Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Rahanduse kordamisküsimused 2018 (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida näitab efektiivsuspiir?
  • Mis on efektiivne portfell?
  • Mis on maksukilp?
  • Kuidas rakendatakse?
  • Kui laenukapitali hind?
  • Mis neid eristab?
KORDAMINE EKSAMIKS ( 2018 sügis)
Avatud küsimused (~4 küsimust), Mõistete tundmine (4-5 mõistet) (4 ülesannet + boonus).
  • Portfelliteooria põhimõisted ning seosed:
    spetsiifiline risk- (ka mittesüstemaatiline risk, hajutatav risk) kujutab endast ohtu, et väärtpaberi tulusus erineb oodatavast tulususest tänu konkreetse ettevõttega seotud teguritele. ( ootamatu käibelangus, juhtimisvead, konkurentide tegevus jne
    süstemaatiline risk- kujutab endast ohtu, et väärtpaberi tegelik tulusus erineb oodatavast tulususest tänu üldistele arengutele makromajanduses (majandustsükkel, rahapoliitika , kursside kõikumine jpm).
    -Suurema süstemaatilise riskiga on sellised väärtpaberid, mille hind ja tulusus liiguvad keskmisega (näiteks turuindeksiga) võrreldes võimendatult.
    -Väiksema süstemaatilise riskiga on seevastu sellised väärtpaberid, mille hind ja tulusus ei sõltu eriti turu keskmisest (näiteks turuindeksi) liikumistest.
    standardhälve riski mõõdikuna- statistiline näitaja, mis iseloomustab väärtpaberi riskantsust (ehk tulususe varieerumist). Mida suurem on standardhälve, seda suurem on risk.
    tulumäärade vaheline korrelatsioon - näitab väärtpaberite tulumäärade vahelist lineaarset seost.
    Korrelatsioon võib olla vahemikus [-1 ; +1]
    -Väärtus -1 viitab perfektsele negatiivsele seosele
    -Väärtus +1 viitab perfektsele positiivsele seosele
    -Väärtus 0 näitab, et seos üldse puudub kahe väärtpaberi tulumäärade vahel.
    -Praktikas on korrelatsioon positiivne, kuid harva väga lähedane ühele.
    riskide hajutamise positiivne efekt – hajutamine on oma portfelli erinevate väärtpaberite lisamine. Kuna enamasti käituvad väärtpaberite hinnad üksteise suhtes erinevalt, võimaldab hajutamine saavutada võrreldava tasemega tootluse palju efektiivsemalt (odavamalt) kui üksikusse väärtpaberisse investeerides.
  • Väärtpaberi riski saab mõõta muuhulgas standardhälbe ja beetaga. Selgitage, millal on õigustatud kummagi näitaja kasutamine.
    Kui on tegemist üksiku väärtpaberiga, siis vaatame standardhälvet, kui portfelliga, siis vaatame beetat. Beeta näitab, kui palju muutub väärtpaberi hind turu suhtes. Investeeringu süstemaatilise riski suurust mõõdetakse investeeringu beetakordajaga, spetsiifiline risk on beetakordaja puhul elimineeritud või väga väike. Standardhälbe puhul on tegemist veel hajutamata portfelliga või üksiku väärtpaberiga.
  • Mida näitab efektiivsuspiir ? Mis on efektiivne portfell ?
    Efektiivsuspiir on kujutatav kõverana ning selle järgi on võimalik leida kõik parimad tulu ja riski kombinatsioonid. On võimalik koostada efektiivsed portfellid, (vähima riskiga) iga portfelli oodatava tulususe saavutamiseks - efektiivsuspiir. Näiteks: me võime vähendada investeeringu riske, ilma et me kaotaksime tulususes. Efektiivse porftelli puhul, portfell sisaldab piisavat arvu aktsiaid , et spetsiifiline risk oleks hajutatud .
    Efektiivsuspiir on joon graafikul, kus on välja toodud tulu ja riski kombinatsioonid.
    Efektiivne turuportfell on portfell, kus väärtpabereid on piisavalt palju, et spetsiifiline risk oleks hajutatud.
  • Süstemaatiline risk vs spetsiifiline risk
    Süstemaatiline risk – (ka mitte hajutatav risk või tururisk ) kujutab endast ohtu, et väärtpaberi tegelik tulusus erineb oodatavast tulususest tänu üldistele arengutele makromajanduses (majandustsükkel, rahapoliitika, kursside kõikumine jpm)
    Spetsiifiline risk – (ka mittesüstemaatiline risk, hajutatav risk) kujutab endast ohtu, et väärtpaberi tulusus erineb oodatavast tulususest tänu konkreetse ettevõttega seotud teguritele. (ootamatu käibelangus, juhtimisvead, konkurentide tegevus jne)
  • CAPM võrrand ja selle komponendid ( riskivaba intress, beeta, tururiski preemia). Mida iseloomustab CAPM-i alusel leitud tootlus ?
    CAPM mudel kirjeldab, millist tootlust on investoril mõtet oodata väärtpaberilt (i), kui ta lisab selle oma hajutatud portfelli. Eksisteerib lineaarne seos.
    Beeta - väärtpaberi tulususe tundlikkus turuportfelli tulususe muutuste suhtes.
    Riskivaba intressimäär - intressimäär, mis kehtib turul ning mille väärtpaberite tulusus on 100% kindlusega ette teada.
    Tururiski preemia näitab, kui suurt tulu üle riskivaba intressimäära investorid ootavad, kui võetakse turu keskmine risk.
    CAPM mudel kirjeldab ühtset seost riski ja tulumäära vahel, mis kujuneb siis, kui turg on tasakaalus.
    Ri – väärtpaberilt i oodatav tootlus (tulusus)
    RF – riskivaba investeeringu tootlus
    Rm – turu oodatav keskmine tootlus (n turuindeksi tulumäär)
    (Rm – RF) – väljendab seega nn turu riskipreemiat
    Beeta – mõõdab väärtpaberi i süstemaatilise riski taset.
    Ri = Rf + β (Rm-Rf)
  • Mis on lisanduvad (inkrementaalsed) rahavood projektide hindamisel (tooge näiteid mis on lisanduv ja mis ei ole lisanduv rahavoog ?)
    Projekti vastuvõtmisel teenib projekt teatud tulu ning see tulu, mis kaasneb projekti vastuvõtmisega võrreldes tagasilükkamisega on lisanduv rahavoog. Näiteks suurem müügitulu, kulude efektiivsem jaotamine, vähenenud püsikulud.
    Olulised lisanduvad rahavood on vaid need RAHALISED SISSETULEKUD JA VÄLJAMINEKUD mis tekivad projekti vastuvõtmise tagajärjel võrreldes selle tagasilükkamisega
    Pöördumatud kulud, vältimatud kulud EI OLE lisanduv rahavoog. (Pöördumatud kulud (sunk costs ) – kulud on juba tehtud (või tehakse niikuinii) ning otsus projekt käivitada või tagasi lükata neid rahavooge enam ei mõjuta) (nt juba teostatud turu-uuring, varem soetatud tooraine soetusmaksumus jne)
  • Mis on maksukilp ? Miks Eesti praeguses situatsioonis selle positiivne mõju projekti rahavoogudele üldiselt puudub?
    Intressid ja amortisatsioon aitavad vähendada tulumaksu maksmist. Eestis ei maksustata kasumit, seega maksukilbi efekt on väiksem, kui muudes riikides võimaldab intresside ja amotisatsiooni EBITDA 'st maha lahutades vähendada maksusid. Eestis tekib tulumaksukohustus üldjuhul vaid dividendide väljamaksmisel. Rahavoogudes arvestatakse maksusid, kuid Eestis puhul rahavoogudesse seda arvestada pole vaja.
    Amortisatsiooni maksukilp = amortisatsioon x maksumäär (t)
    Intresside maksukilp = intressikulud * maksumäär (t)
  • Investeerimisprojekti lisanduvate rahavoogude hindamine: pöördumatud kulud, alternatiivkulud , kõrvalnähud, käibekapitali vajadus, üldkulud jmt reeglid
    • Pöördumatud kulud (sunk costs) – kulud on juba tehtud (või tehakse niikuinii) ning otsus projekti kohta neid ei muuda. Pöördumatud kulud Ei OLE lisanduv rahavoog. Näide: lisaks varasemale turu-uuringule näiteks juba tehtud uurimis- ja arendusväljaminekud, varem soetatud tooraine soetusmaksumus jms
    • Alternatiivkulud (opportunity costs) – alternatiivsetest investeerimisvõimalustest loobumisega kaasnev rahaline kaotus. (näiteks tootmises kasutatava laopinna võime välja rentida või maha müüa jne)
    • Kõrvalnähud - rahavood, mis tekivad juba olemasolevate projektide arvel või koosmõjul (n sünergia), st kui ühel ettevõttel on mitu projekti. o Müügikaotus – tullakse turule uue tootega , aga see võib kahju teha varasematele toodetele, kliendid hakkavad uusi tooteid eelistama. Ehk siis tõmbad endale ise vee peale. Müügikaotus ei pruugi olla oluline kui on tegemist tiheda konkurentsiga turul.
    • Käibekapitali vajadus - Investeering käibevaradesse (projekti käivitamine eeldab tavaliselt mitte ainult investeeringuid uutesse masinatesse ja seadmetesse ning nende paigaldusse ja koolitusse vaid ka puhtasse käibekapitali). Alustavate projektide probleem tihtilugu on kroonilised likviidsusprobleemid, sest käibekapitali vajadust pole osatud õigesti hinnata.
    • Üldkulud - Üldkulud ning nende jagamine võib tekitada kunstliku rahavoo. Olulised on vaid projektiga lisanduvad üldkulud ettevõtte tasemel.

  • Miks pole finantseerimiskulud (n intressid) lisanduvad rahavood?
    Intressid ei ole projektide puhul lisanduvad rahavood, sest finantseerimiskuludega arvestatakse projekti rahavoogude diskonteerimisega, mis on sisse arvestatud kapitali hinda.
  • Tasuvusaja meetod (mõiste, rakendamine ning plussid ja miinused)
    Tasuvusaeg on periood, mille jooksul oodatavate iga- aastaste rahavoogude summa ületab kulud. Firma määrab ise endale nõutava tasuvusaja. Kõik investeerimisprojektid, mis selle aja jooksul ära ei tasu, lükatakse tagasi.
    Plussid
    Miinused
    -Lihtne mõista
    - Arvestab seda, et hilisemad rahavood on riskantsemad rahavood
    -Rõhutab likviidsuse tähtsust
    -Võimalik saada lihtne kiirhinnang projektile
    -Ignoreerib raha ajaväärust
    -Vajab meelevaldset kriteeruimi (ajaperioodi, millega võrreldakse)
    -Ignoreerib rahavooge pärast kriteeriumi perioodi lõppu
    -Eelistab lühiajalisi projekte, järelikult uurimis ja arenguprojektide puhul raskem kasutada
  • NPV meetod (--’’--)
    NPV ehk Puhas nüüdisväärtus (Net Present Value , NPV) on investeeringu tuleviku rahavoogude nüüdisväärtuse ja tema maksumuse vahe. NPV'd rakendatakse ettevõtte projektide hindamisel. Kui NPV on >= 0, siis on mõistlik projekt vastu võtta, sest kõik, mis on suurem nullist suurendab juba ettevõtte väärtust ning projekt on tasuv.
    Plussid
    Miinused
    -Arvestab projekti riski ja ajaäärtusega
    -Arvestab kõigi lisanduvate rahavoogudega
    -Suudab järjestada eri projekte
    -Viib otseselt ettevõtte väärtust suurendavate otsusteni
    -Keerulisem tõlgendada ning teistele selgitada
    -EI võta arvesse uut informatsiooni (ning uusi võimalusi) peale projekti käivitamist
    -Eeldab, et ettevõttel on piisavalt ressursse, et finantseerida kõiki positiivse NPV-ga projekte
  • IRR meetod (--’’--)
    Sisemine tasuvusmäär (Internal Rate of Return, IRR) on diskontomäär, mille kasutamine diskonteerimisel võrdsustab investeeringu puhta nüüdisväärtuse (NPV) nulliga ning iseloomustab projekti raames tehtud investeeringute tootlust. Projekt tuleb vastu võtta, kui selle sisemine tasuvusmäär (IRR) ületab projekti nõutavat tasuvusmäära ( r, ehk kapitali hinda), st IRR ≥ r IRR vastab diskontomäärale (k), mil projekti NPV = 0
    Kui IRR >= kapitali hind ( WACC ), võib projekti investeerida.
    Kui IRR
    Plussid
    Miinuesed
    -Tihedalt seotud NPV-ga, tavaliselt viib samale järeldusele
    -Lihtne mõista ja teistele mõistetavaks teha
    -Ebatavaliste rahavoogude puhul võib saada mitu tulemust või üldse mitte toimida
    -Võib viia valedele järeldustele üksteist välistavate projektide hindamisel
  • Ekvivalentne annuiteet ja selle rakendamise vajadus projektide hindamisel
    Ekvivalentne annuiteet on meetod, mida kasutatakse üksteist välistavate ja ebavõrdse pikkusega investeeringute vahel valimiseks. Kapitali hind võtab intresse arvesse. Kõigepealt peab rahavoog olema piisav, siis vaatleme kuidas seda finantseerida.
  • Mis on kapitali hind (WACC) ja kuidas seda hinnatakse ja kuidas rakendatakse?
    WACC – weighted average cost of capital ehk kaalutud keskmine kapitali hind
    Lihtsustatult on WACC ettevõtte minimaalne nõutav tulumäär investeeringutelt. Firma vaatenurgast, ettevõtte soov teenida tulu, et rahuldada finantseerijaid antud riskitaseme juures. Investorite poolt nõutav tulusus ongi firmale kapitali hinnaks, kui firma ei paku sellist tulu, siis investorid raha ei anna.
    Kasutatakse:
    Investeeringute eelarvestamisel (projektide analüüs):
     Projekti IRR (või MIRR ) peab ületama kapitali hinda. Kui kapitali hind on suurem või vähemalt võrdne, siis tasub projekt vastu võtta.
     NPV arvutamisel kasutatakse diskontomäärana (sisuliselt ka projekti rahavoogude re-investeerimismäärana)
    Finantseerimisallikate valimisel(kapitali struktuuri kujundamisel)
     Püütakse kapitali struktuuri kujundada selliselt , et viia ettevõtte kapitali hind praeguse või planeeritava riskitaseme juures miinimumini
    Ettevõtte väärtuse hindamisel
     Vabad rahavood ettevõttele ( FCFF ) kasutamisel väärtuse hindamisel on WACC diskontomääraks.
    Hinnakujundus (n Tallinna Vesi, elektrienegia võrguteenus näide jne)
     Mõõdab nn kapitalikulu komponenti hinnas . Hind peab olema nii palju kõrgem et tagasi teenida ka investeeringute kapitali hind.
  • Kas olete nõus väitega et samas ettevõttes on omakapitali hind alati kõrgem kui laenukapitali hind? Põhjendage.
    Jah, sest omakapital on alati seotud kõrgema riskiga. Kui mõelda pankrotile, siis ettevõtete omanike nõuded rahuldatakse viimases järjekorras.
  • Miks on ettevõttel reeglina mõistlik kasutada omakapitali kõrval ka võõrkapitali?
    Kuna omakapitali hind on reeglina kõrgem võõrkapitali hinnast. Võõrkapitali hind toob kapitali (WACC) allapoole, seega projekti tasuvus muutub. Kui kogu projekt rahastada kõrge nõutava omakapitali hinnaga, siis projekt muutub oluliselt kallimaks.
  • tähtajani (YTM) kui laenukapitali hinna komponent
    YTM on tulumäär mille investor teeniks, kui ta hoiab kupongvõlakirja kuni kustutamiseni enda käes ning reinvesteerib kõik kupongintressid kohe sama YTM alusel.
    Kus: C – kupongmaksed (aastas); F – nimiväärtus; V0 – turuväärtus; T - aastad kustutamiseni
    NB! Võlakirja tulusus tähtajani on tinglik aastane tootlus mida investor teeniks kui ta soetaks võlakirja tänase turuhinnaga ning hoiaks väärtpaberit kustutamiseni, samal ajal kupongid re-investeerides.
    Oma olemuselt on YTM sama mis investeerimisprojektide puhul IRR.
  • Kuidas rakendatakse kapitali hinda NPV ja IRR meetodite puhul
    NPV arvutamisel kasutatakse diskontomäärana (sisuliselt ka projekti rahavoogude re-investeerimismäärana)
    IRR puhul minimaalne nõutav tulumäär.
  • Iseloomustage kompromissi ning finantshierarhia teooriad ettevõtte kapitali struktuuri kujunemisel
    Kompromissiteooria:
    Võime lisada ettevõtte nn pankrotikulud
     D/E suurenemisega kasvab ka pankroti tõenäosus
     Seega suurenevad ka oodatavad pankroti kulud 9
     Seega, teatavast D/E tasemest alates tekib tasakaal lisanduva intressikilbi positiivse väärtuse ning oodatavate pankrotikulude vahel.
     Sellest punktist alates hakkab ettevõtte väärtus kahanema, kui võõrkapitali osakaal veelgi kasvab
    Otsesed pankrotikulud – kohtukulud, halduri tasu ja vajalikud kulutused jms
    Kaudsed pankrotikulud – näiteks juhtkonna suur tähelepanu pankroti vältimisele – mitte keskendumine põhitegevusele jpm
    Kompromissiteooria jõuab järelduseni, et ettevõttel eksisteerib optimaalne kapitali sihtstruktuur!!!!!!
    1. Mingil määral on laenamine kindlasti kasulik
    2. Liiga palju laenamist on kulukas (intressitõus ja pankrotikulud)
    3. On olemas optimaalne kogus laenu.
    - mille puhul WACC on minimaalne,
    - ettevõtte väärtus maksimaalne
    Ettevõte laenab seni, kuni maksusääst järgmiselt laenukroonilt on võrdne kuluga , mis tuleneb finantsraskustesse sattumise tõenäosuse suurenemisest.
    Finantshierarhia teooria
    Põhineb informatsiooni asümmeetria eeldusel – ettevõtte juhtkond on paremini informeeritud kui aktsionärid Investoritel võib olla põhjendatud või ka põhjendamata kartus , et aktsiate emissioon võib olla halb uudis ettevõtte kohta – näiteks võidakse arvata et juhtkond (ning aktsionäride sisering) soovib väliste aktsionäridega jagada ettevõtte oodatavat kahjumit või siis ära kasutada hetke soodsat turulukorda.
    Eeltoodust tulenevalt võivad investorid oodata täiendavat kompensatsiooni madalama aktsia hinna näol. See omakorda aga tõstab omakapitali hinda ettevõtte jaoks.
    Ettevõtted priotiseerivad finantseerimisallikaid tulenevalt nn väikseima vastupanu põhimõttest tulenevalt. Sisemised allikad kasutatakse kõigepealt (säilitatud tulu), siis võimalusel laenukapital ning alles seejärel emiteeritakse uusi aktsiaid. Kirjeldab ennekõike suurte ja stabiilsete ettevõtete kapitalistruktuuriotsuseid.
  • Milles väljenduvad finantsraskustesse sattumise kulud ja kuidas see mõjutab ettevõtte kapitali struktuuri
    Finantsraskustesse sattumise kulud on kulud mis kaasnevad kui ettevõttel tekivad raskused oma kohustuste täitmisega.
    Mõned näited kuludest: Mitte optimaalsete otsustega kaasnevate kulude mõju ettevõtte väärtusele. Raskused lepingute sõlmimisel tarnijatega. Klientide kaotus. Otsesed pankrotikulud
    Võib eeldada, et finantsraskustesse sattumise kulud kasvavad kui ettevõte kasutab rohkem võõrkapitali
    Mõju: Finantsraskustesse sattumise kulud vähendavad ettevõtte väärtust ning seega vähendavad laenude ning maksude positiivset mõju ettevõtte kapitali hinnale.
    Nimetatud kulud mõjutavad ka laenude hinda ning omanike nõutavat tulumäära
    Järeldus: eksisteerib iga ettevõtte jaoks optimaalne kapitali struktuur, mille puhul ettevõte kapitali hind on madalaim võimalikest ning ettevõtte väärtus on seeläbi maksimeeritud.
  • Info asümmeetria ja ettevõtte välise finantserimise kulukus ( external finance premium )
    informatsiooni asümmeetria– ettevõtte juhtkond on paremini informeeritud kui aktsionärid
    Investoritel võib olla põhjendatud või ka põhjendamata kartus, et aktsiate emissioon võib olla halb uudis ettevõtte kohta – näiteks võidakse arvata et juhtkond (ning aktsionäride sisering) soovib väliste aktsionäridega jagada ettevõtte oodatavat kahjumit või siis ära kasutada hetke soodsat turulukorda.
    Eeltoodust tulenevalt võivad investorid oodata täiendavat kompensatsiooni madalama aktsia hinna näol. See omakorda aga tõstab omakapitali hinda ettevõtte jaoks. (ingl external financing premium)
  • Mõisted: fondiemissioon, aktsiasplit , aktsiate tagasiost vs rahaline dividend .
    Fondiemissioon - aktsiakapitali suurendamine (ka vähendamine võimalik!) omakapitali arvelt ilma täiendavate sissemakseteta. Fondiemissiooni puhul aktsiate märkimist ei toimu ja uusi aktsiaid omandavad ainult olemasolevad aktsionärid. Ettevõtte finantsseisund ei muutu.
    Aktsiasplit - aktsiate nimiväärtuse vähendamine, ilma et aktsiakapitali summa muutuks.
    Aktsiate tagasiost - alternatiiv dividendide maksmisele, kus aktsionäridel on võimalus valida, kas saada rahalist tulu või suurendada oma osalust ettevõttes.
    cum-dividend - tähendab aktsiat koos dividendiga, seega cum-dividend’i kuupäev märgib viimast kauplemispäeva, mil ostetud aktsial on veel õigus dividendidele.
    ex-dividend - tähendab, et aktsial ei ole enam õigust dividendile. Ex-dividend’i kuupäeval langeb aktsia hind dividendi võrra.
  • Tuletisväärtpaberi mõiste
    Tuletisväärtpaberid on finantsinstrumendid, mille väärtus sõltub alusvara liikumisest . See tähendab, et tuletisväärtpaberi ehk derivatiivi hind sõltub mõne teise instrumendi hinna liikumisest. Tuletisväärtpabereid võib kasutada nii spekuleerimiseks kui ka riskide maandamiseks.
  • Optsioonid ja nendega seotud põhimõisted
    • Optsioon on tuletisväärtpaber, mis annab selle omanikule õiguse osta või müüa optsiooni väljaandjale finantsvara varem kindlaksmääratud ajal ja hinnaga. Optsioon annab omanikule (ostjale) õiguse aga mitte kohustuse teostada mingi tehing
    • Call ehk ostuoptsioon annab omanikule õiguse osta kindlaks määratud ajal tulevikus kindel kogus finantsvara varem kokkulepitud hinnaga (tehinguhind ehk strike price ).
    • Put ehk müügioptsioon annab omanikule õiguse müüa kindlaks määratud ajal tulevikus kindel kogus finantsvara varem kokkulepitud hinnaga (tehinguhind ehk strike price).
    • Tehinguhind ehk täitmishind ehk rakendushind
    • Optsiooni kirjutama
    • Optsiooni kirjutaja- tehingu osapool, kellel on kohustus talitada vastavalt optsiooni ostja nõudmistele. Optsiooni kirjutaja on osapool, kes müüs optsiooni ostjale õiguse sooritada mingi tehing.
    • Rahas ja rahast väljas optsioon- Ostuoptsioon on rahas siis alusvara turuhind ületab aegumisel tehinguhinda ja vastupidi. Müügioptsioon on rahas siis kui alusvara turuhind on optsiooni aegumisel madalam kui tehinguhind ja vastupidi. Rahast väljas ja raha peal optsiooni sisemine väärtus on null.
    • Optsiooni preemia ehk hind on summa, mille optsiooni ostja maksab optsiooni väljaandjale lepingu sõlmimisel
    • Euroopa tüüpi optsioon – ostja saab oma õigusi kasutada vaid optsiooni lõppemispäeval
    • Ameerika tüüpi optsioon – ostja saab oma õigusi kasutada kogu optsiooni eluea jooksul
    • Alusvara -vara, mille ostmiseks või müümiseks tulevikus annab optsioon õiguse nt aktsia, indeks, tooraine, valuuta , võlakiri, intressimäär, futuurileping
    • Sisemine väärtus- positiivne vahe optsiooni tehinguhinna ja alusvara turuhinna vahel
    • Ajaväärtus

