Jim Ashilevi Fakte • Sündinud 29.augustil 1984 Tallinnas • Õde Sandra Ashilevi • Ema Siiri Känd-Ashilevi http://bit.ly/2pnVWdx • Isa on pärit Ghanast • Tema nõrkuseks on popkorn • Koolide suhtes kriitiline • Tähtsustab eelkõige vaimset kapitali Haridus • Tallinna Inglise Kolledž • Tallinna Ülikool – audiovisuaalne meedia • Viljandi Kultuuriakadeemia – lavastaja http://bit.ly/2prE4zq Tegevusalad • Kirjanik, lavastaja, saatejuht, näitleja • Näidendid, lühiproosad, luule • Ajakirjad Vikerkaar, Värske Rõhk, Vihik, ZA/UM • Juhtinud telesaateid „OP!” ja „Pöffihunt” • Von Krahli Teater – lavastaja, näitleja, dramaturg • „Malev” - Liivimaa kuningas Kaupo, operaatori abi Teosed • Näidendid: “Portselansuits”, “Nagu poisid vihma käes”
Erna jaoks peatus aeg sel hetkel, kui ta oma kodust vägivaldselt ära viidi. Aja peatumisest lähtub ka filmi audiovisuaalne lahendus (tableau vivant): kaadris on inimesed tardunud, kolmemõõtmelises pildis liigub vaid kaamera. Vaatasin seda filmi nüüd teist korda, kuna olin seda käinud varem kinos vaatamas. Teist korda oli parem vaadata, kuna olin rohkem kursis Siberisse küüditamisega ja oskasin rohkem seostada. Kuid pean tunnistama, et mulle ei meeldi üldse see audiovisuaalne lähenemine, see muutus kohati igavaks ja püüti teha natuke liiga emotsionaalseks, Erna peale loetud kirjad olid kohati väsitavad ja see läbi jäi natuke film venivaks. Mind ennast liigutas selle loo juures Erna ja Helduri omavaheline armastus ja armastus kodumaa vastu. Lootus, et nad ei pea põgenevama kodumaalt ja neil lastakse edasi jääda. Paraku nii ei läinud. Film algas sellega, kuidas nad oma kodus rõõmsalt ja õnnelikult elasid, Erna, Heldur ja nende pisike tütar Eliide
supersümmeetria Lugesin ajalehest Postimees kunstniku ja helilooja Kiwa arvustust Ryoij Ikeda näituse „Supersümmeetria“ kohta. Käisin ka ise KUMUS seda näitust vaatamas. Minu jaoks on kvantfüüsika keerulise teooria mõistmine ning seoste leidmine selle teooria ja eksperimentaalse elektroonilise muusika vahel üsna keeruline. Seetõttu osutus Kiwa arusaam näitusest mulle kohati raskesti mõitsetavaks. Siiski, vähese aja möödudes tekitas Ryoij Ikeda audiovisuaalne installatsioon „Supersümmeetria“ minus mitmeid mõtteid, millest suutsin välja töötada oma teooria, mida see ekspositsioon võiks minu arvates edasi anda. Pealkirjastaksin selle teooria järgnevalt: „Kuidas inimene funktsioneerib?“ ja jagaksin nelja etappi. Teooria esimeses etapis näitas prožektor seinale pilti, kuhu tekkis valgeid osakesi. Neid nimetaksin ma algosakesteks, mis inimeses on. Algosakestest moodustus kihiline kujutis, kus osakesed ise ühinesid
Ekstiav, halvustav, kõlvatu või varjatud reklaam on keelatud, sest see petab või alavääristab tarbijat või konkurenti. Kvaliteetajakirjandus räägivad ainult eksperdid, keeruline infoedastus, ratsionaalne argumentatsioon, lood ühiskondlikest liikumistest. Tabloid rohkem hääli saab kuuldavaks, lihtne esitlus, emotsionaalne infoesitus, lood õnnetustest. Veebiajakirjandus raadio ja televisioon on audiovisuaalse meedia kanalid. Audiovisuaalne tähendab midagi, mida saab kuulata ja näha. Meediakirjaoskus - tähendab oskust selliseid võtteid näha läbi ja osata informatsiooni tõepärasust hinnata. Uudiste erapooletust saab hinnata küsimuste abil: mis on faktid ja mis on kommentaarid, kellele antakse kommentaariks sõna ja kui pikalt, kas kommentaarides tuleb esile arvamuste paljusus, kas keelekasutus on erapooletu. Reklaamiklippide dekonstrueerimisel võiks lähtuda järgmistest
uudis, repor- arvamusloo kirjutamine võrdlus või retsensioon taaž, uudis Teksti vastuvõtt pinginaabri arvamusloo retsenseeri- mine V. AUDIOVISUAALNE MEEDIA 1 raadio, saade, Õ lk 77–81, raadiosaated Suuline suhtlus Õpilane 15. Raadio signatuur, kõll, raadiosaate katkendi kuulamine, kasu- tunneb olulisemaid raadioga seotud saatejuht, suuli- tatud helide ja muusika funktsiooni mõisteid
olla näiteks algse loo baasil loodud arvutimängud või mobiilirakendused. Isiklik kirjavahetus ei ole meedia. 17. Milliseid kogemusi loob ristmeedia? Iga uus osa annab uusi kogemusi nt. Matrix on film triloogia + videomängud. jms Jutustan suurt lugu, mille sees on väiksemad lood. 18. Kuidas meediavormide liitumine meediatarbijat mõjutab? Allikas, meedium, vastuvõtja, mõju 19. Kuidas ristmeediat luuakse ja miks? Too näide! Viiakse audiovisuaalne sisu üle uutele interaktiivsetele meediaplatvormidele – arvutitesse, mobiiltelefonidesse, mängukonsoolidesse, digitelevisiooni, sotsiaalmeediasse. Raamatust tehakse film, mäng, videoblogi, seriaal. (Lotte raamat- lotte etendus) 20. Mis on osaluskultuur ja kuidas see meid positiivselt mõjutab? Too olulisemad märksõnad! Osaluskultuur: *Õppimine, *Uue loomine (rikkalikud võimalused uut luua), *Tuleviku oskused (valmistab ette),* Kodanikuks olemine (suurendab
T9 kuni T12 vigastuste puhul on normaalne kehaasend ja kõhulihaste töö. Nimme- ja sakraalse vigastuse puhul on pärsitud puusa painutaja lihas ja jalad. 8 http://www.wingsforlife.com/images/spinal_cor d_injury/What_is_SCI_4_EN2.jpg Seljaaju vigastuste tagajärjed Videod: Seljaaju trauma audiovisuaalne ettekanne http://www.youtube.com/watch?v=7CkmR1LCXy8 Seljaaju trauma tagajärjed http://www.youtube.com/watch?v=PseUxltIw_U 9 Kasutatud kirjandus: Meeli Loite Sonne Gustav Adolfi Gümnaasium "Närvisüsteem" http://www.slideshare.net/guest7ed5b4/narvissteem-meeli (01.12.09) ,,Travma spinnogo mozga" 2007 http://neurosurgery.eurodoctor.ru/spinalcordtrauma/ (03.12.09) ,,Seljaaju trauma"
1 Turundusplaani kokkuvõte Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakool (BFM) on Tallinna Ülikooli koosseisus olev õppeasutus, kus saab omandada televisiooni-, filmi- ja meedia- alast kõrgharidust. Õpetamine toimub inglise keeles. BFM’i õppekavad annavad erialase ettevalmistuse selleks, et töötada erinevates ametites, mis on seotud meedia, televisiooni või filmi tootmisega. Tudengitel on võimalus saavutada bakalauruse- ja magistritasemel haridust. BFM’is on 5 õppekava: audiovisuaalne media, ristmeedia produktsioon, filmikunst, teatri- ja filmilavastamine, muusika ja filmikunsti helitehnoloogiad. Kõik õppekavad koosevad praktikast ja erinevatest koostööprojektidest, mis annavad võimalusi saada teadmisi filmi- ja meediatööstuse toimimisest samal kooliajal Eestis ja välismaal ning luua kasulikke kontakte. BFM pakkub võimalust osaleda erinevates täiendkoolitustes ja eriprojektides. Ehk kõige põnevam on workshopi täiendukoolitus, mis toimub kooliajal
2.1. PRAKTILISE TÖÖ OLEMUS: praktiline töö on õpilase või õpilaste poolt õppekava raames loodud teos, õpilasfirma, tehnoloogiline lahendus, õppematerjal või projekt ja selle kirjalik kokkuvõte. Kirjalik kokkuvõte avab praktilise töö tausta, lähtealused ja eesmärgid ning kirjeldab kontseptuaalset lahendust, töö aktuaalsust, tööprotsessi ja töö tulemust. 2.2. PRAKTILINE TÖÖ VÕIB OLLA: 1. Õppematerjal (õpik, töövihik, audio-, audiovisuaalne ja elektrooniline õppematerjal, ülesannete, lüümikute, tekstide, temaatiliste piltide kogu jms), 2. Õppekava raames loodud tehnoloogiline lahendus (infotehnoloogiline, arhitektuurne jms tehnoloogiline lahendus), 3. Õpilasfirma (idee leidmine, juhtide ja nime valimine, äriplaani koostamine, õpilasfirma registreerimine, õpilasfirma tegutsemine,m õpilasfirma lõpetamine ja lõpparuande koostamine, õpilasfirma esitlus), 4
(kultuuripoliitika põhiseadus) 2.1. Mis on Eesti Kultuurkapital? Ehk KULKA on avalik-õiguslik juriidiline isik, kelle tegevuse eesmärk on kunstide, rahvakultuuri, kehakultuuri ja spordi ning kultuuriehitiste rajamine ja renoveerimise toetamine. Tegevuse aluseks on Eesti Kultuurkapitali seadus. 3. Nimetage Kultuurkapitali sihtkapitalid. 8: kirjandus, helikunst, kujutav ja rakenduskunst, arhitektuur, valdkondadevahelised projektid, näitekunst, audiovisuaalne kunst, rahvakultuur, kehakultuur ja sport. 3.1. Nimetage sihtasutusena tegutsevad etendusasutused (teatrid ja kontsertorganisatsioonid). SA Ugala, SA Eesti Draamateater, SA Vanemuine, SA Pärnu teater Endla, SA Vene Teater, SA Eesti Kontsert, SA Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, SA Eesti Filarmoonia Kammerkoor, SA Nuku, SA Rakvere 4. Kui pikk on Kultuurkapitali nõukogu ja sihtkapitalide volituste tähtaeg ning kes kinnitab Kultuurkapitali nõukogu koosseisu?
tusi ja tegevusi. kultuurilistel eesmärkidel Dokumente võib kasutada nii asutuse ajaloo säilitamisel, töökollektiivi enesetead- vuse edendamisel kui ka uurimistöös. Ühe asutuse tegevuses loodud või saadud dokumentide terviklikku kogu mit käsitletakse arhiivina. Praktikas kuuluvad arhiivi koosseisu nii asutu se dokumendisüsteemi hõlmatud dokumendid kui ka andmekogud neis olevate andmetega, erinev audiovisuaalne aines ja muu teaberessurss. 5.3 Dokumentide ja arhiivi haldamise protsessid SKEEM 4. Põhilised dokumentide ja arhiivi haldamise protsessid Dokumendi loomine Dokumendi saamine Liigitamine Registreerimine Säilitustähtaja määramine Hoidmine ja säilitamine
üksusest (st müüjalt). Lokaal- ja kaugressursid · raamatukogu kogud on kas raamatukogust kättesaadavad (library- provided) või linkide kaudu kättesaadavad (library-linked) ressursid. · Raamatukogu võib teha oma kasutajatele kättesaadavaks palju vabasid ressursse, ühendades need raamatukogu veebilehega või elektronkataloogiga. E-sisuüksus: · - (content unit) arvutitöödeldud üheselt identifitseeritav tekstiline või audiovisuaalne üksikosa avaldatud tööst, mis võib olla originaal või kokkuvõte teisest avaldatud tööst. · Kohandus termini "arvestusüksus" määratlusest (väljaandest COUNTER code of practice, Release 2:2004) · Ei hõlma kirjeid · Sama e-sisuüksuse erinevad vormingud (PDF, Postscript, HTML jne) arvestatakse eraldi üksustena. E-sisuüksus · Elektroonilise ressursi e-sisuüksus on põhiline infoüksus, mille poole kasutaja pöördub.
1.Meedia ja kommunikatsiooni mõisted. Terminiga massimeedia tähistatakse lühidalt suure levialaga kommunikatsiooni vahendeid, mis jõuavad ühiskonnas igaüheni. Võib öelda, et ajakrjad, ajalehed, teevisioon, film on meediumid. Peamine uue meedia esidaja on Internet. Meie elus meedia ja kommunikatsioon mängivad olulised rollid. Näiteks, meedia on vaba aja veetmise keskpunkt. Kommunikatsiooni mõistel on palju erinevaid tähendusi ja definitsioone, mille keskne idee on osalejate kontakt teadete saamise ja vastuvõtmise protsessis, millele tugineb teatava ühisosa kujunemine osalejate hulgas. Meedia ja ühiskonna suhted. Meedia ühiskonnast sõltuv. See tähendab, et meedial on oma mõju piirkond ja tema autonoomsus võib kasuda vastavalt tema tegevusaktiivsuse. Meedia ja ühiskonna suhte iseloom sõltub aja ja koha eripärsusest. Eksisteerivad erinevad teooriad ja nendega seotud uurimistööd, nad on seotud sotsiaalsete kontekstitega, mida iseloomustavad ...
või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigis või, kui neid ei ole avaldatud, mis edastati esmakordselt Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigis: 1) raamat, ajakiri, ajaleht või muu kirjutisena avaldatud teos, mida talletatakse avaliku arhiivi, muuseumi, raamatukogu, teadus- ja haridusasutuse või filmi- või audiopärandi säilitamisega tegeleva asutuse (edaspidi avalik mäluasutus) kogus; 2) audiovisuaalne teos või fonogramm, mida talletatakse avaliku mäluasutuse kogus; 3) audiovisuaalne teos või fonogramm, mis on toodetud Eesti Rahvusringhäälingu poolt kuni 2002. aasta 31. detsembrini (kaasa arvatud) ja mida talletatakse Eesti Rahvusringhäälingu arhiivides; 4) õiguste objekt, mis sisaldub punktides 1–3 nimetatud teoses või fonogrammis või moodustab selle lahutamatu osa. 7
Liidu liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigis või, kui neid ei ole avaldatud, mis edastati esmakordselt Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigis: 1) raamat, ajakiri, ajaleht või muu kirjutisena avaldatud teos, mida talletatakse avaliku arhiivi, muuseumi, raamatukogu, teadus- ja haridusasutuse või filmi- või audiopärandi säilitamisega tegeleva asutuse (edaspidi avalik mäluasutus) kogus; 2) audiovisuaalne teos või fonogramm, mida talletatakse avaliku mäluasutuse kogus; 3) audiovisuaalne teos või fonogramm, mis on toodetud Eesti Rahvusringhäälingu poolt kuni 2002. aasta 31. detsembrini (kaasa arvatud) ja mida talletatakse Eesti Rahvusringhäälingu arhiivides; 4) õiguste objekt, mis sisaldub punktides 1–3 nimetatud teoses või fonogrammis või moodustab selle lahutamatu osa. (2) Käesoleva jao sätteid kohaldatakse samuti käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 1–3
1. Tööhõive tagamine 2. Uued töökohad 3. Keskkonnakaitse Avalik enampakkumine 1. Võib olla piiratud 2. Lisatingimused on lõplikud 3. Võib olla suuline või kirjalik 4. Määratud on alghind ja pakkumise samm 5. Võitjaga sõlmitakse ostu-müügileping Autorikaitse Seaduse eesmärk on kaitsta autoriõigusi ja arendada kultuuri Autroriõigus tekib järgmistele asjadele: 1. Kirjandus 2. Kunst 3. Teadus 4. Koreograafia 5. Audiovisuaalne 6. Tarbekunst See ei laiene ideedele, kohtulahenditele, õigusaktidele, päevauudistele, üksikud väited, riigi ametlikud sümbolid, On olemas autori hüvitusfond. Autoriõigusi on kahte liiki 1. Mittevaralised - ta võib esineda teose loojana - Kasutab pseudonüümi - Lubavad lisada oma teostele illustratsioone 2. Varalised õigused a. Luba oma teost müüa b. Lubada teost tõlkida c. Lubada teost avalikult esitada d
asjaajmiskorras. Nõupidamise ettevalmistamine ja protokoll. Nõupidamine on juhtimismeetod, kus kasutatakse spetsialistide teadmisi ja oskusi parimae otsustustulemuste saamiseks. Protokoll on dokument, mis koostatakse nõupidamis või koosoleku käigu ja vastuvõetud otsus(t)e fikseerimiseks: Millal koosolek toimus Kes mida ütles Mida otsustati Koosoleku käigus protokollimise viisid on: Audiovisuaalne salvestus Salvestus helilindile diktofoni abil Stenografeerimine Märkmete tegemine Lähtuvalt sellest, milline salvestus otsustati valida, vormistatakse : Sõna-sõnaline protokoll Kokkuvõttev protokoll või Ainult vastuvõetud otsus (lühiprotokoll) Kui kokkuvõtvas protokollis sõnastatakse kokkuvütlikult iga esineja olulisem sõnum siis lühiprotokollis vormistatakse ainult päevakord ja vstuvõetud otsused. Protokolli vormingu elemendid on:
Puudused: õppijate ükskõikne suhtumine; kohapealsed koolitajad ei pruugi ole heade koolitajate oskustega Eemalttoimuv: 17 ● Loeng - selline viis ei pruugi sobida iga koolitatava vajadustele, võimaldab koolitada suurt massi (igale ühele midagi, aga mitte kõigile täpselt seda mida vaha); ● audiovisuaalne õpe; ● jäljendamine / simulatsioon - nt tuletõrjeõppus (simuleeritakse tulevasi olukordi); ● Programmõpe - õpiku järgi õppimine (programm) ● õpe arvuti abil. Eelised: võimalus valida kes või mis meile kõige rohkem sobivad Puudused: kvaliteet ei ole täpselt teada Koolitustellimused - esitatakse tellimus - kellele, mida, mis mahus (vajalik on õpiväljundid ja tulemused määratletud); peaks olema planeeritud eelarvesse, sest võiks teada ka ligikaudset maksumust
TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Moonika Tanila TELEMEEDIA MÕJU EESTI LASTELE Referaat Juhendaja: Jane Rätsep Tallinn 2013 2 SISUKORD 3 1. SISSEJUHATUS Teema valikul oli suur roll minu perel. Minu abikaasa armastab väga teleri ees istuda. Olen üritanud talle selgitada, millist mõju avaldab see lastele, kes tahtmatult jäävad samuti teleri ette vaatama. Selle tööga saan ma ehk veidigi tähelepanu suunata meedia avaldavatele mõjudele. Loodan südamest, et tema suhtumine telerisse muutub. Teisteks põhjusteks on juhtumid ja kogemused minu omas rühma lastega. Tihti kuulen õhtuti vanemate lubadusi vaadata mõnda seriaali või multifilmi. Kuna ma ise seda teemat nii hästi veel ei vallanud, ei osanud varem sellele ka erilist tähelepanu pöörata. Põhiliseks põhjusek...
vahendusel ja piiratud leviulatusega. Ringhääling oli mõeldud vastuvõtuks kõigile ülekandeulatuses asujatele ja seda finantseeriti kas reklaamituludest või vastuvõtjatelt saadavast lubamaksust. Ringhääling on allutatud seadusandlikule ja administratiivsele kontrollile, mille ülesanne on anda välja ringhäälingulube ja jälgida edastavat programmi. Televisioon: 1) väga suur maht, lai tegevuspiirkond ja ulatuvus 2) audiovisuaalne sisu 3) komplitseeritud tehnoloogia ja organisatsioon 4) avalik iseloom ja laiaulatuslik regulatsioon 5) riigisisene ja rahvusvaheline iseloom 6) väga mitmekesised esitlusvormid Raadiole ja televisioonile on olnud omane nende kõrge regulatsioon kontroll võimu poolt (alguses tehnilised võimalused, hiljem demokraatlik valik). Suunatus keskusest äärealadele, üleriigilise raadio ja televisiooni sidumine poliitikaga ja ühiskonna võimukesksusega.
Infoallikad: - inimesed - esemed - teavikud: publitseerimata (käsikirjad, prinditud tekst) ja publitseeritud (trükised, elektroonilised publikatsioonid, auvised) Erinevad infoallikate jaotamise võimalused: Kasutatavad märgid: · loomuliku keele tekst · kujundkiri (liiklusmärgid, noodid) · heli · ruumilised objektid (muuseumi eksponaadid) · masinloetav Informatsiooni vastuvõtt: · visuaalne · auditiivne · audiovisuaalne · taktiilne (kombitav, pimedate kiri) Informatsiooni analüüsi tase: 6 · algallikad · vahendusallikad vahendavad dokumentide mudeleid (kirje, sisu kokkuvõte) vahendavad fakte (teatmeteosed) vahendavad Interneti ressursse (teemaväravad, otsingumootorid) · kirjeid sisaldavad vahendusallikad
PERSONALIJUHTIMINE - Personalijuhtimise seosed teiste organisatsioonipsühholoogia valdkondadega. Personalijuht peaks teadma tööõigust ja majandust (et mõista, mis organisatsioone elus hoiab). Organisatsioon peab kuskilt ju saama raha. Kui mõtled personali peale, peab natuke ka majanduse peale mõtlema. Interdistsiplinaarne tegevusala. - Tugineme personalipsühholoogiale. Inimene peaks personali valdkonnas oskama töötaja potentsiaalset tööd hinnata. Kuidas valida õige kandidaat? Kuidas mõõta seda, mida me arvame end mõõtvat? Peab oskama inimest mõõta (kas testide v intervjuu vms'ga). - Kuidas mõõta töötaja sooritust? Eriti kui on tegemist nt müüja v õpetaja tööga. Kuidas mõõta näiteks müüja käitumist? - Veel peab oskama personalijuht töötajate karjääri planeerida. Kas temast võiks juht saada? Kas heast spetsialistist saaks ka hea juht? Alati mitte. - Organisatsioonipsühholoogia. Va...
Tartu Kutsehariduskeskus Lidia Feklistova ASJAAJAMISE ALUSED Konspekt Tartu 2008 Lidia Feklistova Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................4 2 Dokument.......................................................................................................................5 2.1 Dokumendi tunnused .............................................................................................5 3 Asjaajamine....................................................................................................................8 3.1 Dokumendihalduse normdokumendid .........................................................
kaaskolleeg õpetab vahetult töökohal. Selle eeliseks on väikesed kulud, õppimine paralleelselt töö tegemisega ja efektiivsus saavutustes. Koolituse töökohal võib 17 omakorda jagada (Dessler 2005, 275-285): (1) õppeaja treening, (2) mitteametlik treening, (3) õpe kasutusjuhendite põhjal, (4) loeng, (5) programmeeritud ehk arvutipõhine õpe, (6) kirjandusepõhine õpe, (7) audiovisuaalne koolitus ja (8) simuleeritud ehk rollipõhine treening. Spetsiaalne organiseeritud koolitustegevus on ettevõttes suunatud peamiselt kindla valdkonna või eriala töötajate grupile (Simson jt 2002, 101). Selle eeliseks on tööalaste oskuste arendamine grupis, mis võimaldab parandada meeskonnatööd, suhteid, suurendada töörahulolu ja kujundada ühist nägemust (Mõttus 2004, 67). Koolitusmeetoditena sisekoolituses on kasutusel ajurünnak, diskussioonid,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
