Meedia ja kommunikatsiooni teooriaid kokkuvõttev tabel (0)

Teoreetiline lähenemine Põhiesindajad Põhiseisukohad Peamised uurimisküsimused Peamised uurimisobjektid Märkmed Biheiviorism 1) Paul Lazarsfeld (arvamusuuringute instituut); 2) sotsioloog W.I. Thomas ( Chicago koolkond)- kvalitatiivne tekstianalüüs ; 3) Harold Lasswell - üks esimesi töid kommunikatsiooniuuringute valdkonnas, mis kirjutatud positivistlikus-biheivioristlikus võtmes Stiimuli-reaktsiooni käsitlusviis, mis eeldab, et iga indiviid ühiskonnas saab hoolikalt koostatud stiimuli kätte massimeedia kaudu ning iga indiviid võtab selle samal moel vastu. Selle tulemusena kutsub see vastuvõtjas esile teatava kindla reaktsiooni. Huvi ei pakkunud massikommunikatsiooni tagajärjed ühiskonnas tervikuna , vaid oli kitsalt suunitletud - massimeediumite mõju inimesele. Kitsas suunitlus (mikrotasand): Kuidas panna konkreetset isikut käituma teatud viisil? Lasswell: sõnum+ mõju (hiljem ka sõnumi ja sisu vastuvõtt+mõju); Hovland(+) sõnumi omadused (hiljem ka vastuvõtja + sõnumi allikas) Komm uuringute muutused: 1) kvalitatiivne tekstianalüüs; 2) musta kasti mudel; 3) ühiskonna teooria muutus - indiviidid atomiseeritud, isoleeritud, vastastikku anonüümsed. (ühiskond kui aatomitest koosnev kogum) Küberneetiline 1) Shannon ja Weaver 2) Norbert Wiener Küberneetika ülesandeks on niisuguse keele ja tehnika välja töötamine, mis võimaldaks lahendaada juhtimise ja kommunikatsiooni üldprobleeme, ühtlasi aga niisuguste ideede ja tehniliste võtete repertooriumi loomine, mis võimaldaks liigitada nende probleemide eri juhtumeid teatavate üldmõistete alla. Mida on vaja teha selleks, et moonutused sidekanalites oleks võimalikult väikesed ja et moonutatud signaale oleks võimalik osaliseltki dekodeerida? Kommunikatsiooni protsessi tehnilised ja füüsilised aspektid - info, sõnum (Shannon; Weaver); Meediumi ja sõnumi tasand (lk.36), situatsioon mõjutab sõnumi vastuvõttu (Bandura).
Struktuurfunktsionalistlik lähenemine 1) Lasswell (1948) sõnastas enda artiklis massikommunikatsiooni 3 funktsiooni (seirefunktsioon, koostegevuse ehk sotsiaalsuse funktsioon, kultuuri ülekande funktsioon). 2) Lazarsfeld ja Merton lisasid meelelahutuse funktsiooni. 3) McQuail lisas mobilisatsiooni funktsiooni. 4) Erinevaid funktsioonide loetelusid veelgi: Burkart (sotsiaalsed, poliitilised, mahanduslikud funktsioonid); Vihalemm ja Lauristin (informeerimine, regulatiivne, meelelahutus ). Ühiskonna struktuuri ja funktsiooni küsimus ehk kommunikatsiooniprotsessid makrotasandil. Põhimõte: kõik, mis on ühiskonnas olemas, on vajalik. Lähenemise eelduseks on, et ühiskonda hoiab koos konsensus , koostöö. Massimeedia stabiliseerib tervikut , aitab kaasa ühiskonna integratsioonile. Lisaks ka põhimõte, et ühiskond üritab alati liikuda tasakaalu poole. Funktsionaalse analüüsi juures on keskne aspekt tähele panna,, mis ühiskonnas ikka ja jälle kordub ning küsida, millist rolli see ühiskonnas täidab. Ja ka "Kuidas panustavad ühiskonna osad ühiskonna stabiilsusesse?" Meedia sidustamisfunktsiooni analüüsitakse eraldi meediumite ja tasandite lõikes. AGA nt süsteemiteoreetilises lähenemises oluline Vastuvõtja roll. Kui vastuvõtja tõlgendab kommunikaatori tegevust kui tähendusliku sõnumina, on tegemist kommunikatsiooniga (lk 64) Tegeledes ühiskonna stabiilse olekuga ja analüüsides ühiskonna osi, mis aitavad selle terviku säilimisele ja arengule kaasa, jäävad paradigma fookusest välja konfliktid ning ka muutust ei suudeta selle abil piisavalt seletada ja põhjendada. (Konfliktide ja muutustega tegeleb teine paradigma, alternatiivne meediauuringute paradigma). --- Süsteemiteoreetiline lähenemine - väga erinevate meediakanalite, väljaannete, programmide jne jne olemasolu on kompleksses ühiskonnas oluline kogu selle komplekssuse haaramiseks ja struktureerimiseks (lk 65). Rühl väidab, et meediastruktuurid kujutavad endast tegelikult lihtsustamismehhanisme, mis seisavad kommunikatsiooni hõlbustamise teenistuses. Seega on massimeedia roll seda olulisem, mida keerulisemaks muutub ühiskond (lk 66) Tasude ja tarvete lähenemine 1) Herta Herzog (1942) tegi küsitluse, miks koduperenaised jälgivad igapäevaseid raadiokuuldemänge; 2) Lazarsfeld ja Stantson (1944) auditooriumi motiivide tüpoloogiad seebikate ja telemängude vaatamiseks; 3) Klapper (1960) sõnastas meedia lihtsaimad funktsioonid; Kaasaegses faasis: 4)Blumler ja Katz (1974) - artiklikogumik, kus püüti selgitada inimeste vajaduste või meediakasutuse motiivide teket ühiskondlikust ja psühholoogilisest kontekstist lähtuvalt (meediakasutus vaid üks viis vajaduste rahuldamiseks); 5) McQuail võttis kokku kaasaegse tasude ja tarvete kontseptsiooni peamised oletused; 6) Rosengreen (1974) kontseptsioon Maslow vajaduste hierarhiale tuginedes; 7) Philip Palmgreen (1984) oodatava hüve teooria. Aktiivse auditooriumi konseptsioon - auditoorium valib meedia (mitte vastupidi). Kaasaja uuringutes kolm eeldust : Esiteks, inimesed kasutavad meediat aktiivselt oma eesmärkidel; teiseks, inimesed teavad, mis need eesmärgid on, ja oskavad neid sõnastada, ning kolmandaks , hoolimata inimeste meediakasutuse variatsioonidest on võimalik määratleda teatavad põhilised vajaduste ja kasutusest saadava rahulduse mallid ( Williams 2003: 177. lk 58) Millist funktsiooni täidab massikommunikatsioon inimese jaoks? Uuritakse meediakasutuse motiive.
Strukturalistlik . . . . . . .
Kriitiline lähenemine Poliitökonoomilise lähenemise (massimeediat nähakse kaubandusüksusena) põhilised autorid: 1) Peter Golding ja 2) Graham Murdock - eristavad neli poliitokönoomia keskmes olevat ajalooprotsessi ning näitavad, et kõik meediumid on läbinud sarnased majandustsüklid . 3) Nicolas Garnham; 4) Dallas Smythe - uuris auditooriumi kaubastumist; 5) Herbert Schiller - analüüsis eeskätt ringhäälingu rahvusvahelist kommertsialiseerumist; Neomarksism: 6) Louis Althusser - lähenemine, kus ideoloogilised praktikad (sh massimeedia) on suhteliselt autonoomsed majanduslikust determinismist, baasile mittetaandatavad. Ideoloogia on meedium , mille kaudu kogeme maailma. Frakfurti koolkond ( kriitilise koolkonna eesmärgiks on esile tuua modernse ühiskonna kitsaskohti, selle kaudu aidata kaasa inimeste emantsipatsioonile (sõltuvusest v kitsendustest vabastamine): 7) Theodor Adorno ja 8) Max Horkheimer tegid teose, milles väitsid, et filmi, raadio, ajalehtede ja ajakirjade poolt valitsetavat kultuuritootmist kontrollitakse reklaami- ja äripõhimõtete järgi, mis toodavad orjalikkust, allumist tarbijakapitalismi süsteemile ning mille kaudu kultuuri varasem emantsipatoorne roll on alla surutud. 9) Herbert Marcuse raamat keskendus auditooriumile. Teos käsitles meediat kui vastupandamatut jõudu (mis tekitab ühedimensioonilist mõtlemist ja käitumist). 10) Walter Benjamin ei olnud nii pessimistlik ning leidis, et massimeediumid hävitavad kõrgkultuuri müstilise aura ning soodustavad kriitiliste indiviidide arenemist . 11) Jürgen Habermasi eesmärk oli arendada ühiskonnateooriat, millel on praktiline otstarve: inimeste emantsipeerumine domineerimisest. Peamise teose keskseks küsimuseks oli poliitilise avalikkuse rolli ja struktuuri muutus. Uurimused mõõtsid lühiajalist mõju, esitamata küsimust, milline võib olla meediumi mõju pikemas perspektiivis. Kriitilise suuna aluseks on arusaam, et ühiskonda viib edais konflikt ja konkurents. Peamised mõisted, mille kaudu ühiskonda ja meedia rolli ühiskonnas analüüsitakse on võim, domineerimine , ideoloogia, konflikt. Kriitiline kommunikatsiooniuurimine, mille ülesandeks paljastada meedia negatiivne roll. Ühiskonna seletuse aluseks on majanduslik determinism . Massimeediat käsitletakse klassikalises marksismis tootmisvahendina, mille omamise kaudu valitsev klass saab levitada oma ideid ja vaateid ning vältida alternatiivsete ideede levikut. Oluline ka meediaturu konsentreerumise probleem- kriitilist lähenemist iseloomustab hirm, et mida vähem jääb järele iseseisvaid meediaettevõtteid ja mida rohkem sõltuvad need turuloogikast, seda vähemaks jääb ühiskonnas arvamuste mitmekesisust, erinevaid hääli. Tekib oht, et kultuuriline ja poliitiline mitmekesisus kaovad. Neomarksism erineb poliitökonoomiast: neomarksistide järgi iseloomustab kapitalislikku ühiskonda klassipõhine domineerimine, valitsev klass saavutab üha suurema kontrolli. Marksismis aga eeldati et domineerimine viib koflikti ning klassisuhete ümberpööramiseni. Auditooriumi käsitletakse passiivse, mõjutatava ja valikuvabaduseta - meediasüsteemi kaudu on indiviidide emantsipatoorne potensiaal alla surutud. Frankfurdi koolkonna üheks keskseks probleemipüstituseks küsimus massimeedia mõjust inimesele. Mõjude mudel - ühiskond koosnev isoleeritud indiviididest, kes on meediasõnumitest kergesti mõjutatavad ning kes aktsepteerivad ilma küsimusi esitamata pakutud hoiakuid, arvamusi ja uskumusi. "Kelle reaalsust meedia ikkagi pakub?" Lühiajaline mõju passiivsele auditooriumile. Erinevalt varasematest mõju-uuringutest ei ole tähelepanu mitte ainult ühel konkreetsel tekstil või suhtlusaktil ja selle mõjul, vaid meediatekstid asetatakse laiemasse sotsiaalsesse konteksti ( otsides vastust küsimusele, miks üht või teist meediateksti toodetakse). Tehnoloogiakeskne Klassikalised: 1) Harold Adams Innis (Toronto koolkond) - väitis, et kontroll kommunikatsioonimeediumite üle annab ka sotsiaalse ja poliitilise võimu. 2) Herbert Marshall McLuhan (Toronto) - käsitluses oluline inimese maailmakogemise protsess (inimkeskne meediakäsitlus); Teine põlvkond e televisioon: 3) Neil Postman - negatiivne hoiak televisiooni ja muu tehnoloogia arengu suhtes. Teda ei huvitanud meediumi mõju inimesele, pigem meediumi mõju erinevatele eluvaldkondadele. 4) Joshua Meyrowitz - küsis ühes teoses: mis juhtub televisioonikultuuris üles kasvanud inimesega? Lisaks leidis, et tema arvates televisioon lõhub barjääre, inimene tunnetab end maailmas seetõttu teisiti. Kolmas laine ( Internet ). 5) Daniel Bell - infoühiskonna kirjeldus + teenindava sektori tähtuse kasv nagu postindustrialismis); 6) Alvin Toffler (1980) - kirjeldas majanduses toimuvaid muutusi + infoühiskonna tulekut kolmanda lainena; 7) David Lyon (1988)- infoühiskonna kirjeldus Käsitluse keskmes kommunikatsiooni vahendav instrument - meedium. Eeldatakse, et tehnoloogia suunab ühiskonna sotsiaalset, poliitilist, kultuurilist, majanduslikku ja teiste valdkondade arengut. Millist rolli mängib kommunikatsiooni vahendav tehnoloogia kommunikatsiooniprotsessis ja ühiskonna muutmisel? Seavad käsitluse keskmesse meediumi
Konstruktivistlik lähenemine 1) Herbert Blumer- sümbolilise interaktsionismi mõiste looja (põhiline suhtlus inimeste vahel toimub keele kaudu, keel on aga sümboliline meedium); 2) Alfred Schütz - lähtus eeldusest, et sotsiaalne maailm ja sotsiaalsed nähtused on ühiskonna liikmetele tähtsad. Uuris, mida tähendab sotsiaalne maailm tavainimesele. Lõi argiteadvuse printsiibid . Schütz analüüsis mõttelisi kriteeriume, mida kasutame ümbritseva maailma tõlgendamiseks ja muljete loomiseks. Seda võib nimetada ka tegelikkuse sotsiaalseks konstrueerimiseks. 3) Karl Mannheim ; 4) Peter Berger ja 5) Thomas Luckmann - nemad toovad Schützi ideed laiemale ühiskonnatasandile, esitades küsimuse: Kuidas on üles ehitatud ühiskondlik reaalsus ? Kuidas on võimalik, et (inter)subjektiivsed tähendused saavad inimeste jaoks enesestmõistetavateks objektiivseteks faktideks? Sotsiaalne konstruktivism tõi ühiskonna uurimisse kolm uut põhimõtet (lk 124). Sümboliline interaktsionism (Chicago koolkond) 6) Adam Smith - mõjutas sümbolilist interaktsionismi, leidis, et inimloomusest aru saamiseks peab vaatama kaugemale keskkonnamõjudest ja leidma ühisosa, ühine/omane kõigile inimestele. 7) Charels S. Peirce , pragmatist, kes lõi märkide kommunikatsiooniteooria (märk ärgitab käituma või reageerima kõiki, kelle jaoks see toimib märgina); 8) William James - müütis Peirce'i operatsionalistliku tähendusteooria ja muutis selle pragmaatiliseks tõeteooriaks (kui väide mõjub, siis ei ole selles mitte ainult tema tähendus, vaid ka tema tõde. Just mõjudes muutub see tõeks); 9) John Dewey - kinnitas uurimustes, et eneseregulatsioon toimub teise rolli võtmise kaudu, inimesed käituvad objektide (ka inimeste) suhtes tähenduste kaudu, mis nad nendele objektidele annavad. 10)George H Mead - ühendas pragmatistliku tähendusteooria Smithi omaga. Oluline peegel mina ning sotsiaalse mina areng ja tegevused. 11) Herbert Blumer - andis sümbolisele interaktsionalismile nime ning kirja pannud kolm keskset põhimõtet interaktsionismis. 12) Erving Goffman - dramaturgiline lähenemine (argielu sotsiaalsed suhted kui teatrilava). 13) Robert Entman - lõi Goffmani "raami" mõistele toetudes raamistamise teooria (sisaldab teatavate hoiakute esiletõstmist ning teiste apektide maha vaikimist, julgustades auditooriumi teatud tõlgendusteks. Samas ei ole tegemist pealesurutud ideoloogilise struktureerimisega). Konstruktivistlikust vaatepunktist tehtavates meediauuringutes lähtutakse eeldusest, et meedia ei peegelda tegelikkust, vaid kujundab, konstrueerib seda. Põhilisteks uurimisteemadeks on erinevate nähtuste konstrueerimine meedias, inimeste (või nähtuste) representatsioon. Kuidas inimesed maailma kogevad? Erinevad representatsioonid meedias (nähtused, inimesed jms) lk 125 Põhilisteks meetoditeks on erinevad kvalitatiivse tekstianalüüsi meetodid, nt diskursuseanalüüs jne. Kultuuriuuringud 1) Bennett (1998) sõnastas selle, et kultuuriuuringute keskmes on kultuuri ja võimu suhted; 2) Stuart Hall - tema kodeerimise-dekodeerimise mudel aitab selgitada erinevuste teket sõnumi looja mõeldud ja sõnumi vastuvõtjani jõudnud sõnumi tähenduse vahel. 3) Roland Barthes - lõi müüdi mudeli. Müüdid on ideoloogiliselt raamistatud sõnumid, mis on vajalikud, et valitsevad ideoloogiad, väärtused ja suhtumine oleksid tavapärased ning iseenesest mõistetavad. 4) Michel Foucault ' - uurib võimu ja keele suhteid, peamiseks huviks teadmise (mitte ainult tähenduse) tootmine diskursuse kaudu. Kultuuriuuringutele on iseloomulik lähenemine, kus mitte materiaalne maailm, vaid keelesüsteem loob tähendust. Keel on aga avalik ning sotsiaalne, mistõttu üksikindiviid ei määra tähendust. Eelnevat arvesse võttes koosneb auditoorium aktiivsetest tähenduse loojatest. Lisaks on keskne teema tähendust andvad praktikad, s.t tähenduse loomine teksti kaudu, samuti viiside uurimine, kuidas tähendust luuakse erinevates kontekstides .
Kultuuriuuringute keskmes on kultuuri ja võimu suhted. Uuritakse ka võimuvorme nagu klass, suhu, rass , koloniaalvõim jne. Uuritakse nende võimuvormide vahelist suhet ning võimusuhete muutumist (lk 108)
Üldiselt: Esimesed uuringud küsisid, kuidas mõjutada meediakasutajat? Võeti fookusesse nii meedium kui ka sõnum ning testiti vastuvõtja reaktsioone.