piletihinnad kõikusid 10-50 kopika vahepeal. Kava vahetati 2-3 korda nädalas, seansi pikkus oli algul tund, hiljem vastavalt filmi pikkuste kasvades 2-3 tundi. Kuna programmid koosnesid mitmest filmist, oli tavapärane kinno siseneda või sealt lahkuda ka seansi keskel. Paikkinode tekkimise ajaks oli kinokülastamine muutunud väga populaarseks ajaviitmise viisiks. Nõnda käis 1909. aastal kinos juba rohkem külastajaid kui teatris, tsirkuses ja kontsertidel kokku ning filmipublik koosnes selleks ajaks juba pea kõigist inimrühmadest. Kinos käidi ka klasside ja sõjaväeosade kaupa. Kinopiletite läbimüügi ja elanike arvu võrdluse põhjal võib järeldada, et keskmine linnaelanik Eestis külastas 20. sajandi alguses kino rohkem kui kümme korda aastas. TALLINNA KINO KOSMOS : Kino kosmos on väike panoraam kino tallinna kesklinnas, aadressil Pärnu maantee 45. Kino avati 10. Märtsil 1964. hoone arhitekt on Ilmar Laasi. Kosmose ligi 1000 inimest mahutav
meelelahutusfilmides isegi poliitiliselt vabades ühiskondades. Film on välise sekkumise poolt haavatatam kui teised meediakanalid ja film võib rohkem olla surve objektiks, kuna mängus on suur kapital. Film kui massimeedium: 1) Audivisuaalne tehnoloogia 2) Avalik esitlus 3) Laialdane huvi 4) Valdavalt mittedokumentaalne narratiiv 5) Rahvusvaheline iseloom, 6) Tugev ühiskondlik kontroll. Televisioon võttis ära suure osa filmipublikust (peamiselt pered). Filmipublik asendus mõnevõrra noorema vaatajaskonnaga. Filmide edastamisviiside arvukuse kasvu põhjuseks võib pidada vähenevat sündsuse osakaalu. Varasemalt pöörati tähelepanu sellele, et film oleks sobilik vaatamiseks kõigile. Filmi integreerumine teiste meediumitega nt raamatute kirjastamise, popmuusika ja televisiooniga. Film loob massikultuuri rohkem kui kunagi varem. Kinoauditooriumi kaotuse kompenseerib kodune filmipublik televisioon, kaabel- ja satelliitkanalid. 9. Ringhääling
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
