Kordamisküsimused Logistikas (2)

Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor - Logistika - Logistika

5 VÄGA HEA

Hankelogistika eesmärgiks on laia sortimendi tooraine ja pooltoodete omandamine ning tootmis-(töötlemis-)paika toimetamine õiges koguses, õigel ajal ning vastuvõetava hinna eest
Materjalilogistika ülesandeks on tooraine- ja pooltoodete voogude juhtimine tootmis-(töötlemis-)protsessi käigus. Tänapäeval on hanke -ja materjalilogistika omavahel integreerunud ning neid võib vaadata tervikuna e. hankelogistikana

Jaotuslogistika eesmärgiks on toimetada lõpptoode lõpptarbijani neid rahuldaval moel ja ajal.

Kogukulude kontseptsioon ( total cost concept ) eeldab, et kõikide logistika tegevusvaldkondade kulusid vaadeldakse tervikuna, arvesse võttes kõiki võimalikke kulusid. Eesmärk on leida lahendus, mille puhul kogukulud oleksid minimaalsed (säilitades seejures vajalik klienditeeninduse tase). Kontseptsiooni võti seisneb kõiki logistiliste kulude üheaegses arvestamises, saamaks minimaalsed kogukulud.
TC(kogukulu)=Ct(transpordikulu)+Ci(teel olevate varudega seonduvad kulud)+Cd( hankija varudega seotud kulu)
Ct=Qi(aastane vajadus)*R( veokulu ühiku kohta)
Ci=Q*P(kaubaüh rahaline väärtus)*I(säilituskulu %/a)*ta(transiidiaeg( osana aastast))
Cd=Qt(korraga veetav kogus ühikutes)/2*P*I
Tänapäeval toodetakse üha rohkem kõrgtehnoloogilisi kaupu, mille puhul on tänu nende kõrgele väärtusele transpordikulud väheolulised, üha suuremat tähtsust omavad varudega seotud kulud. Kõrge väärtusega kaubad ei tohi seista (toimub kiire moraalne vananemine) seega kasutatakse kiiremaid (kallimaid) transpordivahendeid ja võimalikult vähe keskladusid.

Kulude kompromiss (The Cost Trade Off). Tihti satuvad erilogistiliste tegevuste kulud omavahel konflikti. Ühtede kulude vähendamine toob endaga kaasa muude kulude suurendamise. Kulude kompromissi lõppefektiks peab olema kogukulude vähenemine. Põhilised kulurühmad on põhiveo, laialiveo, ladustamise, varude ja IT süsteemiga seotud kulud. Nt kui ladude arv suureneb, siis vähenevad kohaletoimetamiskulud, ülejäänud kulud kasvavad. Optimaalne ladude arv on punktis, kus kogukulud on minimaalsed.
Jaotussüsteemi funtsioneerimiseks minimaalselt vaja olevate varude suuruse sõltuvust ladude arvust kirjeldab valem: SS(ohutusvaru üh)nDC(ladude/jaotuskeskmiste arv regioonis)=SS*nDC

Logistika eeldab süsteemset lähenemist, tegevuste integreerimist ühtseks süsteemiks, et leida kompromissid, mis garanteeriksid maksimaalse logistilise koguefektiivsuse, mitte aga maksimaalse efektiivsuse madalamal tasandil. Integreeritus võimaldab siduda ettevõtte erinevate allüksuste sageli üksteisele vastukäivad eesmärgid.

EVA ehk majanduslik lisaväärtus on vahe summa vahel, mida klient on nõus maksma ja ettevõtte poolt kauba tootmiseks tehtud kulude vahel. See on majanduslikult mõõdetav: Käive- tegevuskulud -kapitalikulud=EVA. Võimaldab mõõta ettevõtte poolt lisandunud väärtust ajaperioodi jooksul.

5 ettevõtte logistilist tegevust: transport, ladustamine , hanked , materjali käsitlemine, infovahetus, klienditeenindus , pakkimine, müügijärgne tegevus

Et suurendada ettevõtte majanduslikku lisandväärtust, peab ettevõtte juhtkond teenima sama kapitaliga rohkem kasumit, kasutama vähem kapitali või finantseerima suurema rentaablusega projekte. Ettevõte peab vähendama tootmise kulusid või muutma kauba kliendile atraktiivsemaks teistest samalaadsetest kaupadest, nii et klient on nõus rohkem juurde maksma, kui ettevõttele endale kauba atraktiviseerimine maksma läheb (kauba omanduste parandamine, marketing või hanke-ja tarnesüsteem/klienditeenindus)

Laiendatud toote konseptsioon seondub otseselt väärtuse lisamisega logistika marketingis. St ei piisa marketingialaste jõupingutuste keskendamisest ainult, nähtavale, füüsilisele tootele. Enamus füüsilistest toodetest on konkurentide poolt kergesti kopeeritavad. Kliendid ei osta mitte toodet, vaid sellest tulenevat kasulikkust. Seetõttu tuleb toote turustajal leida võimalusi, mis looks tootele kliendi jaoks täiendavat väärtust lisaks füüsilisest tootest loomulikult tulenevale väärtusele.

Porteri väärtusahel on jada omavahel seotud tegevusi, mis loovad väärtust. Tarnijad --> firma--> klient. Väärtusahelat saab kasutada konkurentsieelise võimaluste leidmiseks ja mõistmiseks ning kuidas need võimalused mõjutavad väljamüügiväärtust. Väärtusahela kontseptsioon lubab vaadelda tegevusi, mis igas firmas aset leiavad ja kuidas need omavahel seotud on. Väärtusahel koosneb primaarsetest e. põhitegevustest ning sekundaarsetest, ehk toetavatest tegevustest. Iga kommertsettevõtte väärtusahelas on köik mainitud tegevused olemas, tegevusalati sõltuvalt erineva osatähtsusega. Näit. tootmises ja teeninduses omavad suurimat tähtsust operatsioonid , pankades marketing ja müük, hulgifirmas hanke- ja jaotuslogistika, restoranides teenindus.

Väärtusahela analüüsi eesmärgid on

Elimineerida väärtusahelas tegevused, mis väärtust ei lisa (näiteks materjalide, toodete ladustamine). Väärtust mittelisavad tegevused sab jagada 4 kategooriasse: viivitused, transport, ladustamine ja inspekteerimine

Kontsentreeruda väärtusahela tuumtegevustele, kus toimub suurim väärtuse lisamine tootele, ning millele rajaneb ettevõtte konkurentsieelis (ehk lihtsalt spetsialiseerumine põhitegevusele).

Tarneahela juhtimine on võtmeäriprotsesside integratsioon lõpptarbijast algtarnijateni mille väljundiks on tooted, teenused ja informatsioon, mis lisab väärtust tarbijatele ja teistele huvirühmadele. Omavahel ei konkureeri enam individuaalsed äriüksused vaid tarneahelad , kuhu viimased kuuluvad.

Erinevused tarneahela juhtimise ja klassikalise ettevõttelogistika vahel: Neli peamist erinevust tarneahela juhtimise ja klassikalise ettevõttelogistika juhtimise vahel:1. Tarneahelat vaadeldakse ühtse üksusena mitte fragmenteritud elementide jadana; 2. Tarneahela juhtimine on suures osas strateegilise planeerimise protsess põhirõhuga strateegiliste otsuste tegemisel süsteemide operatüvjuhtimise asemel;
3. Erinev suhtumine varudega tegelemisel. Traditsiooniliselt on varusid kasutatud kui ohutusventiili tarneahela eri komponentide vahel. See on viinud suurte ja kulukate tootevarudeni tarneahela liikmete tasandil. Tarneahela juhtimisel püütakse varude omamist kasutada viimase abinõuna tagamaks integreeritud tootevoogude tasakaalustatud liikumist läbi tarneahela.; 4. Tarneahela juhtimise edukuse määrab eelkõige integreeritud infosüsteemide kasutamine.
14. Tegevuspõhine kuluarvestus keskendub tegevustele, mida ettevõte teeb toote valmistamiseks. Kulu kandjaks on tegevus.
Traditsiooniline kuluarvestus keskendub otsekuludele (materjalid, seadmed , tööjõud) ja jagab kaudsed kulud kõigi toodete vahel.
15. Tarnevõime – Kaubandus- või tööstusettevõtte võime rahuldada nõudlust mingi kindla toote järele teatud perioodi jooksul. Tarnevõimet mõõdetakse ettevõtte poolt tarnitud ja kliendi poolt tellitud artikliridade või tellimuste arvu suhtena.
Tarne täpsus – Tarne täpsuse all mõõdetakse lubatud tarneajast kinni pidamist ja soovitud tarnehetke usaldusväärsust. Tarne täpsust võidakse mõõta tõenäosusega, millega kliendile teatud tarneaeg ei muutu. Mõõtmisel tuleks arvestada ka lubatud tarneajast kõrvalekallete esinemissagedust.
Tarnekindlus – Tarnekindluse all mõõdetakse tõenäosust, et klient saab õige koguse õiget toodet laitmatus seisukorras. Kaupade füüsilist seisukorda mõjutavad materjalide käsitsemise ja vedude ajal tekkivad vigastused. Üks võimalus tarnete kvaliteedi jälgimiseks on mõõta reklamatsioonide arvu ja neid liigitada.
Tarneaeg – Tarneaeg on ajavahemik, mis kulub tellimuse vastuvõtmisest hetkest kuni hetkeni, mil kaup antakse üle kliendi valdusesse. Üleandmine võib toimuda tarnija laos, kliendi laos või mõnes muus kokkulepitud kohas.
Tarnepoliitika – Tarnepoliitika peab sisaldama tarnetingimusi ja alternatiivseid tarnimisviise. Tarnetingimus määratletakse müüja ja kliendi poolt ühiselt. Erilisteks tarneviisideks on näiteks tarned kindlate ajavahemike järel ehk kindel tarnerütm, rutiinsed tarned, eeltarned, järeltarned, kiirtarned ja spetsiaalsed tarned.
16. Klienditeeninduse all mõeldakse kõikide selliste toimingute koosmõju, mille abil teeb ettevõte kliendile toote või teenuse kättesaadavaks. See on kompleksne protsess, mida on võimalik jaotada üksikuteks tegevusteks, aga ka eraldi faktioriteks, mille taset on võimalik jälgida. Jälgimiseks ja teeninduse taseme hindamiseks on vaja teenindusfaktorid määratleda kvantitatiivsete eesmärkide kaudu, mõõtes teostatud teenindust. Klienditeeninduse tase seostub üksikute mõõdetavate teenindusfaktorite tasemega ja sellist seotust tuleks kasutada tervikliku klienditeeninduse planeerimisel.
17. Klienditeenindust määratakse sageli ka 7Õ reegliga (7R rule ): õige toode, õiges koguses, õiges seisukorras, õige kohas, õigel ajal, õigele kliendile, õige hinnaga. Iga Õ rikkumine katkestab tootevoo ja viib kehvale klienditeenidusele.
18. Üha enam kasutatakse klienditeeninduse kvaliteedi mõõtmisel mõõdikuid, mis kombineerivad omavahel mitme teeninduselemendi kvaliteeditaset, olles seetõttu objektiivsemad. Sellist möödikut nimetatakse perfektseks tellimuseks.
Perfektne tellimus ( perfect order ) on kombinatsioon järgmistest mõõdikutest:
1) Koguseliselt täielikult täidetud ja üle antud tellimuste %
2) Õigeaegselt tarnitud tellimuste %
3) Korrektsete dokumentatsiooniga tarnitud saadetiste %
4) Kokkulepitud tingimustel, vigastamata tarnitud tellimuste % (kahjustamata, kaotsi minemata, klient ei ole vastuvõtust keeldunud)
Perfektsest tellimusest võib eksisteerida erinevaid variatsioone, mis arvestavad lisaks selliseid elemente nagu arvete korrektsust jms. Perfektsete tellimuste täitmist mõõdetakse järgmiselt:
Perfektsete tellimuste täitmine = perfektsete tellimuste arv/ vastuvõetud tellimuste koguarv*100
19. OTIF (on time in full ) on perfektse tellimuse lihtsustatud variant, mis kombineerib sama põhimõtte alusel õigeaegselt kohale toimetatud tellimuste (on time) ning täielikult täidetud ja üle antud tellimuste (in full) tasemed .
20. ABC analüüsi eesmärgiks on jaotada uuritav valdkond (logistikas näiteks tooteartiklid, kliendid, tarnijad) rühmadeks, millest igale kohandatakse vastavalt nende tähtsusele erinevaid lähenemisviise. ABC rühmitamisel on A rühm kõige tähtsam, ning sinna kuuluvad tooted, kliendid või tarnijad mõjutavad firma tulemusi kõige rohkem. Samas on A rühma kuulujate arv suhteliselt väike. Tegevusi püütakse seega võimalikult hästi teostada just selles rühmas. Samas ei tohi unustada ka B ja C rühmi, mis on aidanud saavutada laia tootenomenklatuuri või kliendibaasi. Sageli ei piisa kolmest rühmaks jaotamisest ning kasutatakse ABCD või ABCDE analüüsi.
21. Suutlikkus omada kaupu siis, kui klient neid vajab. Sugugi ebaharilikud pole olukorrad, kus organisatsioon kulutab raha, aega ja tööd klientide nõudluse genereerimisele, siis aga selgub , et kasvanud nõudluse rahuldamiseks kaupa ei jätku.
22. Seostub kliendi tellimuse kohaletoimetamiseks nõutud ajaga . Tegevussuutlikkust iseloomustavad teostamise tellimistsükli kiirus, tellimistsükli ajast kinnipidamine ja paindlikkus .
1) Tarneaeg on aeg kliendi tellimisvajaduse tekkimisest kuni tellitu kohaletoimetamiseni ja kliendi kasutusse jõudmiseni.
2) Tarne täpsus. Mõõdetakse tegeliku ja planeeritud tarneaja kokkulangemisena. Kuigi kiirus on tähtis, hindab enamus logistikajuhte rohkem kokku lepitud tellimstsükli aja kinnipidamisest, kuna see võimaldab klientidel paremini planeerida ja teostada oma tegevusi. Näiteks kui tarnajad kõiguvad, peab klientfirma omama ohutuslaovarusid, kaitsmaks end võimaliku tarnete hilinemise vastu.
3) Paindlikkus on organisatsiooni võimekus kohaneda erinevate olukordadr ja klientide ootamatute soovidega, muutes eelnevalt kokku lepitud tarneaega või osutatavaid logistilisi teenuseid. Paindlikkus on see, mida kliendid igalt teenusepakkujalt ootavad .
23. Logistilised kulud 1970-ndatel
1. Veo-/ transpordikulud: sissetuleva ja väljamineva transpordi kulud.
2. Ladustamiskulud: lao rendi, sisseseade ja tööjõuga seotud kulud. Mitteotseseid kulusid (nagu varude säilituskulud) arvesse ei võetud.
Logistilised kulud 1990-ndatel
1. Veo-/ transpordikulud: sissetuleva ja väljamineva transpordi kulud.
2. Kauba säilituskulud.
3. Ladustamine.
4. Pakkimine.
5. Tellimuste täitmise korraldus.
6. Administreerimine / haldus.
7. Tarneahelaga seotud juhtimise infosüsteemide kulud.
8. Tarneahelaga seotud finantsarvestuse ja planeerimise kulud.
24. Varude säilituskulu on varude omamise kulu. Siia kuuluvad kõik kulud, mis sõltuvad varude suurusest .
a) Kapitalikulu. Laovarudesse investeeritud kapitali alternatiivkulu, kaasa arvatud tellitud, kuid kohale jõudmata kaubavarude alternatiivkulu. Varude laoväärtuse leidmiseks lisatakse ostuhindadele ka vedude maksumus, tollivormistuse kulud ja riigimaksud ( import , aktsiis jms). Tootmisettevõtetes arvutatakse varude väärtus tootmisomahinna alusel.
b) Varude teeninduskulu. Varudega seonduv kindlustus, maksud .
c) Hoiukulud. Hoiustamistasu avalikes ladudes . Kulud, mis seonduvad otseselt kauba säilitamisega ja on otseses sõltuvuses säilitatavatest kaubakogustest. Laokulud on seotud lao ülevalpidamisega ja läbi lao liikuvate kaubakogustega.
25. Tootega seotud tegurid:
1) Tihedus – Toote massi ja ruumala suhe. Madala massi-ruumala suhtega kaupade transport maksab kilogrammi kohta rohkem kui kõrge massi-ruumalaga kaupade puhul.
2) Eriomadused – Ohtlikud, ajapiiranguga tooted. Ohtlike toodete puhul (sööbivad, tuleohtlikud või plahvatusohtlikud kemikaalid ) peab transportimine vastama teatud erinõudmistele, mis piirab transpordialternatiivide valikut. Ajapiiranguga toodete puhul tuleb kasutada vaid kiireid ja kulukaid transpordialternatiive, et tagada kohaletoimetamine ettenähtud aja jooksul.
3) Lastitavus – Tase, mil määral kaup täidab transpordiruumi.
Näited: Teravili, maak ja naftaproduktid on suurepärase lastitavusega, kuna nad täidavad veoruumi täielikult. Halva lastitavusega on masinad, autod, elusloomad ja inimesed.
4) Asendatavus – Kui toodet saab hõlpsasti asendada alternatiivse tootega teiselt tarnijalt, võib olla mõttekas kasutada kiiret, kuid kulukat transpordiliiki, et tagada kliendi tellimus.
5) Kahjustatavus – Kergesti kahjustuvate ja vargusohtlike kaupade transport on reeglina kulukam, kuna selliste veoste puhul on vedajal kõrgem vastutusrisk, mille veo tellija kinni maksab.
26. Turuga seotud tegurid:
1) Transpordiliigisisese ja transpordiliikide vahelise konkurentsi tase. Suure konkurentsi tingimustes osutatavad transporditeenused kalduvad olema (suhteliselt) odavad, kui piiratud konkurentsi puhul.
2) Turgude asukoht, st kui kaugele tuleb kaupa vedada.
3) Mastaabiefekt – mida suuremaid koguseid veetakse ja mida suurema mahutavusega on veovahend, seda madalam transpordikulu veoühiku kohta.
4) Energia hinnad – 60% maailma naftatoodangust läheb transpordi vajaduseks.
5) Vedude tasakaalustatus (kas vedajal on võimalik saada tagasikoormat)

Transportsüsteem on ühte või mitmesse transpordiliiki kuuluvate objektide kompleks , mis on ette nähtud vedede sooritamiseks ning mille komponendid on omavahel seotud ja vastastikuses sõltuvuses.

Transpordipoliitika on abinõude kompleks, mille abil valitsus mõjutab transporditeenuste kasutamist, püüdes saavutada transpordisüsteemi optimaalset arenemist , reisija- ja kaubaveotingimuste parandamist

Autovedude alaliigid

Korje - ja laialiveod – kaubapartiid tavaliselt väikesed, tegemist veoahelate alguse või lõpuga

Multimodaalne transport – raudtee -auto, laev-raudtee-auto, lennuk-auto

Eriveod – ülisuurte ja raskete jaotamatute ühikute vedu

Rahvusvahelised veod

Merevedude alaliigid

Liiniveod – Kindlad liinid kindlate tariifide alusel.

Tramp e. Tšarterveod – ei ole seotud kindlate sõiduplaanidega ega tariifidega.

NVOCC – Vedajad, kellel endal laevu pole. Laevafirmade allhankijad , kes pakuvad kindla sõiduplaaniga liiniteenust.

Kabotaazh – ühe riigi eri sadamate vaheline transport.

Ekspedeerija on füüsiline või juriidiline isik, kes võab end nimel ja kliendi arvel endale vastutuse kaupade ühest kohat teise toimetamise eest koos kõikide ettevalmistavate, terminaali- ja muude transpordioperatsioonidega ning nendesse puutuvate, kaupade edasitoimetamise käigus vajalikuks ostutvate teenustega.

Ekspediteerimis teenused

Ladustamine

Kauba kontrollimine ostja soovil

Kauba pelae- ja mahalaadimine

Veokindlustuse vormistamine kliendile

Konsultatsiooni teenused

Kullerteenused. Kauba kiire kättetoimetamine kliendile

Ladude kasutamine

Transpordi kulu kokkuhoid , Väiksemad kaubakogused koondatakse suureks kaubasaadetisteks, mille transpordi omahind veose kaaluühiku kohta on märksa odavam.

Tootmiskulude kokkuhoid- Valmis toodangu puhul töötavad laod puhvrina, lubades tootjal säilitada ühtlast tootemahtu

Hulgi ostu hinna soodustuste ärakasutamine – hangete puhul lubavad laod ostakorraga suuremaid tooraine, materjalide ja pooltoodete koguseid, kus hulgiostu pealt on võimalik märkimisväärseidhinnaalandusi saada.

Sesoonse nõudluse puhul varude loomine müügiperioodiks

Tootmis komponentide varuhoidmine ettenägematute tarne häirete puhuks.

Lao liigid

Üld otstarbeline kaubandus ladu,

külmladu,

tolliladu,

omandiladu,

spetsiaalladu.

Lao tegevused

Kauba vastuvõtt, autode tühjaks laadimine

kauba kontroll,

kauba paigutamine hoiukohtadele

kauba ladustamine

kauba siirdamine ,

kauba komplekteerimine

Komplekteerimistehnoloogiad

Üks komplekteeriaja komplekteerib 1 tellimuse korraga

Üks kolplekteerija komplekteerib korraga mitme tellimuse kaubad.

Tsoonikomplekteerimine - tellimus on jagatud mitme komplekteeria vahel, igalühel on oma tsoon

Dünaamiline komplekteerimine – kaubad tuuakse komplekteerijate juurde.

Varude tüüpid tekkepõhjuse järgi

Kasvuvaru e. Ringlusvaru – varud millest rahuldatakse tavapärane nõudlus varude varude täiendamise vahel

Transiitvaru – tootet või materjalid mis asuvad transpordivahendil ühetst kohast teise

Reservvaru – varud, mida omatakse üle normaalse vajaduse kaitsmaks endettenägematunõudluse kõikumise või tarnete ebakindluse vastu

Spekulatiivne varu – varu vorm, varude akumuleerimine enne hooaja algust.

Hooajaline varu – varu vorm, varude akumuleerimine enne hooaja algust.

Igat erinevat tootekoodi omavat omavat toodet/tootekogust nimetatakse laoartikliks. Seega LAOARTIKEL on unuikaalne toode mis erineb teistest toodetest mingil moel.
39.Keskmine laoseis on ajaperioodil laos oleva varu keskmine kogus või väärtus.Leidakse: maksimumtase-miinimumtase jagada 2 ehk 1kahentiku täiendustellimuse suurusest. Kuna laos on ka reservid siis: 1kahentiku täiendustellimuse kogus+reservaru.
40.Kirjeldab tasuvusaste varudesse seotud kapitali tootlust. 8 peatükk lk 13!!! Seal on kirjas kuidas neid leida tasuvusastet.
41. Ringlemissagedus näitab, mitu korda ettevõtte omaduses olev kaubavaru aasta või muu ajaperioodi jooksul vaheldub. Mõõtetakse füüsiliselt ja rahaliselt.Füüsiliselt:leidmiseks jagatakse kõikide laost müüdud toodete, mingi kitsama tooterühma või teatud toote müük aasta jooksul nende toodete, tooterühma või toote keskmise laoseisuga.
Rahalise: leidmiseks jagatakse toodete aasta müük ostu- või omahindateks(KM on 0) varude keskmine väärtusega ostu- või omahindades.
42.Varude ringlemissageduse pöördarv on varu piisavus. Varu piisavus näitab, mitme päeva müügiks või kasutamiseks piisab olemasolevast toote laovarust. Varu piisavus võrdub 365 jagada varu ringlemissagedusega või olemasolev laovaru jagada prognoositava päeva nõudlusega.
43. Kvaliteedi kriteeriumid 5tk

Piiriületuse kiirus ja probleemitus
Äriline ja paintlik lähenemine läbirääkimistel hinna ja teenuse osas.
Valmisolek vastutada ja pakkuda kompensatsiooni probleemide puhul.
Info andmine veose staatuse kohta ja veosejälgimissüsteemide kasutamine.
Sagedus, min saadetise suurus, uksest ukseni veoaeg , turvalisus ja tarnekindlus.

44.Kondeiner millel on jalad all 4 jalga. Vahetatava kondeineriga saab kiirema transpordi. Samuti ei pea kaupa ümber laadima . (swap- body ) head kondeineri mõõtmed.
45.Ristlaadimine on tegevus kus kaubad võetakse lattu vastu ja lähetatakse edasi ilma neid vahepeal ladustamata või minimaalse ladustamisega. Tavaliselt vähem kui 24h jooksul. Ladustamis viise on 3: Üks-, kaks- ja mitu käsitlemist. ( cross -docking)
46.2Dkoode saab loetakse üheaegselt nii horisontaal kui vertikaalsuunas. Koodile saab mahutada rohkem andmeid ja väikese vigastuse korras on kood veel loetav. Jagunevad kaheks osaks: mitmerealisteks ja maatrikskoodideks.
47.Auto ID on objektide automaatne tuvastamine , nende kohta andmete kogumise ja nende arvutisüsteemi sisestamine . Võimalik on saadetie liikumise jälgimist reaalajas. Vähendab andmesisestuse aega, vigade arvu, hõlbustab kaupu puudutava informatsiooni sisestamist, muutmist ja edastamist.
48.Varude haldamine tegeleb tasemel varude kontrolli ja varude juhtimise resultaatiga.
49.Tellimispunkti süsteemis ei pea kasutama tööjõudu kes varusi kontrolliks. Täiendtellimusi tehakse muutumatu suurusega kogusele. Tellimusi esitatakse vastavalt nõudlusele.
Tellimispunktiga tellimisperioodi süsteem: varude laosaldot inspekteeritakse regulaarsete ajavahemike tagant. Täiendustellimusi tehakse laoartiklile, mille saldo on jõudnud tellimuspunkti või sellest allapoole.
50. Kui tellimiskulud suurenevad, siis säilituskulud vähenevad. Teatud tasemel on tellimis- ja säilituskulu summa minimaalne. Optimaalne tellimiskogus EOQ on tellimispartii suurus, mis tasakaalustab säilitus ja tellimiskulud.

.DOCX Laadi alla originaalfail 10 lk · .docx · 204 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-02-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti

204 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

urquattro Õppematerjali autor

+ vastused

logistika hankelogistika jaotuslogistika

Sarnased õppematerjalid

docx

Logistika eksami kordamisküsimused Mainor

Logistika kordamisküsimused 1. Mis on hankelogistika? Hankelogistika (sourcing/purchasing) eesmärgiks on laia sortimendi tooraine ja pooltoodete omandamine ning tootmis(töötlemis)paika toimetamine õiges koguses, õigel ajal ning vastuvõetava hinna eest. 2. Mis on jaotuslogistika? Jaotuslogistika (physical distriution) eesmärgiks on toimetada lõpptoode tarbijani neid rahuldaval moel ja ajal. 3. Kirjelda kogukulude kontseptsiooni (total cost consept) logistikas. Kogukulude kontseptsioon eeldab, et kõikide logistika tegevusvaldkondade kulusid vaadeldakse tervikuna, arvesse võttes kõiki võimalikke kulusid. Eesmärk on leida lahendus, mille puhul kogukulud oleksid minimaalsed (säilitades seejuures vajaliku klienditeeninduse taseme). Kontseptsiooni võti seisneb kõiki logistiliste kulude üheaegses arvestamises, saamaks minimaalseid kogukulusid. 4. Kirjelda kulude kompromissi kontseptsiooni (the cost trade off) logistikas.

Logistika

docx

LOGISTIKA BAASKURSUSE KORDAMISKÜSIMUSED 2011

LOGISTIKA BAASKURSUSE KORDAMISKÜSIMUSED 2011 1. Mis on hankelogistika ? Hankelogistika eesmärgiks on laia sortimendi tooraine ja pooltoodete omandamine ning toomis(töötlemis)paika toimetamine õiges koguses, õigel ajal ning vastuvõetava hinna eest. 2. Mis on jaotuslogistika ? Jaotuslogistika eesmärgiks on toimetada lõpptoode lõpptarbijani neid rahuldaval moel ja ajal. 3. Kirjelda kogukulude kontseptsiooni logistikas. Kogukulude kontseptsioon eeldab, et kõikide logistika tegevusvaldkondade kulusid vaadetakse tervikuna, arvesse võttes kõiki võimalikke kulusid. Eesmärk on leida lahendus, mille puhul kogukulud oleksid minimaalsed. Kontseptsiooni võti seisneb kõigi logistiliste kulude üheaegses arvestamises, saamaks minimaalseid kogukulusid. 4.Kirjelda kulude kompromissi kontseptsiooni logistikas. Tihti satuvad eri logistiliste tegevuste kulud omavahel konflikti. Ühtede kulude vähendamine toob endaga kaasamuude kulude suurenemise

Logistika

doc

Baaslogistika eksam 2018

← • Materjalide kohaletoimetamine ettevõttesse; ← • Hangete monitooring (kontroll) ← 2. Mis on jaotuslogistika? Eesmärgiks on toimetada lõpptoode lõpptarbijani neid rahuldaval moel ja ajal. 3. Mis on tarnelahel? Tarnelahel on jada üksteisele järgnevaid tegevusi, mille eesmärgiks on kliendi rahuldamine. Tarneahel ulatub algtarnijast lõpptarbijani. 4. Kirjelda kogukulude kontseptsiooni logistikas? Kogukulude kontseptsioon (Total Cost Concept) eeldab, et kõikide logistika tegevusvaldkondade kulusid vaadeldakse tervikuna, võttes seejuures arvesse kõikvõimalikke kulusid. Eesmärk on leida lahendus, mille puhul kogukulud oleksid minimaalsed, säilitades seejuures vajaliku klienditeeninduse taseme. Kontseptsiooni võti seisneb kõiki logistiliste kulude üheaegses arvestamises, saamaks minimaalseid kogukulusid. 5. Kirjelda kulude kompromissi logistikas?

Baaslogistika

docx

Ärilogistika eksami kordamisküsimused

· · Materjalide kohaletoimetamine ettevõttesse; · · Hangete monitooring (kontroll) · 2. Mis on jaotuslogistika? Eesmärgiks on toimetada lõpptoode lõpptarbijani neid rahuldaval moel ja ajal. 3. Mis on tarnelahel? Tarnelahel on jada üksteisele järgnevaid tegevusi, mille eesmärgiks on kliendi rahuldamine. Tarneahel ulatub algtarnijast lõpptarbijani. 4. Kirjelda kogukulude kontseptsiooni logistikas? Kogukulude kontseptsioon (Total Cost Concept) eeldab, et kõikide logistika tegevusvaldkondade kulusid vaadeldakse tervikuna, võttes seejuures arvesse kõikvõimalikke kulusid. Eesmärk on leida lahendus, mille puhul kogukulud oleksid minimaalsed, säilitades seejuures vajaliku klienditeeninduse taseme. Kontseptsiooni võti seisneb kõiki logistiliste kulude üheaegses arvestamises, saamaks minimaalseid kogukulusid. 5. Kirjelda kulude kompromissi logistikas

Ärilogistika

pdf

Väärtusahela juhtimise eksami kordamisküsimused

VÄÄRTUSAHELA JUHTIMISE KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mida tähendab kogukulude kontseptsioon logistikas/tarneahela juhtimises? Kogukulude kontseptsioon (Total Cost Concept) eeldab, et kõikide logistika tegevusvaldkondade kulusid vaadeldakse tervikuna, võttes seejuures arvesse kõikvõimalikke kulusid. Eesmärk on leida lahendus, mille puhul kogukulud oleksid minimaalsed, säilitades seejuures vajaliku klienditeeninduse taseme. 2. Mida tähendab kulude kompromissi kontseptsioon logistikas/tarneahela juhtimises? Kulude kompromiss (The Cost Trade Off). Tihti satuvad erinevate logistikategevuste kulud omavahel vastuollu. Ühtede kulude vähendamine põhjustab teiste kulude suurenemist

Väärtusahela juhtimine

docx

ÄRILOGISTIKA KORDAMISKÜSIMUSED

TTÜEesti Mereakadeemia ÄRILOGISTIKA KORDAMISKÜSIMUSED Õppematerjal: raamat Logistika ja tarneahela juhtimine, ptk 1, 2, 3, 4, 5, 8, 9, 10. 1. Mis on hankelogistika? Tarneahela üks astemetest (sourcing/procurement), mille eesmärgiks on leida sortimendi tooraine ja pooltoodete omandamine ning tootmis/töötlemispaika toimetamine õiges koguses, õigel ajal ning vastuvõetava hinna eest. 2. Mis on jaotuslogistika? Tarneahela üks astemetest (physical distribution), mille eesmärgiks on toimetada

Logistika ja tarneahelad

doc

Logistika konspekt

LOGISTIKA BAASKURSUS, MAINORI KÕRGKOOL, Sügis 2009. NR. 1 1. SISSEJUHATUS 1.1. Logistika määratlus Logistika on protsess, mis toimub organisatsiooni tarnijatest klientideni. See mõjutab vastastikku peaaegu iga üksuse tegevust organisatsioonis ja paljusid teisi organisatsioone väljaspool oma organisatsiooni, kaasa arvatud kliendid. Efektiivne logistika pöörleb ümber viie võtmeala toodete liikumine, informatsiooni Hikumine, aeg / teenindus, kulud ja integratsioon (süsteemsus). Igal neist on määrav mõju logistika edukusele, lisandväärtuse loomisele ja organisatsiooni konkurentsivõime parandamisele. Logistika on tooraine, pooltoodete ja lõpptoodete lähtepunktist tarbimispunkti liikumise, ladustamise ning sellega seotud informatsiooni planeerimine, teostamine ja kontrollimine, eesmärgiga rahuldada kliendi nõudmisi (U. S

Logistika

docx

Turunduslogistika kordamiseks

Logistika olemus, areng ja tähtsus. Logistika määratlus · Logistikas on viis olulist põhiala: toodete liikumine, info liikumine, aeg/teenindus, kulud ja integratsioon (süsteemsus) · Logistika üritab lahendada järgnevadi probleeme: liigsed varud (allahindlused), kauba puudujääk, mitteõigeaegne tellimuste täitmine, klienditeeninduse probleemid ja probleemid tarnijatega. · Kuidas on logsitika seotud turunduseg? · Praktikas teevad turundajad tihedat koostööd logistikutega klientide nõudmiste rahuldamiseks ja kaupade kättetoimetamiseks, seetõttu on oluline üksteist mõista ja rääkida ,,eriala keeles"

Baaslogistika

Rohkem sarnaseid