McQuail Massikommunikatsiooniteooria raamat (0)

Massikommunikatsiooniteooria raamat.
8-21 lk.
Kultuuris on talletunud kujutlused, teadmised, väärtushinnangud, käitumismallid. Need kogemused(juurdehangitavad) on kokkuvõtvalt informatsioon ja teave.
Informatsioon – seosed, mis ühendavad kõike uut, tundmatut senikogetu ja teadaolevaga ning mille alusel on inimesel võimalik ümbritsevas maailmas orienteeruda, toimuvaid sündmusi tõlgendada ning oma käitumist otstarbekalt kavandada. Inimeste praktilises tegevuses ja suhetes tekivad vajadused mitmesuguse iseloomuga teabe järele – tuntud/tundmatu ja uus/senikogetu. Mida enam on erinevaid seoseid ja tegureid, mida inimene peab arvestama oma töös ja elutegevuses, seda suuremad ja mitmesugusemad on tema teabevajadused.
Struktuur:
1. tegevuse subjekt
2. tegevuse toimumise viis
3. materiaal -tehnilised, looduslikud objektid, vahendid.
4. suhted, sotsiaalne ümbrus
5. sotsiaal-kultuuriline keskkond.
Põhilised teabevajadused:

Vajadus tunnetada oma tegevuse objekti, vahendeid, keskkonda

Enesetunnetus

Vajadus tegevusjuhiste järele

Vajadus reguleerida oma suhteid teiste inimestega
Seda kujundab ka inimese kujutlusevõime, loov suhtumine ümbritsevasse maailma. Vajadus uue teabe loomise järele – elamuste väljendamine.
Teabevajaduse rahuldamise allikad.

Geneetiline informatsioon

Tegevusest tulenev vahetu kogemus

Vahendatud ühiskondlik kogemus – õppimine, suhtlemine
Inimesed on tootnud materiaalsed esemed, see on teabe talletamine, mis kannatab ka inimlikku kogemust – nende kasutamine. Kombed, tavad säilitavad ja kannavad edasi seda teavet ja kogemust. Jäljendamine. Märgisüsteemid – keel ja selle märgid(pildid, helid). Nende asjade säilitamine, fikseerimine, mis kogusumma on kultuur, aitab inimese/gruppidel kasutada eelnevat .
Suhtlemine on inimeste vaheline teabevahetus ja see on vastastikku mõjutav protsess.
Teabelevi vormid ja omadused.
Olulised pöörded teabelevi arengus – suuliselt suhtlemiselt kirja kasutamisele üleminek, trükikunsti kasutuselevõtt, suuliste/pildiliste teadete salvestamine , paljundamine, levitamine elektrooniliselt – raadio, kino, tv.

Teateid vahetavate sotsiaalsete subjektide iseloom – isikutevahelised, grupilised, massilised.

Teadete leviku iseloom. Kas on teatel kindel adressaat või hulgilevitamine.

• Aktsiaalne teabelevi – tekib sisus enam moonutusi, mida rohkem astmeid läbi.
  
• Retiaalne – kontroll sisu üle. Kandub igalepoole laiale, ühest allikast.
  

Tagasiside iseloom. Otsene ja kaudne või puudub. Tugevam aktsiaalses, kus on dialoogilisus. Retiaalses on kaudne, tagasisidet peab näiteks korraldama .

Institutsionaalsus. Inimene lähtub oma arusaamadest, vajadustest , eesmärkidest. Nende mitmekesisus ja kohandamine aitab luua sots. Institutsioonid .
Nendes on aga 3 tasandit : selle kaudu teostatavad vajadused, normid, väärtused. Organisatsiooniline struktuur(siia on lülitatud teabelevi erinevad vormid) tagab normide järgimise. Inimese tegevusele ja käitumisele esitatavad konkreetsed nõuded ja ootused.

Teabelevi kanalite iseloom – keskkond mille vahendusel teated levivad. 1. loomulik füüsiline keskkond 2. spetsiaalselt loodud vahendid 3. teadete paljundamiseks ja levitamiseks ehitatud seadmed . 4. teadete vahendajad toimvad tehniliste lülidena.

Märgiliste vahendite iseloom. (mitte) verbaalsed märgid.

Teadete sisu iseärasused. Spetsiaalne ja universaalne teabelevi. Privaatne vs piiratud vs avalik. Erinev võib olla situatiivsuse aste. Standardiseeritud mallid, unikaalsus. Personaalselt ja sotsiaalselt orienteeritud teabelevi(isiksuse aspekt).
Massikommunikatsioon on retiaalne, massiline , tehniliselt ja organisatsiooniliselt vahendatud ühepoolne institutsionaliseeritud levitamine hajutatud auditooriumile. Teadete iseloom on universaalne, avalik, mittesituatiivne, standardiseeritud ja sotsiaalselt orienteeritud.
Sotsiaalse teabe sisu ning isiksuse teabeväli.
Sotsiaalne teave – inimpõlvede kogemus ja kaasaegse ühiskondliku tunnetuse resultaat. See on teadus, filosoofia, religioon , kunst , poliitika. Sotsiaalses teabes saab eristada kolme erinevat aspekti: teadmised, väärtused/ hinnangud , normid/eeskirjad/mallid. Kogu see moodustab tervikliku maailmapildi. Saab anda hinnanguid. Kõik need aspektid pole aga võrdselt olulised ja püsivasisulised. Mingid kindlad faktid jäävad ellu, aga mingid õpitud asjad võivad ununeda, kui neid enam kasutama ei pea.
Teabevälja fundamentaalse osa moodustavad isiksuse maailmapildi ja põhialuseks olevad veendumused ja arusaamad iseenda, teiste inimeste, ümbritseva maailma kohta. Need kujunevad sotsialiseerumisprotsessis.
Põhiline osa/ keskne tuum kujuneb välja nooruses, olulisteks mõjutajateks on pere/sõbrad ja kokkupuude koolis õpituga. Isiksuse enda vahetu kogemus, praktiline tegevus ning elamused, kujutlused, järeldused.
Spetsialiseeritud kiht konkreetsete eluvaldkondade, olukordade teadmistest.
Kõige liikuvam ja vähem püsivam on operatiivne kiht, millest kajastuvad ümbritseva maailmas, inimese olukordades ja meeleoludes toimuvad muutused, päevasündmused. See täieneb ja uueneb pidevalt inimestevahelise argisuhtlemise kui massiteabevahendite kaudu pakutava mõjul.
McQuail .
Uue meedia kiirest ja jätkuvast kasvust hoolimata ei tundu massimeedia allakäigu märke kusagilt paistvat. Massimeediat täiendatakse ja laiendatakse ning sellele esitatakse väljakutseid uustulnukate areenile aitamiseks. Massikommunikatsiooni protsessid – nende universaalne levik, suur populaarsus ning avalik iseloom.
Poliitilisest vaatekohast on massimeediast järk-järgult saanud demokraatliku poliitika üks põhielemente, meedia loob areeni ning kanali. Võimu rakendamise vahend tänu poliitikute ja valitsustegelaste suhteliselt privilegeeritud juurdepääsule meediale.
Kultuuri seisukohalt – meedia kujutab endast sotsiaalse reaalsuse määratlemise esmast allikat ja kollektiivse identiteedi kõige laiemalt levinud väljendust. Meedia on vaba aja veetmise keskpunkt, ühine kultuurikeskkond.
Demokraatlik poliitiline juhtimine sõltub nii riigisiseselt kui ka rahvusvaheliselt järjest enam meediast .
Ühiskonna kõige fundamentaalsemad küsimused sõltuvad kommunikatsioonist.
Meedia on ühiskonnast sõltuv, kuigi meedial on teatav iseseisva mõju piirkond ning tema autonoomsus võib kasvada vastavalt tema tegevusaktiivsuse, majandusliku tähtsuse ja mitteformaalse võimu suurenemisele.
Meedia ja ühiskonna suhete iseloom sõltub aja ja koha iseärasustest.
Raamatus olev teooria on seotud sotsiaalsete kontekstidega, mida iseloomustavad majanduslik heaolu ning poliitilise võimu struktureeritud erinevused sotsiaalsete ja majanduslike klasside vahel.
Massimeedia tajumine on erinev läänes/mitte-läänes.
Kriitiline teooria püüab välja tuua meediapraktikas peituvaid probleeme ja vigu ning seostada neid sotsiaalsete probleemidega, juhindudes teatavatest väärtustest. Rakenduslik teooria püüab paremat arusaamist kommunikatsiooniprotsessidest rakendada massikommunikatsiooni efektiivsema praktilise kasutamise teenistusse. Esimene lähenemine omistab kommunikatsioonile palju suurema autonoomia , teine aga käsitab meediat kui poliitiliste ja majanduslike jõudude peegeldust.
Meediateooriate lähenemisviisid:

Meedia- ja kultuurikeskne vaatenurk – sõnumi sisu ja vastuvõtt.

Meediakeskne materialistlik lähenemine rõhutab meedia struktuurilisi ja tehnoloogilisi aspekte .

Ühiskonna- ja kultuurikeskne käsitlus rõhutab sotsiaalsete tegurite mõju meediatoodangule ja vastuvõtule ning meedia funktsioone ühiskondlikus elus.

Ühiskonnakeskne materialistlik lähenemisviis käsitab meediat ja selle sisu peamiselt kui poliitilis-majanduslike ja materiaalsete ühiskondlike tingimuste peegeldust.
Teooriate erinevad liigid
Sotsiaalteaduslik ühiskonnakeskne lähenemine – aluseks on massikommunikatsiooni iseloomu, toimimist ja mõju käsitlevad üldised ideed, mis põhinevad meedia ja teiste asjakohaste tegurite süstemaatilises ja objektiivsel vaatlusel.
Normatiivne – uuringud ja ettekirjutused selle kohta, kuidas meedia toimima peaks, selleks et vastata teatud ühiskondlikele väärtustele. Sotsiaalfilosoofia ja konkreetse ühiskonna ideoloogia.
Operatsionaalne – praktilised ideed, mille on kogunud ja mida rakendanud meediapraktikud.
Meediakasutuse tavateaduslik teooria või terve mõistuse teooria. Sellel teoorial põhineb võime teha järjekindlaid valikuid , kriitilisi hinnanguid, elustiile jms.
Igapäevateooria võimaldab eristada reaalsust ja väljamõeldist, lugeda ridade vahelt või näha läbi reklaami veenmismärkide.
Kommunikatsiooniteadus on uurimisvaldkond, mis püüab mõista sümbol- ja signaalsüsteemide loomist, töötlemist, mõju arendades välja empiiriliselt kontrollitavaid teooriaid , mis sisaldavad seaduspärasusi, üldistusi.. toetub ühele uurimismudelile – kommunikatiivse käitumise ja selle põhjuste kvantitatiivsele uurimisele. Selle kirjeldamisele on omaks saanud raskused, mille on kaasa toonud tehnoloogia areng, mis on hägustanud piiri avaliku ja privaatse kommunikatsiooni vahel.
Kom.võrgustiku olemasoluks on vajalikud ühest küljest vahendid sõnumite levitamiseks ja vahetamiseks, teisalt peab toimima pidev teadete voog .
Kommunikatsiooniteooria ja –uurimise üldised küsimused:
Kes kellega suhtleb? Miks suheldakse? Kuidas kommunikatsioon toimib? Mida teatatakse? Millised on kommunikatsiooni tagajärjed?
Analüüsi alternatiivsed traditsioonid: strukturaalne- ühiskonnakeskne, käitumuslik-(sotsiaal)psühholoogia, kultuuriline- antropoloogia ja keeleteadus.
Massikommunikatsioon hõlmab institutsioone ja tegutsemisviise, mille kaudu sellele spetsialiseerunud grupid rakendavad tehnoloogilisi vahendeid, et levitada sümbolilist sisu suurtele, heterogeensetele ja hajutatud auditooriumidele.
Massikommunikatsioon kui protsess ei ole sama, mis massimeedia. Masskomm on vabatahtlik, seda kujundavad kultuur, eluviis.
Arenevast tehnoloogiast hoolimata püsib massikommunikatsiooni nähtus kindlalt massimeedia institutsiooni raames. Meediainstitutsioonid on seesmiselt liigendatud vastavalt tehnoloogia tüübile(trükkimine, film , televisioon ) ja ka selle siseselt(üleriigiline vs kohalik press).
Massimeedia institutsioon – põhitegevus on sümbolise sisu loomine ja levitamine. Meedia toimib avalikus sfääris ja on sellele vastavalt reguleeritud. Osalus saatja või vastuvõtjana on vabatahtlik. Organisatsioon on professionaalne ja vormilt bürokraatlik. Meedia on korraga vaba ja võimutu.
Meedia peamised tunnusjooned on järgmised:
Asub avalikus sfääris – avatus kõigile vastuvõtjatele ja saatjatele. Publitseerimine kui meedia põhitegevus ühiskonnaliikmete nimel. Puudub ametlik võim. Osalemine on vabatahtlik ja ilma sotsiaalse kohustuseta.
2.loeng
Informatsioon ja inimtegevus
Keel on kultuuris kujunenud üldarusaadavaid tähendusi säilitav märksüsteem, kultuuri edasikandev universaalne meedium . Selle kaudu omandab inimene suhtlemiseks vajaliku ühise kultuurilisi tarkvara.
Märk on meeleliselt tajutav objekt, mis esineb informatsiooni vahendajana.
Märk – tähistatu ja tähistaja.
Kommunikatsioon on infoseoste loomine, töötlemine ning ülekandumine subjektilt subjektile, mille tulemusel neil kujuneb sündmuse või olukorra jagatud tähendus. Meedia on märkide kaudu kultuuris ajalooliselt talletatud või teistelt inimestelt kogutud tähenduste vahendaja.
Märkide ülekandmine!
Meediumile on iseloomulik teatud tüüpi märkide kasutamisvõimalus või eelistus .
Igas tehnoloogial põhinevas meediumis kujuneb lisaks universaalsele loomulikule keelele oma märksüsteem.(filmikeel)
Meedia kättesaadavuse ja kasutamis ning kommunikatsioonprotsesside korraldamise kindlal viisil tagavad teabelevi institutsioonid(kool, teater, ajakirjandus ). Teabelevi on korraldatud, koosneb inimestest, kellel on rollid, ressursid .
Teabelevi institutsioonid arenevad ja muutuvad koos tehnoloogia ja ühiskonnas muutumisega.
Meedia valib välja teemad, millest kirjutada, seda tuleb teha hoolikalt.
Teabevajaduste liigid(üleval)
Süsteem 1 ja 2 mõtlemine
Info ülekandemehhanismid: geneetiline informatsioon, kultuur märkides, tekstides, esemetes talletatud inimeste kogemus, vahetus suhtluses jagatud kogemus, isiklik vahetu kogemus
Elavikust võib mõelda kui kujuteldavast subjektiivsest tegelikkusest, milles inimesed elavad, väljendub hinnagutes, kujutlustes, eelistustes, hoiakutest.
Et see aga mõjutab inimeste käitumist, siis on elavike ülesehitusel ühiskonna toimumisel ….
Sotsiaalse teabe liigid: teadmised- faktiteadmised, väärtused, hinnangud, normid ja reeglid – maailmapilt.
Teabe liigid erinevad püsivuse astmelt – fundamentaalne osa, spetsialiseeritud kiht, operatiivse teabe kiht
5.okt teabevälja kodutöö. Võrdle kolme põlvkonna teabevälja. Selleks kaardista teabevälja sisu ja allikad. Lisaks kirjeldusele, mida näed, leia seletus sellele, miks seda nõed ja mida(kirjeldus vs seletus)
McQuail 2-3 ptk.
2. Massimeedia teke
Termin massimeedia osutab organiseeritud vahenditele, mille abil astutakse avalikult, mingi vahemaa tagant ja lühikese perioodi jooksul ühendusse paljude vastuvõtjatega.
Massimeedia ajalugu käsitledes puutume kokku kolme peamise elemendiga, millest sõltub meedia rakendus ja tähtsus ühiskonna erakorralduses:

Teatavad kommunikatiivsed eesmärgid, vajadused, tarbimisviisid. Informeerimine, meelelahutuse pakkumine, kultuuriline väljendus, haridus.

Tehnoloogiad , mis võimaldavad avalikku kommunikatsiooni paljudega pika vahemaa tagant

Ühiskondliku korralduse vormid, mis annavad oskused ja reeglistiku tehnoloogiate kasutamiseks laiemas sotsiaalses kontekstis.
Kom.tehnoloogiate kasutamine sõltub enamasti aja- ja kohatingimustest.
Trükimeedia: raamat ja raamatukogu
Varasel keskajal ei peetud raamatut veel kommunikatsioonivahendiks.
Ajaleht.
Nii jõudis avaliku sfääri tegevus, milleks oli valitsemine, diplomaatia või äri eesmärkidel aset leidnud juba pikka aega.
Ajaleht erineb kultuurilise kommunikatsiooni teistest vormidest : see on orienteeritud üksikisikust lugejale, lähtub reaalsusest, sellel on tarbimisväärtus, seda ei säilitata, see on ilmaliku sisuga ja sobib uue klassi, linnas äri- ja erialainimeste vajadustega.
Ajaleht oli algusest peale kehtiva võimu tegelik ja potentsiaalne vastane, eriti oma enesetunnetuses.
Üks ajalehe tavalisemaid vorme on parteipoliitiline ajaleht, mille eesmärgiks on aktiviseerida, informeerida või organiseerida. Lehe unikaalsus seisneb lugejate köitmises partei pooldamise alusel, taotluses esindada kildkondlikke huve ja mobiliseerivas funktsioonis parteiliste eesmärkide saavutamiseks.
Pressiajaloo kõrgpunktiks oli 19nda sajandi lõpu kodanlik ajaleht, mis andis suure panuse meie arusaama kujunemisele, mis ajaleht on või olema peab. Enamasti näitas kvaliteetpress üles kõrgelt arenenud sotsiaalset ja eetilist vastutustunnet ning edendas ajakirjaniku kui sündmuste objektiivsele edastamisele ja pühendunud elukutse arengut.
Tabloidide, massiajalehe sisu on kergem, meelelahutuslikum, üldinimlikku huvi rõhutav, märgatavalt sensatsioonikeskne, pöörates tähelepanu kuritegevusele , vägivallale, skandaalidele. Lai lugejaskond , madalamapalgalised(ka haridusega).
Film pakkus töölisklassile kultuurihüvesid.
Filmi märkimisväärne kasutamine propagandaks , riiklikel/ühiskondlikel eesmärkidel
Filmikunsti koolkondade ja sotsiaalse dokumentalistika teke.
Populaarsus ja realism
Film on välise sekkumise poolt haavatavam kui teised meediakanalid ja film võib olla konformistlikku surve objektiks , kuna mängus on niivõrd suur kapital.
Kolm pöördepunkti filmiajaloos on filmitööstuse ja filmikultuuri amerikaniseerumine I MS järgsetel aastatel , televisiooni tulek ja filmi eraldumine kinost.
TV võttis ära suure auditooriumi filmist – jättes alles peamiselt noorema publiku
Ringhääling – raadio ja TV: kõrge regulatsioon , kontroll, litsentseerimise aste avaliku võimu poolt. Suunatus keskusest ääremaadele ning üleriigilise tv ühendamine poliitilise elu ja ühiskonna võimukeskustega, kuna televisioon omandas korraga nii populaarsuse kui ka poliitilise tähtsuse.
TV – läheduse ja isikliku seotuse tunne. Pole antud poliitilist rolli, kuid ikka tegeleb nende küsimustega.
Muusika salvestamine 1880. a paiku
Salvestatud muusika(fonogramm) kui massimeedium :

• Mitmesugused salvestamis – ja levitamistehnoloogiad
  
• Vähene regulatsioon
  
• Rahvusvahelisus
  
• Noor auditoorium
  
• Ühiskonnakriitiline potentsiaal
  
• Organisatsiooniline killustatus
  
• Vastuvõtuvõimaluste mitmekesisus
  

Uus meedia – 80ndadest. Satelliitkommunikatsioon ja arvuti rakendamine.
Kvaasimeedia all peetakse silmas massimeediumite lähedasi uusi kommunikatsioonivorme. – arvutimängud.
Kommunikatsiooniline revolutsioon on nihutanud üldise võimutasakaalu meedialt auditooriumile, kuivõrd valida on enamate ja aktiivsemate meediakasutuse võimaluste vahel.
Meediumide omavahelised erinevused
Tänapäeval on meediume üksteisest tunduvalt raskem eristada kui varem. Osaliselt seetõttu, et mõned meediavormid levivad nüüd erinevate ülekandekanalite kaudu, mis vähendab vormi ja kogemuse algset ainulaadsust. Näiteks film.
Digitaliseerimisel põhinev tehnoloogiline lähenemine ainult tugevdab seda tendentsi . (selged piirjooned meediumide vahel on ähmastunud)
Globaliseerumise tendentsid vähendavad iga konkreetse rahvusliku meediasüsteemi eripärast sisu ja tavasid.
Rahvuslike ja globaalsete meediakorporatsioonide jätkuvad integratsioonitrendid on viinud erinevad meediumid ühe katuse alla, mis soodustab konvergentsi teisel viisil.
Meedia ja ühiskonna vahelistel suhetel on tavaliselt nii poliitiline dimensioon kui ka normatiivne ja sotsiaalkultuuriline aspekt.
Poliitiline – keskseks küsimuseks on vabadus ja kontroll.
Ajaleht põhjendab oma ajaloolist tegevusevabaduse nõuet palju otsesemalt oma poliitiliste funktsioonidega.
Radikaalsuspotentsiaal on kõigis avaliku kommunikatsiooni vormides, kuivõrd nad võivad kritiseerida ühiskonnas levinud kontrollisüsteeme.
Kontrolli normatiivne dimensioon tungib samade üldpõhimõtete alusel, kuigi mõnikord teatud meediumide puhul erinevate tulemustega.
Sotsiaalne kontroll meedia üle – kontrolli liigid:

• Sisu poliitilistel kaalutulustel
  
• Sisu üle kultuurilistel/moraalsetel kaalutlustel
  
• Infrastruktuur
  

Kontrolli tingivad asjaolud :

• Suurem poliitiline mõjupotentsiaal
  
• Suurem moraalne, kultuuriline, emotsionaalne mõjupotentsiaal
  
• Parem võimalus kontrollida
  
• Rohkem majanduslikke ajendeid regulatsiooniks
  

Enam on reguleeritud need meediakanalid, mille levi allub kõige lihtsamalt järelvalvele – üleriigiline ringhääling, kohalik filmilevi .
Meediakasutuse liigitamine –
Kodus või väljaspool kodu?
Individuaalne ja kollektiivne kogemus?
Avalik või privaatne kasutus?
Interaktiivne või mitte?
Praegu meediat ja ühiskonda puudutavad muutused viitavad sellele, et üldiselt pole enam vajadust meedia nii suure järelevalve ega regulatsioonide järele. Probleemid tulenesid soovist kindlustada kollektiivset kontrolli välja ilmunud uue meediumi üle, et kaitsta haavatavaid üksikisikuid ning piirata erakapitali võimu.
Individualism , relativism ja hajutatus suurendavad enamiku inimeste sõltuvust ja haavatavust ning seega ka nende vajadust informatsiooni järele.
3.
Äsja lõppenud sajandit võib nimetada massimeedia esimeseks ajastuks. Seda on saatnud imestus ja ärevus massimeedia mõju suhtes. Vaatamata tohututele muutustele nii meediainstitutsioonides, tehnoloogias kui ka ühiskonnas tervikuna , s.h kommunikatsiooniuuringute tekkele, pole avalik arutelu meedia ja ühiskondliku mõju üle oma sisus suurt muutnud.
Usk massimeedia võimu tugines algselt meedia suure leviulatuse ja ilmselge mõju tunnetamisele seoses massajalehtede väljakujunemisega. USAs jõudis haripunkti 1910.a, mujal hiljem.
Mõjusa meediavõimu eeltingimusteks peetakse üldiselt elanikkonna enamuseni jõudva üleriigilise meediatööstuse olemasolu, teatud konsensuse aset levitatava teate sisus ning teatava usutavuse ja usalduse määra auditooriumi hulgas.
Sotsioloogia uurimisteemad peegeldavad kollektiivset teadlikkust sellest, et inimtegevuse mastaap on muutumas.
Võimalik oli süüdistada ajalehti, filmi ja teisi populaarkultuuri vorme kaasaitamises põhimõttelagedusele, samuti juuretusele, impersonaalsusele ja kogukonnast võõrandumisele.
Tulevikku vaatava ja modernse ajastu vaim oli aluseks ka kolmandale massikommunikatsiooni puudutavale ideedekogumile – et meedia on potentsiaalne vahend avalikkuse valgustamiseks, teadmiste täiendamiseks ning uut institutsioonide, universaalse koolituse , avalike raamatukogude ja rahva hariduse edendamiseks.
Meediat süüdistatakse ja temalt oodatakse suuremat panust ühiskonna valupunktide lahendamisse.
Algselt tähendas mass lihtsaid inimesi, keda nähti harimatutena, korratute, isegi vägivaldsetena.
Massiline toetus, massiliikumine, massikäitumine – tähistavad suurt hulka koos tegutsevaid inimesi, kuid on positiivse varjundiga.
Massi on defineeritud kui kogumit, milles individuaalsus kaob.
Massikommunikatsiooni protsess:

• Laialdane levik ja vastuvõtt
  
• Ühepoolne teadetevool
  
• Asümmeetriline suhe
  
• Impersonaalsus ja anonüümsus
  
• Kalkuleeriv ja turunduslik suhe
  
• Standardseeritud sisu
  

Auditooriumi iseloomustavad vahelduv koosseis, muutuvad piirid, ebaühtlus, passiivsus, organiseerimatus ja mitte-tegutsev. Ta ei tegutse ise, pigem temaga tegutsetakse (olles seega manipulatsiooni objekt).
Massiturg, hääletajate kogum
Massikultuur viitas inimeste massi maitsetele, eelistustele, käitumisviisidele, stiilidele. Ebatraditsiooniline, mitte- elitaarne , massiline toodang, populaarne , kommertslik , ühtlustatud.
Pole kahtlust, et massimeedia tugines mõnele rahvusliku kultuuri elemendile ning kujundas osa nendest ümber vastavalt linnaelu tingimustele, et täita industrialiseerimisest tingitud kultuuritühimikku, kuid intellektuaalsed kriitikud suutsid selles enamasti näha üksnes endise kultuuri kadumist.
Kultuurilise väärtuslikkuse erinevad kontseptsioonid on tugevalt seotud ühiskonna klassierinevustega.
Domineeriva teoreetilise paradigma kujunemine
Ühendas endast käsitlused mõjuvõimsast massimeediast massiühiskonnas ning arenevate sotsiaalteaduste tüüpilised uurimismenetlused, eeskätt esinduslikud küsitlused, sotsiaalpsühholoogilised eksperimendid ja statistilise analüüsi.
Ühiskonna normatiivne käsitlus – eeldab, et eksisteerib teatav normaalselt funktsioneeriv hea ühiskond, mis on demokraatlik, liberaalne, pluralistlik ja korrastatud.
Teoreetilised elemendid võeti üle sotsioloogiast, sotsiaalpsühholoogiast ja rakendusinformaatikast.
Tunnistati, et massikommunikatsioon võib tuua düsfunktsionaalseid tagajärgi.
Protsess algab allikast, mis valib teate, mis seejärel signaali kujul edastatakse kommunikatsiooni kanali kaudu vastuvõtjale, kes protsessi lõpp-tulemusena kujundab signaali uuesti teateks. Mudel loodi selleks, et märkida erinevusi saadetud ja vastuvõetud teadete vahel, mis tulenevad kanaleid mõjutavast mürast või segamisest.
Kommunikatsiooniuurimuste domineeriv paradigma:

• Liberaal -pluralistlik ühiskonnaideaal
  
• Funksionalistlik perspektiiv
  
• Lineaarne mõjude edastamise mudel
  
• Mõjuvõimas meedia, mille toime sõltub ka grupisuhetest
  
• Kvantitatiivne uurimus ja muutujate analüüs
  

Empiiriline uurimus on selgitanud, et lihtne edastamise mudel ei tööta mitmel põhjusel. Peamised põhjendused on järgmised: signaalid ei jõua vastuvõtjateni või nendeni , kellele need mõeldud olid, teadetest ei saada aru selliselt , nagu need olid saadetud, kanalis on liiga palju ületamatut müra või ei toimu meedia vahendusel.
Alternatiivne paradigma
Erinev nägemus ühiskonnast, mis ei aktsepteeri valdavalt liberaal-kapitalistlikku korda kui õiglast või möödapääsmatut või parimat võimalikku, mida patusele inimkonnale soovida võiks. Ka ratsionaalsele arvestusele tuginev/utilitaarne sotsiaalse elukorralduse mudel ei ole sobiv. Aluseks sotsialism ja marksism, frankfurdi koolkond.
Väljaarendatum käsitlus meedia sisu ideoloogilise külje kohta
Meedia sisus ei eksisteeri fikseeritud tähendusi, mis teadete vastuvõtul viiksid prognoositava ja mõõdetava mõju kujunemisele.
Ühesuunaline kommunikatsiooni mudel enam ei kehti.
Ühiskonnakriitiline vaatepunkt ja väärtuste neutraalsuse eitamine .
Edastamise mudeli eitamine kommunikatsioonis,
Mitte-deterministlik lähenemine meediatehnoloogiale ja teadetele
Interpretatiivse perspektiivi kasutamine
Kvalitatiivne metodoloogia
Kultuuriteooriate või poliitökonoomiliste teooriate eelistamine.
Mure ühiskondliku ebavõrdsuse ja opositsioonilise hoiaku põhjuste pärast.
Alternatiivse lähenemise edu, mille tagas suuresti kultuuriuuringute humanitaarteaduste tugevnemine, pole sundinud vanu oponente relvi käest andma
Domineeriva ja alternatiivse paradigma erinevustel on sügavad juures, nende eksistents takistab ühtse kommunikatsiooniteaduse väljakujunemist. Erinevus tuleneb massikommunikatsiooni olemusest, mis puudutab ideoloogiat, väärtusi ja ideesid ning võimaldab seega alati ideoloogilisi tõlgendusi.
Kommunikatsiooni neli mudelit:

Edastamise(transmissiooni) mudel – massikommunikatsioon on isereguleeruv protsess, mida juhivad auditooriumi huvid ja nõudmised. Seda kujundab auditooriumipoolne tagasiside, mis on suunatud nii meediale kui ka seda kasutatavatele kommunikaatoritele. Auditooriumi rahulolu, Ameerika vabaturu meedia.

Rituaalsuse või ekspressiivsuse mudel – instrumentaalsus, põhjus-tagajärg suhted, ühesuunaline teadetevool. Rõhutatakse saatja või vastuvõtja rahulolule, mitte aga praktilistele eesmärkidele. Sõltub ühistest arusaamadest ja emotsioonidest. Pühitsev, täiuslikkusele püüdlev. Vajab edukusest vaatemängu. Varjatud, sümbolid. Mõjutab ühiskonda ja sotsiaalseid suhteid.

Kommunikatsioon kui kajastamine ja tähelepanu: avalikustamise mudel – pealtvaatamine. Tähelepanu fakt maksab iseenesest maksab tihti rohkem kui tähelepanu kvaliteet. Asi peab pilku püüdma ja emotsioone tekitama, huvi äratama. Tähelepanu püüdmise eesmärk on kooskõlas ka meedia olulisuse rolliga auditooriumi jaoks, kes kasutab massimeediat meelelahutusena või ajaviitena. See auditoorium püüab aega täita meediaga , et põgeneda argireaalsusest.
Kommunikatsioon kui kajastamise ja tähelepanu protsess sisaldab mitmeid lisatunnuseid: avalikustamine – niipalju kui üks võidab, niipalju teine kaotab. Avalikustamise mudeli jaoks eksisteerib kommunikatsioon üksnes olevikus . Avalikustamine on asi iseeneses, lühiajalises perspektiivis neutraalse väärtusega ja sisuliselt ilma tähenduseta. Need jooned rõhutavad konkurentsivõimet, aktuaalsust, objektiivsust, neutraalsust-

Meedia diskursus, kodeerimine ja dekodeerimine: retseptsiooni mudel. Kriitiline perspektiiv, vastuvõtja, kes ei tunneta ega mõista teadet kui saadetut või väljendatut. Seotud vastuvõtu analüüsi väljakujunemisega. Tähenduse lahutamine meediast ja tähenduse kujunemise käsitlemine vastuvõtjast lähtudes.
Dekodeeritud tähendus ei pruugi sageli ühtida kodeeritud tähendusega, dekodeerimine võib võtta hoopis erineva suuna kui soovitud.
Erinevate mudelite võrdlus näitab iga isiku massikommunikatsiooni määratluse ebaadekvaatsust, kuna see protsess sõltub suuresti mitmekordse reproduktsiooni ja levitamise tehnoloogia sisemistest tunnustest või eelistustest.
Meedia ja ühiskonna uued teoreetilised käsitlused
Tendents massitootmise ja tsentraliseerituse vähenemisele, kuigi nihked on väiksed
Kriitiliselt lähtudes võib oletada, et praegune näiliselt normivaba olukord ning usu kadumine on ajutine ja pealiskaudne .
3.loeng
Peamised kommunikatsiooniprotsessi elemendid:
Kommunikaator ehk saatja
Teade ehk sõnum
Retsipient ehk vastuvõtja
Lasswell – Kes teatab ? Mida? Millise kanali kaudu? Kellele? Millise mõjuga?
Shannon ja Weaver – tegelesid tehnoloogilise müra allikaga .
A astub kommunikatsiooni teadmisetega ja eeldab B kohta näiteks seda, et ta ei tea teemast mitte midagi. X1 tema enda teadmised sündmuse kohta.
B suhtleb lähtudes eeldustest.
X kujuneb nende kahe mõjul.
Katz , Lazarfeldi kaheastmeline kommunikatsiooni mudel. Grupifenomenid.
Makrotasand – massikommunikatsioon
Mesotasand – organisatsiooni, rühmadevahelne kommunikatsioon( meso /mikro).
Mikrotasand – rühmasisene kommunikatsioon, indiviidide vaheline ja sisene.
Internet lõhub massikommunikatsiooni erinevust teistest kommunikatsioonivormidest.
Igal tasandil on samad küsimused: Kes kommunikeerub kellega? Miks kommunikeerutakse?
Isiku tasandi kommunikatsioon – autokommunikatsioon: iseenda kogemuse sõnastamine, sisekõnes, päevikus. Isiksuslik – domineerib eneseväljendus, emotsionaalne kontakt, reeglid vabad, dialoogilisus – kahepoolsus. Rolliline- domineerib instrumentaalne aspekt, reeglid ette kirjutatud rollisuhetega, sageli ühepoolne, ettekirjutav, aru andev .
Kommunikatsioon grupis – kommunikatsioon kui gruppi sisestruktuuri kujundaja, grupi märgid, arvamusliidri roll, rituaal kui grupikommunikatsioon.
Massimeedia – tehnoloogia + institutsioon. Võimaldanud väärtuste-normide laiemat levikut silmast-silma interaktsioonita.
Massikommunikatsioon – teabelevi suure inimhulgani.
Raamat – trükikunst 1454
Ajaleht, ajakiri – 17.saj( massiajaleht 1830ndad)
Raadio – 1895.a, Eestis 1924
Televisioon – ca 1926.a (Eestis 1955)
Internet – 80ndad.
Kommunikatsioonivormide areng – kommunikatsioonirevoltsioonid. Suuline – kirjalik – trükkimine – elektrooniline
Kommunikatsioonivormi muutus on muutnud:

• Inimese maailma tajumise viise(aeg ja ruum)
  
• Ühiskonda kaasatust ja õpiprotsesse
  
• Inimeste omavahelisi (võimu)suhteid
  

Ühiskonna korraldusest.
Ajakirjaniku ja suhtekorraldaja rollid.
Nende ühisosas: avaliku infokeskkonna kujundamine

• Informatsioon kui väärtus
  
• Avaliku teabe saamise õigus demokraatialikus ühiskonnas
  
• Infokeskkonna saastamise ohtlikkus(desinformatsioon, eelarvamuslikkus, väärkujutluste ja tõlgendusvigade levik, infomüra.
  

Rollide erinevused:
Ajakirjanik – avaliku publiku huvi prioriteet , valvekoera rollist tulenev kriitiline prokuröri eelhoiak, müügihuvi mõju info valikule ja tõlgendamisele. Mida umbmäärane üldsus saab sellest infost kasu. Kelle huvides info jõudmine üldsusele on? Manipuleerimine . Edendab avalikku huvi, valvab võimu kuritarvitamiste üle.
Suhtekorraldaja – infoallikaks oleva organisatsiooni või esindatava kliendi huvide prioriteet, organisatsiooni esindava advokaadi hoiak, kliendi vaatenurga mõju info valikule ja tõlgendamisele. Esindab organisatsiooni, peab sellest avalikkusele esitama mitmekülgse, hea info.
Rollide konflikt –

• avaliku huvi ja erahuvi konflikt on võimalik mõlemalt poolt.
  
• Meedia kommertsialiseerimine ja kolletumine süvendab organisatsioonide tõrjuvat hoiakut ajakirjanike suhtes ja võimendab suhtekorraldajate rolli
  
• Ajakirjanike pealiskaudsus, teadmatusest tingitud vead ja väärtõlgendused ja ühekülgne allikate valik madaldab ajakirjanduse mainet
  
• Suhtekorraldaja rolli ammendavama ja usaldusväärsema infoallikana suureneb ajakirjanike sõltuvus
  

5.ptk massikommunikatsioon ja kultuur
kultuur kui katkematu tähenduste tootmise protsess meie sotsiaalse kogemuse abil ja sotsiaalse kogemuse koht.
Carey – kommunikatsioon kui sümboliline protsess, mille abil reaalsust toodetakse, säilitatakse, taasluuakse, muudetakse.
Massikommunikatsiooni ja kultuuri suhte edasi uurimiseks peab täpsustama uurimise objekti.
Kultuuri tunnused:
- kollektiivselt loodud ja kollektiivselt püsiv
- avatud sümbolilisele väljendusele
- korrastatud ja väärtustatud
- järjekindlalt teatud mallidest lähtuv
- dünaamiline, muutuv
- ajas ja ruumis edasi antav, kommunikeeritav
- kommunikatsioon
selleks, et uurida kultuuri peame suutma ära tunda ja selle algupära kindlaks tegema. Peamised kohad kust seda uurida: inimesed, asjad(tekstid, materiaalne kultuur) inimlik kogemus(sotsiaalsed käitumismallid).
Tõstatatud küsimused puudutasid enamasti meedia sisu, levitatavaid tekste .. kasutamise praktika.
Uute tehnoloogiate endi võimalike tagajärjed, tähenduse kujunemine, edastamine, vastuvõtt, läbielamine kaasaegses maailmas.
Kultuurilise meediateooria probleemid:
- massikultuur ja populaarne kultuur
- kommunikatsioonitehnoloogia toimed
- kultuuri kaubastumine – tarkvara
- globaliseerumine
- kultuuriline identiteet
- sooline eripära ja subkultuurid
kriitikud on jätkuvalt rünnanud kultuurilise allakäigu ärilisi allikaid, pidades töölisi halvemateks.
Frankfurdi uurimiskeskus asutati eesmärgiga uurida Marxi ennustatud revolutsioonilise sotsiaalse pöörde ilmselgelt nurjumist.
Massikultuuri abil saavutati monopoolse kapitali edu.
Mida rohkem kultuuri ja kunsti kaubaks muutub, seda rohkem kaotavad nad oma kriitilist potentsiaali ning sisemise väärtuse erinevused asenduvad või võrdsustuvad turukriteeriumitega kulutuste ja nõudluse vahekorra kohta.
Hegemoonia osutab valitsevate ideede lõdvalt seotud kogumile, mis läbistab kogu ühiskonda selliselt, et kehtiv võimu ja väärtuste süsteem tundub loomulik, enesestmõistetav ja terve mõistuse kohane.
Birminghami kultuuriuuringud.
Halli kodeerimise-dekodeerimisemudel.
Ringlevad koodid: 1. võimuga seostuvad domineerivad tähendused. 2. kokkuleppeline 3. opositsiooniline.
Naiste vähene esindatus meedias, stereotüüpide loomine, soorolli sotsialiseerumine . Paljud meediatekstid on soolise kaldega, tavaliselt eeldatava auditooriumi vaadete kohaselt. Seebiooperid annavad feminiinsele kultuurile vahendid selleks, et pidevas võitluses domineeriva patriarhaadi vastu end kehtestada ja oma mõju laiendada. Tooted tehtud meeste poolt, neile suunatud teemadering.
Eliidi maitsest massist on raske eristada.
Populaarkultuur – paljude ja igaveste jõupingutuste hübriidne toode kaasaegses väljendusvormis, mille eesmärgiks on jõuda inimesteni ja hõivata turg , ja see samaväärselt on inimeste aktiivne nõudmine selle järele, mida nimetatakse tähendusteks ja naudinguteks.
Fiske jaoks on populaarse kultuuri väärtus see, et ta on inimeste oma ja inimeste võimust sõltuv.
Popkultuur peab olema oluline ja vastama vajadustele või see kukub läbi, edu turul testib kõige paremini, kas kultuur täidab mõlemat tingimust.
Vastamata küsimused:
üks rehabiliteerimise argumentide raskusi on see, et uued kultuuriuuringud ignoreerivad suures osas jätkuvalt semiootilist ebavõrdsust, mille tõttu parema haridusega ja paremal järjel olev vähemus omab juurdepääsu popkultuurile ja mittepopkultuurile.
Traditsioonilised kultuurilised erinevused olid sageli klassivahede surrogaadid ja kultuuriline väärtus tulenes mitte sisemisest esteetilisest väärtusest, vaid sotsiaalse eliidi heakskiidust.
Kvaliteet ei näita enam üksnes traditsiooniliste kultuuriliste kaanonitega mugandmuse astet, vaid seda võib defineerida loovusest , originaalsusest, kultuurilise identiteedi mitmekesisusest lähtudes ja mitmete eetiliste või moraalsete põhimõtete kohaselt.
Ajalehtede tabloidiseerumine võistlus uute lugejate pärast
meedia kommertsialiseerumise kriitika – madal kultuuriline kvaliteet(trivaliseerumine), nõrgemate tarbijate ekspluateerimine, utilitaarsed ja kalkuleerivad suhted, propaganda tarbijamentaliteedi toetuseks, sensatsioonilisus ja personalifitseerimine.
Mcluhan - kõik meediumid on inimvõimete pikendused , seega meelte pikendused. Mida me kogeme, kuidas? Iga uus meedium ületab kogemuse piire, milleni on jõudnud varasemad meediumid, andes oma panuse edasisse arengusse . Mida rohke meeli kaasatud seda rohkem kutsub kaasa mõtlema.
Meedia loogika viitab meedia mõjule reaalse maailma sündmuste eneste suhtes, nagu ka nende kujutamise ja ülesehituse suhtes.
Kallutatuse liigid:
- meelekogemuse kallutatus , võime kogeda maailma rohkema või vähema arvu visuaalsete kujundite kaudu.
- vormist ja representeerimisest tulenev kallutatus, kus teated on kodeeritud või kodeerimata -fotod
-teadete sisu
- tarbimiskontekst
-saatja-vastuvõtja
postmodernsuse idee köidab meid sellepärast, et see aitab ühendada mitmeid veenvaid arusaamu meedia arengust ja väljendab põhilist meedia loogikat, postmodernsus tundub ka sõnana sobivat , sest see ühendab endas erinevaid sotsiaalsed muutused. Väljaspool neid tendentse on postmodernsusel vähe olemuslikku sisu ja kindlat sisemist tähendust.