kultuur on jõudnud oma viimasesse faasi tsivilisatsioonini, ja sellele ei järgne enam midagi. Kuskil sünnib uus kultuur ja ühiskond, mis hakkab kandma loovaid algeid, kuni seegi lõpuks oma arengukaares tsivilisatsiooni ehk lõpuni jõuab. (Lembo, Toivo 2009, 11). 1.3. Mis on tsivilisatsioon? Mida Spengler aga mõtleb tsivilisatsiooni all? Eelkõige näeb ta selles kultuurijärgset seisundit , mida iseloomustavad mass, metropolid, loovuse asendumine tõlgendamisega, meediavõim, tsesarism ehk isikukultus (nt superstaarid), materialism jne. Ratsionalism - mis valitseb ja usub ainult oma kriitilisse mõistusesse -- mehhaniseerib kogu maailma. Spengler ei näe materialismis aga ei midagi muud, kui mehaaniliselt mõistetud endist, ürgset kujudeküllust, millest elamus on välja lülitatud. Ta kirjutab "Materialismis kõik saatuslik mehhaniseeritakse evolutsiooniks, arenguks, eduks. Intelligents tähendab ebateadlike elukogemuste asendamist
vastab ka küsimustele kvaasi-interaktiivsel viisil Meedia kui vahendaja mõiste viitab mitmele meedia rollile meie ja teiste inimeste kogemuse seostamisel. Terminid, mida sageli kasutatakse selle rolli kirjeldamiseks, kajastavad tunnuseid nagu eesmärgipärasus, interaktiivsus, efektiivsus. Vahendamisel võib olla erinevaid tähendusi, mis ulatuvad neutraalsest informeerimisest üle läbirääkimiste püüeteni manipuleerida ja kontrollida. 18. Meediavõim Massimeedia võimu aspektid: · avalikkuse tähelepanu köitmine · veenmine ning arvamuste ja uskumuste kujundamine · käitumise mõjutamine · reaalsuse määratluste korrastamine · staatuse ja legitiimsuse kinnistamine · kiire ja laiaulatuslik informeerimine. Küsimused seoses meediavõimuga: · Kes kontrollib meediat ja kellehuvides? · Kelle versiooni maailmast (sotsiaalset reaalsust) esitatakse?
annaabi.ee 
