Mikromajandus Majandusteadus on sotsiaalteadus, mis uurib seda, kuidas inimesed, tegutsedes üksi või rühmiti, otsustavad, kuidas kasutada nappe ressursse oma vajaduste rahuldamiseks Kapitali alla käivad hooned, tööriistad, masinad, mida inimesed toodete ja teenuste tootmiseks loovad ja kasutavad. Tootmisteguriteks loetakse loodusvarasid, tööjõudu ja kapitali Ettevõtlikus koondab loova ja uuendusliku mõtlemise ning majandusoskused, mida on vaja ettevõtte alustamiseks ja juhtimiseks. Oskuste ja võimete kogum, kus tähtis koht on analüüsivõimel, paindlikusel, enesetunnetusel, sihikindlusel, organiseerimis- ja eesmärkide püstitamise oskusel Nappus tähendab, et vajadused ja nende rahuldamiseks kättesaadavad ressursid ei ole omavahel kooskõlas. Alternatiivkulu on kõige suurema väärtusega alternatiiv, millest valikut tehes loobuti Loobmuiskulu saamata jäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamatta jäänud võ...
Normimine D Turgu tasakaalustav hind H Pakkumine E Nõudlus i Defitsiit A Ülejääk F Konkurents J Tootmisstiimulid G Nõudluse muutus C Informatsioon B Teine ülesanne 1.Tootme kõrgem hind D 2.Turgu tasakaalustav hind on tähtis kuna B 3.Mis kirjeldab kõige paremini jõude, mis panevad hindu üles-alla kõikudes liikuma tasakaaluhinna poole D 4 - selles vastustes pole kindel 4.Moosipallide tasakaaluhind on D 5.Kui moosipallide hind on 1 kroon, siis A 6.Kui moosipallide hind on 4 krooni, siis on A 7.Milline järgnevatest väidetest iseloomustab kõige paremini tasakaaluhindade normivat funktsiooni A 8.1990.aastate alguses tõi ............... B 9.Kui toote nõudlus kasvab pakkumisest kiiremini, mis juhtub tõenäoliselt toote turuhinnaga B 10.Mida teevad tasakaaluhinnad järgnevatest toimingutest vabas ettevõtluses - A
1802 Eestimaa ,,Iggaüks...'' · Andis kindlustunde, talupoegadel · Talusid sai pärandada, kui kõik maksud (koormised) olid makstud. polnud hirmu tuleviku ees. 1804 Liivimaa · Talude pärandamine. · Positiivne mõju, sest koormistest · Teokoormiste normimine (maad hinnati, mõõdeti ja arvutati välja, kui ülejäänud saak jäi neile endile. palju selline talu üldse toota võib). · Töötahe suurenes sellega ja hakati · Talude koormisi ei tohtinud mõisnik aasta keskel tõsta. ennast oma taluperemehena tundma. · Keelati talupoegade müümine, vahetamine ja pantimine.
· GLM general linear model Matemaatiliselt sama mis mitmene regressioonanalüüs (mitmete kvalitatiivsete ja mitmete kvantitatiivsete muutujatega) · ICA independent components analysis Koosneb ruumiliselt kattuvatest komponenditest, kus iga komponent sõltumatu ruumilise mustriga ja erineva aja käiguga · Etapid: eeltöötlus (preprocessing) Ruumiline ja ajaline eeltöötlus Ruumiline normimine Statistiline andmeanalüüs Funktsionaalsete ja anatoomiliste andmete integreerimine mudeli määratlemine ja sobitamine (model specification & fitting) statistiline järeldamine ja tulemuste analüüs (inference & results interrogation) GLM · y = a set of outcome variables · x = a set of pre-program variables or covariates
1. PRGOGNOSTIKA MEETODID a) Faktijärgsed meetodid x Statistilised meetodid o Prognoositav näitaja aegrea alusel: ekstrapolatsioon; paindlikud funktsioonid; autoregressiivsed mudelid; eksponenttasandamine; splain meetod; harmooniliste kaalude võte; Box-Jenkinsi mudelid. o Mitmeteguriline prognoos: regressioonmudel; faktoranalüüsi mudelid; Markovi ahelmudel. x Analoogiameetodid: ajaloolise analoogia meetod, matemaatilise analoogia meetod x Ennetava informatsiooni meetodid: patentmeetod, publikatsioonide meetod b) Eksperthinnangute meetodid: individuaalsed ja kollektiivsed c) Kompleksmeetodid: eesmärkide süsteem (puu) meetod, stsenaariumide, süsteemanalüüs, siht (kompleks) programm-meetod. 2. DETERMINEERITUD LIHTANALÜÜSI MEETODID Otsevõrdlused Teatud näitaja või tema tegurite, samuti ka nende dünaamika kasvuprotsentide võrdlemine, mida väljendab vastavate näitajate erinevuse koefitsient: K=yi/yj, kus yi on vastava näita...
PÜSTITAMISE TEOORIA Selgus Ülesande Väljakutse keerukus Eesmärgi püstituse põhimõtte d Tagasiside Panustamine DREXLERI/SIBBETI MEESKONNA SOORITUSE MUDEL TUCKMANI RÜHMA ARENGUETAPPIDE MUDEL 1. staadium. Moodustamine 2. staadium. Tormlemine 3. staadium. Normimine 4. staadium. Sooritamine 5. staadium. Laialiminek WHEELANI RÜHMA ARENGU INTEGREERITUD MUDEL Lapsepõlv-sõltuvad liidri korraldustest ja toetusest, kardetakse kõrvale jääda Noorukiiga-liidri roll kahtluse all, tekivad väiksemad rühmitused sarnaste väärtustega Täiskasvanuiga-liidrid ja rollid paika pandud, koostöö algus Küpsus-meeskond mõistab selgemalt rolle ja eesmärke,töö tulemused paranevad
· Nõudluse tundlikkust hinnamuutuse suhtes. Mis on täiend ehk sisendkaubad? · Kaubad, mida sageli kasutatakse koos. Mis on pakkumine? · Kaupade või teenuste kogus, mida tootjad soovivad ja suudavad müügiks anda erinevate hindadega teatud ajahetkel. Mis on defitsiit? · Olukord, kus kaupade nõudlus ületab pakkumise. Mis on ülejääk? · Olukord, kus tarbijad ei soovi osta kogu toodangut, mida müüjad antud hinnaga pakuvad. Mis on normimine? · Kaupade jaotamine hinnasüsteemi kaudu. Tarbimine vastavalt sissetulekule Tööjõuturu graafik CDplaatide nõudlus Monopoli graafik Täieliku konkurentsi graafik Nõudluse graafik Nõudluse hinnaelastsuse graafik Pakkumise seaduse graafik Tasakaalumishinna graafik Tasakaalumishinna graafik 2 Nõudluse kõvera graafik Esmatarbekaupade nõudlus
täidetavale tööle ja selle tulemusele esitatavaid kvaliteedinõudeid; materjale, konstruktsioone, detaile; tehnilisi tingimusi kasutatavatele tööriistadele; ehitusmasinate passe ja ekspluatatsiooni tingimusi; ohutustehnika nõudeid ja eeskirju; olemasolevaid analoogseid tööprotsesside kaarte; uurida tööprotsessi korraldamist ja toimumist tegelikkuses; 6.4.Mis on ettevalmistus-ja abitöö? Ettevalmistus-lõpetustööde ajakulu normimine puhul: seda ajakulu on vaja iga vahetuse või tööülesande algul joonistega tutvumine, tööfrondi vastuvõtmine ja üleandmine, abivahendite hankimine või valmistamine; neid tegevusi on põhimõtteliselt võimalik normida, kuid üldjuhul pole see otstarbekas; eelistatakse normatiivset meetodit teoreetiliselt võib eeldada, et see ajakulu sõltub põhiprotsessi kestusest ja põhiprotsessi iseloomust; minimaalne kestus 2% ajanormist. 6.5.Mis on töölise puhkeaeg?
45. Kuidas saab turukonkurents ülejääki ja puudujääki kõrvaldada? Kui turul on mingitest toodetest puudujääk siis tuleb uus ettevõte, konkurent kes hakkab vajaminevaid tooteid tootma ning puudujääk kõrvaldatakse. Kui turul tekib aga toodete ülejääk, siis nõrgemad ettevõtted, konkurendid lähevad pankroti ja tugevamad jäävad püsima. 46. Mis on tasakaaluhind? Tasakaaluhind on hind, mille korral nõutav ja pakutav kogus turul on võrdsed 47. Mis on normimine? Too näide. Normimine on kaupade jaotamine hinnasüsteemi järgi. 5 Näiteks: laps läheb isaga poodi ning nad soovivad osta murutraktorit. Eelnevalt on nad kokku leppinud, et nad ei kuluta üle 4000 euro 48. Mis on regressiivne maksumäär? Too näide mõne maksu kohta, mis võiks niimoodi toimida. Regressiivseteks maksudeks loetakse makse, mis on kõigile võrdsed, kuid
Defitsiit - suurus, mille võrra nõutav kogus antud hinna korral ületab pakutava koguse (liignõudmine) Miinimum- ja maksimumhind Ülejääk surub hinna alla, puudujääk aga hinna üles! · Miinimumhind riiklikult kehtestatud hind (kõrgem tasakaaluhinnast), millest madalamale hind langeda ei tohi (põllumajandus) · Maksimumhind riiklik hind (allpool tasakaaluhinda), millest kõrgema hinnaga müüa ei tohi (üüri piirmäär) Hindade ülesanded: 1. Normimine jaotada vähest kaupa inimeste vahel, kes soovivad osta rohkem (oksjon; hinnamehhanismid) 2. Motiveerimine on stiimuliks kaupade /teenuste tootmiseks (OPEC ja USA naftaturg 1970-1980) 3. Informeerimine ergutavad tarbijat tarbima või kokku hoidma, tootjat defitsiitseid ressursse effektiivselt kasutama Tarbijad turul Väärtpaberid jaotatakse kolme gruppi - omandiõigust tõendavad väärtpaberid e. aktsiad; võlakohustust tõendavad väärtpaberid e. võlakirjad;
MRP kasutamisega püüeldakse sinnapoole, et kõik vajalik oleks kohal õigeaegselt ja õiges koguses. Seejuures on eelduseks, et tootmisplaanid on kooskõlas nõudlusega, ei valmistata midagi liigset ja samas ei jäeta osa tellimustest täitmata. 35. Töö- ja palgakorralduse planeerimine tootmises (töönormimine, tööajafond, tööaja kujundamise võimalused, planeerimise mõju töökorraldusele ja ettevõtte edukusele) 36. Töö normimine e. normeerimine vajalike tööjõukulutuste leidmine mistahes töö tegemiseks. Normeerimise tulemusel määratakse kindlaks töönormid. Töö normeerimisel võetakse arvesse: mis tüüpi tootmisega on tegemist (mass-, seeria-, individuaaltootmine); kuidas sooritatakse tööoperatsioone (käsitsi, mehhaniseeritult, käsimasinaga, automaatseadmetega jne.); tootmisprotsessi korduvust ja kestust (tsükliline, perioodiline, pidev)
3. Hanketüübi määramine (kas kehtestatud, modifitseeritud või uued tarned) 4. Turu analüüs(võimalikud tarnijad, nende positsioon turul, pädevus) 5. Firmale vajalike materjalide võimalike allikate esialgne hindamine(tarnijate pakkumiste võrdlemine firma vajadustega) 6. Tarnijate lõplik hindamine (hind, kvaliteet, usaldusväärsus) Hankelogistika meetmed osakulude vähendamiseks: · Kulude normimine · Praagi ja materjalikadude vältimine · Tootmisjäätmete vältimine · Pooltoodete parem kasutamine · Nõudluse planeerimise täiustamine · Vaheladudest loobumine ja varude vähendamine · Transpordivahendite maksimaalne lastitavus · Minimaalsete tariifidega vedamine(makstakse 2 otsa kinni nt) Hankelogistika eelistused · Tarnijate konkurentsivõime
see piiritletud. Kohanimede puhul on nt tähtis fikseerida nime nn toimeulatus, s.o kui suurt ala mingi nimega tähistatakse; raskusi võib nt olla soode, metsade ja muude pindalaobjektide, samuti jõgede, tänavate jm joonobjektide täpse ulatuse määratlemisel. Külanimede taastamisel on probleem see, kuhu ja kuidas tõmmata külade omavahelised piirid. Nimele e tähisele endale keskendub nimekorralduse põhitähelepanu. See tähendab nimede keelelise aspekti korrastamist: nimede normimine, s.o ühe kindla kirjakuju fikseerimine (õigekirjutus, nime transkriptsioon/transliteratsioon, murdeliste nimekujude arvestamine jne), nimede keelsus, nimesüntaks (struktuur, nt eesti asustusnimedele on iseloomulik omastavaline mall), nimetarvitus (sh kohakäänete tarvitus), nimemallid (isiku ametlikus nimes esineda võivad osised: eesnimi, perekonnanimi, isanimi, sugukonnanimi jms). Nimetamise akt tähendab eelkõige nimekorralduse juriidilisi aspekte, s.o.
Ideaalkeele omadused toimimine suhtlusvahendina, ökonoomsus, paindlikus, ilu. Keel on vahend, mitte eesmärk. ,,Õigekeelsuse ja keelekorralduse põhimõtted ja meetodid" (1938). ,,Keelekorralduse alused" (1968): 17 keelekorralduse printsiipi kolmes rühmas (selgus, ökonoomus, esteetika) lõi aluse keelekorralduse teooriale. Henn Saari ,,Kirjakeele saatus I. Vaade sajandile" (1979); ,,Eesti terminoloogia põhimõtete analüüs" (1982) J. V. Veski: range normimine Rein Kull ja Tiiu Erelt: kellelgi pole õigust määrata teise inimese keelekasutust, asjatundjad võivad vaid soovitada, reklaamida, kaitsta, õpetada keelekorraldusse aspektist soovitatavat keelekasutust. 1970.aastate lõpus uus vabariiklik õigekeelsuskomisjon: keelenormide õpetamine koolis Keelekorraldustöö on näha õigekeelsussõnaraamatutes ja keelekäsiraamatutes. Sõnaraamatute reeglistav ja ühtlustav mõju eesti kirjakeelele algas 1918
edasiarendamiseks tarvisminevad sugemed, kavad ja seadused peituvad meie keeles eneses. Purismi põhiteos! · eesti keelekorralduse keskseid printsiipe: toetumine keele arendamises eeskätt oma keele vahenditele ja võimalustele. · kesksed keelekorraldusprintsiibid: süsteemsus koos loogilise selgusega, otstarbekohasus, rahvakeelsus. · keskne panus: keele normimine ja terminoloogia loomine Oli ametilt bioloog. Ei armastanud laenamist, vaid tuletamist. Tahtis kiiret ja ranget normi. Eesti Vabariigi aeg: · keel sai juurde tähed z, z? · Eesti keel riigikeeleks · venekeelne asjaajamine, kohus, sõjavägi, teadus, haridus eestikeelseks. Saavutati 1930. aastateks · Vähemusrahvustele keelelised õigused: õigus kasutada asjaajamises emakeelt vähemusrahvuse ülekaaluga kohtades, õigus pöörduda riigiasutustesse oma keeles
saanud. Seega on vanimas kirjakeeles palju rahvakeelele võõrast eelkõige grammatikas, sõnavaras vähem. 2) 1600-1686 - Tuli kasutusele ülemsaksa kirjaviis (h kui vokaali pikendav märk): võõrtähed c, f, w, x + nende ühendid (saksa k: sch, ck, tz). Kirjutatud tekstide hulk suurenes. Selgelt kujunes välja 2 eraldi kirjakeelt: tallinna k vs tartu k. Algas kirjakeele esmane normimine ja ühtlustamine (esimesed grammatikad ja hilisematele autoritele eeskuju andvad religioossed tekstid). Kirjakeel oli peamiselt tõlkeline vaimulik erikeel, mida vaimulik luges ja vahendas maarahvale. Tallinakeelsed teosed: Mülleri jutluste käsikiri (1600-1606), mis siiski ei saanud hilisemat traditsiooni kujundada, aga peegeldab siiski 17.saj alguse eesti kirjakeele olukorda. Märksa suurema leviku ja ka mõjuga olid Stahli eesti k
1. KVANTITATIIVSED JA KVALITATIIVSED ANALÜÜSI MEETODID 1.1. Analüütiliste mudelite liigitamine, eripära ja kasutusvõimalused ärikorralduses 1. Sihipärase kasutuse järgi: teoreetilis-analüütilised mudelid (teooria mudelid, kirjeldused, pigem doktoritöö), rakenduslikud mudelid (kvantitatiivset laadi, ei välista eelnevat teoreetilist käsitlust) 2. Tasandi ja problemaatika järgi: makromudelid (regioon); mikromudelid (ettevõte või selle allosa); problemaatikamudelid (rahandus, logistika v muu valdkond) 3. Matemaatiliste seoste järgi: funktsionaalsed (determineeritud) mudelid; stohhastilised (juhuslikkust arvestavad); lineaarsed mudelid; mittelineaarsed; aditiivsed ja multiplikatiivsed 4. Aja arvestamise järgi: staatilised mudelid (konkreetse hetke sisu); dünaamilised mudelid. Staatilisest võib tekitada dünaamilise kui lisada aegrida 5. Kasutatavate mõõtühikute järgi: naturaalsed mudelid (töökoha tasand); väärt...
siis kalenderplaan määrab nende õiguste ja kohustuste kulgemise ajaliselt. Määratakse ära kuupäevad ning vaheajad millega paigutatakse projekt ajalistesse piiridesse. Lisaks lepingus määratud algus- ja lõpptähtaegadele võimaldab kalenderplaan kontrollida tööde kulgemist ja nende valmisolekut. Lisaks võimaldab see erinevate tööde vaatlemist ühel ajalisel teljel ja seeläbi annab võimaluse neid vastavalt vajadusele teostada. 15. Normimine ja töö teaduslik korraldus juhtimismeetoditena Juhtimismeetodina on töökorraldus tööjõu otstarbeka paigutamise ja töö tootlikkuse suurendamise meetmete süsteem, mis hõlmab tööjaotuse, töökohtade (tööaja) korralduse, töötingimuste loomise ning tööprotsessi optimeerimise (töö normimise, ajakasutuse analüüsimise) ja tasustamise. Töö normimine oma sisult on tehniline protsess, mis seisneb vajaliku töötulemuse kindlaksmääramises,
Selliseid asjaolusid annab parandada konstruktori "talendiga" ning vajadusel mudelite katsetamisega. Seega kujunevad nimimõõtmed joonisele konstruktsiooni arenedes järkjärgulise lähenemise teel, arvestades etteantud parameetreid kui tõenäosuslikke suurusi, arvestades eelmiste toodete väljatöötamise kogemusi ja mitmesuguste normidega ette nähtud kitsendusi. Laialdase automaatprojekteerimisega ja mõõtmete arvutamisega ei saa enamasti suurt midagi pealehakata. Mõõtmete normimine Mõõtmete normeerimisel on eesmärgiks ebaotstarbeka mitmekesisuse piiramine. Eelisravude süsteem standardi ISO 3 järgi objekti parameetrite väärtustena kasutatult võimaldab saavutada üksteisest sõltumatult loodud objektide kooskõla, hoida kokku aega ja vahendeid tootmises ja ekspluatatsioonis. Eelisarvude rea aluseks on geomeetriline progressioon,kus kahe järgneva arvu suhe on konstantne.
saj alguses – keele uuendus + keele korraldusliikumine. Vajadus soov oli arendada kohmakas talupoeglik igapäevakeel polüfunktsionaalseks keeleks. Liikumist kandsid noored haritlased – jäädes eestlasteks, peame saame eurooplasteks. Uuendajad tegelesid keele paindlikkusega – sõnavara, lause edasiarendamine (Aavik). Tekkis ka vastuliikumine – kardeti, et uuenduste tulv võib keelele ohtlikuks saada. Alternatiivne keelekorraldusliikumine – keele stabiliseerimine, süstematiseerimine, normimine (J.V. Veski), kelle eestvõttel korraldati keele korraldus, pandi alus ja töötati välja kümneid õigekeelsussõnarmt-d. Tema tegevus oskuskeele väljaarendamisel on väga tähtis – 40 terminoloogiakomisjoni töötas tema alluvuses. Üle 30 oskussõnastiku. 1920 – õsõnavara väga põhjaliku uuendamise aastad. Seadusi hakkasid algselt küll tõlkima, kuid ka koostama eesti rahvusest tõlkijad, poliitikud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
