McQuail "Massikommunikatsiooniteooria" (2)

Tartu Ülikool - Meedia - Sissejuhatus kommunikatsiooni ja meediasse

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Millest sõltub meedia tähtsus ühiskonnas ?
Mida, kellele, millise kanali kaudu ja missuguse mõjuga ?
Kes kontrollib meediat ja kellehuvides ?
Kelle versiooni maailmast (sotsiaalset reaalsust) esitatakse ?
Kui efektiivne on meedia valitud eesmärkide saavutamisel ?
Kuidas on korraldatud juurdepääs meediale ?

Sissejuhatus meediasse ja kommunikatsiooni
Kontrolltöö “McQuaili massikommunikatsiooni teooria” põhjal
Kontrolltöös on hõlmatud järgmised McQuaili raamatus käsitletavad mõisted ja nähtused:
1.ptk

Massimeedia mõiste
Suure levialaga kommunikatsioonivahendeid, mis jõuavad ühiskonnas peaaegu igaüheni. See mõiste osutab mitmetele meediumitele, mis nüüdseks on pika ajalooga ja üldtuntud, nagu näiteks ajalehed, ajakirjad , film , raadio, televisioon ja fonogramm (salvestatud muusika ). Massimeedial on ebamäärane piir mitmete uut tüüpi meediumitega. Peamise erinevuse põhjuseks on viimaste suur personaalsus, mitmekesisus ja interaktiivsus –peamine uue meediumi esindaja on Internet . Traditsiooniline massimeedia ei ole aga kusagile kadumas, pigem toimub edasi kiire arenguprotsess, seda laiendatakse ja täiendatakse pidevalt. (lk 3)

Kommunikatsiooni püramiid
Massikommunikatsiooni määramiseks kommunikatsiooniuurimise kontekstis, lähtudes ühiskondliku korralduse tasanditest, millel kommunikatsioon aset leiab. Püramiidi igal madalamal tasandil kasvab üksikjuhtumite arv, igal tasandil on oma uuritavate probleemide ja teoreetiliste käsitluste spetsiifika. Kui massikommunikatsiooni vaadelda kommunikatsiooniuurimise kontekstis, siis ta asuks teiste samadele kriteeriumitele vastavate protsesside püramiidi tipus .
Kaasaegses ühiskonnas on sageli olemas üks suur, tavaliselt massimeedial põhinev avaliku kommunikatsiooni võrgustik, mis jõuab iga kodanikuni ja kaasab neid erineval määral, kuigi mõju avaldavad muidugi ka kõiksugu teised tegurid (regionaalsed, sotsiaalsed jms).
Sellise võrgustiku olemasoluks on vajalikud vahendid sõnumite levitamiseks ja vahetamiseks. Lisaks peab toimime pidev teadete voog , milles enamik selle tasandi subjekte osalevad.
Sellest tasandist allapoole jääb järjest enam erinevaid kommunikatsioonivõrgustike liike, mis põhinevad mõnel ühisel igapäevaelu tunnusel: lähem keskkond, huvi, vajadus või tegevus. Selle tasandi põhiküsimused puudutavad kuuluvust ja identiteeti, koostööd ja normide loomist.
Grupisisesel ja isikutevahelisel tasandil pööratakse tähelepanu suhtlemise vormile ning interaktsiooni, mõju ja liikmeksolemise mallidele, samuti normatiivsele kontrollile .
Isikutevahelisel tasandil keskendub kommunikatsiooniuurimine info töötlemisele, tähenduse omistamisele j kommunikatsiooni võimalikule mõjule.
Palju juhtumeid

Kommunikatsiooni-protsessi
tasand
Üleühiskonnaline
(nt massikommunikatsioon )
Institutsionaalne/organisatooriline
(nt poliitiline organisatsioon või äriettevõte)
Gruppidevaheline (nt kohalik kogukond )
Grupisisene (nt perekond)
Interpersonaalne (isikutevaheline) (nt kahekõne)
Intrapersonaalne (isikusisene) (nt sisekõne ja mõtlemine)
Vähe juhtumeid

Massikommunikatsiooni protsess
Ei ole samatähenduslik massimeediaga (organiseeritud tehnoloogiad , mis teevad massikommunikatsiooni võimalikuks). Samu tehnoloogiaid saab kasutada ka teisel viisil ja vahendada samade võrgustike kaudu teisi suhteid. Näiteks on põhilised massilise levikuga kommunikatsiooni ja kitsa levikuga väikelehtede/lähiraadiote vormid ja tehnoloogiad samad. Avaliku otstarbega teated, isiklikud teated, propaganda , üleskutsed heategevusele – kõik see tuleb ühe ja sama meedia kaudu. Piirid avaliku ja privaatse ning laiaulatusliku ja individuaalse kommunikatsiooni võrgustike vahel muutuvad ajaga üha hägusemaks. Massikommunikatsiooniga seotud igapäevane kogemus on mitmekesine , vabatahtlik, ning selle kujundajateks on kultuur, eluviis ja sotsiaalne keskkond. Tehnoloogia kiire areng toob kaasa tehnoloogia abil vahendatavate kommunikatsioonisuhete mitmekesisuse.
Max Weberi seletus massimeedia kohta – see mõiste rõhutab empiiriliselt olemasoleva reaalsuse põhielemente, ilma et tingimata leiduks ühte täiuslikku näidet selle kohta. (lk 13)

Massimeedia institutsioon
Üldiselt osutab see meediaorganisatsioonide ja tegevuse kogumile koos ametlike või mitteametlike tavadega, tööreeglitega ja ühiskonna poolt esitatavate õiguslike ja poliitiliste nõuetega. Meediainstitutsioonid on arenenud teatavate informatsiooni ja kultuuri avalikustamise ning laialdase levitamise võtmetegevuse ümber. Kattuvad mõnevõrra teiste sellel alal tegutsevate institutsioonidega. On liigendatud vastavalt tehnoloogia tüübile: trükkimine, film, televisioon jne. Ja omakorda iga tüübi siseselt nt üleriigiline vs kohalik press. Meediainstitutsioonid muutuvad aja jooksul ning erinevad maade kaupa. (vt info, ideed, kultuur) loomine ja levitamine.
Massimeedia institutsioon:

Põhitegevus on sümbolilise sisu loomine ja levitamine

Meedia toimib avalikus sfääris ja on sellele vastavalt reguleeritud

Osalus saatja või vastuvõtjana on vabatahtlik

Organisatsioon on professionaalne ja vormilt bürokraatlik

Meedia on korraga vaba ja võimutu
Meedia peamised tunnused:

Meedia toimib avalikus sfääris ja on sellele vastavalt reguleeritud. Avatus kõigile vastuvõtjatele ja saatjatele. Meedia vastutab oma tegevuse eest laiema ühiskonna ees.

Publitseerimine ühiskonnaliikmete nimel on meediale kindlustanud suure vabaduse majanduslikes, poliitilistes ja kultuurilistes valdkondades.

Kuigi on oluline mõjutaja, puudub meedial ametlik võim.

Osalemine meediainstitutsioonis on vabatahtlik ja ilma sotsiaalse kohustuseta. Meedia ja vaba aja vahel tugev seos.

Millest sõltub meedia tähtsus ühiskonnas ?
Massimeedia teke on seotud paljude paljundamise ja trükitehnika leiutamisega. Massiajaleht on pannud aluse modernse ühiskonna tulekule ja arendanud lugemisoskust. Raamatute ja ajalehtede tekkega oli võimalik rahvusriikide teke. Kommunikatsiooni vormi muutus muudab inimese taju maailmast.
Teatavad kommunikatiivsed eesmärgid, vajadused või tarbimisviisid nt informeerimine, meelelahutus , haridus . Tehnoloogiad, mis võimaldavad avalikku kommunikatsiooni paljudega pika vahemaa tagant. Ühiskondliku korralduse vormid, mis annavad oskused ja reeglistiku tehnoloogiate kasutamiseks laiemas sotsiaalses kontekstis.

Trükimeedia areng: poliitiline ajakirjandus
Üks ajalehe tavalisemaid vorme on parteipoliitiline ajaleht, mille eesmärgiks on aktiviseerida, informeerida ja organiseerida. Parteilise pressi ideel on isegi kahanenud vormis demokraatlik roll. Ajaleht ei sõltu tavaliselt riigivõimust, on professionaalselt valmistatud, tõsise sisuga ja püüab kujundada arvamusi . Lehe unikaalsus seisneb lugejate köitmises partei pooldamise alusel, taotluses esindada kildkondilkke huve ja mobiliseerivas funktsioonis parteiliste eesmärkide saavutamiseks. Nt kommunistlike režiimidega parteipress. Parteipressi eesmärgiks on aktiviseerida, informeerida ja organiseerida.

Trükimeedia areng: tabloid vs. Kvaliteetpress
Tabloid. Tabloidide sisu on kergem, meelelahutuslikum, üldinimlikku huvi rõhutav, märgatavalt sensatsioonikeskne, pöörates tähelepanu rohkem kuritegevusele, vägivallale, skandaalidele ja meelelahutusele. Väga laia lugejaskonnaga, enim on esindatud madalama sissetuleku ja haridusega grupid. Paljudes riikides võib kommertsajaleht pretendeerida enim loetud ajalehe kohale – tabloidiseerumisprotsess – tõsisema sisuga ajalehtede kõrval saab sama oluliseks kommertsajaleht (kuna sel on palju lugejaid).
Kvaliteetpress. Kvaliteetpress on läbi aja näidanud üles kõrgelt arenenud sotsiaalset ja eetilist vastutustunnet ning edendanud ajakirjanikku kui sündmuste objektiivsele edestamisele pühendunud elukutset. Tänapäeval vaadatakse tihti tagasi kunagisele kujunenud arusaamale ideaalsest ajalehest – selle põhjal tehakse ka kriitikat teatud väljaannetele, mis on kas liigselt mõne erakonnakesksed või sensatsioonilised.

Film kui massimeedium
Film oli 19. Sajandi alguses kui tehnoloogiline uudsus, kuigi pakutav oli vaevalt uus oma sisult või funktsioonilt. Film kujunes vanema meelelahutustraditsiooni esitamise ja levitamise uueks vahendiks, pakkudes üldrahvalikke tarbimiseks lugusid, vaatemänge, muusikat, draamat, huumorit ja tehnilisi trikke. Filmist sai kiiresti tõeline massimeedium: see jõudis suhteliselt kiiresti elanikkonna laiade hulkadeni , isegi maapiirkondadesse. Film pakkus töölisklassile teatud kultuurihüvesid – selle abil veedeti oma vaba aega ning see aitas ka perel rohkem koos olla, kuna oli ühistegevuseks. Varjatud nõudmine filmi järele oli tohutu. Olulised olid just üksikisiku vabadused, mida film rahuldas, mitte niivõrd tehnoloogia ja sotsiaalne kliima.
Filmiajaloo 3 olulist joont:

Filmi sage kasutamine propagandaks (eriti riiklikel või ühiskondlikel eesmärkidel – lähtudes filmi laialdasest levikust, eeldatavast realismist, emotsionaalsest mõjust ja populaarsusest. Hariva sõnumi sidumine meelelahutusega - võimalus manipuleerida ;

Filmikunsti koolkondade esilekerkimine;

Sotsiaalse dokumentalistika teke.
Vaevu peidetud ideoloogilisi ja propagandalikke elemente esineb jätkuvalt ka paljudes populaarsetes meelelahutusfilmides isegi poliitiliselt vabades ühiskondades. Film on välise sekkumise poolt haavatatam kui teised meediakanalid ja film võib rohkem olla surve objektiks , kuna mängus on suur kapital .
Film kui massimeedium:

Audivisuaalne tehnoloogia

Avalik esitlus

Laialdane huvi

Valdavalt mittedokumentaalne narratiiv

Rahvusvaheline iseloom,

Tugev ühiskondlik kontroll.
Televisioon võttis ära suure osa filmipublikust (peamiselt pered). Filmipublik asendus mõnevõrra noorema vaatajaskonnaga. Filmide edastamisviiside arvukuse kasvu põhjuseks võib pidada vähenevat sündsuse osakaalu . Varasemalt pöörati tähelepanu sellele, et film oleks sobilik vaatamiseks kõigile.
Filmi integreerumine teiste meediumitega – nt raamatute kirjastamise, popmuusika ja televisiooniga. Film loob massikultuuri rohkem kui kunagi varem. Kinoauditooriumi kaotuse kompenseerib kodune filmipublik – televisioon, kaabel - ja satelliitkanalid.

Ringhääling
Raadio ja televisioon. Raadio ja televisioon kasvasid välja varasematest meediumitest – telefon, telegraaf, film, fotograafia jms, võttes neilt üle mitmeid omadusi ja tehnilisi võtteid. Enne kaabel-ja sateliitsüsteemide tulekut 1970. Aastatel toimus tele-ja raadiosignaalide ülekanne eetri kaudu maapealsete ülekandejaamade vahendusel ja piiratud leviulatusega. Ringhääling oli mõeldud vastuvõtuks kõigile ülekandeulatuses asujatele ja seda finantseeriti kas reklaamituludest või vastuvõtjatelt saadavast lubamaksust. Ringhääling on allutatud seadusandlikule ja administratiivsele kontrollile, mille ülesanne on anda välja ringhäälingulube ja jälgida edastavat programmi.
Televisioon:

väga suur maht, lai tegevuspiirkond ja ulatuvus

audiovisuaalne sisu

komplitseeritud tehnoloogia ja organisatsioon

avalik iseloom ja laiaulatuslik regulatsioon

riigisisene ja rahvusvaheline iseloom

väga mitmekesised esitlusvormid
Raadiole ja televisioonile on olnud omane nende kõrge regulatsioon – kontroll võimu poolt (alguses tehnilised võimalused, hiljem demokraatlik valik). Suunatus keskusest äärealadele, üleriigilise raadio ja televisiooni sidumine poliitikaga ja ühiskonna võimukesksusega.
Televisiooni areng on pidev ja globaalne auditoorium suureneb. Kaks olulist aspekti televisiooni juures on:

Televisioon püüab luua otseülekande tunnet , kuigi saade on varem linti võetud

Läheduse ja isikliku seotuse tunde loomine
Televisiooni peetakse olulisimaks info ja uudiste edasikandjaks. Lisaks täidab televisoon nii täiskasvanute kui ka laste koolitajarolli.

Internet
Internet kui meedium :

Arvutipõhine tehnoloogia

Hübriidne, multifunktsionaalne, juhuslik, paindlik iseloom

Interaktiivsuse võimalus

Privaatsed ja avalikud funktsioonid

Vähene regulatsioon

Vastastikune ühendatus
Omavahel telekommunikatsioonilise infrastruktuuri kaudu ühendatud võrgustike ülemaailmne süsteem, mille abil leiab tänapäeval aset suur hulk arvutil põhineva kommunikatsiooni liike, sealhulgas andmebaaside kasutamine, veebilehed ja koduleheküljed, jututoad, e-post jne. Internet võtab tasapisi üle paljusid traditsioonilise massimeedia funktsioone nt reklaam , uudised. Juurdepääsu sellele piiravad veel kasutaja-poolsete kulutuste, keele, kultuuri ja arvutioskuse barjäärid.
Internetti tuleb tunnistada kui tõsist kandidaati täieõigusliku omaette meediumi nimetuse kandjaks . Selleks annab alust iseloomulik tehnoloogia, tarbimisviis, sisu ja teenuste ulatus ning eriline imago . Interneti meediumiks nimetamist on tagasi hoidnud fakt, et seda ei oma, korralda, ega kontrolli ükski üksus, vaid Internet on lihtsalt rahvusvaheliselt ühendatud arvutite võrk, mis tegutseb vastava protokolli alusel. Mitmed organisatsioonid , eriti teenusepakkujad ja telekommunikatsiooni ettevõtted annavad panuse Interneti toimimisse. Internet kui selline ei eksisteeri kusagil juriidilise isikune ega allu ühelegi rahvuslike seaduste kogumile või määrustele, kuid kasutajad siiski vastutavad seaduste ees nii oma kodumaal kui väljaspool.
Hoolimata sellest, et Internetti juba tõenäoliselt loetakse massimeediumiks, on selle levik piiratud ja funktsioonid pole veel selgelt määratletud.

Meediumide erinevused: vabadus vs. kontroll.
Meediumite erinevusest üldiselt:

Tänapäeval on meediume üksteisest tunduvalt raskem eristada kui varem – mõned meediavormid levivad nüüd erinevate kanalite kaudu, mis vähendab vormi ja kogemuse algset ainulaadsust. Nt filmi on võimalik kätte saada mitme kanali kaudu (televisioon, kassett, Internet jm).

Digitaliseerumisel põhinev tehnoloogiline lähenemine tugevdab eelnevat protsessi. Selged piirid meediumite vahel on ähmastunud, tunnistades ja ühtlasi julgustades suuremat sarnasust nende vahel.

Globaliseerumise tendentsid vähendavad iga konkreetse rahvusliku meediasüsteemi eripärast sisu ja tavasid.

Rahvuslike ja globaalsete meediakorporatsioonide jätkuvad integratsioonitrendid on viinud erinevad meediumid ühe katuse alla.

Olenemata eelnevatest väidetest on siiski mõned selged ja kindlad erinevused meediumite vahel säilinud.
Riigi või ühiskonna kontroll meedia üle võib sõltuda selle rakendamise teostatavusest. Enam on reguleeritud need kanalid, mille levi allub kõige lihtsamalt järelvalvele, nt üleriigiline ringhääling ja kohalik filmilevi . Raamatuid, trükisõna ja raadiot on palju raskem järelvalve all hoida. Võimetus sulgeda rahvuslikke piire soovimatu välismaise kommunikatsiooni sissetungi tõkestamiseks on uue tehnoloogia kasutuselevõtu tagajärg, mis soodustab vabadust. Kuigi uus tehnoloogia tundub kommunikatsioonivabadust suurendavat, ei tohiks ikkagi alahinnata institutsionaalse kontrolli jätkuvat tugevust, nagu ka turu mõju tegeliku teabevoo ja vastuvõtu üle.
Sotsiaalne kontroll meedia üle.
Kontrolli liigid: