Jim Ashilevi Fakte • Sündinud 29.augustil 1984 Tallinnas • Õde Sandra Ashilevi • Ema Siiri Känd-Ashilevi http://bit.ly/2pnVWdx • Isa on pärit Ghanast • Tema nõrkuseks on popkorn • Koolide suhtes kriitiline • Tähtsustab eelkõige vaimset kapitali Haridus • Tallinna Inglise Kolledž • Tallinna Ülikool – audiovisuaalne meedia • Viljandi Kultuuriakadeemia – lavastaja http://bit.ly/2prE4zq Tegevusalad • Kirjanik, lavastaja, saatejuht, näitleja • Näidendid, lühiproosad, luule • Ajakirjad Vikerkaar, Värske Rõhk, Vihik, ZA/UM • Juhtinud telesaateid „OP!” ja „Pöffihunt” • Von Krahli Teater – lavastaja, näitleja, dramaturg • „Malev” - Liivimaa kuningas Kaupo, operaatori abi Teosed • Näidendid: “Portselansuits”, “Nagu poisid vihma käes”
Minu mõtteid filmi "Risttuules" vaadates. Elisabeth Pikker 12.E1 "Risttuules" räägib Erna Tamme ja tema perekonna loo alates küüditamisest Siberisse kuni kaua igatsetud kodumaa pinnale naasemiseni. Lugu põhineb Erna reaalsetel kirjadel oma mehele Heldurile, kellega teel Siberisse mindi lahku. Erna jaoks peatus aeg sel hetkel, kui ta oma kodust vägivaldselt ära viidi. Aja peatumisest lähtub ka filmi audiovisuaalne lahendus (tableau vivant): kaadris on inimesed tardunud, kolmemõõtmelises pildis liigub vaid kaamera. Vaatasin seda filmi nüüd teist korda, kuna olin seda käinud varem kinos vaatamas. Teist korda oli parem vaadata, kuna olin rohkem kursis Siberisse küüditamisega ja oskasin rohkem seostada. Kuid pean tunnistama, et mulle ei meeldi üldse see audiovisuaalne lähenemine, see muutus kohati igavaks ja püüti teha natuke liiga emotsionaalseks, Erna peale loetud
supersümmeetria Lugesin ajalehest Postimees kunstniku ja helilooja Kiwa arvustust Ryoij Ikeda näituse „Supersümmeetria“ kohta. Käisin ka ise KUMUS seda näitust vaatamas. Minu jaoks on kvantfüüsika keerulise teooria mõistmine ning seoste leidmine selle teooria ja eksperimentaalse elektroonilise muusika vahel üsna keeruline. Seetõttu osutus Kiwa arusaam näitusest mulle kohati raskesti mõitsetavaks. Siiski, vähese aja möödudes tekitas Ryoij Ikeda audiovisuaalne installatsioon „Supersümmeetria“ minus mitmeid mõtteid, millest suutsin välja töötada oma teooria, mida see ekspositsioon võiks minu arvates edasi anda. Pealkirjastaksin selle teooria järgnevalt: „Kuidas inimene funktsioneerib?“ ja jagaksin nelja etappi. Teooria esimeses etapis näitas prožektor seinale pilti, kuhu tekkis valgeid osakesi. Neid nimetaksin ma algosakesteks, mis inimeses on. Algosakestest moodustus kihiline kujutis, kus osakesed ise ühinesid
Ekstiav, halvustav, kõlvatu või varjatud reklaam on keelatud, sest see petab või alavääristab tarbijat või konkurenti. Kvaliteetajakirjandus räägivad ainult eksperdid, keeruline infoedastus, ratsionaalne argumentatsioon, lood ühiskondlikest liikumistest. Tabloid rohkem hääli saab kuuldavaks, lihtne esitlus, emotsionaalne infoesitus, lood õnnetustest. Veebiajakirjandus raadio ja televisioon on audiovisuaalse meedia kanalid. Audiovisuaalne tähendab midagi, mida saab kuulata ja näha. Meediakirjaoskus - tähendab oskust selliseid võtteid näha läbi ja osata informatsiooni tõepärasust hinnata. Uudiste erapooletust saab hinnata küsimuste abil: mis on faktid ja mis on kommentaarid, kellele antakse kommentaariks sõna ja kui pikalt, kas kommentaarides tuleb esile arvamuste paljusus, kas keelekasutus on erapooletu. Reklaamiklippide dekonstrueerimisel võiks lähtuda järgmistest
uudis, repor- arvamusloo kirjutamine võrdlus või retsensioon taaž, uudis Teksti vastuvõtt pinginaabri arvamusloo retsenseeri- mine V. AUDIOVISUAALNE MEEDIA 1 raadio, saade, Õ lk 77–81, raadiosaated Suuline suhtlus Õpilane 15. Raadio signatuur, kõll, raadiosaate katkendi kuulamine, kasu- tunneb olulisemaid raadioga seotud saatejuht, suuli- tatud helide ja muusika funktsiooni mõisteid
olla näiteks algse loo baasil loodud arvutimängud või mobiilirakendused. Isiklik kirjavahetus ei ole meedia. 17. Milliseid kogemusi loob ristmeedia? Iga uus osa annab uusi kogemusi nt. Matrix on film triloogia + videomängud. jms Jutustan suurt lugu, mille sees on väiksemad lood. 18. Kuidas meediavormide liitumine meediatarbijat mõjutab? Allikas, meedium, vastuvõtja, mõju 19. Kuidas ristmeediat luuakse ja miks? Too näide! Viiakse audiovisuaalne sisu üle uutele interaktiivsetele meediaplatvormidele – arvutitesse, mobiiltelefonidesse, mängukonsoolidesse, digitelevisiooni, sotsiaalmeediasse. Raamatust tehakse film, mäng, videoblogi, seriaal. (Lotte raamat- lotte etendus) 20. Mis on osaluskultuur ja kuidas see meid positiivselt mõjutab? Too olulisemad märksõnad! Osaluskultuur: *Õppimine, *Uue loomine (rikkalikud võimalused uut luua), *Tuleviku oskused (valmistab ette),* Kodanikuks olemine (suurendab
T9 kuni T12 vigastuste puhul on normaalne kehaasend ja kõhulihaste töö. Nimme- ja sakraalse vigastuse puhul on pärsitud puusa painutaja lihas ja jalad. 8 http://www.wingsforlife.com/images/spinal_cor d_injury/What_is_SCI_4_EN2.jpg Seljaaju vigastuste tagajärjed Videod: Seljaaju trauma audiovisuaalne ettekanne http://www.youtube.com/watch?v=7CkmR1LCXy8 Seljaaju trauma tagajärjed http://www.youtube.com/watch?v=PseUxltIw_U 9 Kasutatud kirjandus: Meeli Loite Sonne Gustav Adolfi Gümnaasium "Närvisüsteem" http://www.slideshare.net/guest7ed5b4/narvissteem-meeli (01.12.09) ,,Travma spinnogo mozga" 2007 http://neurosurgery.eurodoctor.ru/spinalcordtrauma/ (03.12.09)
1 Turundusplaani kokkuvõte Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakool (BFM) on Tallinna Ülikooli koosseisus olev õppeasutus, kus saab omandada televisiooni-, filmi- ja meedia- alast kõrgharidust. Õpetamine toimub inglise keeles. BFM’i õppekavad annavad erialase ettevalmistuse selleks, et töötada erinevates ametites, mis on seotud meedia, televisiooni või filmi tootmisega. Tudengitel on võimalus saavutada bakalauruse- ja magistritasemel haridust. BFM’is on 5 õppekava: audiovisuaalne media, ristmeedia produktsioon, filmikunst, teatri- ja filmilavastamine, muusika ja filmikunsti helitehnoloogiad. Kõik õppekavad koosevad praktikast ja erinevatest koostööprojektidest, mis annavad võimalusi saada teadmisi filmi- ja meediatööstuse toimimisest samal kooliajal Eestis ja välismaal ning luua kasulikke kontakte. BFM pakkub võimalust osaleda erinevates täiendkoolitustes ja eriprojektides. Ehk kõige põnevam on workshopi täiendukoolitus, mis toimub kooliajal
2.1. PRAKTILISE TÖÖ OLEMUS: praktiline töö on õpilase või õpilaste poolt õppekava raames loodud teos, õpilasfirma, tehnoloogiline lahendus, õppematerjal või projekt ja selle kirjalik kokkuvõte. Kirjalik kokkuvõte avab praktilise töö tausta, lähtealused ja eesmärgid ning kirjeldab kontseptuaalset lahendust, töö aktuaalsust, tööprotsessi ja töö tulemust. 2.2. PRAKTILINE TÖÖ VÕIB OLLA: 1. Õppematerjal (õpik, töövihik, audio-, audiovisuaalne ja elektrooniline õppematerjal, ülesannete, lüümikute, tekstide, temaatiliste piltide kogu jms), 2. Õppekava raames loodud tehnoloogiline lahendus (infotehnoloogiline, arhitektuurne jms tehnoloogiline lahendus), 3. Õpilasfirma (idee leidmine, juhtide ja nime valimine, äriplaani koostamine, õpilasfirma registreerimine, õpilasfirma tegutsemine,m õpilasfirma lõpetamine ja lõpparuande koostamine, õpilasfirma esitlus), 4
(kultuuripoliitika põhiseadus) 2.1. Mis on Eesti Kultuurkapital? Ehk KULKA on avalik-õiguslik juriidiline isik, kelle tegevuse eesmärk on kunstide, rahvakultuuri, kehakultuuri ja spordi ning kultuuriehitiste rajamine ja renoveerimise toetamine. Tegevuse aluseks on Eesti Kultuurkapitali seadus. 3. Nimetage Kultuurkapitali sihtkapitalid. 8: kirjandus, helikunst, kujutav ja rakenduskunst, arhitektuur, valdkondadevahelised projektid, näitekunst, audiovisuaalne kunst, rahvakultuur, kehakultuur ja sport. 3.1. Nimetage sihtasutusena tegutsevad etendusasutused (teatrid ja kontsertorganisatsioonid). SA Ugala, SA Eesti Draamateater, SA Vanemuine, SA Pärnu teater Endla, SA Vene Teater, SA Eesti Kontsert, SA Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, SA Eesti Filarmoonia Kammerkoor, SA Nuku, SA Rakvere 4. Kui pikk on Kultuurkapitali nõukogu ja sihtkapitalide volituste tähtaeg ning kes kinnitab Kultuurkapitali nõukogu koosseisu?
tusi ja tegevusi. kultuurilistel eesmärkidel Dokumente võib kasutada nii asutuse ajaloo säilitamisel, töökollektiivi enesetead- vuse edendamisel kui ka uurimistöös. Ühe asutuse tegevuses loodud või saadud dokumentide terviklikku kogu mit käsitletakse arhiivina. Praktikas kuuluvad arhiivi koosseisu nii asutu se dokumendisüsteemi hõlmatud dokumendid kui ka andmekogud neis olevate andmetega, erinev audiovisuaalne aines ja muu teaberessurss. 5.3 Dokumentide ja arhiivi haldamise protsessid SKEEM 4. Põhilised dokumentide ja arhiivi haldamise protsessid Dokumendi loomine Dokumendi saamine Liigitamine Registreerimine Säilitustähtaja määramine Hoidmine ja säilitamine
üksusest (st müüjalt). Lokaal- ja kaugressursid · raamatukogu kogud on kas raamatukogust kättesaadavad (library- provided) või linkide kaudu kättesaadavad (library-linked) ressursid. · Raamatukogu võib teha oma kasutajatele kättesaadavaks palju vabasid ressursse, ühendades need raamatukogu veebilehega või elektronkataloogiga. E-sisuüksus: · - (content unit) arvutitöödeldud üheselt identifitseeritav tekstiline või audiovisuaalne üksikosa avaldatud tööst, mis võib olla originaal või kokkuvõte teisest avaldatud tööst. · Kohandus termini "arvestusüksus" määratlusest (väljaandest COUNTER code of practice, Release 2:2004) · Ei hõlma kirjeid · Sama e-sisuüksuse erinevad vormingud (PDF, Postscript, HTML jne) arvestatakse eraldi üksustena. E-sisuüksus · Elektroonilise ressursi e-sisuüksus on põhiline infoüksus, mille poole kasutaja pöördub.
ruumiga seotud kommunikatsioniviis , aega seotud kommunikatsiooniviis. McLuhan kommunikatsioonitehnoloogia kui inimmeelte pikendused. Inimajaloo perioodid - ,,kõrva kultuur,, kijalik, trükkiajastu, eelektrooniline ajastu. Meyrowitz mis juhtub tv kultuuri üles kasvanud inimestega? Uus meedia uued olukorrad uus käitumie. Poster põhierinevused ringhäälingu ja trõkkimeediaga. Televisioon - väga suur maht, lai tegevuspiirkond ja pikkus, audiovisuaalne sisu, komplitseeritud tehnoloogia ja organisatsioon , väga mitmekülgsed esitusvormid, avalik iseloom ja laiaulatuslik regulatsioon, rahvusvaheline iseloom, kätte saadavus, globaalne auditoorium, uudiste ja info allik, täidab koolitaja rolli, reklaamikanal, meelelahutus. Infoühiskond - mõiste, mida kasutatakse kasaegse ühiskonna kirjeldamiseks.Toffer esimene laine põllumajanduslik, teine laine tööstuslik, kolmas laine infoühiskond domineerivaks
või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigis või, kui neid ei ole avaldatud, mis edastati esmakordselt Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigis: 1) raamat, ajakiri, ajaleht või muu kirjutisena avaldatud teos, mida talletatakse avaliku arhiivi, muuseumi, raamatukogu, teadus- ja haridusasutuse või filmi- või audiopärandi säilitamisega tegeleva asutuse (edaspidi avalik mäluasutus) kogus; 2) audiovisuaalne teos või fonogramm, mida talletatakse avaliku mäluasutuse kogus; 3) audiovisuaalne teos või fonogramm, mis on toodetud Eesti Rahvusringhäälingu poolt kuni 2002. aasta 31. detsembrini (kaasa arvatud) ja mida talletatakse Eesti Rahvusringhäälingu arhiivides; 4) õiguste objekt, mis sisaldub punktides 1–3 nimetatud teoses või fonogrammis või moodustab selle lahutamatu osa. 7
Liidu liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigis või, kui neid ei ole avaldatud, mis edastati esmakordselt Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigis: 1) raamat, ajakiri, ajaleht või muu kirjutisena avaldatud teos, mida talletatakse avaliku arhiivi, muuseumi, raamatukogu, teadus- ja haridusasutuse või filmi- või audiopärandi säilitamisega tegeleva asutuse (edaspidi avalik mäluasutus) kogus; 2) audiovisuaalne teos või fonogramm, mida talletatakse avaliku mäluasutuse kogus; 3) audiovisuaalne teos või fonogramm, mis on toodetud Eesti Rahvusringhäälingu poolt kuni 2002. aasta 31. detsembrini (kaasa arvatud) ja mida talletatakse Eesti Rahvusringhäälingu arhiivides; 4) õiguste objekt, mis sisaldub punktides 1–3 nimetatud teoses või fonogrammis või moodustab selle lahutamatu osa. (2) Käesoleva jao sätteid kohaldatakse samuti käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 1–3
1. Tööhõive tagamine 2. Uued töökohad 3. Keskkonnakaitse Avalik enampakkumine 1. Võib olla piiratud 2. Lisatingimused on lõplikud 3. Võib olla suuline või kirjalik 4. Määratud on alghind ja pakkumise samm 5. Võitjaga sõlmitakse ostu-müügileping Autorikaitse Seaduse eesmärk on kaitsta autoriõigusi ja arendada kultuuri Autroriõigus tekib järgmistele asjadele: 1. Kirjandus 2. Kunst 3. Teadus 4. Koreograafia 5. Audiovisuaalne 6. Tarbekunst See ei laiene ideedele, kohtulahenditele, õigusaktidele, päevauudistele, üksikud väited, riigi ametlikud sümbolid, On olemas autori hüvitusfond. Autoriõigusi on kahte liiki 1. Mittevaralised - ta võib esineda teose loojana - Kasutab pseudonüümi - Lubavad lisada oma teostele illustratsioone 2. Varalised õigused a. Luba oma teost müüa b. Lubada teost tõlkida c. Lubada teost avalikult esitada d
asjaajmiskorras. Nõupidamise ettevalmistamine ja protokoll. Nõupidamine on juhtimismeetod, kus kasutatakse spetsialistide teadmisi ja oskusi parimae otsustustulemuste saamiseks. Protokoll on dokument, mis koostatakse nõupidamis või koosoleku käigu ja vastuvõetud otsus(t)e fikseerimiseks: Millal koosolek toimus Kes mida ütles Mida otsustati Koosoleku käigus protokollimise viisid on: Audiovisuaalne salvestus Salvestus helilindile diktofoni abil Stenografeerimine Märkmete tegemine Lähtuvalt sellest, milline salvestus otsustati valida, vormistatakse : Sõna-sõnaline protokoll Kokkuvõttev protokoll või Ainult vastuvõetud otsus (lühiprotokoll) Kui kokkuvõtvas protokollis sõnastatakse kokkuvütlikult iga esineja olulisem sõnum siis lühiprotokollis vormistatakse ainult päevakord ja vstuvõetud otsused. Protokolli vormingu elemendid on:
Puudused: õppijate ükskõikne suhtumine; kohapealsed koolitajad ei pruugi ole heade koolitajate oskustega Eemalttoimuv: 17 ● Loeng - selline viis ei pruugi sobida iga koolitatava vajadustele, võimaldab koolitada suurt massi (igale ühele midagi, aga mitte kõigile täpselt seda mida vaha); ● audiovisuaalne õpe; ● jäljendamine / simulatsioon - nt tuletõrjeõppus (simuleeritakse tulevasi olukordi); ● Programmõpe - õpiku järgi õppimine (programm) ● õpe arvuti abil. Eelised: võimalus valida kes või mis meile kõige rohkem sobivad Puudused: kvaliteet ei ole täpselt teada Koolitustellimused - esitatakse tellimus - kellele, mida, mis mahus (vajalik on õpiväljundid ja tulemused määratletud); peaks olema planeeritud eelarvesse, sest võiks teada ka ligikaudset maksumust
vaatajale. (samas, 15.) Ka Teeäär on seisukohal, et mida väiksem laps, seda rohkem mõjutab teda sensoorne kogemus, mis saadakse läbi vilkuva, plinkiva ja helendava ekraani (Oja, 2011, 16). Eelkirjeldatud mehhanismi võib lugeda ka osaliselt sõltuvuse algatajaks, sest inimesele on omane soov kogeda siduvat seisundit uuesti. Sõltuvuse tekitamise konteksti asetub ka mitmete uurijate poolt kirjeldatud telepildi toime põhimõte. Audiovisuaalne pilt võimaldab haarata tähelepanu katkendlikult ja lühiajaliselt, 9 pakkudes kohest rahulolu. Teler õpetab lapsele, et kui sulle ei meeldi see, mida sa näed, katkesta tegevus ja liigu edasi. Ära tegele asjadega, mis ei ole koheselt nauditavad. Küsimusele, kas piiranguteta telerivaatamine lapseeas võib panna aluse
vahendusel ja piiratud leviulatusega. Ringhääling oli mõeldud vastuvõtuks kõigile ülekandeulatuses asujatele ja seda finantseeriti kas reklaamituludest või vastuvõtjatelt saadavast lubamaksust. Ringhääling on allutatud seadusandlikule ja administratiivsele kontrollile, mille ülesanne on anda välja ringhäälingulube ja jälgida edastavat programmi. Televisioon: 1) väga suur maht, lai tegevuspiirkond ja ulatuvus 2) audiovisuaalne sisu 3) komplitseeritud tehnoloogia ja organisatsioon 4) avalik iseloom ja laiaulatuslik regulatsioon 5) riigisisene ja rahvusvaheline iseloom 6) väga mitmekesised esitlusvormid Raadiole ja televisioonile on olnud omane nende kõrge regulatsioon kontroll võimu poolt (alguses tehnilised võimalused, hiljem demokraatlik valik). Suunatus keskusest äärealadele, üleriigilise raadio ja televisiooni sidumine poliitikaga ja ühiskonna võimukesksusega.
Infoallikad: - inimesed - esemed - teavikud: publitseerimata (käsikirjad, prinditud tekst) ja publitseeritud (trükised, elektroonilised publikatsioonid, auvised) Erinevad infoallikate jaotamise võimalused: Kasutatavad märgid: · loomuliku keele tekst · kujundkiri (liiklusmärgid, noodid) · heli · ruumilised objektid (muuseumi eksponaadid) · masinloetav Informatsiooni vastuvõtt: · visuaalne · auditiivne · audiovisuaalne · taktiilne (kombitav, pimedate kiri) Informatsiooni analüüsi tase: 6 · algallikad · vahendusallikad vahendavad dokumentide mudeleid (kirje, sisu kokkuvõte) vahendavad fakte (teatmeteosed) vahendavad Interneti ressursse (teemaväravad, otsingumootorid) · kirjeid sisaldavad vahendusallikad
omandan mingeid lisaoskusi/funktsioone, olen valmis teisi kergemini asendama, olen konkurentsivõimelisem. Eemaltoimuv -Loeng keegi, kes võiks olla valdkonnas ekspert, jagab oma teadmisi ja kogemusi. Hea: odav. Halb: kui hästi loengus osalejad kannavad omandatut edasi praktikasse, sooritataval on suur vastutus. Koolitusvajadustele vastavus võib olla so-so. Palju sõltub ka koolitajast, kuivõrd hästi ta annab vajalikku edasi. -Audiovisuaalne õpe loengulaadne. Lisaks on illustreerivat materjali, nt illustratsioonidega mida mujalt ei saa. -Jäljendamine/simulatsioon reaalsetes tingimustes jäljendamine. Reaalsed tingimused simuleerivad siis tööolukorda. -Programmõpe kindla programmi järgi koostatud õppevahend; õpik. Kõige odavam. Õppija teadmiste omandamise küsimus. Õpikud jäävad vanaks.. oleneb valdkonnast. Ühe õpiku järgi võib pmts terve üksus õppida. -Õpe arvuti abil online materjalid
käskivas vormis. Allpool on toodud korralduse näidis [1]. 24 Lidia Feklistova 5.3 Protokoll 5.3.1 Üldine informatsioon Protokoll on dokument, mis koostatakse nõupidamise või koosoleku käigu ja vastuvõetud otsus(t)e fikseerimiseks. Samuti märgistatakse ära millal koosolek toimus ja kes osales koosolekul. Audiovisuaalne või helilindile diktofoni abil salvestus, märkmete tegemine või stenografeerimine on viisid, kuidas saab protokollida koosolekut. Lähtuvalt sellest, milline salvestus otsustati valida, vormistatakse sõna-sõnaline protokoll; kokkuvõttev protokoll; lühiprotokoll. Kui kokkuvõtvas protokollis sõnastatakse kokkuvõtlikult iga esineja olulisem sõnum, siis lühiprotokollis vormistatakse ainult päevakord ja vastuvõetud otsus(ed).
kaaskolleeg õpetab vahetult töökohal. Selle eeliseks on väikesed kulud, õppimine paralleelselt töö tegemisega ja efektiivsus saavutustes. Koolituse töökohal võib 17 omakorda jagada (Dessler 2005, 275-285): (1) õppeaja treening, (2) mitteametlik treening, (3) õpe kasutusjuhendite põhjal, (4) loeng, (5) programmeeritud ehk arvutipõhine õpe, (6) kirjandusepõhine õpe, (7) audiovisuaalne koolitus ja (8) simuleeritud ehk rollipõhine treening. Spetsiaalne organiseeritud koolitustegevus on ettevõttes suunatud peamiselt kindla valdkonna või eriala töötajate grupile (Simson jt 2002, 101). Selle eeliseks on tööalaste oskuste arendamine grupis, mis võimaldab parandada meeskonnatööd, suhteid, suurendada töörahulolu ja kujundada ühist nägemust (Mõttus 2004, 67). Koolitusmeetoditena sisekoolituses on kasutusel ajurünnak, diskussioonid,
annaabi.ee 
