Kes kontrollib meediat ja kellehuvides?

Vastus leiad õppematerjalist: McQuail "Massikommunikatsiooniteooria"

Kelle versiooni maailmast sotsiaalset reaalsust esitatakse?

Vastus leiad õppematerjalist: McQuail "Massikommunikatsiooniteooria"

Kui efektiivne on meedia valitud eesmärkide saavutamisel?

Vastus leiad õppematerjalist: McQuail "Massikommunikatsiooniteooria"

Kuidas on korraldatud juurdepääs meediale?

Vastus leiad õppematerjalist: McQuail "Massikommunikatsiooniteooria"

McQuail "Massikommunikatsiooniteooria" (2)

Tartu Ülikool - Meedia - Sissejuhatus kommunikatsiooni ja meediasse

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Millest sõltub meedia tähtsus ühiskonnas ?
Mida kellele millise kanali kaudu ja missuguse mõjuga?
Kes kontrollib meediat ja kellehuvides?
Kelle versiooni maailmast sotsiaalset reaalsust esitatakse?
Kui efektiivne on meedia valitud eesmärkide saavutamisel?
Kuidas on korraldatud juurdepääs meediale?

Sissejuhatus meediasse ja kommunikatsiooni
Kontrolltöö “McQuaili massikommunikatsiooni teooria” põhjal
Kontrolltöös on hõlmatud järgmised McQuaili raamatus käsitletavad mõisted ja nähtused:
1.ptk

Massimeedia mõiste
Suure levialaga kommunikatsioonivahendeid, mis jõuavad ühiskonnas peaaegu igaüheni. See mõiste osutab mitmetele meediumitele, mis nüüdseks on pika ajalooga ja üldtuntud, nagu näiteks ajalehed, ajakirjad , film , raadio, televisioon ja fonogramm (salvestatud muusika ). Massimeedial on ebamäärane piir mitmete uut tüüpi meediumitega. Peamise erinevuse põhjuseks on viimaste suur personaalsus, mitmekesisus ja interaktiivsus –peamine uue meediumi esindaja on Internet . Traditsiooniline massimeedia ei ole aga kusagile kadumas, pigem toimub edasi kiire arenguprotsess, seda laiendatakse ja täiendatakse pidevalt. (lk 3)

Kommunikatsiooni püramiid
Massikommunikatsiooni määramiseks kommunikatsiooniuurimise kontekstis, lähtudes ühiskondliku korralduse tasanditest, millel kommunikatsioon aset leiab. Püramiidi igal madalamal tasandil kasvab üksikjuhtumite arv, igal tasandil on oma uuritavate probleemide ja teoreetiliste käsitluste spetsiifika. Kui massikommunikatsiooni vaadelda kommunikatsiooniuurimise kontekstis, siis ta asuks teiste samadele kriteeriumitele vastavate protsesside püramiidi tipus .
Kaasaegses ühiskonnas on sageli olemas üks suur, tavaliselt massimeedial põhinev avaliku kommunikatsiooni võrgustik, mis jõuab iga kodanikuni ja kaasab neid erineval määral, kuigi mõju avaldavad muidugi ka kõiksugu teised tegurid (regionaalsed, sotsiaalsed jms).
Sellise võrgustiku olemasoluks on vajalikud vahendid sõnumite levitamiseks ja vahetamiseks. Lisaks peab toimime pidev teadete voog , milles enamik selle tasandi subjekte osalevad.
Sellest tasandist allapoole jääb järjest enam erinevaid kommunikatsioonivõrgustike liike, mis põhinevad mõnel ühisel igapäevaelu tunnusel: lähem keskkond, huvi, vajadus või tegevus. Selle tasandi põhiküsimused puudutavad kuuluvust ja identiteeti, koostööd ja normide loomist.
Grupisisesel ja isikutevahelisel tasandil pööratakse tähelepanu suhtlemise vormile ning interaktsiooni, mõju ja liikmeksolemise mallidele, samuti normatiivsele kontrollile .
Isikutevahelisel tasandil keskendub kommunikatsiooniuurimine info töötlemisele, tähenduse omistamisele j kommunikatsiooni võimalikule mõjule.
Palju juhtumeid
Kommunikatsiooni-protsessi
tasand
Üleühiskonnaline
(nt massikommunikatsioon )
Institutsionaalne/organisatooriline
(nt poliitiline organisatsioon või äriettevõte)
Gruppidevaheline (nt kohalik kogukond )
Grupisisene (nt perekond)
Interpersonaalne (isikutevaheline) (nt kahekõne)
Intrapersonaalne (isikusisene) (nt sisekõne ja mõtlemine)
Vähe juhtumeid

Massikommunikatsiooni protsess
Ei ole samatähenduslik massimeediaga (organiseeritud tehnoloogiad , mis teevad massikommunikatsiooni võimalikuks). Samu tehnoloogiaid saab kasutada ka teisel viisil ja vahendada samade võrgustike kaudu teisi suhteid. Näiteks on põhilised massilise levikuga kommunikatsiooni ja kitsa levikuga väikelehtede/lähiraadiote vormid ja tehnoloogiad samad. Avaliku otstarbega teated, isiklikud teated, propaganda , üleskutsed heategevusele – kõik see tuleb ühe ja sama meedia kaudu. Piirid avaliku ja privaatse ning laiaulatusliku ja individuaalse kommunikatsiooni võrgustike vahel muutuvad ajaga üha hägusemaks. Massikommunikatsiooniga seotud igapäevane kogemus on mitmekesine , vabatahtlik, ning selle kujundajateks on kultuur, eluviis ja sotsiaalne keskkond. Tehnoloogia kiire areng toob kaasa tehnoloogia abil vahendatavate kommunikatsioonisuhete mitmekesisuse.
Max Weberi seletus massimeedia kohta – see mõiste rõhutab empiiriliselt olemasoleva reaalsuse põhielemente, ilma et tingimata leiduks ühte täiuslikku näidet selle kohta. (lk 13)

Massimeedia institutsioon
Üldiselt osutab see meediaorganisatsioonide ja tegevuse kogumile koos ametlike või mitteametlike tavadega, tööreeglitega ja ühiskonna poolt esitatavate õiguslike ja poliitiliste nõuetega. Meediainstitutsioonid on arenenud teatavate informatsiooni ja kultuuri avalikustamise ning laialdase levitamise võtmetegevuse ümber. Kattuvad mõnevõrra teiste sellel alal tegutsevate institutsioonidega. On liigendatud vastavalt tehnoloogia tüübile: trükkimine, film, televisioon jne. Ja omakorda iga tüübi siseselt nt üleriigiline vs kohalik press. Meediainstitutsioonid muutuvad aja jooksul ning erinevad maade kaupa. (vt info, ideed, kultuur) loomine ja levitamine.
Massimeedia institutsioon:

Põhitegevus on sümbolilise sisu loomine ja levitamine

Meedia toimib avalikus sfääris ja on sellele vastavalt reguleeritud

Osalus saatja või vastuvõtjana on vabatahtlik

Organisatsioon on professionaalne ja vormilt bürokraatlik

Meedia on korraga vaba ja võimutu
Meedia peamised tunnused:

Meedia toimib avalikus sfääris ja on sellele vastavalt reguleeritud. Avatus kõigile vastuvõtjatele ja saatjatele. Meedia vastutab oma tegevuse eest laiema ühiskonna ees.

Publitseerimine ühiskonnaliikmete nimel on meediale kindlustanud suure vabaduse majanduslikes, poliitilistes ja kultuurilistes valdkondades.

Kuigi on oluline mõjutaja, puudub meedial ametlik võim.

Osalemine meediainstitutsioonis on vabatahtlik ja ilma sotsiaalse kohustuseta. Meedia ja vaba aja vahel tugev seos.

Millest sõltub meedia tähtsus ühiskonnas ?
Massimeedia teke on seotud paljude paljundamise ja trükitehnika leiutamisega. Massiajaleht on pannud aluse modernse ühiskonna tulekule ja arendanud lugemisoskust. Raamatute ja ajalehtede tekkega oli võimalik rahvusriikide teke. Kommunikatsiooni vormi muutus muudab inimese taju maailmast.
Teatavad kommunikatiivsed eesmärgid, vajadused või tarbimisviisid nt informeerimine, meelelahutus , haridus . Tehnoloogiad, mis võimaldavad avalikku kommunikatsiooni paljudega pika vahemaa tagant. Ühiskondliku korralduse vormid, mis annavad oskused ja reeglistiku tehnoloogiate kasutamiseks laiemas sotsiaalses kontekstis.

Trükimeedia areng: poliitiline ajakirjandus
Üks ajalehe tavalisemaid vorme on parteipoliitiline ajaleht, mille eesmärgiks on aktiviseerida, informeerida ja organiseerida. Parteilise pressi ideel on isegi kahanenud vormis demokraatlik roll. Ajaleht ei sõltu tavaliselt riigivõimust, on professionaalselt valmistatud, tõsise sisuga ja püüab kujundada arvamusi . Lehe unikaalsus seisneb lugejate köitmises partei pooldamise alusel, taotluses esindada kildkondilkke huve ja mobiliseerivas funktsioonis parteiliste eesmärkide saavutamiseks. Nt kommunistlike režiimidega parteipress. Parteipressi eesmärgiks on aktiviseerida, informeerida ja organiseerida.

Trükimeedia areng: tabloid vs. Kvaliteetpress
Tabloid. Tabloidide sisu on kergem, meelelahutuslikum, üldinimlikku huvi rõhutav, märgatavalt sensatsioonikeskne, pöörates tähelepanu rohkem kuritegevusele, vägivallale, skandaalidele ja meelelahutusele. Väga laia lugejaskonnaga, enim on esindatud madalama sissetuleku ja haridusega grupid. Paljudes riikides võib kommertsajaleht pretendeerida enim loetud ajalehe kohale – tabloidiseerumisprotsess – tõsisema sisuga ajalehtede kõrval saab sama oluliseks kommertsajaleht (kuna sel on palju lugejaid).
Kvaliteetpress. Kvaliteetpress on läbi aja näidanud üles kõrgelt arenenud sotsiaalset ja eetilist vastutustunnet ning edendanud ajakirjanikku kui sündmuste objektiivsele edestamisele pühendunud elukutset. Tänapäeval vaadatakse tihti tagasi kunagisele kujunenud arusaamale ideaalsest ajalehest – selle põhjal tehakse ka kriitikat teatud väljaannetele, mis on kas liigselt mõne erakonnakesksed või sensatsioonilised.

Film kui massimeedium
Film oli 19. Sajandi alguses kui tehnoloogiline uudsus, kuigi pakutav oli vaevalt uus oma sisult või funktsioonilt. Film kujunes vanema meelelahutustraditsiooni esitamise ja levitamise uueks vahendiks, pakkudes üldrahvalikke tarbimiseks lugusid, vaatemänge, muusikat, draamat, huumorit ja tehnilisi trikke. Filmist sai kiiresti tõeline massimeedium: see jõudis suhteliselt kiiresti elanikkonna laiade hulkadeni , isegi maapiirkondadesse. Film pakkus töölisklassile teatud kultuurihüvesid – selle abil veedeti oma vaba aega ning see aitas ka perel rohkem koos olla, kuna oli ühistegevuseks. Varjatud nõudmine filmi järele oli tohutu. Olulised olid just üksikisiku vabadused, mida film rahuldas, mitte niivõrd tehnoloogia ja sotsiaalne kliima.
Filmiajaloo 3 olulist joont:

Filmi sage kasutamine propagandaks (eriti riiklikel või ühiskondlikel eesmärkidel – lähtudes filmi laialdasest levikust, eeldatavast realismist, emotsionaalsest mõjust ja populaarsusest. Hariva sõnumi sidumine meelelahutusega - võimalus manipuleerida ;

Filmikunsti koolkondade esilekerkimine;

Sotsiaalse dokumentalistika teke.
Vaevu peidetud ideoloogilisi ja propagandalikke elemente esineb jätkuvalt ka paljudes populaarsetes meelelahutusfilmides isegi poliitiliselt vabades ühiskondades. Film on välise sekkumise poolt haavatatam kui teised meediakanalid ja film võib rohkem olla surve objektiks , kuna mängus on suur kapital .
Film kui massimeedium:

Audivisuaalne tehnoloogia

Avalik esitlus

Laialdane huvi

Valdavalt mittedokumentaalne narratiiv

Rahvusvaheline iseloom,

Tugev ühiskondlik kontroll.
Televisioon võttis ära suure osa filmipublikust (peamiselt pered). Filmipublik asendus mõnevõrra noorema vaatajaskonnaga. Filmide edastamisviiside arvukuse kasvu põhjuseks võib pidada vähenevat sündsuse osakaalu . Varasemalt pöörati tähelepanu sellele, et film oleks sobilik vaatamiseks kõigile.
Filmi integreerumine teiste meediumitega – nt raamatute kirjastamise, popmuusika ja televisiooniga. Film loob massikultuuri rohkem kui kunagi varem. Kinoauditooriumi kaotuse kompenseerib kodune filmipublik – televisioon, kaabel - ja satelliitkanalid.

Ringhääling
Raadio ja televisioon. Raadio ja televisioon kasvasid välja varasematest meediumitest – telefon, telegraaf, film, fotograafia jms, võttes neilt üle mitmeid omadusi ja tehnilisi võtteid. Enne kaabel-ja sateliitsüsteemide tulekut 1970. Aastatel toimus tele-ja raadiosignaalide ülekanne eetri kaudu maapealsete ülekandejaamade vahendusel ja piiratud leviulatusega. Ringhääling oli mõeldud vastuvõtuks kõigile ülekandeulatuses asujatele ja seda finantseeriti kas reklaamituludest või vastuvõtjatelt saadavast lubamaksust. Ringhääling on allutatud seadusandlikule ja administratiivsele kontrollile, mille ülesanne on anda välja ringhäälingulube ja jälgida edastavat programmi.
Televisioon:

väga suur maht, lai tegevuspiirkond ja ulatuvus

audiovisuaalne sisu

komplitseeritud tehnoloogia ja organisatsioon

avalik iseloom ja laiaulatuslik regulatsioon

riigisisene ja rahvusvaheline iseloom

väga mitmekesised esitlusvormid
Raadiole ja televisioonile on olnud omane nende kõrge regulatsioon – kontroll võimu poolt (alguses tehnilised võimalused, hiljem demokraatlik valik). Suunatus keskusest äärealadele, üleriigilise raadio ja televisiooni sidumine poliitikaga ja ühiskonna võimukesksusega.
Televisiooni areng on pidev ja globaalne auditoorium suureneb. Kaks olulist aspekti televisiooni juures on:

Televisioon püüab luua otseülekande tunnet , kuigi saade on varem linti võetud

Läheduse ja isikliku seotuse tunde loomine
Televisiooni peetakse olulisimaks info ja uudiste edasikandjaks. Lisaks täidab televisoon nii täiskasvanute kui ka laste koolitajarolli.

Internet
Internet kui meedium :

Arvutipõhine tehnoloogia

Hübriidne, multifunktsionaalne, juhuslik, paindlik iseloom

Interaktiivsuse võimalus

Privaatsed ja avalikud funktsioonid

Vähene regulatsioon

Vastastikune ühendatus
Omavahel telekommunikatsioonilise infrastruktuuri kaudu ühendatud võrgustike ülemaailmne süsteem, mille abil leiab tänapäeval aset suur hulk arvutil põhineva kommunikatsiooni liike, sealhulgas andmebaaside kasutamine, veebilehed ja koduleheküljed, jututoad, e-post jne. Internet võtab tasapisi üle paljusid traditsioonilise massimeedia funktsioone nt reklaam , uudised. Juurdepääsu sellele piiravad veel kasutaja-poolsete kulutuste, keele, kultuuri ja arvutioskuse barjäärid.
Internetti tuleb tunnistada kui tõsist kandidaati täieõigusliku omaette meediumi nimetuse kandjaks . Selleks annab alust iseloomulik tehnoloogia, tarbimisviis, sisu ja teenuste ulatus ning eriline imago . Interneti meediumiks nimetamist on tagasi hoidnud fakt, et seda ei oma, korralda, ega kontrolli ükski üksus, vaid Internet on lihtsalt rahvusvaheliselt ühendatud arvutite võrk, mis tegutseb vastava protokolli alusel. Mitmed organisatsioonid , eriti teenusepakkujad ja telekommunikatsiooni ettevõtted annavad panuse Interneti toimimisse. Internet kui selline ei eksisteeri kusagil juriidilise isikune ega allu ühelegi rahvuslike seaduste kogumile või määrustele, kuid kasutajad siiski vastutavad seaduste ees nii oma kodumaal kui väljaspool.
Hoolimata sellest, et Internetti juba tõenäoliselt loetakse massimeediumiks, on selle levik piiratud ja funktsioonid pole veel selgelt määratletud.

Meediumide erinevused: vabadus vs. kontroll.
Meediumite erinevusest üldiselt:

Tänapäeval on meediume üksteisest tunduvalt raskem eristada kui varem – mõned meediavormid levivad nüüd erinevate kanalite kaudu, mis vähendab vormi ja kogemuse algset ainulaadsust. Nt filmi on võimalik kätte saada mitme kanali kaudu (televisioon, kassett, Internet jm).

Digitaliseerumisel põhinev tehnoloogiline lähenemine tugevdab eelnevat protsessi. Selged piirid meediumite vahel on ähmastunud, tunnistades ja ühtlasi julgustades suuremat sarnasust nende vahel.

Globaliseerumise tendentsid vähendavad iga konkreetse rahvusliku meediasüsteemi eripärast sisu ja tavasid.

Rahvuslike ja globaalsete meediakorporatsioonide jätkuvad integratsioonitrendid on viinud erinevad meediumid ühe katuse alla.

Olenemata eelnevatest väidetest on siiski mõned selged ja kindlad erinevused meediumite vahel säilinud.
Riigi või ühiskonna kontroll meedia üle võib sõltuda selle rakendamise teostatavusest. Enam on reguleeritud need kanalid, mille levi allub kõige lihtsamalt järelvalvele, nt üleriigiline ringhääling ja kohalik filmilevi . Raamatuid, trükisõna ja raadiot on palju raskem järelvalve all hoida. Võimetus sulgeda rahvuslikke piire soovimatu välismaise kommunikatsiooni sissetungi tõkestamiseks on uue tehnoloogia kasutuselevõtu tagajärg, mis soodustab vabadust. Kuigi uus tehnoloogia tundub kommunikatsioonivabadust suurendavat, ei tohiks ikkagi alahinnata institutsionaalse kontrolli jätkuvat tugevust, nagu ka turu mõju tegeliku teabevoo ja vastuvõtu üle.
Sotsiaalne kontroll meedia üle.
Kontrolli liigid:

sisu üle poliitilistel kaalutlustel
sisu üle kultuurilistel ja/või moraalsetel kaalutlustel
infrastruktuuri üle tehnilistel põhjustel
infrastruktuuri üle majanduslikel põhjustel

Kontrolli tingivad asjaolud :

suurem poliitiline mõjupotentsiaal
suurem moraalne, kultuuriline ja emotsionaalne mõjupotentsiaal
parem kontrollimise võimalus
rohkem majanduslikke ajendeid regulatsiooniks

Meediumide erinevused: kasutamise ja vastuvõtu küsimused.
Olenemata sellest, et meediumite liigitamine on muutunud erinevate asjaolude tõttu, on siiski säilinud teatud kujundid ja definitsioonid selle kohta, milles meedia on parim. Nt hoolimata paljudest tootmise, ülekande ja vastuvõtu muutumistest ja edasiarendustest on televisioon säilinud peamiselt perekondliku meelelahutuse vahendina.
Uuem digitaalne meedia on lisanud kindlusetust selle suhtes, milline meedium on mille jaoks sobivaim , seevastu on nad lisanud uue dimensiooni , mille alusel meediume eristada: interaktiivsuse määra. Suurema interaktiivsusega on need meediumid, mis võimaldavad pidevaid teadlikke valikuid ja kasutajapoolseid vastusõnumeid.
Meediakasutuse liigitamine:

Kodus või väljaspool kodu?

Individuaalne või kollektiivne kogemus?

Avalik või privaatne kasutus?

Interaktiivne või mitte?
(lk 30)

Massi mõiste
Väga suur, kuid amorfne (vormitu) indiviidide kogum, kus indiviidid käituvad välise mõju survel ühtemoodi. Võimalikud manipulaatorid arvavad, et massi identiteet on vähene või puudub hoopis, nagu puuduvad ka oma võimu ja organisatsiooni vormid, autonoomia , terviklikkus ja enesemääratlus. Massi mõiste esindab ühte arusaama meedia auditooriumist. Mõistet kasutatakse rohkem või vähem negatiivse varjundiga väljendites, nagu massikäitumine, massiarvamus, masstarbimine, massikultuur , massiühiskond jne ja muidugi massikommunikatsioon ise.
Massi mõiste:

Suur inimkogum
Amorfne
Peamiselt negatiivse tähendusega
Vähe korda ja organiseeritust
Kajastab ühiskonna massistumist

Massiauditoorium (lk 38)
On tüüpiliselt palju suurem kui ükski grupp, rahvahulk või avalikkus . See on väga hajutatud ja selle liikmed ei tunne tavaliselt üksteist ega tea ka seda, kes auditooriumi moodustamise esile kutsus. Auditooriumil jääb puudu eneseteadvusest ja identiteedist ning ta pole võimeline üheskoos ja organiseeritult oma eesmärkide nimel tegutsema. Suured hulgad, väga hajutatud, passiivne ja anonüümne, ebaühtlane, organiseerimata ja mitte-tegutsev.
Massiauditoorium:

Suured hulgad
Väga hajutatud
Passiivne ja anonüümne
Ebaühtlane
Organiseerumata ja mitte-tegutsev

Massikultuur (lk 39)
Kui mõiste oli aktuaalne (1930-70), siis tähistas see masside kultuuri, tähendades üldiselt meelelahutuse ja fiktsiooni madalamaid vorme, mis köidavad harimata ja kultuuritut enamust, vastandiga kõrgkultuurile. Tänaseks on termin üsna aegunud , üleliigne ja soovimatu. See viitas inimeste massi maitsele, eelistustele, käitumisviisidele ja stiilidele. Oli üldiselt halvustav tähendus, massikultuuri seostati harimatute, vähevalivate või alamasse klassi kuuluvate inimeste kultuuriliste eelistustega. Laialdaselt kasutatuna oli rohkem ideoloogiline kui empiiriline mõiste, kuna kõik peale väikese vähemuse kaldusid osalema vähemalt mõnes massikultuuri vormis.
Massikultuur:

Ebatraditsiooniline
Mitte-elitaarne
Massiline toodang
Populaarne
Kommertslik
Ühtlustunud

Massikommunikatsiooni protsessi nelja mudeli võrdlus
Massikommunikatsiooni kui protsessi algne definitsioon tugines erinevatele meediumitele ühistele massitootmise, levitamise ja taasesituse põhimõtetele. Tegemist on väga tehnoloogia ja organisatsioonikeskse määratlusega.

