Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

McQuail "Massikommunikatsiooniteooria" (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millest sõltub meedia tähtsus ühiskonnas ?
  • Mida kellele millise kanali kaudu ja missuguse mõjuga?
  • Kes kontrollib meediat ja kellehuvides?
  • Kelle versiooni maailmast sotsiaalset reaalsust esitatakse?
  • Kui efektiivne on meedia valitud eesmärkide saavutamisel?
  • Kuidas on korraldatud juurdepääs meediale?

Lõik failist

Sissejuhatus meediasse ja kommunikatsiooni

Kontrolltöö “McQuaili massikommunikatsiooni teooria” põhjal
Kontrolltöös on hõlmatud järgmised McQuaili raamatus käsitletavad
mõisted ja nähtused:
1.ptk
  • Massimeedia mõiste
    Suure levialaga kommunikatsioonivahendeid, mis jõuavad ühiskonnas
    peaaegu igaüheni. See mõiste osutab mitmetele meediumitele, mis
    nüüdseks on pika ajalooga ja üldtuntud, nagu näiteks ajalehed, ajakirjad , film , raadio, televisioon ja fonogramm (salvestatud muusika ). Massimeedial on ebamäärane piir mitmete uut tüüpi
    meediumitega. Peamise erinevuse põhjuseks on viimaste suur
    personaalsus, mitmekesisus ja interaktiivsus –peamine uue meediumi
    esindaja on Internet . Traditsiooniline massimeedia ei ole aga
    kusagile kadumas, pigem toimub edasi kiire arenguprotsess, seda
    laiendatakse ja täiendatakse pidevalt. (lk 3)
  • Kommunikatsiooni püramiid
    Massikommunikatsiooni määramiseks kommunikatsiooniuurimise
    kontekstis, lähtudes ühiskondliku korralduse tasanditest, millel
    kommunikatsioon aset leiab. Püramiidi igal madalamal tasandil kasvab
    üksikjuhtumite arv, igal tasandil on oma uuritavate probleemide ja
    teoreetiliste käsitluste spetsiifika. Kui massikommunikatsiooni
    vaadelda kommunikatsiooniuurimise kontekstis, siis ta asuks teiste
    samadele kriteeriumitele vastavate protsesside püramiidi tipus .
    Kaasaegses ühiskonnas on sageli olemas üks suur, tavaliselt
    massimeedial põhinev avaliku kommunikatsiooni võrgustik, mis jõuab
    iga kodanikuni ja kaasab neid erineval määral, kuigi mõju
    avaldavad muidugi ka kõiksugu teised tegurid (regionaalsed,
    sotsiaalsed jms).
    Sellise võrgustiku olemasoluks on vajalikud vahendid sõnumite
    levitamiseks ja vahetamiseks. Lisaks peab toimime pidev teadete voog ,
    milles enamik selle tasandi subjekte osalevad.
    Sellest tasandist allapoole jääb järjest enam erinevaid
    kommunikatsioonivõrgustike liike, mis põhinevad mõnel ühisel
    igapäevaelu tunnusel: lähem keskkond, huvi, vajadus või tegevus.
    Selle tasandi põhiküsimused puudutavad kuuluvust ja identiteeti,
  • Vasakule Paremale
    McQuail-Massikommunikatsiooniteooria- #1 McQuail-Massikommunikatsiooniteooria- #2 McQuail-Massikommunikatsiooniteooria- #3 McQuail-Massikommunikatsiooniteooria- #4 McQuail-Massikommunikatsiooniteooria- #5 McQuail-Massikommunikatsiooniteooria- #6 McQuail-Massikommunikatsiooniteooria- #7 McQuail-Massikommunikatsiooniteooria- #8 McQuail-Massikommunikatsiooniteooria- #9 McQuail-Massikommunikatsiooniteooria- #10 McQuail-Massikommunikatsiooniteooria- #11 McQuail-Massikommunikatsiooniteooria- #12 McQuail-Massikommunikatsiooniteooria- #13 McQuail-Massikommunikatsiooniteooria- #14 McQuail-Massikommunikatsiooniteooria- #15 McQuail-Massikommunikatsiooniteooria- #16 McQuail-Massikommunikatsiooniteooria- #17 McQuail-Massikommunikatsiooniteooria- #18 McQuail-Massikommunikatsiooniteooria- #19 McQuail-Massikommunikatsiooniteooria- #20 McQuail-Massikommunikatsiooniteooria- #21
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-11-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 147 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor tesi Õppematerjali autor
    KT kordamisküsimused

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    11
    doc

    Meedia ,massikommunikatsioon

    rajajad. Mssikommunikatsioon on üks paljudest sotsiaalteaduste valdkondadest ja ainult üks osa laialdasest inimkommunikatsiooni uurimisest. Uuritakse massikommunikatsiooni mõju. Massikommunikatsiooni uurimuse rajajad: Lasswell ­ tegeles propagandaga , sisuanalüüsiga , Lippmann ­ publiku arvamus, Lazarsfeld ­ meedia mõjude uurimus, raadio analüüs, Hovland ­ veenimine, grupi mõju, Katz ­ auditoorium kui sot. võrgustikud, meedia mõju, Blumer ­ mass, rahvahulk, rühm, avalikkus, Lewin ­ psühholoogia, grupidünamika, Stanton ­ telemängude vaatamise tüpoloogiad. Klassikaliste suundade lähtekohad : teadusmetodoloogia ­ positivism, psühholoogia ­ biheiviorism / instinktide teooria. Algsed lähenemised meedia mõjule. Meedia mõjude arengut võib nimetada loomulikuks ajalooks, sest arengut on tugevasti mõjutanud aja ja koha tingimused. Võib nimetada neli arenguetappi: 1. kõikvõimas meedia ­ usuti,

    Reklaam ja imagoloogia
    thumbnail
    36
    docx

    McQuail Massikommunikatsiooniteoo ria raamat

    Tulevikku vaatava ja modernse ajastu vaim oli aluseks ka kolmandale massikommunikatsiooni puudutavale ideedekogumile ­ et meedia on potentsiaalne vahend avalikkuse valgustamiseks, teadmiste täiendamiseks ning uut institutsioonide, universaalse koolituse , avalike raamatukogude ja .rahva hariduse edendamiseks .Meediat süüdistatakse ja temalt oodatakse suuremat panust ühiskonna valupunktide lahendamisse .Algselt tähendas mass lihtsaid inimesi, keda nähti harimatutena, korratute, isegi vägivaldsetena Massiline toetus, massiliikumine, massikäitumine ­ tähistavad suurt hulka koos tegutsevaid inimesi, .kuid on positiivse varjundiga .Massi on defineeritud kui kogumit, milles individuaalsus kaob :Massikommunikatsiooni protsess Laialdane levik ja vastuvõtt - Ühepoolne teadetevool - Asümmeetriline suhe - Impersonaalsus ja anonüümsus - Kalkuleeriv ja turunduslik suhe -

    Massikommunikatsiooni ajalugu
    thumbnail
    30
    xlsx

    Meedia ja kommunikatsiooni teooriaid kokkuvõttev tabel

    Stantson (1944) auditooriumi motiivide tüpoloogiad seebikate ja telemängude vaatamiseks; 3) Klapper (1960) sõn meedia lihtsaimad funktsioonid; Kaasaegses faasis: 4)Blumler ja Katz (1974) - artiklikogumik, kus püüti selgitada vajaduste või meediakasutuse motiivide teket ühiskondlikust ja psühholoogilisest kontekstist lähtuvalt (meediakas üks viis vajaduste rahuldamiseks); 5) McQuail võttis kokku kaasaegse tasude ja tarvete kontseptsiooni peamised o Rosengreen (1974) kontseptsioon Maslow vajaduste hierarhiale tuginedes; 7) Philip Palmgreen (1984) oodatava h teooria. . . . . Poliitökonoomilise lähenemise (massimeediat nähakse kaubandusüksusena) põhilised autorid: 1) Peter Golding ja

    Meedia ja kommunikatsioon
    thumbnail
    10
    doc

    Struktuurfunktsionalistli k lähenemine massikommunikatsiooni uuringutes

    Struktuurfunktsionalistlik lähenemine massikommunikatsiooni uuringutes ­ tegeleb ühiskonna struktuuri ja funktsioonide küsimustega ehk kommunikatsiooniprotsessidega makrotasandil. ­ paneb rõhu ühiskonna struktuurile, ülesehitusele ning vaatab meediat kui üht sotsiaalset süsteemi, üht struktuuri osa, mis opereerib spetsiifilise välise süsteemi (ühiskonna) sees ­ sotsiaalsete ja kultuuriliste tingimuste kogumis. ­ funktsionalistliku lähenemise eeldus: ühiskonda hoiab koos konsensus, koostöö. Massimeedia stabiliseerib tervikut, aitab kaasa ühiskonna integratsioonile. Lasswelli massikommunikatsiooni kolm funktsiooni: 1. seirefunktsioon ­ keskkonna järelevalve. Avalikkusesse jõudev kommunikatsioon pakub hoiatusi peatsete ähvarduste ja ohtude kohta kogukonna või selle liikmete väärtussüsteemidele. Massikommunikatsioon annab võimaluse keskkonda kontrollida ­ väärtustes ilmnevate ebakõlade puhul tekivad tormilised reaktsioonid, sest ohustatud võib olla s

    Meediateooriad
    thumbnail
    6
    doc

    Biheivioristlikud ja käitumuslikud lähenemised massikommunikatsiooni uurimisel

    Biheivioristlikud ja käitumuslikud lähenemised massikommunikatsiooni uuringutes- peamine uurimiseesmärk oli selgitada välja meedia mõju Mõju ­ inimeste juures jälgitavad käitumis- ja kogemisprotsessid, mille lähtekohaks võib pidada asjaolu, et inimene on massikommunikatsiooni väljal vastuvõtjaks. (Maletzke 1963) ­ põhipüüdlus on mõista seost meedia sisu ja auditooriumi reaktsiooni vahel ­ eeldatakse vahendavat ja sekkuvat mõju, st on olemas teatavad indiviidist, keskkonnast ja kultuurilisest kontekstist tulenevad mõjusse sekkuvad tunnused. Meedia mõju võib olla kavatsetud, ettekavatsemata, lühiajaline, pikaajaline. Kommunikatsiooni planeerimise eesmärk on kontrollida kommunikatsiooni, et toota loodetud tulemusi või mõjusid. (Windahl 1992). Mõju kehtivus: 1. Eelkommunikatiivne faas ­ aeg enne meediaga kokkupuudet. 2. Kommunikatiivne faas ­ ajavahemik, mille jooksul toimub kokkupuude. 3. Järelkommunikatiivne faas ­ aeg pärast kokku

    Meediateooriad
    thumbnail
    8
    doc

    Kriitiline lähenemine massikommunikatsiooni uuringutes

    Kriitilisest lähenemine massikommunikatsiooni uuringutes Kriitiline lähenemine = Frankfurdi koolkond ­ kriitiline suund (marksistlik konfliktiteooria): ühiskonda viib edasi konflikt, konkurents. Massimeedial on oma suur roll valitsevate võimusuhete säilitamisel. ­ iseloomulik ka neomarksismile, kriitilise poliitökonoomia tõlgendusele, kultuurikesksetele lähenemistele. ­ ühiskonda ja meedia rolli ühiskonnas analüüsitakse võimu, domineerimise, ideoloogia ja konflikti mõistete kaudu. ­ eesmärk paljastada meedia negatiivset rolli. Baas ja superstruktuur ­ ühiskonna majanduslikku baasi käsitletakse kui jõudu, mis determineerib kõik muu, st superstuktuuri, sh sotsiaalse, poliitilise ja intellektuaalse teadvuse. > see on majanduslik determinism, mis on klassikalise marksismi ühiskonnaseletuse aluseks. > nimetatakse ka materialistlikuks teooriaks, kus majandussuhteid peetakse sotsiaalsete nähtuste mõjutajateks ehk baasiks. >> Marxi käsitlus kui ajalooline

    Meediateooriad
    thumbnail
    14
    doc

    SUHTEKORRALDUS

    Loeng 1 ­ Suhtekorralduse eesmärgid, funktsioonid. Suhtekorraldus kui elukutse. Suhtekorralduse seos personalitööga. Suhtekorraldus Eestis. Kommunikatsioon. Kommunikatsiooni sihtgrupid. Kommunikatsiooni protsess. Sõnumist arusaamine ja vastuvõtmine. Organisatsiooni sisemine- ja väline kommunikatsioon Suhtekorralduse alaliigid. Suhtekorraldus versus ajakirjandus, turundus ja reklaam. Imago ja maine. Organisatsiooni maine. Tööandja maine. Tööandja turundus. Maine mõju organisatsiooni edukusele. Õppekirjandus Kommunikatsiooni käsiraamat. Äripäeva Kirjastus Internet: http://ksrmt.aripaev.ee/ Üheaegselt saab internetis lugeda käsiraamatut 2 inimest: · Kasutaja 1> kasutajanimi: MainoriKõrgkool parool: DCY3T6u7 Kasutaja 2> Mainor Q0h18EOO Vali menüüst: Käsiraamatud > Ärisari > Kommunikatsioon > Sisukord

    Suhtekorraldus
    thumbnail
    10
    rtf

    Kommunikatsiooniprotsess ja kommunikatsioon

    Kordamisküsimused ­ Test Ülle Toode ­ [email protected] 1. Kommunikatsiooniprotsessi toimemehhanism (loengumaterjal) SÕNUMI SAATJA (sender) -> SÕNUM (message) -> KODEERIMINE (encoding) VASTUVÕTJA (receiver) -> SÕNUM (message) -> LAHTI KODEERIMINE (decoding) 2. Kirjeldage, kuidas toimib poliitiline kommunikatsioon (McNair, lk 3-15) poliitiline kommunikatsioon on eesmärgipärane poliitikasse puutuv suhtlus, milleks võib olla: poliitikute või teiste poliitika subjektide spetsiifiliste eesmärkide saavutamisele suunatud mistahes vormis toimuv kommunikatsioon; poliitikutele suunatud mittepoliitikute sõnumid; poliitikute ja teise poliitiliste subjektide kohta käiv kommunikatsioon ja poliitika üle arutlemine 3. Poliitilise kommunikatsiooni võtmeelemendid (McNairi skeem, lk 3-15) 4. Poliitilise reaalsuse kategooriad (McNair 3-15) on objektiivne poliitiline reaalsus (tegelikud poliitilised sünd

    Poliitiline kommunikatsioon ja tehnoloogia




    Kommentaarid (2)

    Urmas.Peterson profiilipilt
    URMAS ANDERSEN: Tundub esmapilgul päris põhjalik materjal - nagu McQuaili enese koostatud!
    20:12 06-11-2012
    gerdarentel profiilipilt
    gerdarentel: hea töö
    18:25 09-01-2014



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun