Logistika konspekt (13)

ETTEVÕTTE LOGISTIKA
www.logistikauudised.net
Arukalt korraldatud protsess. Eelis globaliseeruvas maailmas. Õige kaup, õiges kohas, õigel ajal, õiges koguses, õiges seisundis ja õiglase hinnaga. See, kes suudab efektiivsemalt korraldada toote või teenuse loomist ja lõpptarbijani jõudmist on võitja üha pingestuvamas konkurentsis. Logistikute ülesanne oli tagada materiaalselt väejuhtide kavandatud strateegiliste käikude vormimine eduks vastase ees. Tänapäeval kehtib see samuti.
Logistika vahendid:

• Tootmise juhtimine
  
• Transport
  
• Ladustamine
  
• Info
  

Logistikas on kõige alus ratsionaalsete tegevusvõtete kasutusele võtmine, pikajalistest kogemustest õppides. Eesti on teenindavamajandusega riik e. transiidimaa. Raudteed on mõtekas kasutada, kui vahemaa ületab 400km.
Logistika põhitõdesid rakendatakse:

• tootmises
  
• turustamisel
  
• ladustamisel
  
• transpordis
  
• info vahetuses
  
• varude juhtimisel
  

Logistika arenguetapid :

• Tootjakeskne periood – müüjakeskne turg , tootmise- ja jaotamise efektiivsusele pöörati vähe tähelepanu. Selle tingis kauba vähesus.
  
• Turunduskeskne periood – müüjaturu muutumine ostjaturuks ja toodete ning teenuste valiku suurenemine.
  
• Logistikakeskne periood – logistikaahela (tarneahela) juhtimise kontseptsiooni loomine ja varude kasutamise arvestamine tarnimisel, tootmisel ja jaotamisel.
  

Logistika missioon : Tagada õigete kaupade ja teenuste kättesaadavus, õige hinnaga, õiges kohas, õiges soovitud koguses, et kindlustada ettevõttele maksimaalne kasum. Logistika on planeerimise, efektiivse juurutamise ja kontrolli, kaupade efektiivse liikumise ja ladustamise ning sellega seotud teenuste ja info liikumise protsess, mille eesmärk on pakkuda kaupu ja teenuseid tarbijale vajalikul hetkel vajalikus kohas.
Logistika funktsioonid:

Klienditeenindus – ülesanded, mis on keskendunud tarbija vajaduste kindlaks tegemisele ja nende vajaduste rahuldamisele.

• turundusstrateegia kujundamine – toote, toote hinna, müügi ja reklaampoliitika kujunemine.
  
• tellimuste töötlemine – tegevused klientidelt tellimuse vastuvõtmise hetkest kuni kauba nõudeinfo ( saateleht ) vastuvõtmiseni.
  
• infovahetus –infosüsteemi loomine, mis võimaldab infovahetuse tarnija-tootja, tootja-tarbija ja tarbija-tootja-tarbija vahel.
  
• nõudluse prognoosimine – toodete (teenuste) mahu ja sihtgruppide määratlemine ajas ning ruumis. Püüe ette arvata tuleviku tarbeid.
  
• müügijärgne teenindus – toodete müügijärgne hooldamine ( garantii , varuosad) ja tarbija käitumise monitooring .
  
• korje – pakendite utiliseerime (hävitamine) ja toote liikumine vatsuvoolu ehk tarbijalt tootjale tagasi (nn. tagastuslogistika).
  

Tootmine – tarbimisväärtusega toodete valmistamine. See võib olla valmis- või osatoode, peab vastama standardile, kvaliteedile, tehnilistele tingimustele, keskkonna ja turundusnõuetele ning on tarbmisväärtusega.

• tootmislogistika – tootmisprotsessi tehnoloogiline ja logistiline korraldamine ning juhtimine.
  
• hanked – tarneallikate asukoha valimine, maksetingimuste ja hinna kooskõlastamine, oma ostude ajastamine, tarnija valimine, tarnete kvaliteedikontroll.
  
• pakendamine – toodete pakendamine ja pakendite märgistamine (pakend müüb!).
  
• tootmisjäätmete ja praagi töötlemine – keskkonnanõuete arvestamine nii tootmisjääkide kui pakkematerjalide utiliseerimisel.
  

Ladustamine – tarneahela osa, kus toodete liikumiskiirus on null. Ladustamine on vajalik majandulikult optimaalsete tellimuskoguste moodustamiseks. Veokogused on määratletud kasutatava pakke ladustamis- ja transporditehnoloogiaga. Veoühikud on näiteks kaubakast, kaubaalus , konteiner , haagis, vagun jne.
Euroalus = 0,8m * 1,2m

• asukoht - arvestada tuleb toorme ja tööjõu paiknemise kulu, tarnijate paiknemise, sadamate ja muude transpordi infrastruktuuri olemasolu, riigi majandus- ja maksupoliitikaga.
  
• hoiustamine – seisneb toormaterjali või toodete ladustamises, mis koosneb mitmest osa tegevusest. Lao planeerimine , sisseseade funktsionaalsus, töötajad, laotehnika, tarkvara.
  
• laovarude suuruse analüüs – tehnoloogiliselt piisava ja majanduslikult optimaalse laovaru kindlustamine. Ladudes olev materjal/tooted on aktiivsest käibest väljas.
  
• kaupade käsitlemine – toodete komplekteerimine ning peale ja mahalaadimise korraldamine (noppekorraldamine).
  
• transport – tarneahela peamine siduv lüli, mis annab materjalide toodete ruumilise kättesaadavuse, kasutades sobivaimat veotehnoloogiat. Transpordikulud moodustavad paljude toodete logstikakuludest suurima osa.
  

Logistika ülesanne on eespool toodud tegevuste materjali ja toodete liikumise planeerimine, korraldamine ning kontroll, mis hõlmab hankeid ( hankelogistika ), tootmise korraldamist (tootmislogistika) ja jaotus ( jaotuslogistika ). Eesmärk on leida tasakaal kolme olulise komponendi vahel, arvestades varude suurust, teenindustaset ja kulusid .
KODUTÖÖ: Tuleb panna 1 toode liikuma, algab nõudluse prognoosiga ja lõpeb jäätmekäitlemisega. 30. sept.
Logistika eesmärk pole üksnes toodete müümine, vaid pigem tarbija vajaduste rahuldamine logistika süsteemi abil. Logistikasüsteem on logistilisifunktsioone ( hankimine , tootmine, vedamine , ladustamine jne.) täitev ja turumuutustele reageeriv terviksüsteem, mille pea eesmärgid on: kaupade ajalisruumilise ja väärtuselise kasulikkuse suurendamine , tarbija rahulolu tõstmine. Tootmine annab kaubale vormilise, transport ruumilise, turundus omamise , logstika ajalisruumilise ja väärtusliku kasulikkuse. Toode muutub kaubaks lõpptarbija juures.
Tarbija ei osta mitte toodet/teenust vaid selle omamise kasulikkust.
TOOT
J
A
T
ARB
I
J
A
MATERJAL
RAHAVOOG
INFO
VÕRGUSTUMINE
Tarneahel on ettevõtte traditsiooniliste protsesside ja tegevuste koordineerimine, lõpptarbijast kuni tarneahela alguseni (tarnijani), et tagada toodete, teenuste ja info väärtuseline kasumlikkus kliendile ja osanikule. Logistika on osa tarneahela protsessist. Logistikakeskne mõiste on toode, st. et materjalide, pool- ja valmistoodete liikumisel tarneahelast tarbija suunas peavad erinevad logistika tegevused suurendama selle väärtust (omamise kasulikkust tarbija jaoks). Toote suurus, kaal, pakend ja muud omadused mõjutavad logistikakulusid.
HAJUS TEGEVUS ARENEV INTEGRATSIOON TÄIELIK INTEGRATSIOON
1960 1980 2000
Nõudlus prognoos ..............................>
Ostmine ............................................>
Turu-uuring .......................................>
Tootmine ..........................................> Hanke -ja tootmislogistika
Toorme ladustamine ..........................>
Ladu ................................>
Materjali käsitlemine .........> Logistikaahel
Pakkimine ........................> Info
Toodangu ladustamine .......................>
Veo planeerimine ...............................>
Tellimuste käsitlemine ........................> Jaotuslogistika
Transport ..........................................>
Klienditeenindus ................................>
Kuidas jaguneb logistika: Hankelogistika eesmärk on õige koguse ja sortimendiga, parima hinna ja kvaliteedi suhtega, vajalike materjalide toimetamine tarnijalt tootjani mõistliku tarneaja ja väiksemate kogukuludega.
Tootmislogistika üldeesmärk on tootlikkuse suurendamine, tehnoloogia arendamine, ressursside ( kapital , tööjõud, aeg) ja tootmisprotsesside optimeerimine.
Jaotuslogistika eesmärk on juhtida logistilisi osategevusi, mis toimuvad pärast toote valmimist, kuni selle toote jõudmiseni tarneahela järgmisesse etappi või lõpptarbijani. Jaotuslogstika põhilised osategevused : materjalide käsitlemine, ladustamine, pakkimine, vedu/transport, sihtturule ettevalmistamine, nõudluse prognoosimine, info töötlemine. Jaotuslogistika tegevuste abil sidustatakse tarbimise nõudlus tootmise rütmiga ja koostatakse toodete optimaalsed kogused transportimiseks.
Integreeritud logistika on logistika ahelas toimuvate funktsioonide osaeesmärkide ja tegevuste võimalikult ulatuslik lõimimine/sidustamine, mille eesmärk on logistikaahela kui terviku juhtimine, et saavutada toote väärtuseline kasulikkus tarbijale. Väärtuseline kasulikku hõlmab toodet ennast ja lisaks logistiliste tegevuste kvaliteeti ja selle hinda, mis tagavad toote kättesaadavuse tarbija juures.
LOGISTILISED SÜSTEEMID
MAKRO ehk globaalne tasand
MIKRO ehk äriühingu tasand
GLOBAALSED

• Kontinentide vahelised
  
• Riikide vahelised
  

ADMISTRATIIV TERRITORIAALSED

• Omavalitused
  
• Maakonnad
  
• Linn, küla, alev
  

OBJEKTI- JA FUNKTSIOONI-PÕHISED

• Ettevõte te võrgustikud
  

ETTEVÕTTE SISESED

• Struktuuripõhised
  
• Töökohapõhised
  

ETTEVÕTTE
VÄLISED

• Hankepõhised
  
• Tarnepõhised
  
• Jaotuspõhised
  

Tänapäevane tarneahela konseptsioon on süsteemne operatsioonide kogum, mis jälgib materjali, info ja rahavoogude juhtmist lähtepunktist tarbimispunkti. Tarneahel algab toormaterjali hankimisega kuid ei lõpe tarbimisega, vaid suunab kasutu materjali jäätmekäitlusesse. Tarneahela juhtimine eeldab logistikast laiaulatuslikumat integreerumist ettevõttest väljapoole. Uut toodete ja teenuste arendamine on tegevus, kuhu on kaasatud tootearendus , tootmine, logistika ja turundus. Turunduse ja tarneahela kontekstis jaotatakse kliendid vähemalt kolme kategooriasse: tarnijas, kaubandus ( organisatsioonid tootmise ja lõpptarbija vahel), lõpptarbijad.
Suhteturundus - protsessis osalevad toodet ja teenust pakkuva firma esindajad oma klientidega, üksiktarbijad, toote kasutajad või muud sihtgrupid. Tarneahela juhtimine koos suhteturundusega asetab tarneahela sotsiaalsesse keskkonda.
Logistika ja tarneahel: Logistika ülesanne on kavandada ja kontrollida nii ettevõtetes kui ettevõtete vahel toimuvat tegevust. Logistika ühendab hanke tootmise ja jaotamise, ning analüüsib seda mitmesuguste tootlikkuse ja efektiivsuse hindamise kriteeriumitega. Logistikat võib käsitleda kui süsteemset mõtteviisi, kus põhjus-tagajärg seoseid jälgitakse ning analüüsitakse, kui eesmärki mõjutavaid faktoreid. Logistika on juhtimisfunktsioon, mis integreeib ja koordineerib olulised juhtimisfunktsioonid.
Logistika kui teadus: mille ülesanne on süstematiseerida praktilised kogemused ja välja töötada valdkonna teoreetilised alused.
Tarneahela juhtimisest on kujunenud logistika kõrval uus teadusharu . Tarneahela mõiste võeti kasutusele ’80ndate aastate alguses.
KODUTÖÖ „PAKKIMINE, KUI LOGISTILISTE TEGEVUSTE OSA“ 23.09.09
www. estonian-warehouse.com
Tarneahele logistilised omadused:

• Tarneahel on täielik protsess lõpptarbija varustamiseks kaupade ja teenustega
  
• Liikmeks olemine hõlmab kõiki osapooli, kaasa arvavatud- logistilisi operatsioone materjali esialgsest tarnijast kuni lõpptarbijani viimisel
  
• Tarneahela tegutsemise ulatus hõlmab varustamist, tootmist ja jaotamist.
  
• Juhtimine ulatub üle organisatsioonide piiride hõlmates planeerimise ja kontrolli organisatsiooni teiste üksuste tegutsemise üle.
  
• Ühine kõigile liikmetele kättesaadav infosüsteem, teeb võimalikuks koordineerimise organisatsioonide vahel.
  
• Liikmes organisatsioonid saavutavad oma eesmärgid kogu tarneahela tegutsemise kaudu.
  

Liini põhimõtted:

• Liin on kulusäästlik protsess või tootmine.
  
• Liin on süsteemne käsitlus, mis aitab ettevõttel pidevalt efektiivsust tõsta, täites samal ajal klientide soovid nii kvaliteedi kui tarne tingimuste osas.
  
• Liin on juhtimissüsteem, mis võimaldab ettevõttel saavutada kiire konkurentsi eelise.
  

Raiskamise allikad:

Ületootmine- valmistati tooteid, millel puudus tellimus.

Ootamine- on põhjustatud ressursside ebaefektiivsest planeerimisest (materjali puudus, masinate seisakud)

Ebavajalik transport või järjekord- põhjustatud suurest töömahust või materjali hulgast, mida on vaja paigutada vahelattu, vahelaod paiknevad ebaotstarbekalt, protsessid ebatarbekad

Valed või liigsed protsessid- töötatakse ebaühtlase metoodika ja erinevate töövahenditega, mis ei võimalda protsesse standardida ega juhtida

Üleliigne laovaru- võib põhjustada materjalide riknemise või ka aegumise, tekitab liigseid transpordi ladustamise kulusid, tekivad ebaefektiivsed tarned

Ebavajalikud liigutused- iga liigutus , mis ei lisa tootele väärtust ja pole vajalik kliendi soovide täitmiseks, on ebavajalik liigutus.

Defektid - kulukat lisategevust tähendab iga defekt (lisaks maha kantavale tootele ja tasumata teenusele)
Lisa: automaatne tõrketuvastus süsteem. Garanteeritud kvaliteet saavutatakse protsessi vea kindlaks muutmisega. Protsessi saab veakindlaks muuta asjakohast tehnikat rakendades ning inimeste tööd otstarbekalt korraldades.
Toyota filosoofia:
1)optimaalsed ressursid ,
2)stabiilsed ja standarditud protsessid
3) nähtav juhtimine
Mõisted:

• Liin- vähem ressursse vajaliku tulemuse saavutamiseks
  
• Liintootmine- toomine, mis kasutab väljundi saavutamiseks vähem ressursse ja pidev protsessi parendamine
  
• Liinlogistika või tarneahel- kus lõpptarbija vajadusi arvestades on optimeeritud ressursid
  
• Liinettevõte- ettevõtte kus protsesside juhtimisel peetakse kinni liin põhimõttest
  
• Liin on terviksüsteem, mis tagab eeskujulik tarne, kvaliteedi ning kõrge efektiivsuse konkurentsivõimelise hinna. Peame teadma, millised on raiskamise allikad ja kuidas neid vältida.
  

Just in time- JIT
JIT on meetmete terviksüsteem, mis on loodud mastaapseks tootmiseks minimaalsete tooraine pool- ja lõpptoodete varudega. Lõpptoodete vajalikud varud saabuvad järgmisesse protsessi faasi eelmisest õigel ajal. Tootmise aluseks on nõudlus lõpptoote järele. Tõmbav tootmissüsteem JIT toetub logistika süsteemile- midagi ei toodeta ennem kui selle järgi on nõudlus. Turunõudlus tõmbab lõpptoote tootmise komplekteerimise struktuurist välja. Et tõmbamise protsess oleks tõrgeteta, selleks tuleb tagada tootmisprotsessi igas faasis kõrge kvaliteet. Tarnijatel pidada kinni kokkulepetest, samuti õigesti prognoosida diileritel võimalikku nõudlust lõpptoote järele.
Süsteem jagatakse tinglikult:

• suurteks JIT süsteemideks, kus seatakse võtmeeesmärkideks ülekulude vähendamine kogu tootmissüsteemis. See hõlmab ülekulude vähendamist inimsuhetes, tarnijate suhtes, tehnoloogias , materjalide ning varude juhtimises
  
• võikesteks JIT süsteemideks, kus seatakse võtme-eesmärgiks lõpptoote varude planeerimine ja teenindamise kõrgekvaliteedi tagamine vastavalt turu vajadustele.
  

Just in time süsteem toetub järgmistele alustele :

• tootmisgraafiku koostamine oma materjalide voo teisaldamine nii, et see saabuks õigel ajal õigesse kohta.
  

JIT süsteemi üleehitamisel on lähtutud järgmistest põhimõtetest:

viia igapäevane tootmistase vastavusse igapäevase nõudlustasemega.

Minimeerida tootmisvarud

Minimeerida tootmispartii suurus

Minimeerida seadmete seadistamise ajad ja kulud

Leida optimaalne seos inimese, seadme ja tootmisrütmi vahel.

Kasutada rikkeid ennetavaid seadmete hooldussüsteemi

Kasutada mitmekesiste oskuste ja teadmistega töölisi, mis võimaldab tööjõudud paindlikumalt kasutada

Saavutada toodangu kõrge kvaliteedi tase, stabiliseerida tootmisrütmi ja vähendada kulusid kvaliteedile.

kasutada usaldatavaid tarnijaid

Võtta kasutusele tootmissüsteem, kus iga operatsioon võtab eelnenud operatsioonilt pooltooteid vajalikus mahus ja õigel ajal.

pidevalt täiustada süsteemi ja tõsta töötajate kvalifikatsiooni
Tänapäeva JIT on hanke, tootmise ja füüsilise jaotuse intregeeritud süsteem, mis juhib toetudes tootmisgraafikule- varusid seadmata piiranguid nende miinimumi osas, sünkroniseerib ja kooskõlastab varumist tootmise- ja füüsilisejaotusega.
JIT peamisteks iseloomuomadusteks on:

• Personali tegevus on hästi kooskõlastatud igas juhtumistasandil
  
• Kõik jõupingutused on suunatud eesmärke takistavate mõjufaktorite maksimaalsele kõrvaldamisele.
  
• Varude suurus näitab jooksvaid vajadusi
  
• Tarnekogust arvutatakse majanduslikult optimaalse tellimiskoguse valemi alusel (EOQ)
  
• Varu minimeeritakse, reservvarud puuduvad
  
• Ajavarud lühendatakse niipalju kui võimalik, et kiirendada varustajate reageerimist
  
• Täpsema prognoosimisega vähendatakse oluliselt määramatust
  
• Tarnijaid käsitletakse kui võimalikke koostööpartnereid, kusjuures koostööd arendatakse üksnes kõrget reitingut omavate lojaalsete varustajatega.
  

Veondus strateegia

Logistiline tegevus veonduses on eelkõige veonduse strateegiline planeerimine. Transpordi teenuse ja hanke ostu teenused sisaldavad:

transpordiliigi valiku

sõidukitüübi valiku liigi sees

vedaja valiku

lepingusõlmimise

suhete püsivaks muutmise
Nii transpordi liigi kui ka sõiduki tüübi valikul lähtutakse põhimõttest, et mõlemad peavad sobima firma kulude ja teeninduse eesmärkidega. Valitakse liik, mis annab transpordi kulude ja teenindustaseme parima vahekorra ja veokitüüp, mis sobib kõige paremini soovitud transporditeenuse osutamiseks.
Transpordi riigi valikuid mõjutavad tegurid kaubaveol:

riigi suurus, kultuuriline taust

geograafia ja kliima

riigielanike ja tööstuse ruumiline paigutus , demograafiline struktuur

transpordi infrastruktuuri olemasolu ja võrgu suhteline tihedus

majanduse struktuur

valitsuse transpordi poliitika

investeeringud ja maksusüsteem
Vabaturg annab suure vabaduse transporditeenuse ostulepingute sõlmimisele. Lepingud lubavad veondusjuhil realiseerida madalaid tariife ja saavutada nõutav teenindustase.
Veoviisid
Transpordi liikide kasutamine sõltub terviklikest veosüsteemidest. Veosüsteemid koosnevad:

füüsiline infrastruktuur (teed, tänavad, raudteed, lennuväljad, sadamad, terminalid, torujuhtmed)

veovahendid- autod, treilerid, vedurid , vagunid, lennukid , laevad, konteinerid, pumbad

tugifunktsioonid- veovahendite tootjad, hooldustöökojad, kütuse ja elektrijaotus, kindlustus ja infotehnoloogia

veondusalased seadused- rahvusvahelised kokkulepped, vedude haldamine , rahvusvahelised lepingud
Veoviisid (transpordi liigid) auto, raudtee , õhuveod ning veeteede veod (mere ja siseveekogudel).
Plussid +
Miinused -
Maanteetransport
kõige enam kasutatav veoseliik EU-s. Sest Euroopas on suhteliselt hea infrastruktuur, veoautoga saab vedada uksest ukseni, väga mobiilne
Suhteliselt kallis, keskkonnakahjulik, nõuab pidevat hooldust
Rong
Saab palju korraga ja pikki vahemaid, saab laadida igal ajal kasvõi 24/7, ei sõltu ilmast , saab laadida mitut moodi
Ei saa uksest ukseni, raudteevõrgustik ei ole tihe
Laev
Saab võtta väga suuri kaubakoguseid, suhteliselt ilmastikukindel, ja odav
Väga pikad tarneajad, pakkimise peale läheb kaua ega (väga kindlad pakkimisnormid)
Lennuk
Kõige kiirem, sobib väikse kaalu ja suure hinnaga toodetele
Sõltub ilmast, kõige kallim, maapealse teenuse aeglu
Ladustamine ja kauba käsitlemine
Eesmärk on: sisenevate kaubavoogude käsitlemine kaupade hoiustamiseks ja või väljastamiseks, millega kaasneb kaupade sorteerimine ja lühiajaline hoidmine.
Laoruumide planeerimine
Sõltub: ladustatava kauba mahust, kaupadele esitatavatest nõuetest( temp. Niiskus, valgus, kahjurite kindlus ).
Kaupade välise kuju järgi jaotatakse:

• Tükikaubad ( karbid , kastid )
  
• Aluse kaubad
  
• Lattkaubad (pikkus on suurem kui läbimõõt, nt, kangad )
  
• Plaadid
  
• Mahukaubad (vedelikud, puisteained)
  
• Rullkaubad (kangad)
  

Ladude tööpiirkonnad

• Vastuvõtupiirkond ( toimub kaupade vastuvõtt sisenevalt transpordilt ja nende lattu laiale toimetamine transaga. )
  
• Komplekteerimise ja pakkimise ala (lao erinevatest osadest toimetatakse kaubad pakkimisalasse, ja kompl. Klientide saadetised, kui komplekteerimise tööd on suuremahulised, siis võib pakkimisala ja kompl. ala olla eraldi.
  
• Kaupade loovutusala toimub kaupade konsolideerimine mille käigus kogutakse veo suundade , (klientide lõikes) kaubad kokku ja laaditakse väljuvale transale. Ladudes toimub ka ristlaadimise (gross-tocking)
  
• Kaupade ladustamise ala- seal toimub kaupade hoidmine riiulitel ja põrandal.
  

Ladude tugi tegevused

• Klienditeeninduse ruumid
  
• Töötajate olmeruumid
  
• Kaubaaluste ja pakkematerjalide hoiuruumid
  
• Lao tehnika hoolderuumid
  
• Lisateenuste ruumid ( silditamine, kasutusjuhendid,
  
• Elektritõstukite Akude laadimise ruumid
  
• Jäätmete hoiuruumid
  

Kaupade hoiustamise süsteemid
Hoiustamise süsteemi ül, on:
1. Laotegevuste ja laopindade efektiivsuse tagamine

• (laosisene transport, hoiukohad , komplekteerimine, ja muu selline peab olema org. Nii et kaupade liikumine ja vigastamine oleksid minimaalsed.
  

Näited hoiustamissüsteemide kasutamisest:

• Sarnased tooted paigutatakse samasse lao piirkonda
  
• Samasugust käsitlemist vajavad tooted paigutatakse ühte piirkonda
  
• Ühe kliendi kaubad paigutatakse samasse piirkonda
  
• Kaupade paigutamine käsitlussageduse järgi
  
• Esimesena saabuvad toote paigutatakse nii et oleks lihtne neid ka esimesena väljastada ( fifo )
  
• Viimasena saabuvad kaubad paigutatakse nii et saaks väljastada esimesena ( lifo )
  

Jaotusvedu ja saadetise komplekteerimine

• Tellimuste vastuvõtmine ja dokumenteerimine
  
• Noppe korraldamine ja dokumenteerimine
  
• Personal (pädevus vastutus, eksimused,
  
• Veeremi suuruse ja funktsionaalsuse valik (autod,)
  
• Laadimise korraldamine
  
• Toodete identifitseerimine
  

Raadioside märgis e, raadio tunnus RFID- mikrokiibist ja antennist koosnev seade, kuhu on talletatud inffi saab lugeda raadiolainete ja spet. Tuvastajaga.
2 suurt gruppi:
Aktiivne raadiotunnus on sisemise vooluallikaga varustatud raadiotunnus mis on pidevalt toite jõul võimeline reageerima ka väga nõrgale raadiosignaalile. Samuti võimaldab tunnusele lisatud vooluallikas , kiibil enda poolset vastust märgatavalt tugevamalt signaali k väljastada.
Passiivne raadiotunnus(magav)- aktiveeruvad alles siis kui nad satuvad raadiotuvastaja levivälja.
Semiaktiivsed raadiotunnused- unised : sisemise vooluallikaga varustatud raadiotunnus mis kasutab lisavõimsust keskkonnatingimuste monitoorimiseks. Lugeja poolt väljastatud signaali vastuvõtmise ning saatmise osas käitub nagu eelmine .
Ladustamine:
Puiduriiulid- pikad pakid
Liisturiiulid. Vertikaalse ladustamisele ( liistud , lauad , metall puit)
Moodulriiulitesse : naelad , seibid jne noppekaup. Ja peenkaup.
Perforeeritud seintega ( augud seinas :d )
Tulekindlad kapid
Tünniriiulid õlide jaoks.
Varude juhtimise peamised viisid
Tootmistegevuse ja selle juhtimise kesksed põhimõtted on
• Lao poolt või tellimuste poolt juhitav tootmine
• Tõuke ja tõmbe kohane juhtimine ( push )
• (JIT) just in time.
Tegelikkuses peame hankima varusid ja hoidma materjali laos. Tagala kindlustamiseks. Seda tehakse juhul kui:
• toodete saadavus ei ole pidevalt kindlustatud,
• tarneahelad on pikad,
• defitsiidist põhjustatud kulutused on suured,
• Ostuhind on tavapäratult odav
• Hankimine eeldab suurte partiide ostmist või suuri tootmispartiisid
Valmitoodete ladustamine annab alljärgnevad eelised:
• Tarneaeg muutub lühemaks (ajaline eelis)
• Tarnevõime paraneb
• Ladustamine jaotusladudes on lähedal lõpptarbijal (kohaeelis)
• Tootmise ja tarbimise mahtude erinevuste ühtlustamine (koormuse ühtlustamisest tulenev eelis)
• Suurte tootmispartiide madalad tootmiskulud (hinna eelis)
Ladusid püütakse vältida kui:
• Kapitali ei soovita siduda käibevahenditega (raha on kinni laos oleva kauba näol)
• Soovitakse säästa laokuludes
• Ladu põhjustab kauba asjatut käsitsemist ja kulusid
Kapitali vabastamine ja kogu logistilise ahela muutmise efektiivsemaks on loonud soodsa pinnase tõmbemudeli kasutamiseks.
Hulgikaubanduse ül. Jaotusketis
Müüb kaupu jaekauplustele, tööstustarbijatele, firmadele, põllumajandusettevõtetele.
Hulgikaubandus tegeleb valmis saadetiste kompl. Hulgikaubanduses sorteeritakse suured partiid väikesteks saarestikeks tegeletakse reklaamiga, märgistamise kujundamisega,
Jaekaubanduse ül. Jaotusketis teeb toote lõpptarbijale või tööstustarbijale ostukõlblikuks. (kaasaarvatud e. poed, telefoni teel müük)
Pakendid
Pisipakk- kaal ei ületa 35 kg. Pikkus ei ületa 2 m. Pikkus pluss ümbermõõt ei ületa 3 m. mida lühem vedu seda suurem on pakendamiskulu osatähtsus hinnas .
Pakendite tüübid liigitatakse:
• Geomeetrilise vormi
• Mahutavuse
• Pakendi omaduste
• Materjali
• Ja veetava kauba alusel
Enamkasutatavad veo pakendid:
pakendi tüüp
valmistamise materjal
kasutatakse veostel
jäigad rullid
puit, plastmass , metall
kaablid, juhtmed ,. Köied, teatud tüüpi kangas.
rullpaber
paber
paber
Pehmed rullid
Kile, tekstiil ,
Põrandakatte materjalid, staadionikatted, kangad, võrgud, tarad
Jäigad balloonid erineva mahuga
Plast , metall
Vedel ja surugaas, vedelad keemistööstuse materjalid
Tünnid, vaadid
Puit, plast, metall
Keemiatööstuse, naftatööstuse, toiduainete tööstus
korgid
Metall, plastmass, klaas
Keemia, nafta, toiduaine
pudelid
Plastmass, klaas
Keemia, toiduaine tööstus
veokonteinerid
Mahub alla 10 kuubi , metall, plastmass, metallvõrk
Puistematerjalid, erireziimi nõudvad kaubad
kastid
Plast, puit, kartong
Kergele kaubale, ühekordne
kandekastid
Puit, plast kartong
Kergesti riknevad kaubad
Karbid,
kartong
Laialdaselt kasutat.
suurkotid
Big bag’ig, plast, kile, paber
Rippriided, puistekaup, (suhkur, sool, jahu)
kaubaalused
Puit (euro, finn) plast, metall
Igal pool-eriti standard. Kaupade korral.
Markeerimine
.. markeering on:
Kaubaga kaasas oleva info kandja. Mis edastab info kauba käsitsemise kui kauba enda kohta.
Mis peab seal olema: markeeringuga antakse edasi info veo marsruudi ja kauba saaja kohta. Markeering annab võimaluse igal transpordiprotsessietapil kauba ühik identifitseerida. Markeerida tuleb kõik kaubaühikud, millised vajavad terminalitöötlust, veoste ühitamist ja tolli formaalsuste korraldamist.
Pakendile peab kandma:
pakendiseadus paragrahv7 :
 Teave pakendis sisalduva kauba kohta
 Hoiatavad pealdised, ja erimärgistus ohtlikele kaupadele,
 Veoeeskirjadest tulenev märgistus
 Pakendit iseloomustav märgistus
TOOTMISLOGISTIKA
Kanban –meetodid ja nende rakendamine
Kauba –või materjaliohje süsteem
Kan- kaart, ban- signaal .’
Kasutuselevõtt 20.saj. keskpaiku, 50-ndatel Jaapani autotööstuses.
Kaubaohjesüsteem, mida juhitakse kaartide /saatelehtede ja konteinerite/ kastide abil
Saatja toimetab vastuvõtjale materjale ainult siis, kui viimane neid vajab.
Vastuvõtja juures ei toimu ladustamist
Kanban toimib nii töökohtade, erinevate osakondade kui ka tellijate ja tarnijate vahel, hõlmates nii kogu tarneahela.
Transpordi –kanban
Kasti ühest kohast teise viimine vastavalt kaardil märgitud infole või visuaalsele märgile.
Tootmis-kanban
Kaardi või tühja kasti saabumine mingi eelnevalt kindlaks määratud protsessi algust.
Signaali saabumine algatab nii kaupade transpordi kui ka töötlemise . Sellisel puhul määrab signaalide ( kastid, kaardid) arv laovaru maksimaalse suuruse konkreetses kanbaniga haaratud tsüklis.
Ringluses vajalike kastide või kaartide arvu on võimalik välja arvutada, lähtudes eesmärgiks seatud materjali ringlussagedusest, töötsükli pikkusest ja riskivarudest.
I
I Töötsükkel I II Töötsükkel
Sisendala- valmistamine- väljundala I Sisendala – valmistamine- väljundala
I
I
Traditsiooniline kaupade või materjalide kulu prognoosimine, selle põhjal tellimine ja saatmine põhjustab tõukamise (push system), sest materjalid saadetakse teele varem saabunud prognoosi või tellimuse alusel.
Kanban on selgelt tõmbesüsteem ( pull system), sest tarne toimub ainult siis, kui varud on kasutatud
Kanban`i eelised:
• lihtne ja arusaadav protsess
• kiire ja täpne info
• odavus info tavapärase liikumisega võrreldes
• muudatuste kiire järgimine
• protsessi (nt. tootmine) võimekuse piirid on lihtsalt määratud ja identifitseeritavad
• ületootmine on välistatud
• kadude minimeerimine
• protsessi on lihtne kontrollida
• vastutus protsessi erinevate osade eest on delegeeritud madalamale tasemele.
Kanban võimaldab lihtsate meetoditega avastada protsessi piirajad ning protsessi optimeerida.
Moodultootmine koondab samasse asukohta mingi konkreetse töötsükli operatsioonid .
Erinevus liinitööst- väike meeskond teeb ära hulga operatsioone, vastutab üheskoos töö tulemuste eest. Selline töökorraldus eeldab töötajatelt suuremat multifunktsio-naalsust, võimaldab inimesi paremini motiveerida ühtekuuluva meeskonna loomise kaudu.
ETTEVÕTTE LOGISTIKA, Logistika vahendid, Logistika arenguetapid, Logistika missioon, Logistika funktsioonid, LOGISTILISED SÜSTEEMID, Toyota filosoofia, tarneahela, Just in time, Veondus strateegia, Veoviisid (transpordi liigid), Ladustamine, Pakendid, Markeerimine, TOOTMISLOGISTIKA, Kanban`i eelised