isik, vaid ükskõik mis A ja B ühises ümbruskonnas. Newcomb'i mudel lähtub tõsiasjast, et inimesed vajavad infot. Demokraatias peetakse info saamist üldiseks õiguseks, kuid alati ei märgata, et see on ka vältimatus. Ilma selleta ei saa inimene tunda endühiskonna osana. Me vajame pädevat infot sotsiaalse keskkonna kohta, et sündmustele reageerida, ning ka selleks et tunda: meie reageerime samamoodi nagu teised meie rühma, kultuuri või subkultuuri liikmed. Westley ja McLeani mudel Informatsioonile kui sotsiaalsele tarbele on üles ehitatud ka psühholoogide Bruce Westley ja Malcolm S. McLeany mudel. Sisuliselt on see Newcomb'i ABX-mudeli edasiarendus, mis peab silmas massikommunikatsiooni eripära. X1 X2 X3 X4 · · Xn Westley ja McLeani mudeli algkuju Saatja valib ja abstraheerib midagi X-ist ning saadab selle sõnumina (X 1) B-le. X-id võivad
Gerbner S ja VS1 noolega, lisades sellele sõnad truth quality (tõelevastavus). Newcomb'i mudel: kolmnurkne, käsitles esimesena kommi rolli ühiskonnas ja sotssuhetes. Kommunikatsioon peab üleval sotsiaalse süsteemi tasakaalu. Newcombi mudel lähtub tõsiasjast, et inimesed vajavad informatsiooni. Me vajame pädevat infot oma sotsiaalsest keskkonnast, et sündmustele reageerida ja ka selleks, et tunda: meie reageerime samamoodi nagu teised meie grupi, kultuuri või subkultuuri liikmed. Westley ja McLeani mudel: Newcombe'i edasiarendus, pidades silmas massikommunikatsiooni eripära. Põhiidee: massikommunikatsioon laiendab B sotsiaalset keskkonda. Maletzke mudel: eristab nelja elementi või positsiooni: saatja (kommunikaator K), sõnum (S), meedium (M) ja vastuvõtja (retsipient R). Kõik need elemendid mõjutavad üksteist (joonisel kujutatud nooltena). Samas on saatja ja vastuvõtja mitmekesistes sidemetes: neid mõjutavad enesepilt,
Massikommunikatsiooni kui protsessi algne definitsioon tugines erinevatele meediumitele ühistele massitootmise, levitamise ja taasesituse põhimõtetele. Tegemist on väga tehnoloogia ja organisatsioonikeskse määratlusega. · 1.mudel edastamise e transmissiooni mudel Teade on määratletud saatja või allika poolt. Massikommuniktsiooni uurimine on püüe vastata küsimusele: ,,Kes ütleb, mida, kellele, millise kanali kaudu ja missuguse mõjuga?". Westley ja McLeani saavutuseks oli tõdemus, et massikommunikatsiooni eripäraks on ka uudne kommunikaatori roll vahendajana ühiskonna ja auditooriumi vahel. Protsess ei kulge lihtsalt: saatja teade kanal paljud potentsiialsed vastuvõtjad, vaid pigem: sündmused ja ühiskonna ,,hääled" kanali/kommunikaatori roll teated vastuvõtja. Siit selgub tõsiasi, et kommunikaatorid ei ole sageli kommunikatsiooni algatajateks. Potentsiaalsele publikule