1.mudel – edastamise e transmissiooni mudel

Teade on määratletud saatja või allika poolt. Massikommuniktsiooni uurimine on püüe vastata küsimusele: „Kes ütleb, mida, kellele, millise kanali kaudu ja missuguse mõjuga?“. Westley ja McLeani saavutuseks oli tõdemus, et massikommunikatsiooni eripäraks on ka uudne kommunikaatori roll vahendajana ühiskonna ja auditooriumi vahel. Protsess ei kulge lihtsalt: saatja  teade  kanal  paljud potentsiialsed vastuvõtjad, vaid pigem: sündmused ja ühiskonna „hääled“  kanali/kommunikaatori roll  teated  vastuvõtja. Siit selgub tõsiasi, et kommunikaatorid ei ole sageli kommunikatsiooni algatajateks. Potentsiaalsele publikule kantakse edasi hoopis oma arusaamu valitud sündmustest, mis ühiskonnas aset leiavad. Wesley ja McLeani mudel rõhutab kolme olululist tunnust:

kommunikaatorite valiv roll

fakt, et valik tehakse selle põhjal, mis auditooriumile eeldatavasti huvi pakub

kommunikatsioon pole eesmärk omaette
Selle mudeli kohaselt on massikommunikatsioon isereguleeriv protsess, mida juhivad auditooriumi huvid ja nõudmised. Protsessi ei saa enam lineaarsena käsitleda, kuna olulisel kohal on auditooriumi tagasiside, mis on suunatud nii meediale kui kommunikaatoritele. Selle käsitluse kohaselt on meedia suhteliselt avatud ja neutraalne teenindav organisatsioon ilmalikus ühiskonnas. teadete edastamise efektiivsuse mõõdupuuna vaadeldakse auditooriumi rahulolu. Tugineb Ameerika vabaturu meediale.

2.mudel – rituaalsuse või ekspressiivsuse mudel

Rituaalsuse mudel peab transmissiooni mudeli puuduseks kommunikatsiooni piiramist pelgalt teadete edasiandmisega. J. Carey käsitlus aga viitab instrumentaalsusele, põhjus-tagajärg suhetele ja ühesuunalisele teadetevoolule. Carey toob välja ka alternatiivse kommunikatsioonikäsitluse jooned, nimetades seda rituaalseks. Selle järgi on kommunikatsioon seotud terminitega nagu jagamine, osalemine, ühendus, sõprus ja ühine usk.Rituaalne käsitlus on suunatud ühiskonna säilitamisele ajas, see on ühiste veendumuste esitamine.
Rõhutakse eelkõige saatja (või vastuvõtja) rahulolule, mitte aga praktilistele eesmärkidele. See käsitlus sõltub ühistest arusaamadest ja emotsioonidest. Tegemist on pühitseva, täiuslikkusele püüdleva ja dekoratiivse iseloomuga kommunikatsiooniga, mis pole oma eesmärgilt utilitaarne ning vajab tihti pisut vaatemängu kommunikatsiooni edukaks kulgemiseks. Teade on tavaliselt varjatud või kahemõtteline, sõltudes seostest ja sümbolitest, mida ei vali osalised ise, vaid mida pakub neile kultuur. Meediumit ja teadet on tavaliselt raske eristada. Ajatu ja muutumatu.
Kus on rituaalne kommunikatsioon edukas:

mõjutab ühiskonda ja sotsiaalseid suhteid (viies nt suurema integratsioonini)

mõnede poliitiliste ja reklaamialaste kampaaniate puhul rakendatav (teadlikult)

mudeli näiteid võib leida nii kunsti, religioonio, avalike tseremooniate kui festivalide vallas

3.mudel – avalikustamise mudel (kommunikatsioon kui kajastamine ja tähelepanu)

Kokkuvõtvalt võib seda mudelit nimetada avalikustamise või avaliku tähelepanu haaramise mudeliks. Eesmärgiks on tähelepanu võitmine ja hoidmine, mitte nii väga teatud info edastamine . Otsene eesmärk meedial – suurendada auditooriumilt saadavat majanduslikku tulu. ja kaudne ülesanne – müüa auditooriumi tähelepanu reklaamiandjaile. Elliott: Tähelepanu fakt iseenesest maksab tihti rohkem kui tähelepanu kvaliteet (mida saabki harva adekvaatselt mõõta).
Nendele, kes selle järgi tegutsevad, muutubki eesmärgiks tähelepanu, mis on ka sel juhul edukuse mõõdupuuks. Tuntuse fakt iseenesest on tihti ainus vajalik kuulsuse tingimus.
Tähelepanu püüdmise eesmärk on kooskõlas ka meedia olulise rolliga auditooriumi jaoks, kes kasutab massimeediat meelelahutusena või ajaviitena. Auditoorium püüab täita aega meediaga, põgeneda argireaalsusest. Kommunikatsioon kui kajastamise ja tähelepanu protsess sisaldab mitmeid lisatunnuseid, mis eelnevate mudelite puhul esile ei kerki:

Avalikustamine on nullsumma mäng (nii palju kui üks võidab, teine kaotab). Ühele kajastusele pühendatud aega ei saa anda teisele ja auditooriumi aeg on piiratud.

Kommunikatsioon esineb vaid olevikus . Minevik pole oluline ja tulevik on tähtis vaid oleviku jätkumisena.

Vorm ja tehnika on teate sisust olulisemad.
Need kolm tunnust rõhutavad mudeli konkurentsivõimet, aktuaalsust/põgusust ja objektiivsust/neutraalsust.

4.mudel – retseptsioonimudel (meedia diskursus , kodeerimine ja dekodeerimine)

Võib mõista kui käsitlust lähtuvalt paljudest erinevatest vastuvõtjatest, kes ei tunneta ega mõista teadet kui saadetut või väljendatut. See mudel seostub rohkem kultuuriga kui sotsiaalteadusega (algus semiootikast, diskursusest jms).
Mudeli põhiomaduseks on tähenduse lahutamine meediast ja tähenduse kujunemise käsitlemine vastuvõtjast lähtudes. Meediateated on alati avatud ja mitmetähenduslikud ning neid interpreteeritakse vastavalt kontekstile ja vastuvõtjate kultuurilisele eripärale. Stuart Halli teooria kodeerimise ja dekodeerimise kohta. Iseloomustab teleprogra,mmi kui tähenduslikku diskursust, mida kodeeritakse vastavalt tähendusstruktuuridele, mida kasutavad meediatekste produtseerivad organisatsioonid ja nende toetajad.
Nelja massikommunikatsiooni protsessi mudeli võrdlus:
Kõik mudelid erinevad saatja ja vastuvõtja seisukohalt.
Saatja orientatsioon
Vastuvõtja orientatsioon
Transmissiooni mudel
Tähenduse edastamine
Tunnetuslikud protsessid
Rituaali mudel
Etendus
Läbielamine/ühine kogemus
Avalikustamise mudel
Konkureeriv kajastamine
Tähelepanu pöörav publik (vaatajaskond)
Retseptsiooni mudel
Valikuline kodeerimine
Valikuline dekodeerimine/tähenduse konstrueerimine

Võrdlus: näitab iga üksiku massikommunikatsiooni mudeli määratluse ebaadekvaatsust, kuna protsess sõltub suuresti mitmekordse reproduktsiooni ja levitamise tehnoloogia sisemistest tunnustest või eelistustest. Viisid, kuidas inimkond tehnoloogiat kasutab on märksa mitmekesisemad ja keerukamad kui kunagi eeldati. Kõik mudelid on üle võetud vanadest binstitutsioonilistest kontektidest: nagu haridus, religioon ja valitsus. (Võrdluste kohta veel lk 52)

Meedia kui vahendaja rolli metafoorid

Aken, mis avardab meie vaatevälja sündmuste ja kogemustega ning võimaldab meil endil toimuvat näha ilma teiste sekkumiseta
Peegel , millelt oodatakse , et see annab usaldusväärse pildi maailma ja ühiskonna sündmustest, kuigi peegli nurga ja suuna määravad teised ja meil on vähem vabadust näha seda, mida tahame
Filter või väravavaht, mis valib välja teatud kogemuse osad, millele pööratakse erilist tähelepanu ja jätab tahtlikult või ebateadlikult kõrvale teised vaatenurgad ja hääled
Teeviit, mis näitab teed ja teeb mõistetavaks selle, mis muidu on segane või killustatud
Foorum või platvorm informatsiooni ja ideede esitamiseks auditooriumile, sageli koos võimalusega vastureaktsiooniks ja tagasisideks
Kaasarääkija või informeeritud vestluspartner, kes üksnes ei edasta informatsiooni, vaid vastab ka küsimustele kvaasi -interaktiivsel viisil

Meedia kui vahendaja mõiste viitab mitmele meedia rollile meie ja teiste inimeste kogemuse seostamisel. Terminid, mida sageli kasutatakse selle rolli kirjeldamiseks, kajastavad tunnuseid nagu eesmärgipärasus, interaktiivsus, efektiivsus. Vahendamisel võib olla erinevaid tähendusi, mis ulatuvad neutraalsest informeerimisest üle läbirääkimiste püüeteni manipuleerida ja kontrollida.

Meediavõim
Massimeedia võimu aspektid:

avalikkuse tähelepanu köitmine
veenmine ning arvamuste ja uskumuste kujundamine
käitumise mõjutamine
reaalsuse määratluste korrastamine
staatuse ja legitiimsuse kinnistamine
kiire ja laiaulatuslik informeerimine.

Küsimused seoses meediavõimuga:

Kes kontrollib meediat ja kellehuvides?
Kelle versiooni maailmast (sotsiaalset reaalsust) esitatakse?
Kui efektiivne on meedia valitud eesmärkide saavutamisel?
Kas massimeedia suurendab või vähendab võrdsust ühiskonnas?
Kuidas on korraldatud juurdepääs meediale?

Vastandlikud mudelid: Domineeriv – meediat nähakse allumas teistele omavahel seotud institutsioonidele. Selle kohaselt on meediaorganisatsioonid väikese mõjuvõimsa grupi omandis või kontrolli all ning sarnased. Levitavad piiratud ja ühekülgset maailmavaadet. Tulemusena tugevdatakse valitsevat võimustruktuuri.
Pluralistlik – võimaldab palju suuremat mitmekesisust ja ettearvamatust. Ühtne ja domineeriv eliit puudub, võimalikud on nii muutused kui ka demokraatlik kontroll. Auditooriumi nähakse nõudmiste algatajana, kes suudab mõjustamisele vastu seista.
Meediavõimu vastandlikud mudelid (tõenäoliselt esineb sagedamini segavariante)
Domineerimine
Pluralism
Ühiskondlik allikas
Valitsev klass või domineeriv eliit
Konkureerivad poliitilised, sotsiaalsed, kultuurilised huvid ja grupid
Meedia
Kontsentreeritud omand, ühetüübilisus
Erinevad tüübid, sõltumatus üksteisest
Tootmine
Standardiseeritud, rutiinne, kontrollitud
Loov, vaba, originaalne
Sisu ja maailmavaade
Valikuline ja „ülaltpoolt“ otsustatud
Erinevad konkureerivad maailmavaated, tundlikud auditooriumi nõudluste suhtes
Auditoorium
Sõltuv, passiivne, laiaulatuslik
Fragmentaarne, valiv, osalev ja aktiivne
Mõju
Tugev, väljakujunenud ühiskondlikku elukorraldust kinnitav
Mitmekesine, prognoosimatu, otsene mõju võib ka puududa

Meedia ja ühiskonna integratsioon
Meedialt oodatakse tuge vähemusidentiteetide arengule või sotsiaalsete konfliktide lahendamisele. Suur osa varasemast kirjandusest moderniseerumise ja rahvusluse moodustamise kohta rõhutas meedia osalust uue rahvusliku identiteedi loomisel. Tänapäeval vastupidine efekt, sest järjest rahvusvahelisemaks muutuv meedia ähvardab kahjustada rahvuslikku ja kultuurilist autonoomiat. Massimeedia võimalik positiivne roll nt sisserändajate sulamisel nende uue asukohamaa rahva hulka. (lk 67)
Meedia ja ühiskonna seoste teooriad:

Massiühiskond

Marksistlik käsitlus

Funktsionalism

Kriitiline poliitökonoomia

Moderniseerumine ja areng

Kommunikatsioonitehnoloogiline determinism

Infoühiskond

Meedia sotsiaalsed funktsioonid (lk 73)
Laswell 1948  Wright 1960 ( lisas meelelahutuse) Mendelsohn 1966 (lisas mobiliseerimise)

Informeerimine

pakkuda infot ühiskonna ja kogu maailma sündmuste ning seisundi kohta
võimusuhetele osutamine
uuenduste , kohanemise ja progressi hõlbustamine

Sidustamine

sündmuste ja informatsiooni tähenduste selgitamine , tõlgendamine ja kommenteerimine
väljakujunenud võimusuhete ja normide toetamine
sotsialiseerimine
erinevate tegevuste koordineerimine
konsensuse kujundamine
prioriteetide järjestamine ja sellest teadaandmine

Kultuuriliste jätkuvuste tagamine

domineeriva kultuuri väljendamine, subkultuuride ja uute kultuuriliste arengute tunnustamine
ühiste väärtuste edendamine ja säilitamine

Meelelahutus

lõbu, meelelahutuse ja muude lõdvestusviiside pakkumine
sotsiaalsete pingete vähendamine.

Mobiliseerimine

poliitiline, militaarne, majanduslik, tööalane ja ka usuline töö ühiskondlike eesmärkide saavutamiseks.

Punkte ei saa tähtsuse järjekorda paigutada ja öelda, et üks oleks olulisem kui teine, ega öelda ka midagi esinemissageduse kohta. Funktsioonid kattuvad tihti omavahel

Infoühiskonna mõiste
Infoühiskond – mõiste, mida kasutatakse laialdaselt kaasaegse ühiskonna kirjeldamiseks, lähtudes seisukohast, et informatsioon kujutab endast selle peamist liikumapanevat jõudu või tootlike jõudude allikat. Seda oletust põhejndatakse suure osa modernse elu, nii selle materiaalse kui kultuurilise külje ilmse sõltuvusega informatsiooni tootmisest, käsitlemisest ja kasutamisest ning kommunikatsiooni keerukate võrgustike toimimisest. Informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektor paistab majanduslikult enamarenenud ühiskondades olevat saanud peamiseks rikkuse allikaks.

Infoliikumise tüpoloogia
Informatsiooni liikumise uued mallid (avalik esinemine e kõne, vestlus, konsultatsioon , registreerimine) täiendavad üksteist, piirnevad ja kattuvad üksteisega. Kommunikatsioonisuhteid eristatakse nende võime järgi kontrollida sisu pakkumist ja valikut. Üldine suundumus on kõnemallist konsultatsiooni või vestlusmalli suunas. Infovoo mallid pole nii selgelt eristunud, kui paistab: nad kattuvad ja lähenevad vastastikku nii tehnoliigilistel kui ka sotsiaalsetel põhjustel.
Kontroll infobaasi üle
Kontroll aja- ja teemavaliku üle
Tsentraalne
Individuaalne
Tsentraalne
Kõne
Registreerimine
Individuaalne
Konsultatsioon
Vestlus

Meedia ja avalik huvi
Mõiste väljendab massikommunikatsiooni kontekstis mõtet, et ootusi massimeedia suhtes ja nõudeid massimeediale, mis põhinevad ühiskonna laiapinnalisel ja pikaajalisel hüvangul, saab seaduslikult väljendada ning selle tulemuseks võivad olla teatavad piirangud meedia struktuuri või tegevuse suhtes. Avalik huvi võib esineda erinevates vormides. Minimaalne tõlgendus on see, et meedia peaks vastama oma auditooriumi nõuetele, kuid eetilised ideoloogilised , poliitilised ja legaalsed kaalutlused võivad tulemuseks anda palju nõudlikumaid määratlusi. Avaliku huvi väljendamine leiab aset mitmel viisil, hõlmates avalikku arvamust, poliitikuid , kriitikuid ja mitmeid huvigruppem keda avalik kommunikatsioon puudutab.
Avalik huvi tähendab seda, et meedia täidab kaasaegses ühiskonnas teatavadt arvu tähtsaid, isegi põhioloemuslikke ülesandeid ning on kõigi huvides, et neid ülesandeid täidetaks hästi. Enamik meediast pole loodud avaliku huvi teenimiseks.
Peamised avaliku huvi nõuded massimeediale

Meediaomandi pluralism
Avaldamise vabadus
Avalikkusele kättesaadava info mitmekesisus
Arvamuste väljendamise mitmekesisus
Laialdane levi ulatus
Avalikkusele kättesaadava informatsiooni ja kultuuri kvaliteet
Piisav demokraatliku poliitilise süsteemi toetus
Austus kohtusüsteemi vastu
Austus individuaalsete ja üldiste inimõiguste vastu

Press kui neljas võim
Esimene meedia, mis enim endale vabadust nõudis ja selle ka saavutas, oli trükimeedia. Praegu tunnistatakse üldist pressivabadust, mis tähendab publitseerimise õigust ilma igasuguse eelneva tsensuuri või litsentsita ja karistust kartmata, kui tegutsetakse seaduslikkuse piirides.
Võib öelda, et algul tegeles ajakirjandusteooria ajakirjanduse rolliga poliitilises protsessis. Termini „neljas võim” mõtles välja E. Burke 18.saj lõpu Inglismaal, osutamaks poliitilisele võimule, mida press omas samaväärselt ülejäänud 3 võimuga Briti kuningriigis: lordid, kirik ja saadikud. Ajakirjanduse võim põhines tema informatiivsuse potentsiaalil ja tema võimel anda avalikku tuntust ja tunnustamist. Ajakirjanduse keskne vabadus oli anda ülevaateid ja kommenteerida nõupidamisi, istungeid ja valitsusakte.
Angloameerika mõttetraditsioonis oli pressivabadus lähedalt seotud üksikisikute vabadusega ja liberaalse ja utilitaarse poliitiis filosoofiaga .
Iseregulatsiooni mehhanism (J. Milton) – vabalt väljendatud tõde võidab kindlalt eksimuse, kui mõlemad saavad end vabalt väljendada.
19. saj lõpuks ja 20. saj alguseks oli selge, et valitsuse sekkumise kõrvaldamine oli ka potentsiaalne relv inimeste vabastamise vastu majanduslikest ja poliitilistest ahelaist. Selle asemel, et olla vahend vabaduse ja demokraatia edendamiseks, sai pressivabadusest üha enam rahategemise ja propaganda vahend.

Normatiivsed meediateooriad : autoritaarne, liberaalne ja sotsiaalse vastutuse teooria
Aluseks oli väide, et ajakirjandus võtab alati omaks nende sotsiaalsete ja poliitiliste struktuuride vormi ja värvingu, mille keskel ta tegutseb.
Autoritaarne teooria. Selle kontseptsioonil puudub suures osas teoreetiline sisu. Igal ühiskonnal on õigus säilitada avalik rahu ja kord, seega on ühiskonnal ka täielik õigus keelustada ohtliku tendentsiga arvamuste propageerimine.
Liberaalne teooria. Kirjeldatakse kui klassikalist vabadusvõitlust ja võitlust demokraatia eest türannia erinevate vormide vastu. Samuti kirjeldatakse Ameerika meediasüsteemi kostitutsioonilisi aluseid ja toimimist Valitsuse kontrolli puudumine  sellest tulenevalt negatiivse vabaduse esiletõstmine.
Sotsiaalne teooria. Vabadus ja vastutus seisavad teineteise kõrval. Üksikisik võib saada vabadusest kasu neis tingimustes, mis defineerivad vabaduse.

Meedial on ühiskonna suhtes kohustused ja meedia omandus tugineb avalikule usaldusele
Uudistemeedia peaks olema tõepärane, täpne, õiglane, objektiivne ja asjakohane
Meedia peaks olema vaba ja isereguleeruv
Meedia peaks järgima kokkulepitud eetika - ja ametijuhendeid
Teatud tingimustel on vajalik valitsuse sekkumine avaliku huvi kaitsmise nimel

Ajakirjanduse eetikakoodeksi põhimõtted (lk135)
Ajakirjanduse eetikakoodeks osutab professionaalsete tegevuspõhimõtete kogumile, mille võtavad vastu ja mida kontrollivad ajakirjanikud ise.

Informatsiooni tõepärasus
Informatsiooni selgus
Avalikkuse õiguste kaitsmine
Vastutus avaliku arvamuse kujundamisel
Informatsiooni kogumise ja esitusviiside standardid
Allikate puutumatuse austamine

Avalik-õigusliku ringhäälingu tegevuse põhimõtted (lk 141)
Tegutseb avaliku huvi teenimise otstarbel , rahuldades ühiskonna ja kodanike olulisi kommunikatsioonivajadusi, nii nagu demokraatlik poliitiline süsteem on need määratlenud.
Avalik-õigusliku ringhäälingu peamised eesmärgid:

Universaalne geograafiline katvus
Mitmekesine programm lähtuvalt kõigist peamistest maitsetest, huvidest ja vajadustest ; kogu arvamuste ja veendumuste spektri kajastamine
Saated vähemuste jaoks
Huvitumine rahvuslikust kultuurist, keelest ja identiteedist
Poliitilise süsteemi vajaduste arvestamine ; põhimõtteline tasakaalukus ja erapooletus konfliktiküsimustes
Erineval viisil defineeritud kvaliteedi hoolikas jälgimine

Normatiivsed paradigmad kaasaegsetes meediateooriates.
Liberaal-pluralistlik paradigma. Põhineb vanale liberaalsele teooriale , rõhutades üksikisiku huvi ja defineerides avalikku huvi sellena , mis avalikkust huvitab. Aruandlus ühiskonna ees saavutatakse meediaturu ja minimaalse eneseregulatsiooni teatud vormide kaudu, riigi roll on minimaalne.
Sotsiaalse vastututuse pradigma . Publitseerimisvabadusega kaasnevad isiklikku huvi ületavad kohustused laiema ühiskonna ees. Visandatakse vabaduse positiivne tähendus, mis sisaldab teatud sotsiaalseid eesmärke. Individualistlikule poliitilisele teooriale eelistatakse kogukondlikku.
Kriitiline pradigma. Meediat nähakse olevat sattunud sõltuvusse sotsiaalsetest struktuuridest, väljendusvabadust piiravad repressiivsed või hegemoonilised (riigi, äri) jõud ühelt poolt ja rõhutud massid teiselt .
Administratiivne paradigma. Tõstab esile objektiivset ajakirjandust, mis tugineb olulistel teemadel usaldusväärset infot pakkuvatele autoriteetsetele allikatele. Väljendab nii ajakirjandusliku professionaalsuse ideaale kui ka teovõimelise bürokraatliku riigi nõudmisi. Tahektakse meeldida poliitilisele eliidile, mitte massidele.
Kultuurilise dialoogi paradigma. Lükkab kõrvale nii universaalse ratsionaalsuse kui ka bürorkaatlik-professionaalse kompetentsi ja efektiivsuse ideaalid. Rõhutab subkultuuride õigusi koos neile omaste väärtustega, edendab vastastikust mõistmist ja kokkukuuluvuse tähtsaks pidamist.

Vabadus kui meedia toimimise põhimõte
Viitab pigem vaba väljenduse õigusele ja arvamuse vabale kujundamisele. Vabaduse nõuded: Valitsusepoolse kontrolli puudumine. Kodanike võrdne õigus ja võimalus meediale juurde pääseda. Uudistemeedia vabadus saada infot asjakohastest allikatest. Meedia omanike v reklaamijate varjatud mõju puudumine uudiste valikule ja arvamustele.
Kommunikatsioonivabadusel on 2 aspekti: pakkuda laia arvamuste valikut ja reageerida sotsiaalsele nõudmisele või vajadusele. Vabaduse ja taskakaalustatuse positiivsed küljed on seega omavahel seotud ja kattuvad osalt. See osutab seosele mõningate struktuurielementide, organisatsioonilise korralduse, meedia toimimise ja toodangu vahel. Elemendid on järgmised:

Struktuurilised tingimused
Tegutsemise tingimused
Ühiskonna erinevate häälte võimalused kanalitele ligi pääseda
Pakkumise kvaliteedist tulenevad hüved vastuvõtjate jaoks, mida võib käsitleda olulisuse, mitme-kesisuse, usaldusväärsuse, huvi, originaalsuse ja isikliku rahulduse kriteeriumidest lähtudes.

Vabaduse nõuded:

Tsensuuri, litsentseerimise vm valitsusepoolse kontrolli puudumine, nii et oleks tagatud õigus takistamatult avaldada ja levitada uudiseid ja arvamusi ning poleks mingit kohtustust avaldada seda, mida ei taheta avaldada
Kodanike võrdne õigus ja võimalus uudiseid, vaateid, haridust ja kultuuri vabalt vastu võtta ja meediale juurde pääseda
Uudistemeedia vabadus saada infot asjakohastest allikatest
Meedia omanike või reklaamiandjate varjatud mõju puudumine uudiste valikule ja väljaöeldud arvamusele
Uudiste ja arvamuse aktiivne ja kriitiline esitamine toimetuse poolt; kunsti ja kultuuriga seonduva loov, uuenduslik ja sõltumatu avaldamine ( soovitav ) lk 151

Meediavabadusest saadavad üldised hüved:

Võimulolijate süstemaatiline ja sõltumatu avalik jälgimine, piisav hulk usaldusväärsest infot võimulolijate tegevuse kohta
Aktiivsele ja informeeritud ühiskonnaelule ning demokraatlikule süsteemile kaasaaitamine
Võimalus väljendada mõtteid, tõekspidamisi ja vaateid maailma kohta
Kultuuri ja ühiskonna jätkuv uuendamine ja muutmine
Vabaduse määra ja mitmekesisuse suurendamine

Tasakaalustatus kui meedia toimimise põhimõte
Tasakaalustatus taotleb võimalikult vähest diskrimineerimist või kallutust saatjate ja vastuvõtjate juurdepääsus meediale. Tasakaalustatus: juurdepääs, mitmekesisus, objektiivsus .

Objektiivsuse kriteeriumid
Objektiivsus nõuab õiglast ja mittediskrimineerivat suhtumist teadete allikatesse ja objektidesse, neid kõiki tuleks kohelda võrdsetel alustel. Objektiivsus peab käsitlema nii väärtusi kui ka fakte ja faktidel on hinnanguline tähendus. Faktilisus seisneb tões, informatiivsuses (osutatakse sisu omadustele) ja olulisuses. Objektiivsus- erapooletus eeldab neutraalset hoiakut, mille võib saavutada neutraalsuse ja tasakaalustatuse kombineerimisel.
Objektiivsuse kriteeriumi komponendid (lk157)
Objektiivsus
Faktilisus
Erapooletus
Tõde Informatiivsus Olulisus Tasakaalustatus Neutraalsus
Peamised nõuded informatsiooni kvaliteedile

Meedia peaks pakkuma kõikehõlmavaid ja olulisi uudiseid, samuti taustinformatsiooni ühiskonnas ja ümbritsevas maailmas toimuvate sündmuste kohta
Informatsioon peaks olema objektiivne, st täpne, aus, piisavalt täielik, reaalsusele vastav, usaldusväärne ja fakte arvamustest lahus hoidev
Info peaks olema tasakaalustatud ja õiglase (erapooletu), edastades alternatiivseid lähenemisviise, hoidudes kallutatusest ja sensatsioonilisusest

Meedia aruandekohustus
Kõik vabatahtlikud ja mittevabatahtlikud protsessid, mille abil meedia on ühiskonna ees otseselt või kaudselt vastutav avaldatu kvaliteedi ja tagajärgede eest, eriti üldise hüvega seonduvates küsimustes.
Meedia aruandekohustuse protsessid peaksid vastama järgmistele kriteeriumitele:

austama vaba publitseerimise õigust;

ära hoidma või piirama kahju, mida nii üksikisikud kui ühiskond võivad kannatada
publitseerimise tulemusena;

pigem edendama publitseerimise positiivseid aspekte kui esitama üksnes piiranguid.
Selline käsitlus põhineb eeldusel , et eksisteerib avalik huvi ja meedia on ühiskonna jaoks piisavalt tähtis, et õigustada meedia aruandekohustuslikuks pidamist, ja et tõhus aruandekohustus pole tingimata põhivabadusega vastuolus .
Mõned kohustused on täiesti vabatahtlikud, mõned kokkuleppelised ja ülejäänute täitmist nõuab seadus.
Et aruandlus aset leiaks, peab meedia tegevusele järgnema reaktsioon ja meedia peab seda kuulda võtma.
Aruandekohustuse 2 alternatiivset mudelit:

Kohustus mudel (rõhuasetus on võimalikul kahjul ja ohul üksikisikule või ühiskonnale, mille meediaväljaanne võib tekitada – nt oht moraalile või avalikule korrale)

Aruandmise mudel (rõhutab arutelu, läbirääkimisi, vabatahtlikkust, dialoogi kui parimaid vahendeid erimeelsuste ületamiseks, mis kerkivad esile meedia ja meediakriitikute vahel või meedia ja meedia poolt puudutatute vahel; aurandmise vahendid on peamiselt verbaalselt, mittemateriaalsed ja ka igasugused karistused on verbaalsed – nt avalikud vabandused)
Aruandekohustuse staadiumid: sisemine (meedia-sisene kontrolliahel) ja väline
Meedia peamised välised partnerid aruandekohustuse valdkonnas

Auditoorium või tellijate kogum
Meedia kliendid, sh reklaamiandjad ja sponsorid
Erinevat liiki allikat (agentuurid, kunstnikud , valitsused, firmad)
Need, kellest kirjutatakse-räägitakse (tegelased), kas üksikisikute või gruppidena
Meediafirmade omanikud ja aktsionärid
Regulaatorid ja seadusandjad

Aruandekohustuse raamistikku iseoomustavad elemendid: seadus ja regulatsioon; raha/ turg ; avalik vastutus; professionaalne vastutus (lk 167)

Meediaorganisatsiooni mõjutavad tegurid

Poliitika
majandus
pidevalt muutuv levitehnoloogia.

Meedia avalik olemus tuleneb peamiselt meedia poliitilisest funktsioonist demokraatlikus ühiskonnas. Meedia peab tegutsema kasvõi osaliselt turumajanduse diktaadi järgi. (lk 173)

Meedia kui äri
Meedia on oma loomult segatud. Tihti tegutsetakse kahel turul , müües toodet tarbijale ja teenust reklaamijale. Iseloomulik on kõrge tööintensiivsus ja kõrged püsikulud. Suur ebakindluse aste ja toote unikaalsus. Ebakindlus seondub tarbijate hinnanguga, nende eellistustega. Meediatooteid saab harva samas vormis korduvalt müüa. Meediaärisse on raske sisse pääseda, peamiselt kõrgete püsikulude ja suurte summade tõttu, mida projekti käivitamine nõuab. Meediat mõjutab avalikkuse tähelepanu, sel on avalikkuse vastutuse koorem .
Kuigi meedialiikide arengut on üksikisikute ja ühiskondade sotsiaalsed ja kultuurilised nõudmised, majandatakse meediakanaleid siiski nagu äriettevõtteid. Viimastel aastatel on see suund mitmetel põhjustel hoogustunud, eelkõige seetõttu, et on tõusnud kogu info- ja kommunikatsioonisektori tööstuslik ja majanduslik tähtusus. Sellega seondub ka laialt levinud riiklike telekommunikatsiooniettevõtete privatiseerimine ning nende tegevuse laiendamine nii rahvuslikul kui rahvusvahelisel tasandil. Täiendavaks mõjuteguriks on olnud endiste kommunismimaade üleminek vabale turumajandusele. Ka seal, kus meediat juhitakse kui avalik-õiguslikke ettevõtteid, alluvad nad üha enam finantsdistsipliinile ja tegutsevad konkurentsikeskkonnas.

Avaliku teenuse olemus
Ülim eesmärk on demokraatia. Vahe-eesmärgid on sõltumatus valitsusest ja eramonopolist, vastutus ühiskonna ja auditooriumide ees, mitmepalgelisus : poliitiline ja sotsiaalne mitmekülgsus.
Meedia avalik olemus tuleneb peamiselt meedia poliitilisest funktsioonist demokraatlikus ühiskonnas, kuid ka tõsiasjast, et informatsiooni, kultuuri ja ideid käsitletakse kõigi kollektiivse omandina, nagu nt ka õhku ja päevavalgust, mille kasutamine ei vähenda nende kättesaadavust teiste jaoks.

Ajakirjaniku rollid
Ajakirjanik peab tegema valiku, kas olla ühiskonnas aktiivse osaleja rollis või jääda neutraalseks. Rootsi teadlased selgitasid, et põhine roll on valvekoera roll, järgneb kasvataja või harija roll. Ameeriklased jagasid rollijaotuse: mõtestaja, levitaja ja vastane.

Aktiivse osaleja roll – ajakirjanik esitab uudiseid auditooriumi esindajana, olles valitsuse suhtes kriitiline, kaitstes ja luues teatud poliitilisi ideid
Neutraalne teavitaja – ajakirjanik edastab ideid kui teavitaja, tõlgendaja ja valitsuse tööriist; sobib paremini ajakirjanduses oluliseks peetava professionaalse väärtuse – objektiivsusega; seda kasutatakse ka rohkem

Kommunikaatori mõju meedia sisule
On võimalik, et võimu ja staatuse omamine organisatsioonis lubab kommunikaatoril isiklikke hoiakuid ja väärtushinnanguid avalikus kommunikatsioonis väljendada. Uurimuste kohaselt, need kes juhivad ühiskonnas massikommunikatsiooni, kuuluvad enamasti samasse kihti majanduse ja poliitiliste süsteemide juhtidega.
Vahel eeldatakse, et otseselt meediatootmise eest vastutavate isikute personaalsed omadused meedia sisu. Ootus, et meedia peegeldab ühiskonda, võib kinnitust leida vaid siis, kui meedia on just selline, nagu auditoorium soovib, või kui need, kes meedias töötavad, esindavad vähemalt oma uskumuste ja väärtushinnangute poolest ühiskonna läbilõiget.
Ü Kommunikaatorit iseloomustavad tunnused, isiklik taust ja kogemus
Mõju meedia sisule
Isiklikud hoiakud, väärtused ja uskumused
Mõjuvõim organisatsiooni sees
Professionaalne taust ja kogemus
Professionaalne roll ja eetika
I võimalus
II võimalus
ksikisiku mõju võib realiseeruda 2 erinevad rada pidi:
Meedia sisu mõjutab ajakirjaniku rollitunnetus – kuidas hinnatakse neutraalsuse ja osalemise vahekorda, milline on ajakirjaniku kui mõtestaja, levitaja ja vastase rolli tähtsus. 1986.a tehtud uuringust tulenes, et enim hinnatakse mõtestavat/uurivat rolli (62%) ning informeeriva levitaja rolli (51%), vastase roll jäi aga tahaplaanile (17%).
Olulisel kohal on ka rollitunnetus ja ajakirjanikueetika (nt Briti ajakirjanikud olevat märksa enam üksnes informatiivsele rollile pühendunud kui sakslased ).
Uudiste valikut mõjutab ka erakondlikkus (nt eriti Saksamaal, kus ajakirjanikud olid arvamusel, et kommentaarid on tähtsamad kui faktid).

Reklaami mõju
Enamik vabaturu meedialiikidest on orienteeritud reklaamiandjate vajaduste rahuldamise poliitikale, seistes nii ka enda huvide eest. Kujundus, küljendus, planeerimine ja programmide koostamine peegeldavad tihti reklaamiandjate huve.

Reklaamiandjad püüavad harva mõjutada ajakirjanikke kirjutama uudiseid soovitud laadis, pigem püüavad nad maha suruda endale kahjulikke uudiseid.
Nad on väga tundlikud keskkonna suhtes, milles nad oma teateid levitavad ja püüavad vältida vastuolusid.
Kui reklaamiandjad annavad järele avalikkuse survele, kalduvad meediatootjad rakendama enesetsensuuri.
Reklaamiandjad kujundavad sisu, spondeerides ringhäälingu saateid.
Konkurentsi lõpp kohalikus ajakirjanduses näitab, kuidas reklaamiandjad otsustavad meedia elu ja surma üle.

Uudiste sisu mõjutamist taunitakse ka kui ebaeetilist ja üldisemas plaanis ei meeldi meediale ega reklaamiandjatele endalegi võimalus, et neid nähakse liialt üksteise lähedal. Kui on alust kahtlustada auditooriumivastaseid salakokkuleppeid, võivad mõlemad pooled kaotada usaldatavuse ja mõjukuse.
Kõige rohkem mõjutab reklaamiandjate surve meediaorganisatsioone, kelle ainsaks tuluallikaks on reklaam.

Uudiste tüübid

Kõvad uudised - tegeldakse vahetute sündmustega
Pehmed uudised – käsitletakse taustasündmusi või ajatuid sõnumeid
Välkuudised – väga värsked, vahetud, isegi murrangulised
Arenevad uudised
Pidevad uudised

Uudiste tüübid lähtuvalt ajadimensioonist:

Planeeritud uudised – päevakajalised sündmused, mis on eelnevalt teada ja mille kajastamist saab ette kavandada
Ootamatud uudised – toimuvad ootamatult, neid tuleb kohe levitada ja neid on kõige raskem rutiinselt käsitleda, kuid nad moodustavad väga väikese osa uudistest.
Mitteplaneeritud uudised – ei ole seotud konkreetse ajaga; neid võib säilitada ja avaldada siis, kui see uudisteorganisatsioonile sobib

Uudiste valiku tegurid

Sündmustega seotud isikute võim ja kuulsus
Reporterite isiklikud kontaktid
Sündmuste asukoht
Võimu asukoht
Ennustatavus ja rutiinsus
Uudissündmuste lähedus auditooriumile
Sündmuste värskus ja aktuaalsus
Ajastus seoses uudistetsükliga

Suhtekorraldus ja uudiste käitlus
Mõnes valdkonnas on uudistemeedia ja allikate sulandumine peaaegu täielik nt poliitika, riigivalitsemine ja kohtuvõim. Sellele aitab kaasa professionaalsete suhtekorraldusagentuuride tegevus.
Ürituste promootoritel on võimalik kontrollida sündmusi puudutavaid teateid ja saavutada juurdepääsu meediale, sealjuures oma tingimusi esitades. Neil on väidetavalt juurdepääs uudiste kogujatele või nad kasutavad oma võimu selleks, et takistada teiste ligipääsu ja luua meedia tähelepanu köitmiseks ise pseudosündmusi.
Protsess, mille käigus püütakse mõjutada uudiseid, on hoogustunud seoses kampaaniate korraldamise kaasaegse tehnikaga ja arvamusuuringutega. Poliitilistel parteidel, valitsusasutustel ja kõigil olulisematel institutsioonidel on palgal pressiesindajad ja mainemeistrid, kellel tuleb kindlustada soodne pilt nende tegevusest ja minimeerida mis tahes negatiivsed aspektid.
Suhtekorralduse roll on suurenenud ka väljaspool poliitilisi kampaaniaid

Reaalsus ja meedia sisu: kas peegeldus või konstruktsioon ?
Sageli eeldatakse, et meedia peegeldab proportsionaalselt teatud empiirilist reaalsust ja olema alati õiglane eelistatute ja tõrjutute suhtes. Selline eeldus on aga tihti meedia tegevuse kritiseerimise aluseks, kuna leidub mitmeid põhjuseid, miks meedia sisu ei peegelda reaalsust täpselt (statistiliselt esinduslikul viisil).
Funktsionalistlikus meediateoorias, mille järgi meedia üheks funktsiooniks on sotsiaalne kontroll, eeldatakse näiteks, et meedia sisus on ühiskonnas valitsevad sotsiaalsed ja majanduslikud väärtused rohkem esindatud. Me eeldame, et sotsiaalne eliit ja ametivõimud paistavad rohkem välja ja neil on parem juurdepääs meediale. Meedia peegeldab tõepoolest sotsiaalse reaalsuse ebavõrdsust, pöörates rohkem tähelepanu ühiskonna mõjuvõimsatele tegelastele ja maailma mõjukamatele rahvastele. Häda on aga selles, et nii toimides võib meedia ebavõrdust suurendada.
Meediaorganisatsioonide vaatlus näitas, kui ebatõenäoline on see, et uudis vastab teatud reaalsuse keskmisele. Vajadus autoriteetsete allikate järele ja uudisteväärtuse kriteeriumid põhjustavad ilmselget statistilist moonutamist. Lisaks sellele püüab fiktsiooniline meedia auditooriumi ligi tõmmata, kasutades oma lugudes ülemääraselt tegelasi, kes elavad huvitavat elu ja on rikkamad , nooremad, moodsamad ja ilusamad kui auditooriumi keskmine liige. Võtmesündmuste ja uudistele loodud konteksti uurimine teeb mõistetavaks, et reaalsust ei ole võimalik käsitleda nii, et kõik sündmused oleksid isegi sama kategooria raames võrdse tähtsusega.
Lihtne fakt, et massimeediumid on üldiselt orienteeritud auditooriumi kui informatsiooni ja meelelahutuse tarbija huvidele, suudab kergesti selgitada kõrvalekaldeid reaalsusest. Auditooriumile meeldivad paljud reaalsusest hälbivad asjad nagu fiktsioon , fantaasia, ebatavaline ja veider, müüdid, nostalgia ja ajaviide. Sageli otsitaksegi just meediast alternatiivi reaalsusele ja võimalust sellest põgeneda.

Uudiste kallutatus
Uudise sisuline kallutatus võib moonutada reaalsust. Esineb ka nii suurt uudiste kallutatust, et seda võib pidada peaaegu valeks, propagandaks või ideoloogiaks .
Uudise kallutatuse tüüpilised näited:

Meediaallikates on liigselt esindatud sotsiaalsed tipud ja ametlikud hääled
Poliitilise ja sotsiaalse eliidi liikmed saavad uudistes suurema tähelepanu osaliseks
Kõige rohkem rõhutatakse konsesnsuslikke ja status quo’d tugevdavaid sotsiaalseid väärtusi
Välisuudistes keskendutakse lähemalasuvatele, rikkamatele ja võimsamatele riikidele
Teemade valik, väljendatud arvamused ja maailmakäsitlus on natsionalistlikult (patriootiliselt) ja etnotsentriliselt kallutatud
Uudised peegeldavad meesteühiskonna väärtusi ja võimu jaotust
Vähemusi ignoreeritakse, näidatakse marginaalsete või negatiivsetena
Kuritegevust käsitletavates uudistes edastatakse ebaproportsionaalselt palju vägivaldsust ja isikuvastast kuritegevust, ei kajastata tegelikke võimalikke riske ühiskonnas

Sotsiaalsed kõrvalekalded
Fiktsiooniliste tekstide tüüpilised kõrvalekalded sotsiaalsest reaalsusest

Elukutsete esindatus on tugevasti kallutatud kõrgema staatusega valdkondade suunas nagu juura, meditsiin , sõjavägi, meelelahutustööstus jne
Etnilisi vähemusi kaldutakse näitama madalama staatusega või kahtlase väärtusega sotsiaalsetes rollides , kuigi need võivad olla ka modifitseeritud , vastamata seejuures tingimata rohkem tegelikkusele.
Naisi esitatakse stereotüüpilistes ametites ja kodustes rollides, nad on reeglina passiivsemad ja vähemtähtsad tegelased
Vägivald on ilukirjanduses sarnaselt kriminaalsete uudistega esitatud väga ebarealistlikus valguses
Poliitilisi või sotsiaalseid konflikte kajastav fiktsioon kaldub konsensuslikke väärtusi toetama
Homoseksuaalsust kaldutakse ignoreerima või käsitlema stereotüüpselt (harva positiivselt)

Žanri mõiste
Žanr – teatud teksti laad või tüüp; kasutatakse mis tahes kultuuritoote (filmi, ilukirjanduse, uudise jt) selgelt eristatava kategooria tähistamiseks
Esmalt tähistab meediasisu peamisi tüüpe või kategooriaid. Mõiste on sobiv analüüsiks, paljud žanrid sisaldavad kindlaid kodeerimise reegleid, millega tootjad saavad manipuleerida.

Formaadi mõiste
Formaat – alamrutiin spetsiifiliste teemade käsitlemiseks žanri raamides (nt teleuudiste kriisiolukorra formaat; poliitiliste sündmuste formaat)
Meedia sisu koostatakse vastavalt formaatidele, mis on omakorda vastavuses kuulaja /vaataja eelistuste ja eeldatava kompententsiga.

Teksti mõiste
Teksti mõistet kasutatakse kahes tähenduses. Esimene on seotud teate füüsilise kujuga üldises mõttes. Teine tähistab teksti ja lugeja kohtumise lõpptulemust. Nt telesaade muutub tekstiks vastuvõtu käigus.

Narratiivi mõiste
Narratiivi põhifunktsiooniks on kaasa aidata kirjeldatud kogemuste mõtestamisele. Ühelt poolt sidudes tegevusi ja sündmuseid loogilisse järjestusse, teiselt poolt pakkudes kindlate ja äratuntavate inimeste ja kohtade elemente. Narratiiv pakub välja inimlike moteiivide loogika , mis aitab mõtestada kas realistlikke või väljamõeldud sündmuseid. Uudis kui narratiiv toetub ühiskonnnas valitsevatele müütidele, jutustades neid sageli ümber teatava ideoloogilise varjundiga.

Meedia loogika
Meedia loogika sisaldab põhiliselt reegleid ja norme sisu töötlemise ja esitamise tarbeks, et kasutada paremini ära kindla meediumi iseloomulikke omadusi. See tähendab ühtlasti meediaorganisatsiooni vajaduste kohandamist.
Meedia loogika osutab olemasolevale „meedia grammatikale”, mis määrab aja kasutamise, sisustuselementide järjestuse ning verbaalsete ja mitteverbaalsete kommunikatsioonivahendite (koodide) kasutamise. Sisu koostatakse vastavalt formaatidele, mis on omakorda vastavuses kuulaja/vaataja eelistuste ja eeldatava kompetentsiga.
Mazzoleni järgi väljendub meedia loogika kasutuselevõtt poliitiliste kampaaniate keskendumises pigem isikutele ja sündmuste üksikasjadele kui abstraktsetele poliitilistele ideedele.

Auditooriumi mõiste
Kõik need, kelleni jõuab konkreetne meediasisu või kes on kontaktis teatud meediakanaliga. Auditoorium võib eksisteerida ka kui kujuteldav sihtgrupp või eesmärgipärane vastuvõtjaskond. Auditoorium võib ühte langeda reaalse sotsiaalse grupiga või avalikkusega. Auditooriume võib defineerida vastava meediumi, kanali või sisu alusel; sotsiaalse koosseisu, asukoha v kellaaja alusel. Meediaauditooriumid pole kindlapiirilised kooslused ja neid saab määratleda tagantjärele kui statistilisi üldistusi (näiteks reitingutest lähtudes) koos teatava korduvesinemise tõenäosusega. Selline on tüüpiline auditooriumi käsitlus meedia poolt vaadatuna, kuid eksisteerib ka samaväärselt põhjendatud alternatiivne käsitlus auditooriumi kui kollektiivse sotsiaalkultuurilise koosluse kohta.
Auditooriumi mõiste on abstraktne ja vaieldav – mõiste sisu laieneb pidevalt suurematele seletustele.

Auditoorium kui turg
Mida suuremaks meediatööstus kasvas, seda rohkem võeti kasutusele turu mõistet. Meediaturu mõiste sobib kirjeldama regiooni, kus meediateenust pakutakse, sotsiaaldemograafilisi kategooriaid või konkreetsete meediateenuste või –toodete tegelikke ja potentsiaalseid tarbijaid. Turu mõiste on praktiline ja sobib meediatööstuse ja meediamajanduse analüüsi seisukohalt, samas tekib ka probleeme, kuna mõiste pole päris neutraalne – kujutab saatja ja vastuvõtja suhet pigem ostu-müügi lepinguna kui sotsiaalse-kommunikatiivse suhtena. Tarbijatevahelised seosed ei paku teenuse ostjale huvi. Tähelepanu suunatud pigem meediakasutusele kui teadete vastuvõtmisele. Inimesed auditooriumi hulgast ei tunne end turu liikmetena – turu diskursus on olemuselt manipuleeriv.
Auditoorium kui turg:

Liikmeskond on üksikute tarbijate kogum.
Piirid põhinevad peamiselt majanduslikel kriteeriumitel.
Liikmed ei ole omavahel seotud.
Liikmetel puudub ühine identiteet.
Liikmeskonna koosseis on ajutine.

Meediaturu mõiste sobib kirjeldama regiooni, kus meediateenust pakutakse.

Auditoorium kui grupp
Seda tüüpi auditoorium on olemas juba enne selle auditooriumina identifitseerimist. Kaasaegses ühiskonnas on üha raskem täita grupilaadsete auditooriumite eeltingimusi nagu interaktiivsus, normatiivne regulatsioon ja piiritletus, veel vähem määratleda nende abil auditooriumi. Vaid mõned poliitilised ja religioossed publikatsioonid vastavad antud kriteeriumitele.
Tänapäeval vastab kõige paremini meediaauditooriumi mõistele ajalehtede lugejaskond ja raadio kuulajaskond, mis on samal ajal teatud mõttes ka sotsiaalne grupp. On olemas vähemalt üks ühine oluline sotsiaalne või kultuuriline tunnus – ühine elukeskkond ja kuuluvus kohalikku kogukonda. Kohalik kuuluvus määrab ja säilitab suurt hulka meediaga seotud huvisid.
Lisaks kohaliku meedia näitele leidub veel teisi asjaolusid – nt auditooriumiliikmete sarnased huvid, koosseisu homogeensus ja stabiilsus. Lugejad valivad mõnikord väljaande vastavalt oma poliitilistele eelistustele. Ka ringhääling tõmbab ligi mõnede ehtsa avalikkuse tunnustega auditooriumi.
Kuigi tänapäeva trendid (nt meedia ekspansioon ja kasvav kommertsiaalsus) ei näi soodustavat sotsiaalse grupi põhjal moodustatud auditooriumite teket, aitavad uued tehnoloogiad tegelikult seda tüüpi auditooriumite kujunemisele kaasa. Nt lokaalse ja kogukondlikku televisiooni kasv. Internet aitab suuresti grupilaadse auditooriumi tekkele kaasa.

Auditooriumi tüübid

Sotsiaalne grupp või avalikkus.

Teadetest mõjutatud inimesed.

Meediumi või kanali auditoorium.

Saate või lehenumbri auditoorium.

Auditooriumi ootused
Selle kriteeriumi baasil on võimalik auditooriumi teke lähtuvalt huvidest, vajadustest ja eelistustest. Reeglina koosnevad sellised auditooriumid hajutatult üksikisikute kogumitest, kellel puuduvad omavahelised seosed. Kui auditoorium jagab ühiseid hüvesid ja see ühtsus põhineb sarnastel sotsiaalsetel tunnustel , siis teabe rahuldamine on seotud kindlate ootustega. See auditooriumi tüüp on tekkinud, et rahuldada meediakasutajate erinevaid vajadusi. Selle asemel, et igal kogukonnal (nt elukohast, usust lähtudes) oleks oma kindel meediakanal on sooviga tunnetada kõiksugu erinevaid vajadusi jõutud selleni , et meediapoolne pakkumine suureneb pidevalt.
Huvide skaala laieneb pidevalt, iga meedium (film, muusika, raamat jms) on mõeldud teatud huvidega potentsiaalsele auditooriumile. Lugejatel, vaatajatel, kuulajatel puudub ühise identiteedi tunnetus.
H. Gansi väidab, et selle olukorra on esile kutsunud maitsekultuur.

Auditooriumi hõlmatus ja meedia mõju
Auditooriumi hõlmatuse kontseptsioonid :

Kättesaadav (või potentsiaalne) auditoorium, kus kõigil on olemas põhioskused (nt kirjaoskus) ja/või võimalused vastuvõtmiseks
Kasutoov auditoorium koosneb nendest , kes meediatoote (ajaleht, kinopilet, CD) ostavad
Kasutajate auditoorium koosneb nendest, kes tegelikult teatud sisu loevad, vaatavad , kuulavad jm
Sisemine auditoorium koosneb nendest, kes huvituvad sisu teatud osadest, liikidest või üksiksõnumitest, numbritest vms
Kumulatiivne auditoorium on üldine potentsiaalse auditooriumi osa, kelleni jõutakse teatud ajavahemiku jooksul
Sihtauditoorium on osa potentsiaalsest auditooriumist, mis on allika (nt reklaamija) poolt välja antud

Auditooriumi hõlmatuse skeem:
Välimine tsoon näitab peaaegu piiramatut potentsiaali teate vastuvõtmiseks.
Järgmine tsoon kujutab vastuvõtu realistlikke maksimumpiire, kus potentsiaalne publik asub põhilise vastuvõtu geograafilistes piirides ja omab vastuvõtuks vajalikke seadmeid või vahendeid väljaannete, helisalvestiste, videosalvestiste jm ostmiseks või laenutamiseks. Muidugi peavad auditooriumil olema lugemisoskus ja muud vajalikud oskused. Oluline on ka kättesaadavuse ja sobivuse kindlaksmääramine. Nt võib sihtauditooriumi hulgast välja arvata lapsed alla kindla vanusepiiri. Potentsiaalset auditooriumi võib piiritleda ka inimestega, kellel on kasutamisharjumused ja poolehoid selle meedia suhtes. Mõnikord tuleb auditooriumi puhul arvestada päevaaega, kas on tegemist hommikuse, päevase või õhtuse auditooriumiga.
Kolmas tsoon määrab järgmise meediapubliku taseme: raadio- või televisioonikanali, programmi vms poolt kaetava tegeliku auditooriumi. Seda kaetavuse näitajat kasutatakse tavaliselt müügi, külastatavuse ning tellimuste mahu, loetavuse näitajate ja auditooriumi reitingute puhul jne.
Neljas ja kõige sisemine tsoon näitavad tähelepanu kvaliteeti ja teate potentsiaalset mõju, mida osaliselt saab empiiriliselt mõõta.
Auditooriumid on erakordselt ebastabiilsed, realiseerub vaid väike osa auditooriumi potentsiaalsest tähelepanust ja teadete mõjujõust.

Subkultuur ja auditoorium
Meediatööstus on pidevalt otsinud endale uusi turge ja nišiauditooriume, püüdnud määratleda ja luua maitsel või elustiilil põhinevaid sotsiaalseid või kultuurilisi alagruppe. Meedial toimub pidev stiilide ja pseudo-identiteetide loomisprotsess – eesmärgiks auditooriumi positiivne tagasiside.
Meediakasutust kujundab peamiselt varasem kogemus ja samastumised, või kujuneb see vastavalt hetkel moesolevale, kultuurilisele ja sotsiaalsele kontekstile. Perekonna sotsiaalne miljöö  klassi- ja eakaaslaste või naabruskonna grupp (enamasti mõjutused muusikas, teles)  noorte täiskasvanute ringkonnad (sotsiaalsed kontaktid tööl, vabal ajal). Vanusest sõltuvalt eelistuste muutumine. Paljude tegurite ristumine .
Meedial on oluline roll erinevate subgruppide identiteedi väljendamises ja tugevdamises. Nt. side modernse ühiskonna alternatiivsete subkultuuride ja noorte muusikalise maitse vahel. Sageli astutakse muusika ja tantsuga vastu ühiskonnas domineerivatele jõududele (muusika ja tants kui vastupanu sümbolid). Sellest, mis muusikat noor kuulab, võib välja lugeda palju (nt raskem muusika võib väljendada noor põlgust kooli, vanemate vm vastu).

Elustiil ja auditoorium
Elustiili mõistet kasutatakse tihti erinevate meediakasutusmallide kirjeldamiseks ja liigitamiseks, sageli osana teiste hoiakute ja käitumise kogumist. Nt P. Bourdieu seostab kultuurilist maitset sotsiaalse ja perekondliku taustaga. Elustiili mõiste lükkab ümber eelduse, et meediamaitset piiritlevad klassikuuluvus ja haridus, elustiilid on vähemalt mingis osas endavalitud käitumise ja meediavaliku mallid. Kommertslikes turu-uuringutes lihtsustab elustiili mõiste tarbijate liigitamiset sellistesse tüüpidesse, misa aitavad suunata ja kujundada reklaami. Elustiili uuringud hõlmavad sotsiaalse positsiooni tunnuseid, käitumist, hoiakuid, maitseid ja väärtusi. Samu uurimistulemusi võib kirjeldada ka rõhutades nt põhjuslikke tegureid ( nt sissetulek, klassikuuluvus, kultuurilised aspektid jms).
Elustiili mõiste puhul on raske leida sobiv analüüsitasand. Eristatakse kolme analüüsitasandit:

kogu ühiskonda hõlmav

ühiskonna-ja kultuurisiseste erinevuste tasand

individuaalne tasand.

Mehed ja naised kui auditoorium
Feministliku teooria mõjul arendatakse mõtet, et meediakasutus sõltub suuresti inimese soost. Soolist eristamist meediakasutuses on juba ammu määratletud. Naisauditooriumile pakutakse teatud meediatüüpe, mida sageli loovad naised ise (ajakirjad, ilukirjandus, seebiooperid jms). Meestele toodetakse omakorda teatud meediatüüpe, -žanre. Uudne on suur uudishimu teada saamaks nende erinevuste tähendusi.
Sooliselt määratud auditooriumi olemust ei näita selle sooline koosseis, vaid see, mil määral teadlik auditooriumis osalemine on saanud teadtud kindla tähenduse nais-või meeskogemuses. Soolised erinevused seostuvad mõnikord erinevate eelistusete ja rahuldusega. Nt stressis naised eelistavad vaadata lõõgastumiseks telemänge ja estraadietendusi. Mehed vaatavad stressis olles rohkem märuli-ja vägivallasaateid.
Teiseks auditooriumi kallutamise aspektiks on määr, kust alates mõjutavad kodust meediakasutust (nt tv vaatamist) sugupoolte suhted ja konkreetsed soorollid. ( Morley sellekohane uurimus  enamasti kontrollis õhtust telerivaatamist mees, naised tegid tv vaatamisega paralleelselt ka midagi muud).

Auditooriumi peamised dimensioonid

Aktiivsuse või passiivsuse aste.
Interaktiivsuse ja omavahelise vahetatavuse aste.
Suurus ja kestvus.
Asukoht ruumis.
Grupi iseloom (sotsiaalne ja kultuuriline identiteet).
Üheaegne kontakt allikaga.
Koosseisu heterogeensus.
Sotsiaalsed suhted saatja ja vastuvõtja vahel.
Teate vs situatsiooni sotsiaalne ja käitumuslik määratlus.
Tunnetatud sotsiaalse kohaloleku aste.
Kasutuskonteksti sotsiaalsuse aste.

Meedia mõjude tüpoloogia
Mõjusid saab liigitada kahest dimensioonist - kavatsuslikkusest ja ajast lähtudes. Ettekavatsetud ja ettekavatsemata mõjud ning pika- ja lühiajalised mõjud. Goldingu kohaselt võidakse uudiste puhul ettekavatsetud lühiajalisi mõjusid käsitleda kallutatusena, ettekavatsemata lühiaajalised mõjud liigitatakse ebateaduslikuks kallutatuseks. Ettekavatsetud pikaajalisi mõjusid nimetatakse poliitikasks ning ettekavatsemata pikaajalisi mõjusid ideoloogiaks. (loe lk 382-384)

.DOC Laadi alla originaalfail 21 lk · .doc · 152 allalaadimist

McQuail-Massikommunikatsiooniteooria- #1

McQuail-Massikommunikatsiooniteooria- #2

McQuail-Massikommunikatsiooniteooria- #3

McQuail-Massikommunikatsiooniteooria- #4

McQuail-Massikommunikatsiooniteooria- #5

McQuail-Massikommunikatsiooniteooria- #6

McQuail-Massikommunikatsiooniteooria- #7

McQuail-Massikommunikatsiooniteooria- #8

McQuail-Massikommunikatsiooniteooria- #9

McQuail-Massikommunikatsiooniteooria- #10

McQuail-Massikommunikatsiooniteooria- #11

McQuail-Massikommunikatsiooniteooria- #12

McQuail-Massikommunikatsiooniteooria- #13

McQuail-Massikommunikatsiooniteooria- #14

McQuail-Massikommunikatsiooniteooria- #15

McQuail-Massikommunikatsiooniteooria- #16

McQuail-Massikommunikatsiooniteooria- #17

McQuail-Massikommunikatsiooniteooria- #18

McQuail-Massikommunikatsiooniteooria- #19

McQuail-Massikommunikatsiooniteooria- #20

McQuail-Massikommunikatsiooniteooria- #21

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-11-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti

152 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

tesi Õppematerjali autor

KT kordamisküsimused

Sarnased õppematerjalid

doc

Meedia ,massikommunikatsioon

rajajad. Mssikommunikatsioon on üks paljudest sotsiaalteaduste valdkondadest ja ainult üks osa laialdasest inimkommunikatsiooni uurimisest. Uuritakse massikommunikatsiooni mõju. Massikommunikatsiooni uurimuse rajajad: Lasswell tegeles propagandaga , sisuanalüüsiga , Lippmann publiku arvamus, Lazarsfeld meedia mõjude uurimus, raadio analüüs, Hovland veenimine, grupi mõju, Katz auditoorium kui sot. võrgustikud, meedia mõju, Blumer mass, rahvahulk, rühm, avalikkus, Lewin psühholoogia, grupidünamika, Stanton telemängude vaatamise tüpoloogiad. Klassikaliste suundade lähtekohad : teadusmetodoloogia positivism, psühholoogia biheiviorism / instinktide teooria. Algsed lähenemised meedia mõjule. Meedia mõjude arengut võib nimetada loomulikuks ajalooks, sest arengut on tugevasti mõjutanud aja ja koha tingimused. Võib nimetada neli arenguetappi: 1. kõikvõimas meedia usuti,

Reklaam ja imagoloogia

docx

McQuail Massikommunikatsiooniteoo ria raamat

Tulevikku vaatava ja modernse ajastu vaim oli aluseks ka kolmandale massikommunikatsiooni puudutavale ideedekogumile et meedia on potentsiaalne vahend avalikkuse valgustamiseks, teadmiste täiendamiseks ning uut institutsioonide, universaalse koolituse , avalike raamatukogude ja .rahva hariduse edendamiseks .Meediat süüdistatakse ja temalt oodatakse suuremat panust ühiskonna valupunktide lahendamisse .Algselt tähendas mass lihtsaid inimesi, keda nähti harimatutena, korratute, isegi vägivaldsetena Massiline toetus, massiliikumine, massikäitumine tähistavad suurt hulka koos tegutsevaid inimesi, .kuid on positiivse varjundiga .Massi on defineeritud kui kogumit, milles individuaalsus kaob :Massikommunikatsiooni protsess Laialdane levik ja vastuvõtt - Ühepoolne teadetevool - Asümmeetriline suhe - Impersonaalsus ja anonüümsus - Kalkuleeriv ja turunduslik suhe -

Massikommunikatsiooni ajalugu

xlsx

Meedia ja kommunikatsiooni teooriaid kokkuvõttev tabel

Stantson (1944) auditooriumi motiivide tüpoloogiad seebikate ja telemängude vaatamiseks; 3) Klapper (1960) sõn meedia lihtsaimad funktsioonid; Kaasaegses faasis: 4)Blumler ja Katz (1974) - artiklikogumik, kus püüti selgitada vajaduste või meediakasutuse motiivide teket ühiskondlikust ja psühholoogilisest kontekstist lähtuvalt (meediakas üks viis vajaduste rahuldamiseks); 5) McQuail võttis kokku kaasaegse tasude ja tarvete kontseptsiooni peamised o Rosengreen (1974) kontseptsioon Maslow vajaduste hierarhiale tuginedes; 7) Philip Palmgreen (1984) oodatava h teooria. . . . . Poliitökonoomilise lähenemise (massimeediat nähakse kaubandusüksusena) põhilised autorid: 1) Peter Golding ja

Meedia ja kommunikatsioon

doc

Struktuurfunktsionalistli k lähenemine massikommunikatsiooni uuringutes

Struktuurfunktsionalistlik lähenemine massikommunikatsiooni uuringutes tegeleb ühiskonna struktuuri ja funktsioonide küsimustega ehk kommunikatsiooniprotsessidega makrotasandil. paneb rõhu ühiskonna struktuurile, ülesehitusele ning vaatab meediat kui üht sotsiaalset süsteemi, üht struktuuri osa, mis opereerib spetsiifilise välise süsteemi (ühiskonna) sees sotsiaalsete ja kultuuriliste tingimuste kogumis. funktsionalistliku lähenemise eeldus: ühiskonda hoiab koos konsensus, koostöö. Massimeedia stabiliseerib tervikut, aitab kaasa ühiskonna integratsioonile. Lasswelli massikommunikatsiooni kolm funktsiooni: 1. seirefunktsioon keskkonna järelevalve. Avalikkusesse jõudev kommunikatsioon pakub hoiatusi peatsete ähvarduste ja ohtude kohta kogukonna või selle liikmete väärtussüsteemidele. Massikommunikatsioon annab võimaluse keskkonda kontrollida väärtustes ilmnevate ebakõlade puhul tekivad tormilised reaktsioonid, sest ohustatud võib olla s

Meediateooriad

doc

Biheivioristlikud ja käitumuslikud lähenemised massikommunikatsiooni uurimisel

Biheivioristlikud ja käitumuslikud lähenemised massikommunikatsiooni uuringutes- peamine uurimiseesmärk oli selgitada välja meedia mõju Mõju inimeste juures jälgitavad käitumis- ja kogemisprotsessid, mille lähtekohaks võib pidada asjaolu, et inimene on massikommunikatsiooni väljal vastuvõtjaks. (Maletzke 1963) põhipüüdlus on mõista seost meedia sisu ja auditooriumi reaktsiooni vahel eeldatakse vahendavat ja sekkuvat mõju, st on olemas teatavad indiviidist, keskkonnast ja kultuurilisest kontekstist tulenevad mõjusse sekkuvad tunnused. Meedia mõju võib olla kavatsetud, ettekavatsemata, lühiajaline, pikaajaline. Kommunikatsiooni planeerimise eesmärk on kontrollida kommunikatsiooni, et toota loodetud tulemusi või mõjusid. (Windahl 1992). Mõju kehtivus: 1. Eelkommunikatiivne faas aeg enne meediaga kokkupuudet. 2. Kommunikatiivne faas ajavahemik, mille jooksul toimub kokkupuude. 3. Järelkommunikatiivne faas aeg pärast kokku

Meediateooriad

doc

Kriitiline lähenemine massikommunikatsiooni uuringutes

Kriitilisest lähenemine massikommunikatsiooni uuringutes Kriitiline lähenemine = Frankfurdi koolkond kriitiline suund (marksistlik konfliktiteooria): ühiskonda viib edasi konflikt, konkurents. Massimeedial on oma suur roll valitsevate võimusuhete säilitamisel. iseloomulik ka neomarksismile, kriitilise poliitökonoomia tõlgendusele, kultuurikesksetele lähenemistele. ühiskonda ja meedia rolli ühiskonnas analüüsitakse võimu, domineerimise, ideoloogia ja konflikti mõistete kaudu. eesmärk paljastada meedia negatiivset rolli. Baas ja superstruktuur ühiskonna majanduslikku baasi käsitletakse kui jõudu, mis determineerib kõik muu, st superstuktuuri, sh sotsiaalse, poliitilise ja intellektuaalse teadvuse. > see on majanduslik determinism, mis on klassikalise marksismi ühiskonnaseletuse aluseks. > nimetatakse ka materialistlikuks teooriaks, kus majandussuhteid peetakse sotsiaalsete nähtuste mõjutajateks ehk baasiks. >> Marxi käsitlus kui ajalooline

Meediateooriad

doc

SUHTEKORRALDUS

Loeng 1 Suhtekorralduse eesmärgid, funktsioonid. Suhtekorraldus kui elukutse. Suhtekorralduse seos personalitööga. Suhtekorraldus Eestis. Kommunikatsioon. Kommunikatsiooni sihtgrupid. Kommunikatsiooni protsess. Sõnumist arusaamine ja vastuvõtmine. Organisatsiooni sisemine- ja väline kommunikatsioon Suhtekorralduse alaliigid. Suhtekorraldus versus ajakirjandus, turundus ja reklaam. Imago ja maine. Organisatsiooni maine. Tööandja maine. Tööandja turundus. Maine mõju organisatsiooni edukusele. Õppekirjandus Kommunikatsiooni käsiraamat. Äripäeva Kirjastus Internet: http://ksrmt.aripaev.ee/ Üheaegselt saab internetis lugeda käsiraamatut 2 inimest: · Kasutaja 1> kasutajanimi: MainoriKõrgkool parool: DCY3T6u7 Kasutaja 2> Mainor Q0h18EOO Vali menüüst: Käsiraamatud > Ärisari > Kommunikatsioon > Sisukord

Suhtekorraldus

rtf

Kommunikatsiooniprotsess ja kommunikatsioon

Kordamisküsimused Test Ülle Toode [email protected] 1. Kommunikatsiooniprotsessi toimemehhanism (loengumaterjal) SÕNUMI SAATJA (sender) -> SÕNUM (message) -> KODEERIMINE (encoding) VASTUVÕTJA (receiver) -> SÕNUM (message) -> LAHTI KODEERIMINE (decoding) 2. Kirjeldage, kuidas toimib poliitiline kommunikatsioon (McNair, lk 3-15) poliitiline kommunikatsioon on eesmärgipärane poliitikasse puutuv suhtlus, milleks võib olla: poliitikute või teiste poliitika subjektide spetsiifiliste eesmärkide saavutamisele suunatud mistahes vormis toimuv kommunikatsioon; poliitikutele suunatud mittepoliitikute sõnumid; poliitikute ja teise poliitiliste subjektide kohta käiv kommunikatsioon ja poliitika üle arutlemine 3. Poliitilise kommunikatsiooni võtmeelemendid (McNairi skeem, lk 3-15) 4. Poliitilise reaalsuse kategooriad (McNair 3-15) on objektiivne poliitiline reaalsus (tegelikud poliitilised sünd

Poliitiline kommunikatsioon ja tehnoloogia

Rohkem sarnaseid