaanipäraselt toimuma pidanud makse saadud 827600,83€ juurde liita. Ehk tulemuseks on V=827 600,83€+50 000€=877601,83€ Stenaarium 2: Kõik ei läinud nii nagu ootasime. Sinise joonega on aeg, mil riik ei maksa välja kupongiintresse. CF 1 CF 2 CF T F V B= 1+ 2 +…+ T+ ,
1. Mittetäieliku konkurentsi turul on ettevõtted hinnakujundajad. 2. Monopol ei kasuta ressursse efektiivselt, kuna kauba hind ei võrdu piirkuluga. 3. Monopolistliku konkurentsi korral ettevõte tavaliselt toodab ülalpool minimaalsete keskmiste kulude taset. 4. Võrreldes monopolistliku konkurentsi ettevõtet täieliku konkurentsi turul tegutseva ettevõttega, müüb monopolistliku konkurentsi turul tegutsev ettevõte kõrgema hinnaga väiksema tootmiskoguse. 5. Pikal perioodil ei saa monopolistliku konkurentsi firma majanduskasumit, kuna sisenemisbarjäärid puuduvad ja harru võib tulla uusi firmasid? 6. Oligopoolsel turul tegutsevad ettevõtted peavad oma tegevuse planeerimisel arvestama konkurentide käitumisega. 7. Millise oligopoli tüübiga on tegemist, kui konkurendid järgivad suurima turuosaga ettevõtte käitumist turul. Kas selleks on murtud nõudluskõvera, hinnaliidri või kartelli tüüpi käitumine? 8. Kui üks konkurentidest kasutab toote müümise...
3 11. Võlakirjade väärtuse leidmine 12. (Võlakirjade tootlus) Mille poolest erinevad hetketulusus (CY) ja tulusus tähtajani (YTM). Mida nad näitavad ja mille poolest erinevad? Võlakirja hetketulusus (Current Yield). See näitaja iseloomustab lühiajalist tulusust, sest võtab arvesse praegust turuhinda ning aastase kupongimakse (mitte kõiki tulevasi makseid). Ehk siis CY on võlakirja tootlus ajahetkel. YTM on tulumäär, mille investor teeniks, kui ta hoiab kupongvõlakirja kuni kustutamiseni enda käes ning reinvesteerib kõik kupongintressid kohe sama YTM alusel. YTM on teisisõnu lihtsalt diskontomäär, mis võrdsustab kõik võlakirjalt investorile laekuvad maksed hetke võlakirja turuväärtusega. Ehk siis mis hind kupongvõlakirjal kuni kustutustähtajani on. 13
Mida nad näitavad ja mille poolest erinevad? -YTM on tulumäär mille investor teeniks, kui ta hoiab kupongvõlakirja kuni kustutamiseni enda käes ning reinvesteerib kõik kupongintressid kohe sama YTM alusel. -YTM on teisisõnu lihtsalt diskontomäär, mis võrdsustab kõik võlakirjalt investorile laekuvad maksed hetke võlakirja turuväärtusega. -Hetketulusus (current yield)- See näitaja iseloomustab lühiajalist tulusust, sest võtab arvesse praegust turuhinda ning aastase kupongimakse (mitte kõiki tulevasi makseid). CY=C/V0 12. Mis on ja mida iseloomustab krediidireiting ning kuidas see on seotud võlakirja oodatava tootlusega? Krediidireiting iseloomustab oodatavat laenamise hinda, näitab emitendi riskitaset. 13. Mida peetakse silmas nn ,,erihuvide" all ettevõtte finantsaruandluse analüüsil? (näiteks kreeditor versus omanik) Kõik huvigrupid ei vaja ühtset informatsiooni. 14
Kordamisküsimused “Rahanduse alused” 1. Ettevõtte tegevuse rahanduslik eesmärk? Mis põhjustel peaks eelistama väärtuse maksimeerimist (ka aktsiahinna kasvu, omanike rikkuse suurendamist vms) kasumi või muu kasvatamisele? Ettevõtte tegevuse rahanduslik eesmärk on ettevõtte väärtuse maksimeerimine. Kasumit on võimalik teenida ka raamatupidamislikult, kuid ettevõtte väärtus kasvab peamiselt siis kui ta tulevikus teenib või vähemalt oodatakse teenivat rohkem vaba raha (free cash flow). Kasumisse on sisse arvestatud amortisatsioon, rahavood seda aga ei arvesta, lisaks on võimalik arvestada varusid erinevalt. Seega erinevad raamatupidamissüsteemid võimaldavad kasumi tulemust mõjutada. Kasum on leitud mineviku põhjal, rahavood peegeldavad ka tulevikuootusi. 2. Peamised finantsjuhtimise ja raamatupidamisarvestuse erisused? Tooge vähemalt kolm erinevust. Muuhulgas, mida tähendab väide „omakapitalil puudub kulu“ Raamatupidamisarvestu...
