Kuidas toimida kauba puudumisel?

Vastus leiad õppematerjalist: Logistika alused põhjalik konspekt

Mis on kliendile kõige tähtsamad elemendid teeninduses?

Vastus leiad õppematerjalist: Logistika alused põhjalik konspekt

Milliseid täiendavaid teenuseid nad eeldavad?

Vastus leiad õppematerjalist: Logistika alused põhjalik konspekt

Milline on konkurentide teenindustase?

Vastus leiad õppematerjalist: Logistika alused põhjalik konspekt

Kuidas klient hindab teenindustaset konkurentde omaga võrreldes?

Vastus leiad õppematerjalist: Logistika alused põhjalik konspekt

Logistika alused põhjalik konspekt (2)

Tallinna Tehnikakõrgkool - Logistika - Logistika alused

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kes vastutab klienditeeninduse eest?
Kuidas toimida kauba puudumisel?
Mis on kliendile kõige tähtsamad elemendid teeninduses?
Milliseid täiendavaid teenuseid nad eeldavad?
Milline on konkurentide teenindustase?
Kuidas klient hindab teenindustaset konkurentde omaga võrreldes?

LOGISTIKA ALUSED
Logistika missioon – tagada õigete kaupade ja teenuste kättesaadavus õigel ajal õiges seisundis õiges koguses õiges kohas õiglase hinnaga, et kindlustada kliendi rahulolu ja ettevõttele maksimaalne kasum.
Õiglane hind on siis, kui kaup ära ostetakse!
Logistika:

Rakenduslik tegevus, millesse on haaratud transport, laomajandus , klienditeenindus , turundus , arvestus ja infovahetus .

Osa ettevõtte juhtimisest, mis kindlustab kõikide teiste juhtmisfunktsioonide eduka töö.

Mõtteviis, mis võimaldab komplektselt vaadelda mitmesuguseid protsesse.

Teadusharu , mis uurib erinevaid meetodeid kasutades logistiliste protsesside toimimist ja sellega seonduvaid nähtusi, et luua metodoloogiline alus.
Logistika arenguetapid

Tootjakeskne periood 1950-1960. 1956 pannakse alus logistika kogukulude konseptsioonile

Tarbijakeskne periood 1960-1980 , suurenes nomenklatuur ja ilmusid erinevad tooted, tekkis vajadus jaotuse järele

Logistikakeskne 1980-1990 – kuidas paremini kiiremini kliendile toimetada kaup.

Täieliku integratsiooni periood 2000 - IT tuleb logistikasse
Aastal 2003 Ameerika Logistika Juhtimise Keskuse Konverents.
Logistika on osa tarneketi tegevusest, mis planeerib, teostab ja kontrollib kaupade, teenuste ja informatsiooni efektiivset liikumist ja ladustamist lähtepunktist tarbimispunkti jõudmisel eesmärgiga rahuldada kliendi nõudmisi.
Logistika konseptsioonid:
Logistika on kaupade tootmise, hankimise ja jaotusega seotud strateegiliselt juhitud materjali, informatsiooni, raha ja teenuste voogude integreeritud protses, mille eesmärgiks on suurendada ettevõtte kasumit ja retaablust õigete strateegiliste valikute kaudu
Logistika funktsioonid:
Klienditeenindus - ülesanded, mis on keskendunud tarbija vajaduste kindlakstegemisele ja nende vajduste rahuldamisele.

Turundusstrateegia kujundamine – toote, toote hinna, müügi ja reklaampoliitika kujundamine

Tellimuse töötlemine – kõik tegevused klientidelt tellimuste vastuvõtmise hetkest kuni kauba kättesaamiseni

Infovahetus – infosüsteemi loomine, mis võimaldab infovahetuse tarnija-tootja,tootja-tarbija ,tarbija-tootja-tarbija

Nõudluse prognoosimine – toodete ning teenuste mahu ja sihtgruppide määratlemine ajas ja ruumis. Võime ette näha tuleviku tarbimist.

Müügijärgne teenindus – müügijärgne hooldamine ja tarbijakäitumise monitooring

Korje – pakendite utiliseerimine ja toodete liikumine vastuvoolu . Tagastuslogistika e. Resiivlogistika
Tootmine – tarbimisväärtusega toodete valmistamine.
Toode peab vastama standardile, kvaliteedinõuetele, keskonnaohutus- ja tervisekaitsenõuetele, turundusnõuetele, tehnilistele tingimustele.

Hanked – tarneallika asukoha valimine, maksetingimuste ja hinna kooskõlastamine(ettemaks, kättemaks ja järelmaks).

Ostude ajastamine, tarnija valimine, tarnete kvaliteedi kontroll(hind, püsiv kvaliteet, kiirus, paindlikkus ).

Pakendamine, pakendite märgistamine

Tootmisjäätmete ja praagi töötlemine – peame arvestama keskkonnakaitsenõuetega hävitamisel ja ümbertöötlemisel.

Tootmislogistika – tootmisprotsesside tehnoloogiline ja logistiline korraldamine ja juhtimine
Ladustamine – tarneahela osa, kus toodete liikumiskiirus on 0, kuid on vajalik majanduslikult optimaalsete tellimuskoguste moodustamiseks. Levinumad veokogused on määratletud kasutatava pakke -, ladustamis- ja transporditehnoloogiaga. Veoühikuks on kaubakast, alus, konteiner, haagis , vagun. Ladustamisel peame arvestama toorme ja tööjõu paiknemise turu, tarnijate paiknemise, sadamate ja muu transpordi taristu paiknemise olemasolu ja riigi majandus- ja maksupoliitikaga.
Laos toimub kauba hoiustamine , komplekteerimine , markeerimine, peale- ja mahalaadise korraldamine, toodete komplekteerimine ja noppe korraldamine
Transport – on tarneahela peamine ehk siduv lüli, mis annab materjalidele, toodetele ruumilise kättesaadavuse, kasutades sobivaimat veotehnoloogiat.
Logistika ülesanne on eelpool toodud tegevuste materjali ja toodete liikumise planeerimine , mis hõlmab hankeid( hankelogistika ), tootmise korraldamist(tootmislogistika) ja jaotust(jaotuslogistika). Eesmärk on leida taskaal kolme olulise komponendi vahel, arvestades varude suurust, teenindustaset ja kulusid . Logistika eesmärk ei ole üksnes toodete müümine, vaid tarbija vajaduste rahuldamine logistikasüsteemi abil. Logistikasüsteem on logistilisi funktsioone täitev ja turu muutustele reageeriv terviksüsteem, mille peaeesmärgid on kaupade ajalis-ruumilise ja väärtuselise kasulikkuse suurendamine ning tarbijate rahulolu tõstmine. Tootmine annab kaubale vormilise, transport ruumilise, turundus omamise ja logistika ajalis-ruumilise ja väärtuselise kasulikkuse. Logistika jaguneb hankelogistika e sisendlogistika, seesmine logistika e materjalilogistika e tootmislogistika ja väljundlogistika e jaotuslogistika.
Logistika üldkoseptsioon ja tulu

Peame püstitama strateegilised prioriteedid

Peab leidma kompromissid esmalt eesmärkides ja eesmärgi saavutamise vahendites

Käsitled logistikasüsteemi kuuluvaid ettevõtteid ja nende võrgustikku terviksüsteemina. See muudab süsteemi jälgitavamaks ja koos sellega juhitavamaks.

Peame analüüsima ja modelleerima logistikafunktsioone ja operatsioone, et vältida nende mittevajalikku kordamist.

Standardiseerida vahendid ja seadmed , et lihtsustada ühitamist ja vähendada kulusid.(veokid, konteinerid, pakendid jne.)

Väärtustada töötajate sotsiaalset ja erialast kompetentsi
Transpordilogistiliste süsteemide levinumad lülid:

Kauba saatja

Kauba saaja

Süsteemi operaator. Ekspedeerija on protsessi juhtija ajas ja ruumis.

Kauba käsitlus. Veoste peale ja mahalaadimine, hoiustamine, pakendamine alustele , komplekteerimine, markeerimine

Terminalid (läbiv kaubavoog , lõppaadress olemas) ja laod (seisev kaubavoog) on kaupade töötlemiseks ja varude hoidmiseks

Tolliterminal – veel tollimata kauba ajutiseks säilitamiseks.

Tolliladu on tolliametniku järelvalve all olev territoorium tollimata kauba pikema ajaliseks hoidmiseks.

Tolliagent on väliskaubanduse spetsialist, kes tegutseb kaubaomaniku nimel.

Toll on riiklik järelvalve organ, riigi majandusliku halduspoliitika elluviimiseks.

Riskimaandus – kauba kindlustamine

Veondus

Infoedastus, infosüsteemid

Finantsvoogude juhtimine
Mikro - ja makrosüsteemid logistikas
Makro: Riigid, EU, NATO , OPEC
Mikro: Ettevõtte tasand(seesmised ja et. Vahelised), vallad, linnad, tööstusharudevahelised, reg, ühendused.
Klienditeenindus logistikas
Kõik toimingud , mis aitavad ettevõttel toodet või teenust kliendile kättesaadavaks teha. Klienditeenindus on protsess, mis leiab aset müüja, ostja või logistateenuse tarnija vahel(tellimuste töötlemine, laotoimingud , laokorraldus, arveldamine ja reklamatsioonide käsitlemine). Pretentsioon on kaebus, reklamatsioon rahaga seotud kaebus.
Klienditeeninduses on teenindamise objektid materjalivoo vahendajad – tootmisettevõtted, jaotuskeskused, jaemüügiettevõtted ja tarbijad.
Klienditeenindus kui äritegevuse funktsioon
Klienditeeninduse all mõistetakse:

Kliendile suunatud tegevuste kogumit(infovahetus, reklaam , müügitöö, turuuuringud, pakkumised , kampaania)

Ettevõttes juhitavaid protsesse, toiminguid või funktsioone(osakondade vahelised)

Klientide teenindamiseks vajalikke tegevusi

Kliendiga seotud eesmärke, mis viivad kliendi rahuloluni(õigel ajal õiges kohas, kaup terve, kvaliteet ja õige hind, õige kogus)

Vahendeid tarneahela juhtimiseks(pädevus)

Ärijuhtimise filossoofia (kuidas suudab pakkuda paremat klienditeenindust)
Klienditeenindus kui logisitikasüsteemi toimimise väljund
Kõik logistikatoimingud peaksid olema korraldatud nii, et toetavad klienditeeninduse eesmärke. Klienditeenindus on ettevõtte jõupingutuste väljund logistikatoimingute teostamisel. Parameetreid on võimalik mõõta näiteks tellimuste täitmise ajaga , tellimustsükli ajaga tarnekindluses jne.
Hea klienditeenindus on eelis konkurentsivõitluses. See ei seisne üksnes uute klientide otsimises, vaid ka olemasolevate hoidmises.
Klienditeenindus kui vahend tarneahela juhtmiseks
Kui klienditeenindus suudab luua klientidele lisaväärtust, siis võib see muuta nende käitumist tarneaheas sedavõrd, et paraneb kogu ahel või selle funktsioneerimine .
Klienditeenindus kui ärijuhtimise filosoofia
Klienditeenindust on hakatud käsitlema kui ühendavat filosoofiat , mis määrav ära tee ja viisid, kuidas äri juhtida. Peatähelepanu on pööratud soovidele ja vajadustele, mitte protsessile endale. Klientide rahulolu pakkumisel tuleks jõuda tasemeni, et neil ei tekiks mingisugust vajadust võtta vastu alternatiivseid pakkumis, ega ka kontakte muude tarnijatega.
Klienditeeninduse 4 tasandit :

Põhiteenuse pakkumine põhjendatud hinna ja muutumatu kvaliteediga

Tarnijate ja klientide koostöö info jaotamisel koostöö viimistlemiseks(ühine infosüsteem, e tellimus)

Teenuste valikuline parendamine ja uute teenuste kasutuselevõtmine koostöö tugevdamiseks ning laiendamiseks

Uute võimaluste otsimine klientide rahulolu suurendamiseks ja konkurentsivõime tõstmiseks (uurida, mida klient soovib)
Suurem tõhusus, väiksemad kulud, lühenenud tellimustsükli aeg ja paindlikkus võimaldavad kliendil kiiremini reageerida turundusnõudlustele.
Kui teenindaja suudab pakkuda kliendile mitmesuguseid garantiisid ja võtta endale täiendavaid funktsioone, muutub ta tarbijale eriliseks ja ainulaadseks.
Inimesed ei osta endale mitte kaupu ja teenuseid, vaid hüvesid, mida nad kaupade tarbimisest ja teenuste osutamisest saavad = rahulolu.
Tellimustsükkel
Tellimustsükkel algab ja lõppeb kliendi juures.
Tavapärase tellimustsükli faasid :

Tellimuse kavandamine(klient) ja koostamine(vastuvõtja)
Tellimuse edastamine
Tellimuse töötlemine/käsitlemine
Tellimuse käsitsemine tootmises ja/või laos
Tellimuse tarnimine

Elektrooniline andmevahetus (EDI electronical data intercharge) tellimus lähetatakse kliendi arvutist tarnija arvutisse – lihtsustab ja kiirendab oluliselt tellimuse edastamist
Tellimuse töötlemine koosneb järgmistest toimingutest:

Kontrollitase, kas tellimuse sisu on täpne ja täielik
Kontrollitakse, kas saab müüa makseajaga ja kas pole maksetähtaega või krediidipiiri ületavaid tasumata arveid
Tellimus sisestatakse arvutisüsteemi(müügimoodulisse)
Müügipersonali töötaja alustab tellimuse täitmise jälgimist
Arvutiprogrammi raamatupidamismoodulis registreeritakse müügitoiming, ettemaksu korral tehakse kohe ka arve
Ladu saab korralduse saadetise komplekteerimiseks ja pakkimiseks
Veokorraldaja planeerib saadetise kohaletoimetamise kliendile

Tellimuse käsitlemise loas algab komplekteerimislehe printimisega laoprinteris ning lõppeb pakitud ja etiketiga varustatud saadetise paigutamisega lao väljastusalale .
Klienditeeninduse elemendid

Müügile või teenindusele eelnevad toimingud: Tarnija ja kliendi arusaam tellimusest peab olema ühene(lihtsus ja arusaadavus). Süsteemi paindlikkus- tähendab kliendile soodsaid reageeringuid erakorraliste sündmuste korral. Tuleb arvestada ka kliendi muutuvate vajaduste ja erinevate nõudmistega.

Müügi- või teeninudse elemendid

Müügile- või teenindusele järgnevad elemendid

Tarnija ja kliendi arusaam tellimusest peab olema ühene(lihtsus ja arusaadavus).
Süsteemi paindlikkus- tähendab kliendile soodsaid reageeringuid erakorraliste sündmuste korral. Tuleb arvestada ka kliendi muutuvate vajaduste ja erinevate nõudmistega.
Tellimuspartii suuruse piirangud

Tellimus võib olla piiratud nii mahuliselt, arvuliselt kui ka kaaluliselt. Enamasti kehtestatakse minimaalse tellimuse suuruse piirangud(hulgipakend, kaubaalus , veoühik). Tellimuse maksimaalse suuruse piirangute põhjused . piiratud tootmisvõimsused ja laovarud , finantsriskid..

Tellimise meetodid

Ainult telefoni teel tellimisega kaasneb vääritimõistmist nii tellimuse sisu kui ka koguse kohta ( Viin , Kiiev, viimine -toomine jne)

Organisatsiooni kultuur

Kes vastutab klienditeeninduse eest? Kas vastutavatele töötajatele on antud õigus teha muudatusi ja erandeid klientide teenindamisel?

Kontaktisikud

Enne koostöö alustamist tuleks selgeks teha, kes on kontatisikud operatiivtöö tasandil, kes juhivad ja planeerivad klienditeenindust ja kes vastutab klientide teenindamise eest ettevõttes.
Klienditeeninduse elemendid:

Info tellimuse kohta
Tellimustsükli faasid
Tellimustsükli aeg
Tellimuse täitmise ettevalmistamine
Tarneaeg , tarne tähtaeg, tarnekindlus
Kvaliteetste tarnete osakaal
Kiired saadetised(Tavaliselt kallimad, klient peab teadma erinevusi)
Tellimuste täitmise kvaliteedi jälgimine ja kõrvalekallete registreerimine
Tellimise lihtsus ja mugavus
Toodete asendamine – kas toote asendamine analoogtoodetega on aksepteeritav ja kas seda võib otsustada tarnija? (ravimistööstus)
Kaupade seisukord saadetises – milline kaupade füüsiline seisukord on aksepteeritav, milline mitte? ( viinamarjad ja shoks on väga tundlikud temperatuuri suhtes)
Kauba puudumine – kuidas toimida kauba puudumisel? Kas asendada analoogtoodetega või teha järeltellmius(kas täidab eesmärki?)

Teenindusele järgnevad elemendid

Arveldamine
Paigaldamine
Garantii
Remont ja hooldus
Varuosade saadavus ja tarneaeg
Veateated, kaebused ja reklamatsioonid
Klientide saadetud veateated annavad infot logistikasüsteemi nõrkade kohtade kohta
Kaupade tagastamine
Toote ajutine asendamine remondi ajaks

Klienditeeninduse tase ja kvaliteet
Klienditeeninduse taset tuleks määrata selle järgi, kuidas kliendid on teenindust kogenud ja aksepteerinud, mitte teenusepakkuja vaatenurgast lähtuvalt. Kliendid eelistavad madalamat, kuid see-eest püsivamat teenindustaset, kui neile pakutakse.
Klienditeeninduse elemendid:

Turundselemendid (müügikülastuste arv, müügihinnad, maksetingimused, müügijärgsete teenindamise elemendid)
Logistlilse teenindamise elemendid (tellimustsükli aeg, tarneaeg, tarne täpsus, tarnekindlus)
Info- ja kommunikatsioonisüsteemi elemendid (tellimustsükli aeg, tellimise mugavus , info tellimuse kohta, süsteemi töö täpsus)

Teenindustaseme võtmeelemendid logistikas:
Tähtsaimad elemendid on tarnevõime, tarneaeg, tarne täpsus ja tarnekindlus, paindlikkus. Logistikas
Kehtib tingimusteta nõue- 6 missiooni.
Teenindustase sõltub paljudest erinevatest teguritest:

Tellimuse täitmise ja tarnimise kiirusest
Ostjale osutavate logistikateenuste struktuurist
Kaubavoogude kvaliteetsete ja kvantiteetsete parameetrite vastavusest tellija nõudmisele
Optimaalse suurusega kaubavoogudest(pidev, ühtlane kaubavoog)
Optimaalse suuruse ja koosseisuga varudest (valik erinevaid kaupu laos)
Transpordiliigi ja transpordivahendite valikust
Logistikateenuste hindade ja tariifide ühtlasel tasemel hoidmisest pika aja jooksul

Paindlikkus
Ettevõtte võime tulla vastu kliendi soovidele, mis erinevad varem kokkulepitust. Logistilise teenindamise paindlikkus peab olema seda suurem, mida väiksem on müügiprognoosi täitumise tõenäosus ja tarnekindlus logistikaahelas. Klienditeenindusel on otsene mõju ettevõtte turuosale ja kuludele, nende kaudu ka kasumile ja rentaablusele.
Klienditeeninduse kvaliteet
Kui teenindustase on kliendi ootustest ja tarnija tegelikest võimalustest kõrgem, vastab teeninduse kvaliteet tarnija antud lubadusele. Mida väiksem on erinevus ootuste ja tegeliku tajumise vahel, seda kvaliteetsem on teenus.
Klienditeeninduse strateegia ja põhimõtted

Mis on kliendile kõige tähtsamad elemendid teeninduses ?
Milliseid täiendavaid teenuseid nad eeldavad?
Milline on konkurentide teenindustase?
Kas tellimuste edastamist on võimalik parandada?
Kas tarneaeg(tellimustsükkel) on rahuldav?
Kuidas klient hindab teenindustaset konkurentde omaga võrreldes?

Klienditeeninduse strateegia väljatöötamine eeldab prioriteetide määramist, mis eeldab omakorda toimingute sooritamist ja mõõdikute kasutuselevõtmist. Kliendid on erinevad – otstarbekas on teha analüüs ja määrata klientide rühmad, kellel on sarnased vajadused ja kellele võib pakkuda enam-vähem ühesugust teenindust , Kliente segmenteeritakse sarnaste tunnuste põhjal. Naiste, meeste kaup, era, -ärikliendid, usutunnistse, klimaatilised, vanuseline.
Logistikastrateegiate ja –süsteemide koostamine toimub järgmiselt:

Vajaduste selgitamine
Eesmärkide tuvastamine
Logistikasüsteemi väljatöötamine (erinevatele sihtgruppidele, erinevas piirkonnas)

Kui vajalik info on kogutud ja analüüstiud, võib juhtkond asuda klienditeeninduse sihte ja eesmärke välja töötama ning nendest teavitama.
Klienditeeninduse strateegilised eesmärgid on:

Suurendada ettevõtte kasumit teenindustaset langetamata
Viia ettevõtte võimalused vastavusse klientide vajadustega
Pakkuda selliseid teenuseid, mis annavad konkurentsieelise

Strateegia arendamisel tuleb silmas pidada viit lähenemisviisi

Klientide reaktsiooni objektiivne hindamine toote või teenuse puuduste korral
Kompromissi leidmine klienditeeninduse kulude ja tulude vahel
Kasumlike/kahjumlike klientide tuvastamine tegevuspõhise kuluarvestuse ja –analüüsi abil
Klienditeeninduse siseaudit
Klienditeeninduse välisaudit

Hea klienditeenindus võib olla sama tõhus reklaam kui allahindlus
Klienditeeninduse standardid
Klienditeeninduse standard on tellijalt saabunud tellimuse täitmise korraldus. Ettevõttes peavad olema kindlaksmääratud klienditeeninduse elemendid, et saaks juurutada toimigute standardid. Eesmärke saavutatakse sihtide seadmise ja nende järgimise kaudu. Eesmärgid peavad olema mõõdetavad, saavutatavad ja kooskõlas sihtidega. (tellimustsükli aeg ei tohi olla üle 2 tunni, tarnekindlus ei saa olla alla 98% nt)
Klienditeeninduse standardid peaksid sisaldama järgmisi komponente:

Tellimuse täitmise aeg
Toodete saadavus
Tellimuse suuruse piirang
Tellimuse esitamise lihtus ja mugavus
Tarnesagedus
Tarnekindlus
Dokumentatsiooni kvaliteet
Pretentsioonide esitamise kord
Teenindustaseme määramine
Klienditeeninduse tehniline tugi
Info tellimuse käigu kohta

Teenindustaseme ja teenindamise kvaliteedi mõõtmine
Ettevõttel peab olema väljatöötatud klienditeenindusprogramm kirjalikus vormis ja kergesti jälgitav.

Kuidas ja mida registreeritakse

Kes ja kuidas midagi mõõdab

Kus mõõtmistulemused registreeritakse

Kes analüüsib tulemused ja teeb kokkuvõtted

Kellele tulemustest raporteeritakse

Kes teeb ja kuidas tehakse otsused kvaliteedi parandamiseks
Perfektne tarne

Aeg=JIT

Kõik, mis telliti

Puuduvad tarneprobleemid

Täielikud dokumendid
PT=(Perfektselt täidetud tellimused/Kõik esitatud tellimused) x 100
Väga oluline on kliendi informeerimine kõrvalekalletest õigeaegselt!
Tarnevõime – on kaubandus- ja tööstusettevõtete võime rahuldada nõudlust teatud toodete järele, teatud kindlal ajavahemikul
Tarneaeg - on ajavahemiks, mis kulub tellimuse vastuvõtmisest kuni hetkeni, mil toode on kliendi valduses.
Tarne täpsus – kokkulepitud tarneaja paikapidavus ja kokkulepitud tarnehetke usaldatavus
Tarne paindlikkus – võime arvestada kliendi soove varem kokkulepitud tarneaja muutmiseks
Tarne poliitika – tarnetingimused ja alternatiivsed tarneviisid – INCOTERNS – tarneklausrid
Tarnepartii piirang – tarnitava koguste piiramine kuni väikseima võimaliku koguseni
Tarnekindlus – klient saab õiget koguse õiget toodet laitmatul kujul
Nõudluse prognoosimine
Nõudluse prognoosimine on püüe ette arvata tulevikutarbeid, kasutades kas kvanttatiivseid või kvalitatiivseid meetodeid. Nõudluse prognoosimise sisu on logistiliste otsuste täpsemaks muutmine.
Materjalivoogude täpne kontroll eeldab tulevikku suunatud planeerimist. See saab omakorda põhineda ainult kvaliteetsel ennustusel.
Teiseks on prognoosimine tähtis vahend ettevõtte juhtimisotsuste langetamisel.
Prognoosimine aitab:

Parandada kliendi rahulolu

Vähendada olukordi , kus vajalikku toodet pole õigel ajal saada

Kavandada efektiivsemalt tootmistegevust

Vähendada võimalikke riskivarusid

Vähendada materjalide või toodete ülejäägiga seotud kulutusi

Vedusid paremini kavandada

Parandada toodete või teenuste hinnakalkuleerimist

Läbirääkimistel tarnijatega saavutada optimaalseid tingimusi
Tarneallikate analüüs
Andmete kogumine olemasolevate tarnijate alltarnijate kohta, prognoosimaks võimalikke ebakindlaid olukordi tarnetel. Sisaldab nii tehnoloogilist ja tehnilist infot kui ka poliitilise olukorra võimalikke muutusi.
Hinnamuutuse prognoos
Annab ettekujutuse lähemas ja kaugemas tulevikus toimuda võivate hinnamuutuste kohta koos nende põhjaliku analüüsiga.
Prognoose saab jagada ka järgmistel alustel:

Ajamõõde, prognoosi ajaline kate
Ruumiline mõõde, prognoosi geograafiline kate
Tootegrupp
Kliendigrupp
Planeeritud keskmine täpsus
Planeeritud kõrvalekalle

Ülipikalt tulevikku vaatavad prognoosid – alates 3 aastat(väga üldine)
Pikaajalised prognoosid – 1 kuni 3 aastat(aluseks müügiplaanide ja eelarvete koostamisel)
Lühiajalised prognoosid – nädalad, kuud või kvartalid(konkreetne, ennustab müüki, materjalitarbeid nädalate või kuude lõikes lähemate kuude jooksul). Nt palju on piima on vaja järgmiseks nädalaks. Pesupulber hakkab otsa saama, siis on õige aeg pakkuda.
Prognoosimisel peab arvestama:

Ka hea prognoos võib sisaldada vigu

Prognoosimine eeldab vigade jälgimist, analüüsi ja ettenägemist

Peab arvestama küllalt suurt hulka määramatuid tegureid

Prognoosimine põhineb nii statistilistel arvutustel kui ka erinevate äriprotsesside omavaheliste seoste arvestamisel

Efektiivne prognoosimine põhineb tihti üldisemat laadi prognoosi lahutamine algosadeks.
Hankelogistika
Logiproff.ee, ärikorraldus
Organisatsiooni on võimalik efektiivselt juhtida tingimusel, kui arvestatakse kõiki kulusid tarneahela ulatuses ja teatakse , et maksimaalselt saab kogukulusid vähendada üksnes osakulude kompromissi kaudu.
Hankelogistika hõlmab järgmisi ülesandeid:

Kauba nõudluse prognoos(varustustehingute määratlemine)

Materjalidega seotud nõuete väljaselgitamine (kaal, suurus, kvaliteedinäitajad, kaasnevad teenused jne)

Hanketüübi määramine (kas kehtestatud, modifitseeritud või uued tarned)

Turu analüüs(võimalikud tarnijad, nende positsioon turul, pädevus)

Firmale vajalike materjalide võimalike allikate esialgne hindamine(tarnijate pakkumiste võrdlemine firma vajadustega)

Tarnijate lõplik hindamine (hind, kvaliteet, usaldusväärsus)
Hankelogistika meetmed osakulude vähendamiseks:

Kulude normimine
Praagi ja materjalikadude vältimine
Tootmisjäätmete vältimine
Pooltoodete parem kasutamine
Nõudluse planeerimise täiustamine
Vaheladudest loobumine ja varude vähendamine
Transpordivahendite maksimaalne lastitavus
Minimaalsete tariifidega vedamine (makstakse 2 otsa kinni nt)

Hankelogistika eelistused

Tarnijate konkurentsivõime
Nende pakutavad hinnasoodustused pikaajalise lepingu puhul
Tarnete vastavus firma logistika strateegiale
Maksimaalne kulude vähendamine
Pikaajalised koostöövõimalused tarnijaga

Hankelogistika strateegia väljatöötaja peab oskama majanduslikult põhjendada, miks, mida, kui palju, kellelt ja missugustel tingimustel osta. Hankelogistika algab organisatsiooni materjalivajaduste kindlakstegemisega( spetsifikatsioon , sortiment, kvaliteet, kogus)
Tootmislogistika /materjalilogistika/sisemine logistika
Tootmislogistika peamisteks eesmärkideks on:

Ressursside(tööjõud, kapital , aeg jne) ja tootmisprotsesside optimeerimine
Ebaratsionaalsuse, vigade, varude ja praagi vähendamine
Efektiivsuse ja tootlikkuse suurendamine
Tootmise kvalitatiivse ja kvantitatiivse paindlikkuse suurendamine

Tänapäeval on tootmise kvalitatiivse paindlikkuse garantiideks

Universaalsete kõrgprofessionaalsete oskustega personal
Automatiseeritud tootmissüteemid

Kvantittatiivse paindlikkuse tagavad tootmises

Tööjõu reserv
Seadmete potentsiaali varu

MRP I, MRP II- klassikalised tootmissüsteemid,
MRP I – materjalivajaduse plaanimine
MRP on arvutipõhine tootmise ja varude kontrolli süsteem, mille ülesandeks on varude vähendamine, hoides tootmisprotsessis piisavat materjalivaru. Põhimõte on selles, et kui on teada, kui palju vaja toota, siis on ka teada, kui palju on vaja varusid
MRP teeb kindlaks:

Materjalide liigid ja kogused , mis tuleb hankida väljastpoolt etteõtet, arvestades juba olemasolevaid varusid
Materjalide liigid ja kogused, mida tuleb toota ettevõttes, arvestades juba olemasolevaid varusid
Millal esitada tellimusi kas väljast hankimiseks või ettevõttes tootmiseks, võttes arvesse tellimuse täitmisaegu

MRP II – tootmisressursside plaanimine
MRP II on põhimõtteliselt MRP I, kuhu on kaasatud ettevõtte finants -, turundus- ja logistikategevuse komponente.
Erinevalt MRP-st on MRP II näol tegemist tagasisidestatud süsteemiga, mis võimaldab erinevate plaanimismoodulite tegevusplaanide automaatset kohandamist juhtudel, kui tegevusjadas järgneva mooduli jõudlus osutub väiksemaks eelneva mooduli vajadustest . Nt: kui keskne tootmiskava ei võimalda toota väljundeid vajalikus mahus või õigeks ajaks, kohandab süsteem müügiplaani.
Lükkamispõhimõte

Tarneahel osaoptimeeritud

Eelmine aste püüab lükata järgmise astme täis kaupa, et tekib vajadus müüja

Tarneahela haldamine tähendab selles kontekstis ostmist ja müümist

Müüja püüab müüa suurte partiidena ja harva

Jaotust käsitletakse transpordina, struktuuriüksuse juht otsustab transpordilepingute üle

Veokulu on keskne valiktegur- juhtkond ei soovi muuta struktuuri, kuna veokulu tonni kohta arvatakse olevat juba odavaim

Kliendile tuleb iga päev palju saadetisi, siiski on kohaletoimetamise rütm 1-2 nädalat

Jaotuse erinevatel etappidel on palju ladusid.

Müügiprognoosid on põhiliseks juhtimise aluseks

Ladudes esineb palju toodete hävimist ja vananemist

Toodete pikk viibimine hankimise, tootmise ja jaotuse etappides

Reageerimise nõudlus puudub

Liitumises nähakse hädaohtu

Võimu kasutamine on tähtsam kui koostöö

Tarbija häält on kuulda vaid reklamatsioonide kaudu
Tõmbamispõhimõte

Juhtimine algab või lõppeb tarbija või lõppkasutaja juures

Kiire reageerimine nõudlusele ja müügiprognooside minimeerimine

Kiired ja sagedased kättetoimetamised

Tarneahela eri osades ühendatakse mastaabisääst ja kulude efektiivsus

Jaotus toimub koostöös vahendajatega ( maaletooja )

Paljude vedajate vedu iga päev otse lõpptarbijale

Ladustamine minimeeritakse läbivoolupõhimõttel

Kogu väärtusketti kattev sidesüsteem

Jaotusvõrgu arendamine on strateegiline konkurentsis püsimise abinõu, mitte veokulude põhjustaja

Logistikakeskuste rajamine teatud piirkonna jaoks

Mõõdupuuks tarnija soovide rahuldamine
Muda
Muda all mõistetakse asjatutesse töödesse takerdumist, mittevajalikke liikumisi, ajutisi ülekoormusi ning ootamisi, st. kõike seda, mis kulutab jõuvarusid, kuid ei anna tulemust.
7 muda vormi:

Ületootmine: toodetakse rohkem, kui klient tellib

Mittevastavate toodete tootmine: toodangu tootmine, mis ei rahulda kliendi nõudmisi

Materjali liikumine: mitmekordne materjali ümberpaigutamine ja ladustamine

Vahendid: ( masinad , materjalid, tööjõud) mittevajaliku tooraine ostmine , lõpetamata ja lõpetatud toodangu hoidmine, mittevajalike seadmete ja tööjõu ülalpidamine

Lisatöötlemine: (mittevajaliku töö lisamine) mittevajalike operatsioonide kasutamine

Viivitus/ ootamine : materjali või eelmise protsessi lõpu ootamine

Mittevajalik liikumine: inimeste või masinate tegevus, mis ei anna tööle lisaväärtust
Kaizen
Tähistab pidevat parendamist, tegevuste/operatsioonide täiustamist vähehaaval. Filossoofia, mis ei lase kunagi olla rahul sellega, mis on juba saavutatud, alati saab midagi täiustada.
Kaizeni juhtpõhimõte on selles, et kõik töötajad mõtleksid oma väikestes töögruppides mida ja kuidas oma tööd tõhustada.
Kaizen on kulusäästu saavutamine Muda kõrvaldamisega
Kaizeni edukas rakendamine tähendab pidevalt 4 astme läbimist:

Loo plaan, et muuta seda, mis vähegi parendamist vajab
Vii läbi muudatusi väikeste sammude kaupa
Jälgi tulemusi
Hinda mõlemat, nii tulemusi, kui protsessi käiku ja määratle täpselt, milliseid teadmisi juurde saadi

Kanban
JIT
Laondus logistikas
Logistilisel lähenemisel eristatakse laotegevust ja laovarusid kulude erinevuse tõttu. Esiteks on laovarude all kinni raha, teiseks nõuavad laovarud hoidmiseks ja käsitsemiseks vajaliku ruumi haldamist.
Laotegevus, väljendatuna kulude kaudu, on sarnane mistahes firma kulude struktuuriga
Lao ülesanne on kaupa hoida ja säilitada, laos toimub kauba vastuvõtuvõime, ladustamine, komplekteerimine ja lähetamine.
Lao põhilised ülesanded

Klienditeenindus
Kaitse erakorraliste olukordade vastu – viivitused, riknemine , puudumine, streigid
Varude tasandamine – aastaaegadest põhjustatud häired vedudes või nõudluse hooajalised kõikumised

Ladude tavaliigid

Tooraine-, pooltoodeteladu on ladu, kuhu kaup võetakse sisse, sorteeritakse, ladustatakse, säilitatakse, valmistatakse tootmiseks ette ja lähetatakse

Valmistoodete ladu – ladu, kus kaup võetakse vastu, ladustatakse, sorteeritakse, säilitatakse, valmistatakse väljastamiseks(markeerimine, pakkimine), saadetakse välja

Tootmisladu on ladu pakkumise (tootmise) ja nõudluse(tarbimise) ühtlustamiseks ja optimaalsete veokoguste komplekteerimiseks

Tehnoloogiline ladu on ladu teatud tehnoloogiliste protsesside läbiviimiseks ja samal ajal ladustamiseks (puuviljaladu)

Terminal on mõeldud lühiajalisteks ladustamiseks, et läbivate kaubavedude mahte ühtlustada

Kriisiladu on strateegiliste kaupade, arvestades keskmist tarbimist, mingil ajavahemikul säilitamiseks mõeldud ladu.

Tolliladu võimaldab rahalisi vahendeid otstarbekamalt kasutada. Kauba hoidmine tollilaos lükkab edsi ekspordi- ja impordimaksude tasumisaega kuni kauba tegeliku kasutuselevõtuni.

Spekulatiivne ladu on ladu kauba- ja rahaturgude mõjutamiseks ( kuld , hõbe, väärismetallid)

Hulgi- ja vahendusfirma ladu, kus toimub kauba koondamine , komplekteerimine, sortimendi valik, väikeste kaubapartiide kohaletoimetamine kas tarbijale või teise vahendusfirma lattu, reservpartiide hoidmine

Hulgi- ja vahendusfirma ladu, mis asub tootmise koondumise lähedal, võtab tootmisettevõttelt suurtes kogustes kauba vastu, komplekteerib ja saadab suured partiid tarbimispiirkonnas olevatele vahendajatele. Selle laoga liitub ka transpordi konsolideerumine/ühendamine

Kaubanduslik hulgiladu , mis asub tarbimispiirkonnas, varustab kaupadega jaekaubandust
Hulgikaubandus
Jaekaubanuds
Suurjaemüüja, mis on toiduainete jaotussüsteemis tootja ja tarbija vaheline lüli
Lao ja jaotuskeskuste erinevus seisneb selles, et ladu ladustab ja säilitab toodet, jaotuskett liigutab toodet
Jaotuskett on kompleks , millel on lõik lao funktsioonid, v.v. traditsiooniline kauba hoidmine
Jaotuskeskuse rajamisel on oluline:

Täielik integreeritus tarne- ehk jaotusketis, EDI
Partnerlus tarnijaga
Õige metodoloogia süsteemi rajavale meeskonnale
Ümberõpe, koolitus
Testimine ja kui vaja, olemasoleva olukorra ümberkorraldamine
Agressiivne projekti juhtimine
Tehnoloogia valik, eriti IT

Jaotuskeskuse rajamist tuleb käsitleda koos jaotusketiga
Jaotuskett töötab kui üksikutest organisatsioonidest koosnev süsteem
Ladu
Koht kõige jaoks ja iga asi omal kohal.
Ladudel on järgmised ülesanded:

Puhver ( amort ) nõudluse ja pakkumise muutuste tasandamiseks – nõudluse ootamatu tõusu korral kiirem reageerimine
Pikkade efektiivsete tootmistsüklite võimaldamine – ettevõtted eelistavad toota suurte partiidena ning toodangu säilitamiseks on vajalik piisav laopind
Puhver tootmistsüklite vahelise nõudluse rahuldamiseks – pooltootooted, mille tootmine toimub edasi. Pooltoote hoiustamiseksvajalik laopind
Võimalus osta tarnijatelt suuri partiisid , mis võimaldab hinnasoodustusi – risk, et kaup rikneb/ei suudeta ära tarbida
Sesoonsuse negatiivse mõju vähendamine ettevõttele – hooajaliste kaupade tootmist saab alustada varem, tänu ladudele on see võimalik.
Paljudelt tarnijatelt pärit toodete hoidmine – võimalik ladustada suurt kaubavalikut
Lisavarude hoidmine – tootmise katkemise korral vajalikud varud, et täita toodangud õigeks ajaks
Toodete tagastamine – korjekaupade ladustamine ( defektsed kaubad , mis tagasi korjatud/saadetud)

Ladude roll tarneahelas
Hankelogistika

Materjalide ja osade hoidmine(enne tarnet ja tarne ajal)
Kaupade konsolideerimine (erinevate kaupade komplekteerimine ja saatmine )
Laod kui täppistarnete väljastamise koht(tarned on väga täpselt paika pandud lähetused)

Materjalide juhtimine/tootmislogistika

Pooltoodete säilitamine
Tootmisvaru
Ladu kui osa tootmisprotsessist

Jaotuslogistika

Valmistoodete ladu
Keskladu – jaekaubanduskettide jaotuskeskused
Korje

Peamised Laooperatsioonid
Olulisemad laooperatsioonid: kauba vastuvõtt, ladustamine, noppimine, sorteerimine, pakkimine, komplekteerimine, väljastamine
Jaotustegevuste planeerimine (DRP)
Tõhus tarbija reageering (ECR)
ECR võib defineerida kui info- ja materjalivoogude koosplaneerimist tootjate ja müüjate poolt ühiselt kavandatud nõudluse prognoosil. Müügipõhiste tellimuste kasutamine.
Tarnija poolt juhitud laotegevus (VMI)
Tarnja võtab endale vastutuse laoseisu eest müügi ja/või tarbimiskohas. Tarne peab olema täpne nii ajaliselt kui ka koguseliselt , kuna jaemüüjal pole(või on minimaalne) reservvaru .
Koostöine planeerimine, prognoosimine ja varude täiendamine ( CPFR )
Koostöine planeerimine, prognoosimine ja varude täiendamine rõhutab hästi funktsioneerivat suhet kliendi ja müüja vahel.
Varude otsejaotamine (DSD)
Varude otsejaotamine on üks logistika konseptsioon , mis on ühelt poolt lihtne, kuid mida ettevõtte juures kasutatakse osaliselt- teatud toodete juures
TootjaJaotuskeskusHulgimüüjaJaemüüja
---------------DSD--------------------
Ajapõhine otsejaotus(TDD)
See konseptsioon põhineb ühe keskse jaotuskeskuse kasutamises mitme jaotuskeskuse asemel tarneahelas ning tarnekauguse mõõtmises „ajaga“ mitte pikkusühikutes.
EL transpordiruum
EL transpordipoliitika alused ja põhisuunad
Euroopa ühisturu kujunemisel on oluline:

Kapitali, kaupade, teenuste ja inimeste vaba liikumise tagamine

Aus konkurents

Liikmesriikide seaduste ühtlustamine

Transpordi infrastruktuuri arengu ühine rahastamine
EL transporti iseloomustavad näitajad:

Liiguvad suured kauakogused
Hästi korraldatud infrastruktuur ja selle rahastamine
Edukas vedude koordineerimine ja veotakistuste kõrvaldamine
Edukalt toimiv teabevahetus

Eesti vabariigi transpordiruum
Traspordi arengustrateegia :

Strateegilised põhieesmärgid:

Individuaalne vabadus

Juurdepääsetavus

Keskkonnasõbralikkus ja ohutus
Transport logistikas
Transport on suurim ja dünaamiliseim majandussfäär ja tarbib maailma elektrienergiatoodangust ¼, 1/3 metalli- ja kütusetoodangust, ¾ määrdeaine ja kautšukitoodangust
Euroopas kaubavedu : maanteetransport 44%, lühimaamerendus 41%, raudteevedu 8%, siseveeveod 4% ja torutransport 3%
Reisijatevedu: maanteetransport 79%, raudtee 6%, lennundus 5%, lühimaamerendus 10%
Transport – logistilise keti osa
Logistika abil üritatase leida kogukulu minimeerivaid transpordilahendusi, eesmärk on leida vähima kuluga veoliik.
Mida kiirem teenus seda kõrgem veotariif.
Logistika ülesanne koordineerida veonduse ja laonduse elemente nii, et logistika kogukulud oleksid vähimad.
Veondusstrateegia – kolmanda osapoole kasutamine logistikas
Sisaldab teenuse planeerimise, juhtimise ning ka hanke ehk ostuotsuseid.
Strateegiline on omandivorm: kas ettevõtte enda transport või ostetud transporditeenus.
Transpordi teenuse ostuotsused sisaldavad

Transpordiliigi valikut

Sõidukitüübi valiku liigi sees

Vedaja valiku ( veofirma )

Lepingu sõlmimise

Suhete püsivaks muutmise otsust
Liigi ja tüübi valikul kontrollitakse transpordiliikide ja veovahendite kulusid (tariifianalüüs) ja teenindustaset.
Transpordiliigi valikut mõjutavad tegurid kauaveol:

Riigi suurus

Geograafia & kliima

Riigi elanike tööstuseruumiline paigutus

Taristu olemasolu ja võrgu tihedus

Majanduse struktuur

Valitsuse transpordipoliitika

Investeeringud ja maksusüsteem
Veosüsteemid koosnevad:

Taristu( teed tänavad, lennuväljad, sadamad, torujuhtmed, terminalid)

Veovahenditest( autod, treilerid , laevad, lennukid, rongid , konteinerid, pumbad )

Tugifunktsioonid (remonditöökojad, veovahendite tootjad, kütusejaotus, elektrijaotus, kindlustus , IT)

Veonduse alasedseadused, rahvusvahelisedkokkulepped, veoload, teedemaksustamine, rahvusvaheline leping, vedude jälgimine
Veeviisi valimine sõltub:

Sõiduplaanist (laeval, lennukil, rongil)
Kiirusest
Transpordikuludest (tüki või kg kohta)
Tarnekindlusest
Veokaugusest
Saadetise suurusest
Pakendist, pakendamisest
Kauba väärtusest
Laadimistingimustest
Tarnetingimustest
Erinõuetest

Meretranspordi plussid:
Kõige suuremate veomahtudega transpordiliik , madalad veotariifid ja suur läbilaskevõime
Miinused:
Aeglane, pikad intervallid, ranged nõuded kaupade pakkimisel ja kinnitamisel, kõrged sadamamaksud ja vähene paindlikkus. Stividor tegeleb laaadmisega.
Raudteetransport
CIM veokiri
Regulaarne ilmastikukindel veoviis kaupade toimetamiseks pikkade vahemaade taha.
Pussid: suhteliselt madal omahind , võimalus efektiivselt kooraldada laadimistöid. Kõige keskkonnasõbralikum transpordiliik.
Miinus: vähepaindlik süsteem, pikad veoajad, raudteevõrgustiku haldamine on kulukas, arendamine nõuab suuri investeeringuid, erinevad rööbaste vahed erinevates riikides
Maanteetransport
Pussid: Suur paindlikkus ja manööverdamisvõime. Suhteliselt tihe maanteede ja terminalide võrgustik, regulaarsete veograafikutega veod terminalide vahel. Uksest ukseni teenus. Tugev konkurent lennutranspordile
Miinused: Piiratud kandevõime (kuni 24 tonni koorem ), kõrge omahind, keskkonda saastav, maanteed on ülekoormatud. CMR saatekiri , euroalus on ühik (34 mahub )
Õhutransport
ULD lennusaatekiri
Euroopasiseselt liigub kaup põhiliselt reisilennukitega. Lennukis olemas varuosad , pagas, ja siis alles kaup. Lennutranspordil on kõige rohkem osalisi. 1 kuup x 167 kg. Saatepakk on 8 osaline?
Plussid: hästi arenenud ülemaailmne lennuliinide võrgustik, saab toimetada kaupu kiiresti ja kaugele, kõrge kilohinnaga kerged kaubad, madal pakendikulu, standardsed nõuded olenemata lennukompaniist.
Miinus: Kõrged veotariifid, suur sõltuvus ilmastikutingimustest, maapealsete talitluste aeglus, kõrged turvanõuded
Multimodaalne – vähemalt kahe transpordiliigi kasutamine, veoks kehtib dokumendi välja
Intermodaalne – ei toimu kauba käitlemist (konteinerivedu), multimodaalne kaubavedu ühes ja samas laadimisühikus kaupade töötlemiseta veoliigi muutmise ajal, kauba lastiruum on koguaeg sama.
Erinevad kombinatsioonid - konteinerlaevad , rongid auod, treilerrongil või autorongil, roll on roll off, rongpraamid.
Intermodaalsest transpordist saavad kasu kliendid(paindlikkus kiirus ja toote kaitstus ), veofirmad (kiirus, efektiivsus), teenused(lühem summaarne veoaeg)

.ODT Laadi alla originaalfail 25 lk · .odt · 333 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 25 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-12-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti

333 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

maxu11 Õppematerjali autor

Logistika alused Tiina Kalda logistika tarne klienditeenindus tellimuse tarnija prognoosi klient teenindust nõudlus varude paindlikkus

Sarnased õppematerjalid

doc

Klienditeenindus

mida nad kaupade tarbimisest ja teenuste osutamisest saavad.= rahulolu. Klient ootab nii kvaliteetseid tooteid kui ka heal tasemel toodete turustamist ja müügijärgset teenindamist. Kuna konkureerivate toodete omadused on üsna sarnased, saab otsuste tegemisel määravaks pakutavate teenuste ulatus ja kvaliteet. Klienditeenindusel on otsene mõju turuosale, logistikakuludele, kasumlikkusele ja rentaablusele. 3 4 Klienditeenindus kui turunduse ja logistika ühendaja Turundus( marketing) on kogu ettevõtet hõlmav äriprotsess, mis seob endaga kõik teised valdkonnad. Logistika roll turunduse kõrval on korraldada materjalide ja kaupade liikumine tarneahelas kvaliteetselt ja tõhusalt kooskõlas turundus- ja müügistrateegiaga ning müügiplaanidega. Logistikasüsteemid peavad toetama turundust. Enne toote lõplikku omandamist läbitakse mitmeid ostu- müügiprotsesse, kus toimub klienditeenindamine. Tõhusat

Klienditeenindus

doc

Klienditeenindus kui logistika oluline protsess

millistest hulgimüügiettevõttes ja millistest kaupluses? Tootmisettevõtte ja hulgimüügiettevõtte vahel on oluline erinevus see, et tootmisettevõtte puhul võib teeninduses osapooli olla rohkem. Hulgimüügiettevõttes ja jaeettevõtte erinevus – jaekaubanduses on personaalne pool olulisem. Jaekabanduses klienditeenindus sõltub toodetest (kuidas paigaldatud) ja kliendi rahulolust. 5. Milliseid eesmärke ja ülesandeid täidab ettevõttes turundus ja milliseid logistika? Kuidas on need valdkonnad omavahel seotud? Turundus on filosoofia, mis lõimib kõik tegevused ja funktsioonid ettevõtetest kujunenud võrgustikus. Eesmärk on saavutada rahuldatud kliendi pealt kasumit, läbimüügi kasvu ja kliendi püsima jäämist pika perioodi jooksul. Logistika ülesanne on korraldada materjalide ja kaupade liikumine tarneahelates kooskõlas turundus-ja müügistrateegia ning müügiplaanidega kvaliteetsel ja efektiivsel viisil. 6

Klienditeenindus logistikas

docx

Logistika eksami kordamiseks

Kordamiseks: 1. Logistika olemus Logistika (inglise keeles logistics) on ressursside ajaline positsioonimine või kogu tarneahela strateegiline juhtimine. Tarneahel on jada üksteisele järgnevaid tegevusi, mille eesmärgiks on kliendi rahuldamine. See võib hõlmata hankeid, tootmist, jaotust ja jäätmekäitlust koos nendega kaasneva transpordi, ladustamise ja infotehnoloogiaga. See on üks paljudest definitsioonidest, sest logistika on mitmesse erialasse puutuv ja arenev teadusala, mille arenguperioodide kohta kehtivad erinevad määratlused. 2. Logistika arenguetapid Tootmiskeskne peroppd 50-60 aastatel, see tähendab müüja keskne turg, tootmise efektiivsusele ja jaotamisele pöörati vähem tähelepanu. Turunduskeskne periood 60-80 aastad, müüja turu muutmine ostja turuks, toodete ja teenuste valiku suurendamine. Logistikakeskuse periood, tarneahela juhtimise konseptsiooni loomine ja varude kasutamise

Logistika alused

doc

Klienditeenindus logistikafirmas

tegutsetakse. o Nii näiteks vajatakse kaulustes müüdavate toidu ja tarbekaupade puhul olulisemalt kõrgemat teenindustaset kui tehniliste kaupade ja seadmete hulgi ja projektimüügil. o Klienditeeninduse tase määrab ära, kui palju olemasolevaid kliente jääb alles kui paljudest potentsiaalsetest klientidest saavad tulevikus püsikliendid. o Nii on ettevõtte klienditeeninduse tasemel otsene mõju selle turuosadele, logistika kogutuludele, lõppkokkuvõttes ka ettevõtte kasumlikkusele ja rentaablusele. o Sel põhjusel kuulub klienditeenindus lahutamatu osana igasuguste logistiliste süsteemide planeerimise ja toimimise juurde. o Kui teenindustase peegeldab rohkem kooskõlastatud ja kokkulepitud tingimusi ja lubaduste taset, mida klient ootab ja mille täitmiseks on tarnijal potentsiaal, siis teeninduse kvaliteet iseloomustab kliendi poolt vaadatuna

Teenindus ja müük

docx

Klienditeenindus logistilistes süsteemides

Kuni tänase päevani tähendas see minu jaoks kui otseset klienditeenindust. Ehk siis müüja kui klienditeenindaja on leti taga ja müüb kaupa. Olen käinud ka Tallinna Tööstushariduskeskuses ja läbinud ainet klienditeenindus. Samas seal õpitud rõivaala müügikonsultandi amet ongi otsene klienditeenindus. Esimestest tundidest siin koolis tuli aga välja et päris nii see pole. Klienditeenindus on väga lai valdkond. Mäletan seda esimest ringi mis sai tahvlile joonistatud. Logistika ei saa olla kui pole klienditeenindust, tootmist, ladu ega transporti. Kõlas loogiliselt, aga et klienditeenindusel nii suur osakaal on, seda ei kujutanud ette. Nüüd järgnevatel ridadel saan kirjutada kui palju ma targemaks sain ja mida see mõiste klienditeenindus siis tegelikult tähendab. Klienditeeninduse mõiste Teeninduse all mõeldakse kõikide selliste toimingute koosmõju, mille abil teeb ettevõte kliendile toote või teenuse kättesaadavaks

Klienditeenindus

doc

Logistika konspekt

ETTEVÕTTE LOGISTIKA www.logistikauudised.net Arukalt korraldatud protsess. Eelis globaliseeruvas maailmas. Õige kaup, õiges kohas, õigel ajal, õiges koguses, õiges seisundis ja õiglase hinnaga. See, kes suudab efektiivsemalt korraldada toote või teenuse loomist ja lõpptarbijani jõudmist on võitja üha pingestuvamas konkurentsis. Logistikute ülesanne oli tagada

Logistika

docx

Kordamisküsimused Logistikas

eest Materjalilogistika ülesandeks on tooraine- ja pooltoodete voogude juhtimine tootmis- (töötlemis-)protsessi käigus. Tänapäeval on hanke-ja materjalilogistika omavahel integreerunud ning neid võib vaadata tervikuna e. hankelogistikana 2. Jaotuslogistika eesmärgiks on toimetada lõpptoode lõpptarbijani neid rahuldaval moel ja ajal. 3. Kogukulude kontseptsioon (total cost concept) eeldab, et kõikide logistika tegevusvaldkondade kulusid vaadeldakse tervikuna, arvesse võttes kõiki võimalikke kulusid. Eesmärk on leida lahendus, mille puhul kogukulud oleksid minimaalsed (säilitades seejures vajalik klienditeeninduse tase). Kontseptsiooni võti seisneb kõiki logistiliste kulude üheaegses arvestamises, saamaks minimaalsed kogukulud. TC(kogukulu)=Ct(transpordikulu)+Ci(teel olevate varudega seonduvad kulud) +Cd(hankija varudega seotud kulu)

Logistika

docx

LOGISTIKA BAASKURSUSE KORDAMISKÜSIMUSED 2011

LOGISTIKA BAASKURSUSE KORDAMISKÜSIMUSED 2011 1. Mis on hankelogistika ? Hankelogistika eesmärgiks on laia sortimendi tooraine ja pooltoodete omandamine ning toomis(töötlemis)paika toimetamine õiges koguses, õigel ajal ning vastuvõetava hinna eest. 2. Mis on jaotuslogistika ? Jaotuslogistika eesmärgiks on toimetada lõpptoode lõpptarbijani neid rahuldaval moel ja ajal. 3. Kirjelda kogukulude kontseptsiooni logistikas. Kogukulude kontseptsioon eeldab, et kõikide logistika tegevusvaldkondade kulusid vaadetakse tervikuna, arvesse võttes kõiki võimalikke kulusid. Eesmärk on leida lahendus, mille puhul kogukulud oleksid minimaalsed. Kontseptsiooni võti seisneb kõigi logistiliste kulude üheaegses arvestamises, saamaks minimaalseid kogukulusid. 4.Kirjelda kulude kompromissi kontseptsiooni logistikas. Tihti satuvad eri logistiliste tegevuste kulud omavahel konflikti. Ühtede kulude vähendamine toob endaga kaasamuude kulude suurenemise

Logistika

Rohkem sarnaseid