Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "McQuail "Massikommunikatsiooniteooria" ". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
auditoorium, meedium, film, uudiste, meediat, tehnoloogia, reklaam, televisioon, organisatsioon, massimeedia, vastuvõtja, reaalsus, kanal, meelelahutus, internet, ajakirjandus, avalikkus, käsitlus, sisus, muusika, saatja, edasta, üksikisik, institutsioon, ringhääling, tunnet, objektiivsus, teadete, regulatsioon, vastuvõtu, meelelahutuse, publik1.Meedia ja kommunikatsiooni mõisted. Terminiga massimeedia tähistatakse lühidalt suure levialaga kommunikatsiooni vahendeid, mis jõuavad ühiskonnas igaüheni. Võib öelda, et ajakrjad, ajalehed, teevisioon, film on meediumid. Peamine uue meedia esidaja on Internet. Meie elus meedia ja kommunikatsioon mängivad olulised rollid. Näiteks, meedia on vaba aja veetmise keskpunkt. Kommunikatsiooni mõistel on palju erinevaid tähendusi ja definitsioone, mille keskne idee on osalejate kontakt teadete saamise ja vastuvõtmise protsessis, millele tugineb teatava ühisosa kujunemine osalejate hulgas. Meedia ja ühiskonna suhted. Meedia ühiskonnast sõltuv. See tähendab, et meedial on oma mõju piirkond ja tema
.kujutlused, järeldused .Spetsialiseeritud kiht konkreetsete eluvaldkondade, olukordade teadmistest Kõige liikuvam ja vähem püsivam on operatiivne kiht, millest kajastuvad ümbritseva maailmas, inimese olukordades ja meeleoludes toimuvad muutused, päevasündmused. See täieneb ja uueneb .pidevalt inimestevahelise argisuhtlemise kui massiteabevahendite kaudu pakutava mõjul .McQuail Uue meedia kiirest ja jätkuvast kasvust hoolimata ei tundu massimeedia allakäigu märke kusagilt paistvat. Massimeediat täiendatakse ja laiendatakse ning sellele esitatakse väljakutseid uustulnukate areenile aitamiseks. Massikommunikatsiooni protsessid nende universaalne levik, suur populaarsus .ning avalik iseloom Poliitilisest vaatekohast on massimeediast järk-järgult saanud demokraatliku poliitika üks põhielemente, meedia loob areeni ning kanali. Võimu rakendamise vahend tänu poliitikute ja
Murdock - eristavad neli poliitokönoomia keskmes olevat ajalooprotsessi ning näitavad, et kõik meediumid on läb sarnased majandustsüklid. 3) Nicolas Garnham; 4) Dallas Smythe - uuris auditooriumi kaubastumist; 5) Herbert S analüüsis eeskätt ringhäälingu rahvusvahelist kommertsialiseerumist; Neomarksism: 6) Louis Althusser - lähenem ideoloogilised praktikad (sh massimeedia) on suhteliselt autonoomsed majanduslikust determinismist, baasile mittetaandatavad. Ideoloogia on meedium, mille kaudu kogeme maailma. Frakfurti koolkond (kriitilise koolkonna eesmärgiks on esile tuua modernse ühiskonna kitsaskohti, selle kaudu aidata kaasa inimeste emantsipatsioonile (sõ v kitsendustest vabastamine): 7) Theodor Adorno ja 8) Max Horkheimer tegid teose, milles väitsid, et filmi, raadio ajalehtede ja ajakirjade poolt valitsetavat kultuuritootmist kontrollitakse reklaami- ja äripõhimõtete järgi, mis tood
Struktuurfunktsionalistlik lähenemine massikommunikatsiooni uuringutes tegeleb ühiskonna struktuuri ja funktsioonide küsimustega ehk kommunikatsiooniprotsessidega makrotasandil. paneb rõhu ühiskonna struktuurile, ülesehitusele ning vaatab meediat kui üht sotsiaalset süsteemi, üht struktuuri osa, mis opereerib spetsiifilise välise süsteemi (ühiskonna) sees sotsiaalsete ja kultuuriliste tingimuste kogumis. funktsionalistliku lähenemise eeldus: ühiskonda hoiab koos konsensus, koostöö. Massimeedia stabiliseerib tervikut, aitab kaasa ühiskonna integratsioonile. Lasswelli massikommunikatsiooni kolm funktsiooni: 1. seirefunktsioon keskkonna järelevalve. Avalikkusesse jõudev kommunikatsioon pakub
Meedia mõju võib olla kavatsetud, ettekavatsemata, lühiajaline, pikaajaline. Kommunikatsiooni planeerimise eesmärk on kontrollida kommunikatsiooni, et toota loodetud tulemusi või mõjusid. (Windahl 1992). Mõju kehtivus: 1. Eelkommunikatiivne faas aeg enne meediaga kokkupuudet. 2. Kommunikatiivne faas ajavahemik, mille jooksul toimub kokkupuude. 3. Järelkommunikatiivne faas aeg pärast kokkupuudet meediaga, pärast teate saamist. (enim uuritud) Valdkonnad, millele massimeedia sõnum võib mõjuda: käitumine, teadmine, arvamus või hoiak, emotsioonid, psüühika, füüsiline keskkond (unehäired, silmade kahjustus). Need valdkonnad pole üksteisest selgelt eristatavad. Hoiak tendents reageerida ühele objektile (asjale, isikule, ideele) kindlate tunnetega (positiivsete, negatiivsete), tajuga ja ettekujutuste ning käitumisviisiga. (Klima 1975). Hoiaku komponendid (Triandis 1975): 1
> see on majanduslik determinism, mis on klassikalise marksismi ühiskonnaseletuse aluseks. > nimetatakse ka materialistlikuks teooriaks, kus majandussuhteid peetakse sotsiaalsete nähtuste mõjutajateks ehk baasiks. >> Marxi käsitlus kui ajalooline materialism Massimeediat käsitletakse klassikalises marksismis tootmisvahendina, mille omamise kaudu valitsev klass saab levitada oma ideid ja vaateid ning vältida alternatiivsete ideede levikut. Massimeedia toimib töölisklasside suhtes valeteadvuse tootjana. meedia sisu ja sõnumite tähendus on põhiliselt determineeritud meediaorganisatsioonide majandusliku baasi kaudu. > eelduseks on maksimaalne kasum: kommertsmeedia peab lähtuma reklaamitellijate vajadusest ja tootma tooteid, mis garanteerivad maksimaalse auditooriumi. meediainstitutsioonid, mida rahastavad poliitilised institutsioonid (st laiemalt riik), on ,,kaldu"
Loeng 1 Suhtekorralduse eesmärgid, funktsioonid. Suhtekorraldus kui elukutse. Suhtekorralduse seos personalitööga. Suhtekorraldus Eestis. Kommunikatsioon. Kommunikatsiooni sihtgrupid. Kommunikatsiooni protsess. Sõnumist arusaamine ja vastuvõtmine. Organisatsiooni sisemine- ja väline kommunikatsioon Suhtekorralduse alaliigid. Suhtekorraldus versus ajakirjandus, turundus ja reklaam. Imago ja maine. Organisatsiooni maine. Tööandja maine. Tööandja turundus. Maine mõju organisatsiooni edukusele. Õppekirjandus Kommunikatsiooni käsiraamat. Äripäeva Kirjastus Internet: http://ksrmt.aripaev.ee/ Üheaegselt saab internetis lugeda käsiraamatut 2 inimest: · Kasutaja 1> kasutajanimi: MainoriKõrgkool parool: DCY3T6u7 Kasutaja 2> Mainor Q0h18EOO
Ajakirjandus kui VAATLUS (ajakrijanik-piltnik) põhjendatakse sõltumatuse ideega, tasakaalustatus, täpsus, mittepersonaalne, kuiv, tekstis vähe omadussõnu, empotsioonitu (kaamera-ei-valeta-põhimõte). Ajakirjandus kui SUBJEKTIVISM isiklik erapoolik suhtumine kellessegi või millessegi iga lugu on kirjutatud teatud ,,seisukohast" Ajakirjandus kui STRUKTUREERITUD TEGEVUS uudiste kajastamine on plaanipärane ja ette kavandatud tegevus. 9. Seletage lahti mõiste `diskursus' (loengumaterjal, Fairclough) Norman Fairchlough: diskursusanalüüs näitab teatud tüüpi diskursusele iseloomulikke jooni ja struktuure ning ümberstruktureerivaid tendentse diskursiivseis kordades. Diskursiivse korra mõiste tähistab Fairclough' i kohaselt struktureeritud diskursiivsete praktikate terviklikkust
· sisu üldloetav või erialane · käsitluslaad kvaliteet või tabloid Ajakirjad: · ilmumissagedus nädala, poolkuu, kuu või kvartali · suunitlus üldloetavad, sotsiaalse suunitlusega või temaatilise suunitlusega RAADIO · avalik-õiguslikud Vikerraadio, Raadio 2, Klassika, Radio 4 · eraõiguslikud Elmar, Star FM, Skyplus · kohalikud Kuma Raadio, Raadio Kadi TELEVISIOON · avalik-õiguslikud ETV · eraõiguslikud Kanal 2 ja TV 3 UUS MEEDIA · Trükiväljaannete võrguversioonid Postimees, SL Õhtuleht · Iseseisvad võrguajalehed- ja kirjad Vaatleja (astronoomia ajakiri= · Portaalid meelelahutuslikud (rate), uudiseid edastavad (delfi), huvipõhised (auto24) või teema portaalid (mure) · Ajaveebid - blogid 12. Meediazanrid ja mille alusel liigitatakse (tabel)
Teemad eksamiks valmistumiseks 1. Professionaalne eetika. Siin palun valmistuge rääkima just enda eriala silmas pidades. Ausus, tõde, kaalutlemine, faktide kontroll. Vastutus, erinevad allikad, läbipaistev Laias laastus jaguneb ajakirjanduseetika: sõltumatus, eetika, mis puudutab allikaga suhtlemist, avaldamisreeglid, vastulause, reklaam ja üldised põhimõtted. 1 Üldised põhimõtted- demokraatliku ühiskonna eeltingimus on kommunikatsioonivabadus ja seda aitab saavutada vaba ajakirjandus. Anda tõest ja ausat teavet ühiskonnas toimuva kohta. Kriitiliselt jälgida võimu teostamist Vastutab oma sõnade ja loomingu eest- organisatsioon hooliseb, et ei ilmuks ebatäpne info Ei tohi tekitada kellelegi põhjendamatuid kannatusi 2 Sõltumatus
Mis on meedia? Meedia (ladina keeles medium 'keskel olev') on informatsiooni kandjate ühine nimetus. Meedia allharud: -Kõne, telefon -Heli- ja videolindistused -Paber -Massimeedia: ajaleht, ajakiri, film, raadio, televisioon -Internet Meedia levib nii aktsiaalselt kui retiaalselt. Aktsiaalses levikus on info levik ühelt ressursilt teisele. Aktsiaalse variandi info võib olla edasi levimisel natuke muutunud ja mitte täpne. Retiaalses levikutüübis on info edastatud ühest keskusest kõikidele vastuvõtjatele ning siis võib kindle olla info õigsuses. Meedia edastamiseks peab olema 4 tähtsat punkti olemas. Need on kõneleja , kõne , kuulaja ja tulemus
Suhtumine - Hinnang millelegi Suhtumist kujundavad: Isik, kultuur, haridus, perekond, usk, sotsiaalne taust, rahvus Suhtumine: Positiivne – poolt Negatiivne – vastu Olematu – neutraalne Miks meediasuhted? Olla nähtav Oma seisukohtade esitamine Osalemine arutelus Avaliku arvamuse mõjutamine Tulemuslikud meediasuhted - Head kahepoolsed suhted meediaga - Ainult strateegiliselt planeerituna Trükimeedia – ajalehed ajakirjad Elektrooniline meedia – raadio televisioon Online meedia – Org.veebilehed,blogid,sotsiaalmeedia, online väljaanded Ostetud,väljateenitud,omakanal Reklaam - tasutud, kontrollitud sõnum Väljateenitud - tasuta, kontrollimatu Kolmanda osapoole heakskiit Omakanalid Head meediasuhted Kiire (fast) Täpne (factual) Otsekohene (frank) Õiglane (fair) Sõbralik (friendly) Ajakirjanike ootused Usaldatav, kiire, info pakkumisel avatud Kiirus, avatus, ausus Suhtekorraldaja kättesaadavus Ligipääs tippjuhtidele
1. Otsesed vahendid: hääl, ilmed, keha. Sõnumi saatja kasutab sõnade, ilmete ja kehahoiakute "loomuliku" keelt. Need toimivad siin ja praegu. Sellise vahendi kasutamise eeldus on sõnumi saatja kohalolek tema ongi see vahend. 2. Esitavad vahendid: raamatud, maalid, kujutised, arhitektuur, disain jne. Need võivad talletada esimesse rühma kuuluvate vahendite sõnumeid, sel juhul ei ole saatja enam vältimatult kohal. 3. Mehaanilised vahendid: telefon, raadio, televisioon, teletekst, interneti-ühendusega arvuti jms. Need siirdavad esimesse ja teise rühma kuuluvate vahendite tooteid. Rühmade piirid ei ole selged, mistõttu on arukas vaadelda kõiki vahendeid samasugustena. Väga tähtis element on müra. Iga takistus, mida signaal teel kohtab viib sellele, et vastuvõetud signaal erineb saadetud signaalist. Müra tähistab kõike allika tahtest sõltumatut, millesse signaal teel saatjast vastuvõtjani takerdub: hääle moondused telefonis, kahin
- ajakirjandusväljaanded kontrollivad kriitiliselt võimuasutuste tegevust. *Lõiming ja ühiskonnastamine- peegeldab ühiskonna norme, väärtushoiakuid ja käitumisviise, aidates sellega inimestel sotsiaalsesse keskkonda lülituda. *Kultuur ja haridus- vahendab kunsti ja kultuuri. *Meelelahutus- kasut. lõõgastusesk ja vaba aja loovaks veetmiseks. (paljudele tähtsaim). 4. Kas meedia on objektiivne? (ehk, kas meedia edastab ta tegelikku pilti maailmast, nt uudised?) Objektiivset meediat pole, sest media eesmärk on saavutada võimalikult suur auditoorium, mitte inimesi võimalikult hästi informeerida. 5. Mida tähendab meediakasvatus? Meediakasvatus on õpetus, mille abil julgustatakse lapsi meediamaailma kriitiliselt hindama. Meedia on vahendid (tv, ajakiri), mille abil info edastatakse ja vastu võetakse. Samuti on media sisu (lood, fotod, filmid), mis on meediakasvatuse puhul olulisem kui vahendid ise
Suhtekorralduse peidetud ehk jäämäe veealuse osa moodustavad: Juhtidenõustamine, Uuringud ja analüüsid Programmide planeerimine Programmide hindamine Seega kõik need tegevused, mis on esmapilgul silmale nähtamatud ning reegline leiavad aset organisatsiooni sees. Frazer seitel on kokkuvõtvalt öelnud, et efektiivse suhtekorralduse eesmärk on harmoniseerida organisatsiooni sisesed ja välised suhte dnii, et organisatsioon naudiks mitte ainult sihtgruppide heatahtlikkust aga ka stabiilsust ja pikka iga (Seitel 2001). Definitsioonidest Analüüsides definitsioone suhtekorraldust iseloomustavateks märksõnadeks suhtekorraldus kui protsess, dialoogi loominesihtgruppidega, kahesuunaline kommunikatsioon, usaldusväärse suhte loomiseks vajalikud uuringud ja analüüsid, tegevuste planeerimine ja tulemuste hindamine, loomingulisus, organisatsiooni sisesuhete korraldamine, tegevuste suunatus organisatsiooni hüvanguks.
tahet ja vastastikku mõistmist o ja tema sihtgruppide vahel. Seitel. Eesmärk: harmoniseerida organisats D. Bates- 1990-ndate lõpp- ülevaade euroopa sk identiteediuuringud, eristumine ameerika sk-koolkonna siseseid ja väliseid suhteid nii, et organisats naudiks nii sihtgruppide heatahtlikkust , stabiilsust ja pikka iga. seisukohtadele. SK-ga seotud valdkonnad: turundus, reklaam, propaganda, ajakirjandus. Kasutat sarnaseid komunikats Ajalugu: 1800 e.m.a Sumeris info edastamine vaadete v tegevuste mõjutamiseks- bülletään. 17 saj. am-s tehnikaid. bülletään „new wnglandś first fruits“-avalikkuse huvi tekitam raha kogum. Athos-auditooriumi viimine emots. Seisundisse; logos- argumendid ja nendest tuletatud järeldused
Medium ladina keeles vahendaja Tee mõttekaart, kuhu paned 3 minuti jooksul kirja meediaga seonduvaid nimi-, omadus- ja tegusõnu. · Ajakiri · Ajaleht · E- ajaleht · Reklaamlehed · Toidureklaamid · Raadiosaated · televisioon o Silmapaistev o Särav o Suur o Meeldejääv o Kaastundlik o Solvav Jahmatab Rabab jalust Tekitab isu Tekitab janu Tekitab sõltuvust Tehnika arenedes sõnumid massidele Tööstuse areng tingis reklaamvajaduse Demokraatia areng ühiskond hakkas osalema poliitikas Majanduse areng tekkis vaba aeg ja vajadus meelelahutuse järele
• Teoreetiline eetika võib olla hea / halb; õige / vale. • Eetilised konfliktid: Huvide konflikt - Isiklikud suhted Whistleblowing - Salajase / ebaeetilise / ebakorrektse info avaldamine Suhted meediaga - Ausus ja täpsus 2. Kommunikatsiooni- ja suhtekorraldusteooriad. Massikommunikatsiooni teooriad: Uses and Gratification Theory - Kasutus ja rahuldus • Aktiivne meediakasutaja valib ise millal ja kuidas meediat kasutada vastavalt sellele, mis kasu nad sellest saavad. • Kindlad sihtrühmad kasutavad kindlat tüüpi meediat. (nt. meelelahutus; vajalik info jne) Agenda Setting Theory - Agenda häälestamine • Meedia ei kontrolli seda, mida inimene asjast arvab, küllaga on meedial kontroll selle üle, milliste asjade üle inimene peaks mõtlema. Süsteemiteooria - Organisatsiooni tegevused & suhted ümbritseva keskkonnaga.
kriteeriumidest lähtudes. (McQuail 2000) Kommunikatsioon mõjutab igaüht, sellest järeldub, et kommunikatsioon omab meie üle teatud võimu. Üheks kommunikatsiooni vahendajaks on meedia. Raivo Palmaru on oma raamatus ,,Juhatus kommunikatsiooniteooriasse" tsiteerinud McLuhanit: "Kogu meedia töötleb meid nii põhjalikult, et ei jäta ühtegi osa meist puutumata" (Palmaru, 2003). Meedia toimimiseks on vaja meediume. Kuid mida siis meedium teeb? Rangelt võttes on meedium instants, mis vahendab üht reaalsust teisele, reaalsuse üht seisundit teisele. Üldistuse tasemel võime tõdeda, et meedia on info paljundaja ning selle leviku kiirendaja. (Palmaru, 2003) Kirjeldan klassikalist mõju teooriat, kuidas võiks meedia meie arvamusi mõjutada. Üks levinuimaist mõju teooriatest on stiimul- mõju mudel, mille puhul kommunikaator( ehk meedium) saadab välja stiimuli( näiteks sokeeriv uudis) ning sõnum, mis jõuab retsipiendini kutsub esile reaktsiooni
· Loeng 4 · Meediasuhted Uudise kriteeriumid Proaktiivsed meediasuhted: pressiteade, pressikonverents Reaktiivsed meediasuhted: telefonipäring, intervjuu Meediakriis. Kriisikommunikatsioon Suhtekorraldus 2.0 ja sotsiaalmeedia Tunnitöö. Eksam · Meediasuhete põhialused 7.2 Meediasuhted on suhtekorralduse valdkond, kus organisatsioon informeerib laia avalikkust või olulisi sihtrühmi oma tegevusest või muudest sündmustest, kasutades seejuures meediakanaleid. PR-töötaja roll on leida üles ja edastada ajakirjanikele olulisi, arusaadavaid sõnumeid organisatsiooni tegevuse kohta tähenduslikus kontekstis. Ajakirjaniku ülesanne on teha valik talle pakutud info seast, lähtudes meediakanali lugejate huvidest. · Meediasuhete põhialused
Totalitaarne - võimalik/vajalik, põhiliselt info sõjaväele, valitsuse reguleeritav. Demokraatlik - võimalik, avatud ühiskond, iseloomulik on võimalus küsida ja saada vastuseid, arvamusi on palju 3. Kommunikatsioonirevolutsioonid (+aeg) · Ratas (3000 ekr sumerid) · Kiri (3000 ekr sumerid) · Trükikunst (1454 Gutenberg) · Raadio (1901 Marconi) · Kino (1895 vennad Lumiere'id) · Televisioon (1926 John Logie) · Uus meedia ( alates 60.ndatest) satelliitkommunikatsioon arvuti(võrk) kvaasimeedia(arvutimängud) 4. Mida tähendab suhteline võrdus meedias? See tähendab seda, et seaduse ees oleme võrdsed, meedia ees aga mitte. Jaguneb kategooriatesse: · Kaitsetu (väikese haridusega, haiged, lapsed, vaimse puudega) · Tavaline inimene ( täiskasvanud) · Ekspert ( asjatundjad, nt õpetajad)
Sissejuhatus Meedia on organiseeritud tehnoloogia, mis teeb võimalikuks massikommunikatsiooni (Denis McQuail). Tänapäeva meedia mõjutab õigupoolest kõiki elualasid ning etendab paljudes suhetes võtmeosa. Kommunikatsioonitehnoloogia on tänapäeva üks kiiremini arenevamaid teadusharusid. Enamik, mida me ümbritsevast teame, ongi saadud meedia kaudu. Oma referaadis käsitlen ma meediat demokraatlikus ühiskonnas. Meedia liigitamine 1. Ajaleht (jm. trükised) - perioodiline väljaanne mis ilmub suhteliselt lühikese ajavahemiku järel ja teavitab lugejaid nii päevasündmustest kui ka aktuaalsetest probleemidest, levitab arvamusi ja pakub lisaks meelelahutust ja elutarvelist teavet. 2. Raadio - raadioaparaadist meieni kostev helide maailm, milles segunevad sõnad, muusika, aga ka kõik muud kõrvaga kinnipüütavad helid
võrdsustumas. Kuigi Interneti kasutamine on naiste ja meeste puhul protsentuaalselt üsna võrdne, huvitavad neid siiski erinevad teemad, millega veebis tutvuda. 2005. aastal Pew Internet and American Life Projecti poolt läbi viidud uuring paljastas, et naised kasutasid Internetti kõige rohkem tervise kohta käiva info otsimiseks (85%), hingelise ja usulise info saamiseks (73%) ja tugigruppidega suhtlemiseks (63%). Mehed kasutasid Internetti uudiste lugemiseks (77%), reisiteenuste ostmiseks (60%), spordiuudiste (59%) ja poliitika jälgimiseks (57%) (Internet: the... 2005). Veel huvitavad naisi sellised teemad nagu õige toitumine, suitsetamisest loobumine ja kõiksugu tervisega seonduv nagu näiteks depressioon, ängistus ja stress (Fallows 2005). Võrdluseks võib tuua Eestis läbi viidud uuringu (Pruulmann-Vengerfeldt, Kalmus & Runnel 2008) andmed, kus selgub, et
Need on: · kõneleja, · kõne, · kuulaja · tulemus. Kõneleja on see, kes viib kõne kuulajani ja kui see on edastatud, siis jõuab kuulajani tulemus. Selle informatsiooni tähtsus on uudis, meelelahutus, arvamus ja ka inimeste veenmine. Kuid ka manipuleerimine inimeste või ühiskonnaga. Info esitlemine meedias on väga oluline. Info on kindlalt suunatud kelllelegi, kuid rahvapärast teksti pole hea kasutada ja info on uudiste edastamise vahend. Infos on kõigil asjadel mingisugune mõte. Meediale on kahjuks vähe tagasisidet. Ettevalmistatud kõne on kindla teavega , suunatud konkreetsele aadressile, edastatud spetsiaalsete vahenditega, mõeldud laiale kuulajaskonnale ja selle tagasiside on kahjuks suhteliselt väike. Massikommunikatsioon Ehk siis kommunikatsioon kui: · sõnumi siirdamine A-lt B-le inimeste vestlus, raadiosaade, keelepeks, lõhn jne.
midagi on õpitud tegureid, mis massikommunikatsiooni protsessi mõjutava kas siis oma kogemuste või teabevahetuse kaudu. See o Maletzke eristab nelja elementi või positsiooni: teadmine talletatakse saatja (kommunikaator K), mälus sõnum (S), Tänapäeval teabe ja informatsiooni vahel vahet ei tehta. meedium (M) ja Info tekib teadvuses. vastuvõtja (retsipient R). Informatsiooniteooriad. o Kõik need elemendid mõjutavad üksteist (joonisel Informatsioon traditsioonilises arusaamas on vorm või kujutatud nooltena). järjestus, mida saab o Samas on saatja ja vastuvõtja mitmekesistes sidemetes: edasi anda ühelt inimeselt/seadmelt teisele
midagi teatada Ühine märgisüsteem (et midagi teatada, on vaja ühist märgisüsteemi) Meediakommunikatsioon ei ole ilma individuaalse kommunikatsioonita mõeldav Erinevus: Individuaalne suhtlus on düaadiline, meediasuhtlus enamasti mitte. MÕISTE: Meediakommunikatsioon on protsess, kus avalikud, ühepoolsed ja tehniliselt vahendatud sõnumid on suunatud hajutatud auditooriumile! Meediumi mõise PUUDU Kommunikatsiooniteaduses on meedium ja meedia kindlalt määratletud. Meediumil on järgmised tunnused: Inimestevahelise kommunikatsiooni koostisosa, kommunikatsiooni vahendaja Kanal ja vahend. Selline vahendus võib olla tehniline, aga ei pruugi. Selles mõttes on meediumid mitte ainult ajaleht, raadio, tv, vaid ka inimene. Meediumi puhul on tegemist organisatsiooniga. Meedia mõiste Kommunikatsiooniinstrumendid- märgid, mida suhtluses kasutatakse: eeskätt
Eestis trükiajakirjan- ülesanne meedikanalite arutlemine selle üle, kuidas kasutata- teab tähtsamaid meediakanaleid dus, raadio, liigitamise kohta vate meediakanalite omanike paljusus Eestis LÕIMING televisioon, või vähesus infovälja mõjutab. oskab liigitada trükiajakirjanduse Teabekeskkond: tutvumine internet Teksti vastuvõtt väljaandeid, raadio- ja tele- Eesti meediakanalitega meediakanalite liigitamise harjutus. programme
Nutiseadmete osakaal ja mobiiliturunduse kasv (info on koguaeg kättesaadav) Sotsiaalmeedia Info ja teenuste vaheliste piiride hägustumine ITK definitsioone ITK on vaade turundusprotsessile kliendi vaatepunktist Organisatsiooni koordineeritud ja ühtlustatud viis kommunikeerida brändi ideed, kasutades mitmeid kommunikatsioonivahendeid, mis „kõnelevad ühel häälel“ Integreerimise 8 põhimõtet Ole kliendile suunatud organisatsioon Kasuta outside-in planeerimist Keskendu kliendikogemusele tervikuna Vii klientide eesmärgid kooskõlla organisatsiooni omadega Sea käitumise muutmise eesmärgid Kohtle klienti kui kapitali Vii organisatsiooni funktsionaalsed üksused kooskõlla Kommunikatsiooni sõnumid on üksteisega kooskõlas ITK suurendab sünergiat (ITK kasulikkus) Sõnumid lähtuvad ühtsest loovstrateegiast
teadmised olid äärmiselt piiratud. Leiutised tähendavad kultuuri eksisteerivate osade ühendamist uuel viisil, nt arvuti loomine jne. Populatsiooninihked ehk muutused rahvastiku suuruses ja struktuuris vanuses, soolise lõikes vm. Nt Euroopa ühiskonna vananemine. Difusioon ehk kultuurielementide levik on üks tähtsamaid muutuste tekitajaid. Difusioon tähendab protsessi, millega uued ideed, teod, tehnoloogia, arusaamad ja teised kultuuriartiklid levivad isikult isikule, ühiskonnale. Nt tule kasutuselevõtmine, rauast tööriistad, põlluharimismeetodid. Kaasaegse difusiooni tavalisimaks näiteks on tarbekaubad, tehnoloogia uusimad saavutused, interneti uued võimalused. Siiski on kasulik tähele panna, millised kultuuriartiklid on kergemini omaksvõetavad ja millised mitte. Kergem on hinnata tehnika kasulikkust ja efektiivsust kui nt uusi väärtuseid ja uskumusi
B32571 November 2015 Minu soovitused Eesti Rahvusringhäälingule Eesti Rahvusringhääling on Eesti kultuuris ning ühiskonnas asendamatul kohal ning üldiselt võib ERRi tööd pidada suurepäraseks. Sellegipoolest saab alati võtta veelgi kõrgemaid eesmärke ning muutuda selle abil kogemustelt või sisult üha hinnatumaks. Üheks suurepäraseks väljundiks oleks suunata rohkem tähelepanu Eesti noortele ning luua neile sisulist meediat, mis ühendaks endas hariva ja meelelahutusliku. Just noored on need, kes vajavad kõrgendatud tähelepanu, sest nemad loovad tuleviku Eesti ning ERR on osaliselt vastutav, et tänased noored huvituksid Rahvusringhäälingu poolt pakutavast. Üheks olulisimaks argumendiks, miks peaks ERR kavasse võtma konkreetsema orienteerituse noortele, seisneb selles, et hetkel puuduvad neile mõeldud saated üldisest programmist peaaegu täielikult. Ometi, aga on 16-27 aastaseid inimesiEesti rahvastikust
1 Iga probleemi määratlemise juures tuleb esitada osa või kõik järgmistest küsimustest: · mis on probleemi olemus? · kus ja millal probleem tavaliselt ilmneb? · kes on sellega seotud? · kuidas on nad seotud? · miks on see organisatsiooni ja tema sihtrühmade jaoks probleem? Kui näiteks suhtekorraldusprogrammi ettevalmistusel leitakse, et firma ning massimeedia suhted ei ole korras, võiksid küsimuste vastused (küll mõnevõrra lihtsustatult) olla järgmised: · massimeedia ei tunne firma vastu huvi, kui mõnikord ka helistatakse, siis on kajastus üldjuhul negatiivne (või vähemalt tundub firmale, et see on negatiivne) · probleem ilmneb eelkõige siis, kui firma meelest uudisväärtuslik pressiteade ei ilmu, ning ka
viisil. Institutsioonid võimaldavad inimestel tegutseda koos, et käitutakse mingis olukorras ühte moodi. indiviid on organisatsioonis rollitäitja, indiviid võib täita erinevaid rolle. Rollitäitja on seotud ülesande ja tegevusega. - Individuaalsed toimijad: - Kollektiivsed toimijad: sõltuvad oma liikmete eelistustest ja on nende polt kontrollitud nt erakonnad, sotsiaalsed ühendused - Korporatiivsed toimijad: üksikisikute organisatsioon Iga üksikisik täidab sotsiaalsetes institutsioonides erinevaid rolle. Nt earollid, soorollid, klassirollid Aktant(rollitäitja) ja indiviid on erinevad Indiviid- on väärtus omaette, see et keegi täidab orgis mingit rolli ei ütle midagi indiviidi kui terviku kohta Rolli tegevuse meedias määrab institusiooni normatiivne tase ehk orgi väärtused ja normid. Institusiooni kaudu teistuvad ühiskonna vajadused väärtused ja normid. Ajaleht on kollektiivne organisaator
seotud sotsiaalne protsess, informatsioon ja tehnoloogiad. Tehnofiilia Tehnofiilne perspektiiv näeb tehnoloogiaid edasiviiva jõuna ühiskonnas. Sellega seotud muutusi käsitletakse optimistlikult ja lootusrikkalt. Seisukohta esindavatest ühiskonnateoreetikutest võib nimetada näiteks Daniel Belli, Alvin Tofflerit ja Yoneji Masudat, keda peetakse üldiselt ka infoühiskonna mõiste käibeletoojateks. Tehnofoobia Hirm tehnoloogia ees paneb nägema ka tehnoloogiaga seotud muutusi ennekõike negatiivsetena, tuuakse välja, et tehnoloogilised arengud nagu kehasse siirdatavad mikrokiibid, superarvutid või Maad ümbritsevad satelliidisüsteemid võivad viia senitundmatute arenguteni. Selle suuna teoreetikud on näiteks Herbert Schiller ja Jacques Ellul. Tehnoneutralism Tehnoloogiasse suhtutakse neutraalselt, võimalik isegi, et eitatakse tehnoloogia rolli ühiskondlikes muutustes. Tehnoloogia iseenesest ei ole
annaabi.ee 
