Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Struktuurfunktsionalistlik lähenemine massikommunikatsiooni uuringutes (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis ühiskonnas ikka ja jälle kordub ning millist rolli see ühiskonnas täidab ?
  • Kuidas panustavad ühiskonna osad ühiskonna stabiilsusesse ?
  • Miks on süsteemid üldse olemas ?
  • Millised on inimeste meediaeelistused nende vajadustest lähtuvalt ?
  • Mil määral meedia ise loob vajadusi, mida ta rahuldab ?
  • Kui palju võib meedia olla esmane vajaduste rahuldamise allikas ?
 
Säutsu twitteris
Struktuurfunktsionalistlik lähenemine massikommunikatsiooni uuringutes
– tegeleb ühiskonna struktuuri ja funktsioonide küsimustega ehk kommunikatsiooniprotsessidega makrotasandil.
– paneb rõhu ühiskonna struktuurile, ülesehitusele ning vaatab meediat kui üht sotsiaalset süsteemi, üht struktuuri osa, mis opereerib spetsiifilise välise süsteemi (ühiskonna) sees – sotsiaalsete ja kultuuriliste tingimuste kogumis.
– funktsionalistliku lähenemise eeldus: ühiskonda hoiab koos konsensus , koostöö. Massimeedia stabiliseerib tervikut , aitab kaasa ühiskonna integratsioonile.
Lasswelli massikommunikatsiooni kolm funktsiooni:
1. seirefunktsioon – keskkonna järelevalve. Avalikkusesse jõudev kommunikatsioon pakub hoiatusi peatsete ähvarduste ja ohtude kohta kogukonna või selle liikmete väärtussüsteemidele. Massikommunikatsioon annab võimaluse keskkonda kontrollida – väärtustes ilmnevate ebakõlade puhul tekivad tormilised reaktsioonid, sest ohustatud võib olla süsteemi stabiilsus. See võib märku anda teistsugusest väärtussüsteemist ja maailmavaatest, aga ka hoiakute ja väärtuste muutumisest (nt elav arutelu selle üle, kas homoseksuaalid on oht klassikalisele peremudelile).
2. koostegevuse ehk sotsiaalsuse funktsioon – massikommunikatsioon annab võimaluse ühiskonna erinevate osade, erinevate subjektide suhestamiseks, läbikäimiseks, ühiskonna kui terviku moodustumiseks. Massikommunikatsioonis tõstatatakse poliitika, majanduse, kultuuri, hariduse ja teiste valdkondade teemasid ning tutvustatakse jooksvalt nende valdkondade olulisemaid sündmusi, pakkudes massikommunikatsiooni mõjuväljas olijatele taustateadmist selle kohta, mis maailmas toimub.
3. kultuuri ülekandefunktsioon – kommunikatsiooni kaudu antakse edasi kogemusi ühelt põlvkonnalt teisele. Seda mitte ainult muinasjuttude, rahvaliku pärandi najal , kus kirjutatakse ette sotsiaalsed rollid ja aktsepteeritavad käitumisviisid, vaid edasi antakse ka elementaarseid ellujäämisvõtteid (nt kuidas tuld teha, kust süüa otsida).
Hiljem lisandus ka 4. funktsioon: meelelahutus – selle vajalikkus ühiskonnas seisneb ühiskonna kui terviku elujõulise toimimises, sest võimaldab ühiskonnaliikmetel oma jõuvarusid taastada ja tasakaalustada tööpinget.
McQuail lisab 5. funktsiooni: mobilisatsioon , mille võimalusi kasutavad kaasaaegses osalusühiskonnas ära erinevad sotsiaalsed liikumised, rohujuurealgatus, aga ka poliitilised ja religioossed rühmitused toetajate koondamiseks oma maailmavaate ümber. Mobilisatsioon on oluline mitmete demokraatlike osalusprotsesside algatamiseks ja käigushoidmiseks.
Parsonsi AGIL-mudel
– ühiskond kui sotsiaalsest tegevusest koosnev tervik, mis püüdleb enesesäilitamise poole.
Igasugused süsteemid peavad enesesäilitamiseks täitma nelja funktsiooni:
A – adaption; sotsiaalse süsteemi kohanemine ümbritseva keskkonnaga;
G – goal - attainment ; eesmärkide seadmine ja saavutamine;
I – integration; sotsiaalse süsteemi elementide tiheda koostöö tagamine;
L – patent pattern maintenance; väljakujunenud käitumismallide säilitamine, mille tagavad kasvatus, religioon , rituaalid , sotsialiseerimine jne.
Adaption
Goal-attainment
Majandus
Majandus tagab füüsilise keskkonna kasutamise võime tootmisprotsessi kaudu ning muudab keskkonna kasutatavateks objektideks.
Poliitika
Juhtimise struktuur, mis sõnastab ühiskonna eesmärke ja mobiliseerib indiviide ning teisi ressursse vastavalt nende võimalustele.
Kultuuriline ja motivatsiooni süsteem
Integratiivne alasüsteem
Latent pattern-maintenance
Ühiskonnas olemas olevad mehhanismid , mille kaudu tagatakse, et sotsiaalne tegevus lähtuks ühistest väärtusorientatsioonidest.
Seega toimuvad siin protsessid, mis vahendavad sotsiaalset süsteemi ja selle kultuuri, nt religioossed ja ideoloogilised sotsiaalsed protsessid.
Teatud kogumi ühised reguleerivad sotsiaalsed normid, mille leviku ja internaliseerimise saavutamiseks on olulised nii õigusinstitutsioonid ja –süsteem (otsene sotsiaalne kontroll),
Integration
aga ka üldistatud institutsioonid nagu kodakondsus ja kodanikuõigused. Sotsiaalseid norme levitavatest institutsioonides on olulised turg , raha, eraomand ja meedia.
Ühiskonnasüsteemi alasüsteemid on majandus, poliitika, kultuuriline ja motivatsioonisüsteem ning integratsioon.
Merton (1949) võttis kokku ühiskonna iseloomu puudutavad funktsionalismi postulaadid:
1. Ühiskonda saab käsitleda kui omavahel suhestatud osade süsteemi, see on omavahel seotud, korduvate ja mallilike tegevuste korrastus.
2. Selline ühiskond kaldub loomulikus olekus dünaamilise tasakaalu poole, ebakõlade puhul üritavad esile kerkinud jõud stabiilsust taastada.
3. Kõik ühiskonnas korduvad tegevused panustavad tasakaalu saavutamisse, kõik eksisteerivad käitumismallid on vajalikud süsteemi stabiilsuse säilitamiseks.
4. Vähemalt osad ühiskonna mallilikest ja korduvatest tegevustest on hädavajalikud selle jätkuvaks eksisteerimiseks, st on olemas funktsionaalsed eeltingimused, mis täidavad süsteemi kriitilisi vajadusi, ilma milleta
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

Vasakule Paremale
Struktuurfunktsionalistlik lähenemine massikommunikatsiooni uuringutes #1 Struktuurfunktsionalistlik lähenemine massikommunikatsiooni uuringutes #2 Struktuurfunktsionalistlik lähenemine massikommunikatsiooni uuringutes #3 Struktuurfunktsionalistlik lähenemine massikommunikatsiooni uuringutes #4 Struktuurfunktsionalistlik lähenemine massikommunikatsiooni uuringutes #5 Struktuurfunktsionalistlik lähenemine massikommunikatsiooni uuringutes #6 Struktuurfunktsionalistlik lähenemine massikommunikatsiooni uuringutes #7 Struktuurfunktsionalistlik lähenemine massikommunikatsiooni uuringutes #8 Struktuurfunktsionalistlik lähenemine massikommunikatsiooni uuringutes #9 Struktuurfunktsionalistlik lähenemine massikommunikatsiooni uuringutes #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-09-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 29 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ufoor Õppematerjali autor

Lisainfo

Struktuurfunktsionalistliku lähenemise põhiideed, koolkonnad, peamised esindajad.

Märksõnad

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

83
doc
Õiguse sotsioloogia
161
pdf
Juhtimise alused
1072
pdf
Logistika õpik
80
doc
Õiguse sotsioloogia
990
pdf
Maailmataju ehk maailmapilt 2015
937
pdf
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
21
doc
McQuail  Massikommunikatsiooniteooria-
343
pdf
Maailmataju uusversioon





Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun