Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Struktuurfunktsionalistlik lähenemine massikommunikatsiooni uuringutes (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis ühiskonnas ikka ja jälle kordub ning millist rolli see ühiskonnas täidab?
  • Kuidas panustavad ühiskonna osad ühiskonna stabiilsusesse?
  • Miks on süsteemid üldse olemas?
  • Millised on inimeste meediaeelistused nende vajadustest lähtuvalt?
  • Mil määral meedia ise loob vajadusi mida ta rahuldab?
  • Kui palju võib meedia olla esmane vajaduste rahuldamise allikas?

Lõik failist

Vasakule Paremale
Struktuurfunktsionalistlik lähenemine massikommunikatsiooni uuringutes #1 Struktuurfunktsionalistlik lähenemine massikommunikatsiooni uuringutes #2 Struktuurfunktsionalistlik lähenemine massikommunikatsiooni uuringutes #3 Struktuurfunktsionalistlik lähenemine massikommunikatsiooni uuringutes #4 Struktuurfunktsionalistlik lähenemine massikommunikatsiooni uuringutes #5 Struktuurfunktsionalistlik lähenemine massikommunikatsiooni uuringutes #6 Struktuurfunktsionalistlik lähenemine massikommunikatsiooni uuringutes #7 Struktuurfunktsionalistlik lähenemine massikommunikatsiooni uuringutes #8 Struktuurfunktsionalistlik lähenemine massikommunikatsiooni uuringutes #9 Struktuurfunktsionalistlik lähenemine massikommunikatsiooni uuringutes #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-09-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 46 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ufoor Õppematerjali autor
Struktuurfunktsionalistliku lähenemise põhiideed, koolkonnad, peamised esindajad.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
30
xlsx

Meedia ja kommunikatsiooni teooriaid kokkuvõttev tabel

Teoreetiline lähenemine Biheiviorism Küberneetiline Struktuurfunktsionalistlik lähenemine Tasude ja tarvete lähenemine Strukturalistlik Kriitiline lähenemine Tehnoloogiakeskne Konstruktivistlik lähenemine Kultuuriuuringud Põhiesindajad 1) Paul Lazarsfeld (arvamusuuringute instituut); 2)sotsioloog W.I. Thomas (Chicago koolkond)- kvalitatiivne teks 3)Harold Lasswell - üks esimesi töid kommunikatsiooniuuringute valdkonnas, mis kirjutatud positivistlikus-biheiv võtmes 1) Shannon ja Weaver 2) Norbert Wiener 1) Lasswell (1948) sõnastas enda artiklis massikommunikatsiooni 3 funktsiooni (seirefunktsioon, koostegevuse eh sotsiaalsuse funktsioon, kultuuri ülekande funktsioon)

Meedia ja kommunikatsioon
thumbnail
36
docx

McQuail Massikommunikatsiooniteoo ria raamat

inimese olukordades ja meeleoludes toimuvad muutused, päevasündmused. See täieneb ja uueneb .pidevalt inimestevahelise argisuhtlemise kui massiteabevahendite kaudu pakutava mõjul .McQuail Uue meedia kiirest ja jätkuvast kasvust hoolimata ei tundu massimeedia allakäigu märke kusagilt paistvat. Massimeediat täiendatakse ja laiendatakse ning sellele esitatakse väljakutseid uustulnukate areenile aitamiseks. Massikommunikatsiooni protsessid ­ nende universaalne levik, suur populaarsus .ning avalik iseloom Poliitilisest vaatekohast on massimeediast järk-järgult saanud demokraatliku poliitika üks põhielemente, meedia loob areeni ning kanali. Võimu rakendamise vahend tänu poliitikute ja .valitsustegelaste suhteliselt privilegeeritud juurdepääsule meediale Kultuuri seisukohalt ­ meedia kujutab endast sotsiaalse reaalsuse määratlemise esmast allikat ja kollektiivse identiteedi kõige laiemalt levinud väljendust

Massikommunikatsiooni ajalugu
thumbnail
11
doc

Meedia ,massikommunikatsioon

1.Meedia ja kommunikatsiooni mõisted. Terminiga massimeedia tähistatakse lühidalt suure levialaga kommunikatsiooni vahendeid, mis jõuavad ühiskonnas igaüheni. Võib öelda, et ajakrjad, ajalehed, teevisioon, film on meediumid. Peamine uue meedia esidaja on Internet. Meie elus meedia ja kommunikatsioon mängivad olulised rollid. Näiteks, meedia on vaba aja veetmise keskpunkt. Kommunikatsiooni mõistel on palju erinevaid tähendusi ja definitsioone, mille keskne idee on osalejate kontakt teadete saamise ja vastuvõtmise protsessis, millele tugineb teatava ühisosa kujunemine osalejate hulgas. Meedia ja ühiskonna suhted. Meedia ühiskonnast sõltuv. See tähendab, et meedial on oma mõju piirkond ja tema autonoomsus võib kasuda vastavalt tema tegevusaktiivsuse. Meedia ja ühiskonna suhte iseloom sõltub aja ja koha eripärsusest. Eksisteerivad erinevad teooriad ja nendega seotud

Reklaam ja imagoloogia
thumbnail
21
doc

McQuail "Massikommunikatsiooniteo oria"

Sissejuhatus meediasse ja kommunikatsiooni Kontrolltöö "McQuaili massikommunikatsiooni teooria" põhjal Kontrolltöös on hõlmatud järgmised McQuaili raamatus käsitletavad mõisted ja nähtused: 1.ptk 1. Massimeedia mõiste Suure levialaga kommunikatsioonivahendeid, mis jõuavad ühiskonnas peaaegu igaüheni. See mõiste osutab mitmetele meediumitele, mis nüüdseks on pika ajalooga ja üldtuntud, nagu näiteks ajalehed, ajakirjad, film, raadio, televisioon ja fonogramm (salvestatud muusika). Massimeedial on ebamäärane piir mitmete uut tüüpi meediumitega

Sissejuhatus kommunikatsiooni ja meediasse
thumbnail
6
doc

Biheivioristlikud ja käitumuslikud lähenemised massikommunikatsiooni uurimisel

Biheivioristlikud ja käitumuslikud lähenemised massikommunikatsiooni uuringutes- peamine uurimiseesmärk oli selgitada välja meedia mõju Mõju ­ inimeste juures jälgitavad käitumis- ja kogemisprotsessid, mille lähtekohaks võib pidada asjaolu, et inimene on massikommunikatsiooni väljal vastuvõtjaks. (Maletzke 1963) ­ põhipüüdlus on mõista seost meedia sisu ja auditooriumi reaktsiooni vahel ­ eeldatakse vahendavat ja sekkuvat mõju, st on olemas teatavad indiviidist, keskkonnast ja kultuurilisest kontekstist tulenevad mõjusse sekkuvad tunnused. Meedia mõju võib olla kavatsetud, ettekavatsemata, lühiajaline, pikaajaline. Kommunikatsiooni planeerimise eesmärk on kontrollida kommunikatsiooni, et toota loodetud tulemusi või mõjusid. (Windahl 1992).

Meediateooriad
thumbnail
8
doc

Kriitiline lähenemine massikommunikatsiooni uuringutes

Kriitilisest lähenemine massikommunikatsiooni uuringutes Kriitiline lähenemine = Frankfurdi koolkond ­ kriitiline suund (marksistlik konfliktiteooria): ühiskonda viib edasi konflikt, konkurents. Massimeedial on oma suur roll valitsevate võimusuhete säilitamisel. ­ iseloomulik ka neomarksismile, kriitilise poliitökonoomia tõlgendusele, kultuurikesksetele lähenemistele. ­ ühiskonda ja meedia rolli ühiskonnas analüüsitakse võimu, domineerimise, ideoloogia ja konflikti mõistete kaudu. ­ eesmärk paljastada meedia negatiivset rolli. Baas ja superstruktuur

Meediateooriad
thumbnail
5
docx

Kommunikatsioon ja võim

Selline diskursuse kaudu rakenduv (distsiplinaarne) võim on nähtamatu. (Diskursus saab siin sotsiaalse kontrolli funktsiooni.) Võim on kõige efektiivsem siis, kui ta on produktiivne. Foucault ei pea diskursust mingite gruppide tahtliku tegevuse tulemuseks. Grupid ei mõtle diskursusi välja. Sotsiaalsed, ajaloolised ja kultuuritingimused soosivad mõnda neist. Ent kui diskursus on kultuuriliselt kättesaadav, saab seda oma huvides kasutada. (Konstruktsionism I Palmaru) Võimu ja kommunikatsiooni toimimiseks on vaja kommunikatsiooni võrgustikke. Kommunikatsiooonivõrgustikud on kontaktimustrtid, mis sünnivad sõnumite vooluga kommunikaatorite vahel ajas ja ruumis. Kommunikatsioonivõrkude üks tähtis osa on massimeedia. Poliitilisest vaatekohast on massimeediast järk-järgult saanud 1) demokraatliku poliitika üks põhielemente, kuna meedia loob areeni ning kanali laialdasteks aruteludeks, mitmekesise info

Kommunikatsioon
thumbnail
10
rtf

Kommunikatsiooniprotsess ja kommunikatsioon

poliitiline kommunikatsioon on eesmärgipärane poliitikasse puutuv suhtlus, milleks võib olla: poliitikute või teiste poliitika subjektide spetsiifiliste eesmärkide saavutamisele suunatud mistahes vormis toimuv kommunikatsioon; poliitikutele suunatud mittepoliitikute sõnumid; poliitikute ja teise poliitiliste subjektide kohta käiv kommunikatsioon ja poliitika üle arutlemine 3. Poliitilise kommunikatsiooni võtmeelemendid (McNairi skeem, lk 3-15) 4. Poliitilise reaalsuse kategooriad (McNair 3-15) on objektiivne poliitiline reaalsus (tegelikud poliitilised sündmused), subjektiivne reaalsus (poliitilised sündmused indiviidi ehk poliitikute/aktivistide ja kodanike poolt tajutuna), konstrueeritud reaalsus (sündmused nii nagu meedia neid vahendab) 5. Millised on meedia 5 funktsiooni ideaalsetes demokraatlikes ühiskondades? (McNair 16-28) 1) Info edastamine

Poliitiline kommunikatsioon ja tehnoloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun