Logistika eksami kordamiseks (0)

Kordamiseks:
1. Logistika olemus
Logistika (inglise keeles logistics ) on ressursside ajaline positsioonimine või kogu tarneahela strateegiline juhtimine. Tarneahel on jada üksteisele järgnevaid tegevusi, mille eesmärgiks on kliendi rahuldamine. See võib hõlmata hankeid , tootmist, jaotust ja jäätmekäitlust koos nendega kaasneva transpordi, ladustamise ja infotehnoloogiaga. See on üks paljudest definitsioonidest, sest logistika on mitmesse erialasse puutuv ja arenev teadusala, mille arenguperioodide kohta kehtivad erinevad määratlused.
2. Logistika arenguetapid
Tootmiskeskne peroppd 50-60 aastatel, see tähendab müüja keskne turg , tootmise efektiivsusele ja jaotamisele pöörati vähem tähelepanu.
Turunduskeskne periood 60-80 aastad, müüja turu muutmine ostja turuks, toodete ja teenuste valiku suurendamine .
Logistikakeskuse periood, tarneahela juhtimise konseptsiooni loomine ja varude kasutamise arvutamine tarnimisel, tootmisel ja jaotamisel.
90-20 jn aastatel lisanduvad infotehnoloogilised lahendused
3. Logistika missioon
Õiged kaubad , õiges kohas, õigel ajal, õiges seisundis, õige hinnaga, õiges koguses – et tagada kliendi rahulolu ja firmale maksimaalne kasum.
Logistika kui rakenduslik tegevus millesse on haaratud transport ; laomajandus; klienditeenindus ; turustus; arvestus ja infovahetus .
Osa ettevõtte juhtimisest
Mõtteviis, mis võimaldab mitmesuguseid protsesse vaadelda komplektselt
Teadusharu, mis uurib erinevaid meetodeid , kuidas mõista logistiliste protsesside toimimist
4. Logistika funktsioonid
Klienditeenindus- küik ülsanded mis on keskendunud tarbija vajaduse kindlaks tegemisele ja nende vajaduste rahuldamisel. 1. Turundus - strateegia kujundamine on toote hinna; müügi ja reklaampoliitika kujundamine.
2. Tellimuste töötlemine – kõik tegevused klientidelt tellimuse vastuvõtmise hetkest kuni kaubanõudeinfo vastuvõtmiseni.
3. Infovahetus – infosüsteemi loomine, mis võimaldab info vahetuse tarnija/tootja ; tootja/tarnija ; tarbija/tootja/tarbija vahel.
4. Nõudluse prognoosimine – toodete ja sihtgruppide määratlemine ajas ning ruumis. Püüe ette arvata tuleviku tarbeid.
5. Müügijärgne teenindus – garantii ; hooldus ; tagasiside.
6. Korje – taara utiliseerimine ja toodete liikumin vastuvoolu tarbijalt tootjale tagasi. Kataloogikaupade tagastus.
Tootmine – tarbimisväärtusega toodete valmistamine. Toode paeb vastama kvaliteedi nõuetele ; standardile; tehnilistele tingimustele; keskkonna- ja turundusnõuetele; tervisekaitsenõuetele.

Tootmislogistika – tootmisprotsessi tehnoloogiline ja logistiline korraldamine ning juhtimine.

Hanked – tarneallikate asukoha valimine, maksetingimuste ja hinna kooskõlastamises.

Ostude ajastamine – ostan õigel ajal kauba sisse.

Tarnija valimine – kvaliteet , hind

Pakendamine ja markeerimine

Tootmisjäätmete ja praagi töötlemine
Ladustamine – toimub enne ja pärast tootmist.

asukoht

hoiustamise süsteemid

laovarude suuruse analüüs

laos toimuvad protsessid
Transport – tarneahela peamine, siduv lüli mis annab materjalidele ehk toodetele ruumilise kättesaadavuse kasutades sobivaimat veotehnoloogiat.
5. Hanke , tootmis –ja jaotuslogistika
Hankelogistika ülesanded – kauba nõudluse prognoos, materjalidega seotud nõuete väljaselgitamine, hanketüübi määramine, turu analüüs, firmale vajalike materjalide võimalike allikate esialgne hindamine, tarnijate lõplik hindamine.
Tootmislogistika ülesanded – ressursside ja tootmisprotsesside optimeerimine , ebaratsionaalsuse, vigade , varude ja praagi vähendamine, efektiivsuse ja tootlikkuse suurendamine, tootmise kvantitatiivse ja kvalitatiivse paindlikkuse suurendamine.
Jaotuslogistika – juhib valmistoodangut efektiivselt tootmiskohast tarbimiskohani tagades kliendile ajalis- ruumilise kasulikkuse. 3 võtmeobjekti – klienditeeninduse tase, kulud ja tellimuse kättetoimetamie tsükli kestvus ehk ala kulu .
6. Klienditeenindus- strateegia, elemendid jne...
Klienditeeninduse strateegia eesmärgid –

endada ettevõtte kasumit optimaalse teenindustaseme juures

viia ettevõtte sisemine potentsiaal vastavusse klientide vajadustega

fokuseerida jõupingutused selliste teenuste pakkumisele, mis annavad ettevõttele konkurentide ees täiendavaid eeliseid
Klienditeeniduse elemendid –

Info tellimuse kohta.

Tellimustsükli faasid .

Tellimustsükli aeg

Tellimuse täitmise ettevalmistamine

Kvalitetsete tarnete osakaal

Kiired saadetised

Tellimuste täitmise kvaliteedi jälgimine ja kõrvalekallete registreerimine

Tellimuste lihtsus ja mugavus

Toodete asendamine

Kaupade seisukord saadetises – milline kaupade füüsiline olukord on aktsepteeritav? -

Kauba puudumine- ehk kuidas toimida kauba puudumisel.
7. „ Lükkamine - tõmbamine tootmises,“ MRP I, MRPII
Tõmbamispõhimõte – 1. Juhtimine algab ja lõpeb tarbija või lõppkasutaja juures. 2. Kiire reageerimine nõudlusele ja müügiprognooside minimeerimine . 3. Kiired ja segedased kättetoimetamised. 4. Tarneahela eri osades ühendatakse mastaabisääst ja kulude efektiivsus. 5. Jaotus toimub koostöös vahendajatega. 6. Paljude vedajate vedu igapäev otse lõpptarbijale. 7. Ladustamine minimeeritakse läbivoolupõhimõttel. 8. Kogu väärtusketti kattev sidesüsteem. 9. Jaotusvõrgu arendamine on strateegiline konkurentsis püsimise abinõu , mitte veokulude põhjustaja. 10. Logistikakeskuste rajamine teatud piirkonna jaoks. 11. Logistikateenuste arendamine lähtudes strateegilisest seisukohast , integreerides materjali-, info- ja rahavoogudega seotud teenused konkurentsieelisteks. 12. Kogu tarneahela rakendamine lisaväärtuse loomisele. 13. Mõõdupuuks on tarbija soovide rahuldamine.
8. Laomajanduse põhitõed
Klienditeenindus, kaitse erakorraliste olukorra vastu, varude tasandamine.
9. Mõisted kauba käsitlemisel ,
Inventeerimine, lähetamine , ristlaadimine, konsolideerimine , distributsioon, hoiustamine ,
10. Pakendamise üldpõhimõtted, pakendite tüübid, kaubaalused
Pakendamise üldpõhimõtted -

Ennetamine – jäätmete tekke ennetamine on põhiline eesmärk. Pakendada tuleks vaid juhul, kui see tõesti on vajalik. Optimaalne pakendamine aitab vähendada pakenditest tulenevat jäätmete hulka. Pakendamine mängib ka olulist rolli pakendatava toote kaitsmisel. Üldiselt on toote valmistamisel kulutatud energia ja ressursid palju suuremad kui pakendi loomisel. Juhul, kui toode saab kahjustada, on kaotatud energia ja ressursside kogus suurem, kui pakendi loomisel vaja läheks.[11][12]

Minimeerimine – pakendamisel kasutatava materjalikoguse vähendamine on pakendamise protsessi oluline osa, mille poole insenerid püüdlevad. Materjalikoguse vähendamine üldjuhul vähendab ka kulusid .

Taaskasutus – taaskasutus on materjalide ümbertöötlemine, et neist valmistada uusi tooteid. Pakendamisel pannakse rõhku enim kasutatavate materjalide ümbertöötamisele: teras, alumiinium, paber (papp), plast jne. Mõnikord kujundatakse pakendid nii, et väiksemaid osi oleks lihtne eraldada ümbertöötluse hõlbustamise eesmärgil.

Energiakasutus – jäätmetest energia tootmise protsess võimaldab pakkematerjalide osadest energiat toota.

Jäätmetest vabanemine – materjale, mida ei saa taaskasutada, põletatakse või ladustatakse prügilasse.
Pakendite tüübid- Klaas, kartong , plast, paber, metall , keraamika .
11. Transport logistikas, veondusstrateegia
On logistikas siduv lüli ja on maailma suurim ja dünaamilisem majandussfäär . Transport on kaupadem teenuste või inimeste ümberpaigutamine ehk vedu. Logistika abil üritatakse leida kogukulu minimeerivaid transpordi lahendusi. Logistika ülesanne on koordineerida veonduse ja laonduse elemente nii, et logistilised kogukulud oleks vähimad. Veondusstrateegia sisaldab teenuse planeerimise ja juhtimise ning hanke ehk ostu otsused.
12. Kaubaveod
Kaubaveo all mõeldakse saadetise ( veose ) füüsilist teisaldamist saatjalt saajale lähtepunktist
sihtpunkti ühe või mitme transpordivahendiga, ühe või mitme veoviisiga kindlaksmääratud ajavahemikul ja kokkulepitud tingimustel. Kaubavedude käigus tehakse ka kaupade käitlemist, tavapäraselt peale- ja mahalaadimist, sorteerimist, konsolideerimist või ristlaadimist (cross- docking ).Veetava kauba omaduste ja eripära alusel jaotatakse maanteevedusid tavavedudeks, puiste-ainevedudeks, vedelike vedudeks , metsamaterjali vedudeks ehk metsavedudeks jne. Tavavedude all mõeldakse materjalide ja valmistoodete vedusid kaubaalustel või alusteta, kui vedude tegemiseks on võimalik kasutada levinumat veoinventari (pool- või täishaagis , veoki furgoon jne.
13. Veoviisid , nende lühiiseloomustus, eelised, puudused
Merevoed – Puudused: väike veosagedus pikkadel liinidel, suurte intervallidega veograafikud,
ranged kaupade pakkimise ja kinnitamise nõuded, suhteliselt väike keskmine kiirus, pikad veoajad, vähene paindlikkus , kõrged sadamamaksud, sõltuvus ilmastikuoludest. Eelised: puuduvad teemaksud, puuduvad sõiduaja piirangud, kõrgem ohutustase, vähem kaupade vigastusi.
Maanteeveod – Puudused: sõltuvus ilmastikuoludest, saastab tugevasti keskkonda, teedevõrgustiku haldamine on kulukas, marsruudi, kaalu, gabariidi ja sõiduaja piirangud, tehnilised piirangud – saadetise kaal ja mõõtmed, veokite ja haagiste suhteliselt väike kandevõime võrreldes vagunite ja laevade kandevõimega, suhteliselt kõrged veotariifid ,
ülemäära kulukas suurte veokauguste korral. Eelised : kiirus, uksest ukseni, tõhus.
Raudteeveod - vähene paindlikkus, suhteliselt suured haldamiskulud, erinevad rööpmevahed Euroopas, mis nõuavad vagunite alusvankrite vahetamist, ranged pakkimise ja koorma kinnitamise nõuded. Eelised: võimaldab toimetada suurtes kogustes kaupu pikkade vahemaade taha, suhteliselt madal vedude omahind (võrreldes maanteeveoga), suhteliselt
madalad veotariifid (võrreldes maanteeveoga), keskkonnasäästlik veoviis, suhteliselt hea vedude regulaarsus ja sagedus, sõltumatus ilmastikuoludest, laadimistööde suur efektiivsus.
Õhutransport – kõrged veotariifid, suur sõltuvus ilmastikuoludest ja lennukikere mahtuvusest ning kandevõime. Eeliseks – saab kiirelt toimetada kaugetesse paikadesse,