· võlakirja nimiväärtus (M), · kupongimaksete tihedus aastas (m), · kupongiintressimäär aastas ( k cr ), · kupongiintress aastas (C), · investori nõutav tulunorm aastas ( k d ), · võlakirjade kustutustähtaeg aastates (n). Kupongiintress leitakse järgmise valemiga: (3.1) C = M k cr . Võlakirjade puhul tuleb rangelt eristada kahte intressimäära tüüpi: kupongiintressimäär ja diskontomäär. Kupongiintressimäära on vaja seetõttu, et määrata kupongimakse. Diskontomäär võrdub kupongi- 6 Nii USA valitsuse üle 10aastaselt võlakirjalt (T-bond) kui ka võlakirjalt tähtajaga 110 aastat (T-note) makstakse võrdseid intressimakseid iga kuue kuu tagant. 52nädalane või lühema tähtajaga võlakiri (T-bill) on diskontovõlakiri, millelt intressimakseid ei maksta. 7 Seda tõestatakse võlakirja väärtuse alapeatükis. intressimääraga ainult juhul, kui võlakirja hind võrdub selle nimiväärtusega. Diskontomäär on tavaliselt
Koostatakse agentuuride poolt, tuntumad on Moody's ning Standard&Poor's. AAA kõrgeim. Baa-st allapoole tulevad spekulatiivsed võlakirjad. 14. (Võlakirjade tootlus) Mille poolest erinevad hetketulusus (CY) ja tulusus tähtajani (YTM). Mida nad näitavad ja mille poolest erinevad? Võlakirja hetketulusus (Current Yield). See näitaja iseloomustab lühiajalist tulusust, sest võtab arvesse praegust turuhinda ning aastase kupongimakse (mitte kõiki tulevasi makseid). Ehk siis CY on võlakirja tootlus ajahetkel. YTM on tulumäär, mille investor teeniks, kui ta hoiab kupongvõlakirja kuni kustutamiseni enda käes ning reinvesteerib kõik kupongintressid kohe sama YTM alusel. YTM on teisisõnu lihtsalt diskontomäär, mis võrdsustab kõik võlakirjalt investorile laekuvad maksed hetke võlakirja turuväärtusega. Ehk siis mis hind kupongvõlakirjal kuni kustutustähtajani on. 15
16. Võlakirjade hind ja intressimäär Raha omamise (likviidsuse) alternatiiv on hoida võlakirju, mis toovad intressitulu Võlakirja hind ja tulusus sõltuvad valitsevast intressitasemest turul. Võlakirjade hind ja intressimäär liiguvad vastupidistes suundades: Intressimäära risk: võlakirjade tulususe ja hinna muutust tänu intressitaseme muutusele turul Kupongvõlakirja hind ja turu intressimäära muutus kus Ct – kupongimakse perioodil P – võlakirja hind (fundamentaalne väärtus) N – lunastamisväärtus (reeglina võrdub nimiväärtusega) r – turu intressimäär n – perioodide arv kuni lunastamistähtajani YTM* – võlakirja tulusus tähtajani (ligikaudne) Võlakirjade puhul eristatakse tulumäärasid 1 Tulusus tähtajani (Yield-To-Maturity, YTM) 2. Tulusus kuni tagasiostuni (tagasikutsumiseni) (Yield-To-Call, YTC)
24. Võlakirjade hind ja intressimäär Raha omamise (likviidsuse) alternatiiv on hoida võlakirju, mis toovad intressitulu Võlakirja hind ja tulusus sõltuvad valitsevast intressitasemest turul. Võlakirjade hind ja intressimäär liiguvad vastupidistes suundades: Intressimäära risk: võlakirjade tulususe ja hinna muutust tänu intressitaseme muutusele turul Kupongvõlakirja hind ja turu intressimäära muutus kus Ct kupongimakse perioodil P võlakirja hind (fundamentaalne väärtus) N lunastamisväärtus (reeglina võrdub nimiväärtusega) r turu intressimäär n perioodide arv kuni lunastamistähtajani
Koostatakse agentuuride poolt, tuntumad on Moody's ning Standard&Poor's. AAA kõrgeim. Baa-st allapoole tulevad spekulatiivsed võlakirjad. 14. (Võlakirjade tootlus) Mille poolest erinevad hetketulusus (CY) ja tulusus tähtajani (YTM). Mida nad näitavad ja mille poolest erinevad? Võlakirja hetketulusus (Current Yield). See näitaja iseloomustab lühiajalist tulusust, sest võtab arvesse praegust turuhinda ning aastase kupongimakse (mitte kõiki tulevasi makseid). Ehk siis CY on võlakirja tootlus ajahetkel. YTM on tulumäär, mille investor teeniks, kui ta hoiab kupongvõlakirja kuni kustutamiseni enda käes ning reinvesteerib kõik kupongintressid kohe sama YTM alusel. YTM on teisisõnu lihtsalt diskontomäär, mis võrdsustab kõik võlakirjalt investorile laekuvad maksed hetke võlakirja turuväärtusega. Ehk siis mis hind kupongvõlakirjal kuni kustutustähtajani on. 15