    Optsiooni hind (preemia) = sisemine väärtus + ajaväärtus
    Üks optsioonileping on tehtud enamasti 100-le aktsiale
    LONG CALL - pikk positsioon ostuoptsioonis ehk omatakse ostuoptsiooni
    SHORT CALL - lühike positsioon ostuoptsioonis ehk ollakse välja kirjutanud ostuoptsiooni
    LONG PUT - pikk positsioon müügioptsioonis ehk omatakse müügioptsiooni
    SHORT PUT lühike positsioon müügioptsioonis ehk ollakse välja kirjutanud müügioptsiooni
  • Selgitage, mis on reaaloptsioon. Tooge näiteid
    Erinevates projektides peituvaid võimalusi nimetatakse reaaloptsioonideks, eristamaks neist finantsoptsioonidest.
    Projekti väärtuseks on tema NPV, millele lisandub temas peituvate reaaloptsioonide väärtus
    Reaaloptsiooni väärtuse lisamine NPV-le võib muuta projekti tootlust oluliselt, muutes mõnikord ka negatiivse NPV-ga projekti positiivse väärtusega projektiks!
    Reaaloptsioonide liigid:
    Laienemis- ja viivitusoptsioonid
    • Laiendada tootmist, kui toode osutub populaarseks.
    • Sarnased on ka viivitusoptsioonid, st võimalus viivitada (nt omades kaevandamisõigust või hoonestusõigust), kuni tegevus muutub kasumlikuks.

    Loobumisoptsioonid
    • Võimalus edutu projekt lõpetada. Lahendame koos.
    • Aktsionäridel on võimalus võla tagasimaksmisest taganeda, mis väljendub piiratud vastutuses pankroti korral.

    Täiendavad investeerimisoptsioonid
    • Sarnanevad laienemisoptsioonidega, kuid keerulisemad (nt. filmiõiguste edasine kasutamine mänguasjade tootmises vms).

    Paindlikkuse optsioonid
    • Võimalus kasutada mitmeid tootmissisendeid (nt mitmesugused energiaallikaid tootmisliini käitamiseks) või mitme toote tootmine sama sisendiga

  • Forwardi ja futuuri mõisted, mis neid eristab?
    Futuurleping on leping ostja ja müüja vahel, milles:
    1. Ostja kohustub ostma mingi vara kindlaks määratud hinnaga kindlaks määratud ajal
    2. Müüja kohustub müüma mingi vara kindlaks määratud hinnaga kindlaks määratud ajal.
    3. Kõik futuuri tingimused peale hinna on standardiseeritud (nt alusvara kogus, aegumistähtajad, lepingu suurus jne)
    4. futuuri alusvara tarnetingimused on kindlaks määranud vastav börs, kus selle futuuriga kaubeldakse.
    Forwardleping
    - Forwardi puhul seatakse tingimused läbirääkimiste teel, pole standardiseeritud
    - Forward lepingul pole kliiringkeskust ( krediidirisk )
    - Järelturgusid praktiliselt pole või on väga õhukesed.
    - Ei kaubelda börsil (on over-the- counter market (OTC), ehk letiturg)
  • Futuuridega kauplemise põhimõte börsil ning seotud mõisted
    Futuuridega kaubeldakse vaid futuuribörsidel. Kõik futuuri tingimused peale hinna on standardiseeritud ning futuuri alusvara tarnetingimused on kindlaks määranud vastav börs, kus selle futuuriga kaubeldakse. Standardiseeritakse näiteks lepingu aluseks oleva alusvara kogus, aegumistähtajad, iga-päevane kasumi/ kahjumi arvestus (marking to market) jne
    • Futuuri hind- hind, millega tehing tulevikus toimub
    • Väärtuspäev- päev, millal kokku lepitud tehing toimub
    • Arveldus- lepingu lõppemisel toimub arvelduse viis- cash settlement (enamasti), physical settlement (harva)
    • Alusvara- Vara, mida väärtuspäeval futuurihinnaga ostetakse/müüakse
    • Pikk positsioon- võtab futuuri ostja
    • Lühike positsioon- võtab futuuri müüja
      • Futuuri ostja saab kasu, kui alusvara hind tõuseb
      • Futuuri müüja saab kasu, kui alusvara hind langeb
    • futuuri alustamise tagatisnõue- lepinguga kauplemiseks deponeeritav tagatissumma. Tagatis võimaldab kasutada suurt võimendust
    • Tehingu garanteerimine- tehing garanteerib arvelduskoda

  • Valuuta spot kurss - hetkel noteeritud hind kohe täitmiseks (reaalselt toimub arveldamine kuni 2 päeva jooksul, ingl settlement)
  • Valuuta forwardkurss - tulevikutehingu täna kokku lepitud kurss. Näiteks lepitakse kokku osta dollareid kursiga EUR/USD=1,4457 kahe kuu pärast. Kui tänane kurss on 1,4256 siis on oodata euro kursi tõusu …… punkti võrra. Viimase puhul öeldakse ka et tegemist on forwardkursi preemiaga ( sport kursi suhtes) 201 punkti. Vastupidisel juhul aga diskontoga.
  • (kaetud) intressipariteet ning kuidas see seob spot ja forwardkursid
    On fundamentaalseim seos finantsturgudel. Nagu rahvusvahelise Fisheri efekti puhul, IRP kirjeldab seoseid intressimäärade vahel. Kuid, erinevalt Fisheri valemist , kus lähtutakse oodatavast SPOT valuuta-kursist, lähtutakse oodatavast forwardkursist. Täna kaubeldavad forwardlepingud peavad väljendama intressimäärade erinevusi.
  • Forwardite ning optsioonide kasutamine valuutariskide maandamisel.
    Forwardite kasutamine riskide maandamisel:
    Kreditoorne võlgnevus: Kui e/v on tulevikus välisvaluutas võlgu, siis võib ettevõte sõlmida forwardlepingu valuuta ostuks tulevikus tänase forwardkursi alusel. (Pikk positsioon forwardlepingus)
    Debitoorne võlgnevus: Kui e/v ootab tulevikus makset välisvaluutas, siis sõlmitakse forwardleping valuuta müüügiks tulevikuks tänase forwardkursi alusel (Lühike positsioon forwardlepingus) Optsioonide kasutamine: näit aktsiapositsiooni kindlustamine müügioptsiooniga, valuutaoptsioonide ostmine valuutariski maandamiseks jpt)
  • Ettevõtte ostu/müügitehinguga kaasnev tehingutsükkel ja selle komponendid (vt külalisloeng)
    Hindamine -> nõuetekohane hoolsus -> müügileping -> arvelduskonto ülevaade -> ostuhinna jaotamine –>peale ühinemise integratsioon
  • Lähenemised ettevõtte väärtuse hindamisele. Tulumeetod, turumeetod ja kulumeetod (vt külalisloeng)
    Turumeetod
    aluseks võrreldavad noteeritud ettevõtted või võrreldavate ettevõtetega toimunud tehingud . Mida sarnasem on võrreldava ettevõtte suurus, tootevalik, asukoht ja muud näitajad, seda sarnasem peaks olema võrreldava ettevõtte väärtus.
    kasutatakse sageli suhtarve, millest kõige levinumad on P/E, P/B, P/S, EV/sales ja EV/EBITDA
    Turumeetodi kasutamine on kiire ja mõistlik lahendus, kui leidub piisav hulk sarnaseid ettevõtteid, mille kohta on vajalikud andmed kättesaadavad
    Tulumeetod
    Tulumeetodi kasutaja analüüsib ettevõtte väärtuse leidmiseks seda, milline on ettevõtte eeldatav võimekus genereerida tulevikus rahavooge.
    Üks võimalus on kasutada diskonteeritud rahavoogude meetodit (discounted cash flow ehk DCF), mis jaguneb kaheks mudeliks:
    • vabad rahavood omanikule (free cash flow to equity ehk FCFE ) ja
    • vabad rahavood ettevõttele (free cash flow to firm ehk FCFF).

    Kulumeetod
    Taastamis- või asendusväärtus
    Kasutatakse peamiselt varade kontekstis, mis ei tooda rahavoogu
    Investor ei ole varade eest nõus maksma rohkem kui on nende varade asenuds- või taastamisväärtus
    Varade turuväärtus
    Kasutatakse nt ettevõtte likvideerimisel
    Iga eraldiseisva vara turuväärtus hinnatakse eraldiseisvalt kasutades korrektset meetodit
  • Vabad rahavood ettevõttele (FCFF)? Mida see näitaja iseloomustab?
    Vaba rahavoog ettevõttele (free cash flow to firm, FCFF) - Ettevõtte poolt teenitud rahavoog mille arvelt saab maksta omanikele nii dividende kui ka kreeditoridele intresse ning teenindada ettevõtte laene . Teenindatakse omanikke kui ka võlausaldajaid.
  • P/E, P/B ning EV/EBITDA suhtarvud ja nende tõlgendamine
    Iseloomustab kui mitu korda on aktsinärid nõus maksma aktsia eeest ühe puhaskasumi aktsia kohta
    Kus P on price ja Book on aktsia bilansiline väärtus ( varad -kohustused)/aktsiate arv
    Aktsia bilansilise väärtuse võrdlemine aktsia turuhinnaga
    Teoreetiliselt võiks P/B suhtarv olla vähemalt 1, sest siis maksaks aktsia täpselt samapalju, kui on bilansilist netovara aktsia kohta. Kui ettevõttel on kasvupotentsiaal, võiks see suhtarv olla ühest suurem.
    EBITDA=kulumieelne ärikasum+kulum
    Indikeerib tasuvusaja pikkust
  • Vasakule Paremale
    Rahanduse kordamisküsimused 2018 #1 Rahanduse kordamisküsimused 2018 #2 Rahanduse kordamisküsimused 2018 #3 Rahanduse kordamisküsimused 2018 #4 Rahanduse kordamisküsimused 2018 #5 Rahanduse kordamisküsimused 2018 #6 Rahanduse kordamisküsimused 2018 #7 Rahanduse kordamisküsimused 2018 #8 Rahanduse kordamisküsimused 2018 #9 Rahanduse kordamisküsimused 2018 #10 Rahanduse kordamisküsimused 2018 #11 Rahanduse kordamisküsimused 2018 #12 Rahanduse kordamisküsimused 2018 #13 Rahanduse kordamisküsimused 2018 #14
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2019-03-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 159 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kasjutajanimi Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Rahanduse kordamisküsimuste vastused 2015
    24
    docx

    Rahanduse kordamisküsimuste vastused 2015

    Kordamisküsimused “Rahanduse alused” 1. Ettevõtte tegevuse rahanduslik eesmärk? Mis põhjustel peaks eelistama väärtuse maksimeerimist (ka aktsiahinna kasvu, omanike rikkuse suurendamist vms) kasumi või muu kasvatamisele? Ettevõtte tegevuse rahanduslik eesmärk on ettevõtte väärtuse maksimeerimine. Kasumit on võimalik teenida ka raamatupidamislikult, kuid ettevõtte väärtus kasvab peamiselt siis kui ta tulevikus teenib või vähemalt oodatakse teenivat rohkem vaba raha (free cash flow). Kasumisse on sisse arvestatud amortisatsioon, rahavood seda aga ei arvesta, lisaks on võimalik arvestada varusid erinevalt. Seega erinevad raamatupidamissüsteemid võimaldavad kasumi tulemust mõjutada. Kasum on leitud mineviku põhjal, rahavood peegeldavad ka tulevikuootusi. 2. Peamised finantsjuhtimise ja raamatupidamisarvestuse erisused? Tooge vähemalt kolm erinevust. Muuhulgas, mida tähendab väide „omakapitalil puudub kulu“ Raamatupidamisarvestus

    Rahanduse alused
    Raha ja pangandus
    19
    docx

    Raha ja pangandus

    EKSAMIKS 1. Ettevõtte tegevuse rahanduslik eesmärk? Mis põhjustel peaks eelistama väärtuse maksimeerimist (ka aktsiahinna kasvu, omanike rikkuse suurendamist vms) kasumi või muu kasvatamisele? Ettevõtte tegevuse peamiseks eesmärgiks on ettevõtte väärtuse maksimeerimine. Raamatupidamislik käsitlus (finantsraamatupidamine) on ennekõike kasumikeskne. Ettevõtte väärtus kasvab ennekõike siis kui ta teenib või oodatakse teenivat tulevikus rohkem vaba raha (free cash flow). Paljudel juhtudel võib ettevõtte kasum olla küll positiivne, aga seejuures on omanike nõutav tulu negatiivne. Kasum ei võta arvesse paljusid asju sealhulgas ka omanike nõutavat tulu. Kasumis olev ettevõtte ei pruugi alati olla edukas, seetõttu peaks eelistama väärtuse maksimeerimist. 2. Peamised finantsjuhtimise ja raamatupidamisarvestuse erisused? Tooge vähemalt kolm erinevust. Muuhulgas, mida tähendab väide ,,omakapitalil puudub ku

    Rahandus ja pangandus
    Rahanduse alused
    15
    docx

    Rahanduse alused

    1. Sissejuhatav loeng 1. Ettevõtte tegevuse rahanduslik eesmärk? Mis põhjustel peaks eelistama väärtuse maksimeerimist (ka aktsiahinna kasvu, omanike rikkuse suurendamist vms) kasumi või muu kasvatamisele? Ettevõtte tegevuse peamiseks eesmärgiks on ettevõtte väärtuse maksimeerimine. Raamatupidamislik käsitlus (finantsraamatupidamine) on ennekõike kasumikeskne. Ettevõtte väärtus kasvab ennekõike siis kui ta teenib või oodatakse teenivat tulevikus rohkem vaba raha (free cash flow). Paljudel juhtudel võib ettevõtte kasum olla küll positiivne, aga seejuures on omanike nõutav tulu negatiivne. Kasum ei võta arvesse paljusid asju sealhulgas ka omanike nõutavat tulu. Kasumis olev ettevõtte ei pruugi alati olla edukas, seetõttu peaks eelistama väärtuse maksimeerimist. 2. Peamised finantsjuhtimise ja raamatupidamisarvestuse erisused? Tooge vähemalt kolm erinevust. Muuhulgas, mida tähendab

    Rahanduse alused
    Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus
    47
    docx

    Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus

    1. Sissejuhatav loeng 1. Ettevõtte tegevuse rahanduslik eesmärk? Mis põhjustel peaks eelistama väärtuse maksimeerimist (ka aktsiahinna kasvu, omanike rikkuse suurendamist vms) kasumi või muu kasvatamisele? Ettevõtte tegevuse peamiseks eesmärgiks on ettevõtte väärtuse maksimeerimine. Raamatupidamislik käsitlus (finantsraamatupidamine) on ennekõike kasumikeskne. Ettevõtte väärtus kasvab ennekõike siis kui ta teenib või oodatakse teenivat tulevikus rohkem vaba raha (free cash flow). Paljudel juhtudel võib ettevõtte kasum olla küll positiivne, aga seejuures on omanike nõutav tulu negatiivne. Kasum ei võta arvesse paljusid asju sealhulgas ka omanike nõutavat tulu. Kasumis olev ettevõtte ei pruugi alati olla edukas, seetõttu peaks eelistama väärtuse maksimeerimist. 2. Peamised finantsjuhtimise ja raamatupidamisarvestuse erisused? Tooge vähemalt kolm erinevust. Muuhulgas, mida tähendab väid

    Majandus
    Rahanduse alused - eksamiküsimused vastustega 2011
    11
    doc

    Rahanduse alused - eksamiküsimused vastustega 2011

    Kordamisküsimused õppeaines "Rahanduse alused" (2011) 1. Peamised finantsjuhtimise ja raamatupidamisarvestuse erisused? Tooge vähemalt kolm erinevust. Muuhulgas, mida tähendab väide ,,omakapitalil puudub kulu" Raamatupidamisarvestus Finantsjuhtimine · Minevik · Suunatud tulevikku · Ei arvesta riske · Riskianalüüs · Kasum on primaarne · Rahavoog on tähtis · Bilansiline väärtus · Turuväärtus · Kindlad reeglid ja seadused · Väärtuse loomine ,,Omakapitalil ei ole kulu" ­ Raamatupidamisarvestus Kasumiaruanne ei kajasta alternatiivkulusid. Isegi küllalt suur positiivne kasum võib olla omanike perspektiivist ebapiisav. 2. Selgitage, mis teguritest tulevana on rahaühiku tänane väärtus suurem kui tulevikus. · Indiviidid eelistava

    Rahanduse alused
    Rahandus
    30
    doc

    Rahandus

    Silvia Kuusk Kordamisküsimused aines Rahandus (2009): Mis on ettevõtte kõrgeim eesmärk ja kuidas seda saavutatakse? Kaasaegses rahandusteoorias on jõutud ühisele seisukohale, et ettevõtte kõrgeim (peamine) eesmärk on tema aktsionäride ehk siis ettevõtte omanike rikkuse maksimeerimine, mida mõõdetakse pikaajalise aktsia väärtusega (NB! Aktsia tegelik turuhind ei ole ettevõtte kontrolli all). Kõik otsused, mis võetakse vastu ettevõtte juhtkonna poolt, peavad olema suunatud toetama seda üheselt seatud eesmärki. Sealjuures, omanike kogurikkust mõõdetakse ettevõtte omakapitali turuväärtuse järgi (s.o. aktsiate turuväärtus käigusolevate aktsiate arv). Seega, ettevõtte, aga miks mitte ka üksikisiku, kõige olulisemaks tegevuseks kujuneb väärtuse loomine (value creation) ­ ükskõik mida ka ette ei võeta, lõppeesmärgiks peab olema, et see tegevus looks ettevõttele

    Majandus
    Rahanduse küsimuste vastused
    16
    doc

    Rahanduse küsimuste vastused

    1. Raamatupidamise ja rahanduse erinevused: Raamatupidamine: Mõõdav ettevõtte seisundit ja selle lähiminevikku; Standardiseeritud; Agreeritud info; Raha on raha; Raamatupidamine huvitub: Aruandlusest; Investorsuhetest; Välistest huvidest; Rahandus: Tulevikkus suunatud; Objektspetsiifiline; Segmenteeritud info; Rahandus keskendub: Kontrollile; Tulemusele; Probleemide identifiteseerimisele 2. Ettevõtte Rahanduse 7 põhipostulaati: · Firma eesmärgiks on turuväärtuse maksimeerimine : (Ressursside omandamine; juhtimine; finantseerimine) (komponentide efektiivsuse hihdamine) (firma väärtus = aktsiate väärtus + võlakirjade väärtus e. V=S+B) e. siis teisisõnu: Kontrollida ressursside omamist, mida ja kui palju vaja läheb; ilma juhtimiste ei jõua kuhugi; valmisolek finantseerimiseks;

    Rahvusvaheline rahandus
    Finantsjuhtimise üldkursus - kordamisküsimused
    11
    docx

    Finantsjuhtimise üldkursus - kordamisküsimused

    1. Raamatupidamise ja finantsjuhtimise erinevus RAAMATUPIDAMINE FINANTSJUHTIMINE AJAHORISONT Minevikku vaatav Tulevikku suunatud RISKIANALÜÜS Veidi Korralik riskiarvestus FINANTS ARUANDED Rõhk koostamisel Rõhk kasutamisel otsustusprotsessis NÄITAJAD Puhaskasum Rahavoog 2. Finantsjuhi peamised otsustusvaldkonnad a) Pikaajaliste investeeringute planeerimine ja juhtimine. Kuhu investeerida? ­ projektid, seadmed, masinad, hooned b) Finantsstruktuuri juhtimine. Firma laenu- jaomakapitali suhe. Kust leida raha investeeringute finantseerimiseks? · Olemasolev raha (jaotamata kasum) · Välisfinantseering: emiteeritud uued aktsiad, võlakirjad, pangalaen. c) Käibekapitali juhtimine. Firma käibevarade ja lühiajali

    Finantsjuhtimise üldkursus




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun