Pärnu Vanalinna Põhikool Uurimustöö Filmiajalugu Hendrik Tamberg Pärnu 2010 Sisukord Sissejuhatus Mina valisin oma uurimustöö teemaks filmiajaloo . Ma valisin selle, sest mulle tundus see väga huvitav ja seal on palju alateemasid, mida uurida. Siin uurimustöös käsitletakse filmi algusaastaid, filmizanritest, näitlejaid ja tuntud filme. Film on juba pikka aega olnud tähtsaim meelelahutus kanal. Enamus televisiooni programme koosneb põhiliselt filmidest. Kinos käiakse iga nädal uusi filme vaatamas. Loodan, et sulle, lugejale, meeldib see uurimustöö. Filmizanrid On olemas palju filme...
Sissejuhatus meediasse ja kommunikatsiooni Kontrolltöö "McQuaili massikommunikatsiooni teooria" põhjal Kontrolltöös on hõlmatud järgmised McQuaili raamatus käsitletavad mõisted ja nähtused: 1.ptk 1. Massimeedia mõiste Suure levialaga kommunikatsioonivahendeid, mis jõuavad ühiskonnas peaaegu igaüheni. See mõiste osutab mitmetele meediumitele, mis nüüdseks on pika ajalooga ja üldtuntud, nagu näiteks ajalehed, ajakirjad, film, raadio, televisioon ja fonogramm (salvestatud muusika). Massimeedial on ebamäärane piir mitmete uut tüüpi meediumitega. Peamise erinevuse põhjuseks on viimaste suur personaalsus, mitmekesisus ja interaktiivsus peamine uue meediumi esindaja on Internet. Traditsiooniline massimeedia ei ole aga kusagile kadumas, pigem toimub edasi kiire arenguprotsess, seda laiendatakse ja täiendatakse pidevalt. (lk 3) 2. Kommunikatsiooni püramiid Massikommunikatsiooni määramiseks kommunikatsiooniuurimise kontekstis, lähtu...
Kuigi film ei olnud jutustatud nii-öelda tavapärases enne-nüüd-pärast tsükklis, vaid tegevustik toimus ilma kindla alguse ning lõputa ehk filmil oli novelliline jutustamisviis. Pulp Fictionis kasutati ka sürrealistlikku jutustamisviisi, kus ei kehti enne-nüüd-pärast ega algus ja lõpp vaid see kõik toimub igas episoodis eraldi. Minule film meeldis ning kindlasti on Pulp Fiction väärt vaatamist - filmi pole ilma põhjuseta nimetatud filmiajaloo tippsaavutuseks. Hanna Maria Gabor 10D...
detsembril 1895, mil Pariisis toimus esimene filmiseanss. Esimene helifilm valmis 1927.aastal. Esimese filmihelilooja nimele pretendeerijaid on mitmeid, nende seas prantslane Gaston Paulin. Kui insener Emile Reynaud demonstreeris 1892. aastal Pariisis oma ,,optilist teatrit" ehk, seadet, mille abil suudeti näidata enda tehtud liikuvaid joonistusi, saatis see praeguseks unustatud muusika teda klaveril. Tegelikult pole nn tummfilm kunagi tumm olnudki, sest filmiajaloo algusest peale kasutati kinodes taustaks muusikat ja sellel oli tummfilmiajastul isegi kaks ülesannet. Kinodes kasutati tummfilmi taustaks muusikat, saalis istusid pillimängijad ja jälgisid ekraanil toimuvat. Enamasti mängiti klaveril või viiulil, hiljem lisandus kinoorel (elektromehaaniline muusikariist) FILMIMUUSIKA TÄNAPÄEVAL Filmi helindamine on keeruline protsess. Filmi helipilt koosneb neljast...
Tuhandeid aatsaid muutumatuna püsinud monumentaalsed ehitusvormid tundusid sõbivat natside, kes kavandasid oma tuhandeaastast riiki ning mõningas ehitusprojektid olid neil natsidel omadega hämmastavalt sarnased. Natside kunsti kõige meisterlikum osa oli paraadid, mille visuaalsesse kujundusse kuulusid erilised väljakud, auväravad ja valgus kunsti efektid. Üks kõmulisemaid filmiajaloo suukujusid Leni Riefenstahl tegi natsidele mitmeid propagandafilme, näiteks ,,Tahte triumf", mida peetakse ka kõigi aegade võimsamaks propagandafilmiks. Saksamaa avangardivastane võitlus avalik, ainulubatud kunst, mis toetub traditsioonidele ja tõstab aaria rassi väärikust, eeskujuks 19. sajandi akademism ja realism, teemad: suur juhtide ülistamine, revolutsionäärisündmused, töö tegemine, moodne kunst on...
oktoobril Estonia kontserdisaalis toimunud Suur Eesti filmimuusika kontsert. Filmimuusika on filmi sündmustikku illustreeriv heliline element. Selle ülesandeks on filmivaatajat emotsionaalselt suunata ja pingestada. Esimene filmihelilooja ei ole päris kindel, kuid arvatakse, et see võib olla prantslane Gaston Paulin. Tegelikult ei ole isegi tummfilm kunagi päris tumm olnud nagu selle nimest võiks järeldada. Filmiajaloo algusest on filmide taustaks kasutatud muusikat. Eesti filmimuusika parimaid palasid esitasid Suurel Filmimuusika kontserdil Draamateatri näitlejad Märt Avandi ja Mait Malmsten ning tuntud lauljatarid Marvi Vallaste ja Sandra Nurmsalu. Paar lugu esitas, ning vaheosasid (fakte Eesti filmimuusika kohta) luges ka filmiprodutsent ja stsenarist Artur Talvik. Muusikuid saatis Politsei- ja piirivalveorkester dirigent Hando Põldmäe juhendamisel....
Olenemata sellest, et Prantsuse uue laine juhtivad tegelased seejärel oma ühtsust tunnistasid, ei olnud see liikumine enam endine ega huvitunud samadest esteetilistest väärtustest nagu varem. 10 Nouvelle Vague: murrangu saabumine Prantsuse filmikunstis 3 CHABROLI, TRUFFAUT’ JA GODARDI DEBÜÜTFILMIDEST Kuigi Prantsuse uue laine liikumine oli suurem nähtus, omistatakse filmiajaloo raamatutes selle tähtsus enamasti just Cahiers du Cinéma kriitikaveergudest võrsunud François Truffaut’le, Jean-Luc Godardile ja Claude Chabrole. Olles antud kirjatöös keskendunud eelkõige uue laine saabumisele, annaksin järgmisena taustinformatsiooni, sisu kokkuvõtet ja isiklikku arvamust eelpool mainitute debüütfilmidele nende linastuste kronoloogilises järjestuses. 3.1 „Nägus Serge“...
Pärast „Päikese laste“ edukat läbilööki töötas Luts Eesti Kultuurifilmis. 1928 – 1930 tulid ekraanile suured dokumentaal- ja õppefilmid „Noorsõduri esimesed päevad“, „Kas tunned maad…“, „Gaas! Gaas! Gaas!“, „Meie läänerannik ja saared“, „Kihnu“ ja „Ruhno“. Mõnesse neist lülitas autor lavastatud lõike või rakendas mängufilmi dramaturgiavõtteid. Eesti filmiajaloo pioneer Theodor luts oli ka Soome filminduse mitmekülgne tegelane ja mõjutaja. Ta sai tuntuks Soomes nii operaatori, stsenaristi kui ka režissöörina. Lutsu side Soomega algas filmi „Päikeselapsed“ helindamisest. Tutvudes asutuse juhataja Erkki Karuga sai Luts tööpakkumise, milles oli võimatu loobuda: Theodorist sai Suomi-Filmi peaoperaator ja nõustaja. Pärast Ekki Karu tormilist lahkumist Suomi-Filmi juhtkonnast jätkus Theodor Lutsu ühistöö pearežissöör Risto Oroga....
Keeruliste kaadrite ja filmitrikkide tõttu olevat Murnau väidetavalt kasutanud metronoomi, et koordineerida näitlemise tempot. Valisin filmi vaatluseks seetõttu, et vampiiriteemaline müstika on mulle lapsepõlvest peale omaette huvi pakkunud, ilma et oleksin neid hirmsaid koletisi küll lausa idealiseerinud. Aga ühest pilgust filmiajaloo nii kõnekale peatükile siiski piisas, et filmile tevikuna anduda ja peategelasele kaasa elada. Tänapäeval teab muidugi igaüks enne filmi nägemistki, et Orlok on vampiir, kuid Murnau film oli mõeldud tema kaasaegsetele. Aga ka meie kaasagseid on see film kahtlemata palju mõjutanud. Kaadrid, mis ,,Nosferatust" otseselt järgmistesse vampiiri- jm õudusfilmidesse jõudsid, on järgmised: kurjuse kehastaja liikuv siluett või vari ülimate õudusehetkede tähistaja ja...