HANKELOGISTIKA Hankelogistika eesmärk - õige koguse ja sortimendiga ning parima hinna ja kvaliteedi suhtega vajalike materjalide toimetamine tootmis- või töötlemispaika õigel ajal väikseimate kogukulude ja suurima kasumiga. Hankelogistika juhtimise strateegia toetub materjalituru analüüsile, määratleb prioriteedid ja koordineerib oma tegevused finantside ning operatsioonide juhtimisega. Hankelogistika juhtimise kvaliteet mõjutab otseselt firma klienditeeninduse taset, konkurentsivõimet, kauba realiseerimist ja kasumit. Hankelogistika kvaliteedist ja efektiivsusest sõltub suurel määral lõpptoote füüsiline kvaliteet ja tarbijale kättetoimetamise ajalis-ruumiline kasulikkus (õigel ajal õiges kohas). Hankelogistika ülesanded: Kauba nõudluse prognoosimine (firma ja varustustehingute määratlemine) Materjalidega seotud nõuete väljaselgitamine (kaal, suurus,
Hankelogistika Vanametalli- uus eluring Hankelogistika on suur strateegia, mis nõuab kõigepealt tähelepaneliku turu analüüsimist, kindlat arvestust ja jälgimist, prioriteetide määratlemist, oma tegevuste kordineerimist ja finanside ning operatsioonide juhtimist. Suurimad firmad nii Euroopas kui ka Eestis on rajatud logistilise ahela järgi. Nad eksesteerivad ning funktsioneerivad edukalt (tihtipeale veel nii edukalt, et luuakse uusi filiaale), tagades omanikele hea sissetuleku. Minu logistilise ketti esimese voo tooraineks e. materjaliks on vanametall. Vanametalli saab panna logistilises ahelas ka korjevoo alla ja käsitleda jäätmekäitlusena. Minu töös on vanametall tooraine, mis läheb edasi ümbertöötlemisele. Mis on vanametall ja kust seda saada? Tegelikult vastus on väga lihtne, ümberringi vaatamisel võib näha palju metallist tehtud asju, kõik need asjad muutuvad kunagi vanaks ja nad visatakse kas prügimääl...
1. Hankelogistika eesmärgiks on laia sortimendi tooraine ja pooltoodete omandamine ning tootmis-(töötlemis-)paika toimetamine õiges koguses, õigel ajal ning vastuvõetava hinna eest Materjalilogistika ülesandeks on tooraine- ja pooltoodete voogude juhtimine tootmis- (töötlemis-)protsessi käigus. Tänapäeval on hanke-ja materjalilogistika omavahel integreerunud ning neid võib vaadata tervikuna e. hankelogistikana 2. Jaotuslogistika eesmärgiks on toimetada lõpptoode lõpptarbijani neid rahuldaval moel ja ajal. 3. Kogukulude kontseptsioon (total cost concept) eeldab, et kõikide logistika tegevusvaldkondade kulusid vaadeldakse tervikuna, arvesse võttes kõiki võimalikke kulusid. Eesmärk on leida lahendus, mille puhul kogukulud oleksid minimaalsed (säilitades seejures vajalik klienditeeninduse tase). Kontseptsiooni võti seisneb kõiki logistiliste kulude üheaegses arvestamises, saamaks minimaalsed kogukulud. TC(ko...
Hankelogistika Algmaterjali tootmine ehitusele ja mööblitööstusele Minu hankelogistika töö on ehitusmaterjalide ja mööblitootmise algmaterjali tootmisest. Vaatlen MDF-i ja PLP-i tootmist. Mis on MDF (medium density fibreboard) ja PLP (particle board)? Lihtsalt öeldes, tegemist on puitlaastplaadiga/puitkiudplaadiga, mis on tuntud ka kui "Püssi plaat", vanemad inimesed tunnevad seda ka saepuruplaadina. Tegemist on äärmiselt keskkonnasõbarliku tootega (eriti enne lisaväärtuse andmist). Puidutööstuses
Sagedane tellitud kauba puudumine laos ja kohaletoimetamise kärus. Õigeaegse kohaletoimetamise probleemid. varade kasutamise madal efektiivsus varude ringluskiirus, laoruumi kasutamine, lähetatud kaupade väärtus töötaja kohta. Klienditeeninduse probleemid. Probleemid tarnijatega. Vastavalt materiaalsete väärtuste Eikumisele mööda kujutatud tarneahelat võib kogu logistilise tegevuse jaotada kolmeks suhteliselt iseseisvaks astmeks: ~ Hankelogistika (sourcing/purchasing) eesmärgiks on laia sortimendi tooraine ja pooltoodete omandamine ning tootmis(töötlemis)paika toimetamine õiges koguses, õigel ajal ning vastuvõetava hinna eest; Materjalilogistika (materials management) ülesandeks on tooraine- ja pooltoodete voogudejuhtim--m--eto--otmis(täötlemis)protsessi käigus; Jaotuslogistika (physical distribution) eesmärgiks on toimetada lõpptoode lõpptarbijani neid rahüldaval moel ja-ajal - -
tulemusena saavad ettevõtted oma tegutsemiseks vajalikke materiaalseid vahendeid (kaubad, materjalid) ja teenuseid. Hankimine- Strateegiline hankimine/ostmine ehk tarnijate juhtimine.. Hankimine = tarnijate juhtimine (strateegiline hankimine/ostmine) + ostmine hankelogistika- on tooraine, pooltoodete, detailide, sõlmede ja muu tootmiseks vajalike materjalide tõhus teisaldamine lähtepunktist tootmiskohta, tagades ostjale (tootjale) ajalis-ruumilise kasulikkuse. Hankelogistika: kaupade teisaldamine lähtepunktist tarbimiskohta. Hankelogistika = sisenev transport + ladustamine + materjalikäsitlus logistikasüsteem (vt loeng 2)- hankija ehk ostja ehk [tarnija] klient füüsiline või juriidiline isik, kes võtab toote vastu või kasutab pakutavat teenust. Tarnija- füüsiline või juriidiline isik, kes varustab ettevõtet kaupade või teenustega Täppisajastamine- Varude juhtimise süsteem, mis korraldab koosteks ja
11.) Pidevalt täiustada süsteemi ja tõsta töötajate kvalifikatsiooni. 12. Mis on kaod logistilises mõttes? Nende liigitamine. Kaod on logistilises mõistes ressursside raiskamine. Liigitatakse: 1.) Ületootmisest põhjustatud kaod. 2.) Ootamisest põhjustatud kaod. 3.) Vedudega seotud kaod. 4.) Ladustamisega seotud kaod. 5.) Tööliste liigutustega seotud kaod. 6.) Praagiga seotud kaod. 7.) Töötlemisega seotud kaod. 8.) Operatsioonidega seotud kaod. 13. Mis on hankelogistika põhieesmärk? Hankelogistika põhieesmärk on tootmisettevõtte materjalivajaduste (tooraine, pooltooted, tootekomponendid) rahuldamine maksimaalselt võimaliku majandusliku efektiivsusega. 14. Mida tuleks teha hankelogistika põhieesmärgi saavutamiseks? Hankelogistika põhieesmärgi saavutamiseks tuleb lahendada terve rida ülesandeid: 1.) Materjalide ja komplekteeritavate pooltoodete ostutähtaegadest kinnipidamine. 2
11.) Pidevalt täiustada süsteemi ja tõsta töötajate kvalifikatsiooni. 12. Mis on kaod logistilises mõttes? Nende liigitamine. Kaod on logistilises mõistes ressursside raiskamine. Liigitatakse: 1.) Ületootmisest põhjustatud kaod. 2.) Ootamisest põhjustatud kaod. 3.) Vedudega seotud kaod. 4.) Ladustamisega seotud kaod. 5.) Tööliste liigutustega seotud kaod. 6.) Praagiga seotud kaod. 7.) Töötlemisega seotud kaod. 8.) Operatsioonidega seotud kaod. 13. Mis on hankelogistika põhieesmärk? Hankelogistika põhieesmärk on tootmisettevõtte materjalivajaduste (tooraine, pooltooted, tootekomponendid) rahuldamine maksimaalselt võimaliku majandusliku efektiivsusega. 14. Mida tuleks teha hankelogistika põhieesmärgi saavutamiseks? Hankelogistika põhieesmärgi saavutamiseks tuleb lahendada terve rida ülesandeid: 1.) Materjalide ja komplekteeritavate pooltoodete ostutähtaegadest kinnipidamine. 2
f) inimteguri aktiveerimine 12) Mis on kaod logistilises mõttes ning kuidas neid liigitatakse ? kõik tegevused mis ei lisa totmisele väärtust ( persona, ajakavad, ruumid, energiad ) grupeeritakse : - ületootmisest põhjustatud kaod - ootmisega tingitud kaod - transpordiga põhjustatud kaod - ladustamsega - tööliste liigutustega seotud kaod - praagiga seotud kaod - töötlemisega seotud kaod - operatsiooidega seotud kaod 13) mis on hankelogistika põhieesmärk ? on tootmisettevõtta materjalisvajaduste( tooraine, pooltooted, tootekomponendid) rahuldamine maksimaalselt võimaliku majandusliku efektiivsusega Hankelogistika eesmärk on õige koguse ja sotimendiga ning parima hinna ja kvaliteedi suhtega vajalike materjalide oimetamine tootmis või töötlemispaika õigel ajal väikseimate kogukuludega ja suurima kasumiga. 14.Mida tuleb teha Hankelogistika põhieesmärgi saavutamiseks?
Hankelogistika põhieesmärk: tootmisettevõtte materjali vajaduste (pooltoote, tooraine, tootmiskomponendi) rahuldamine maksimaalselt võimaliku majandusliku efektiivsusega. Hankelogistika saavutamiseks: Materjalide ja komplekteeritavate pooltoodete ostutähtaegadest kinnipidamine, täpse vastavuse kindlustamine hangitavate kaubapartiide suuruse ja tootmisettevõtte konkreetse vajaduse vahel, materjalide ja pooltoodete kvaliteedi kontroll. Hankelogistika majanduslik efektiivsus: määratud nõutava kvaliteediga materjalide, pooltoodete ja tootekomponentide otsimise-leidmise ja ostmisega õigel ajal, õiges kohas ja minimaalsete kulutustega. Ühest allikast hankimine: võimaldab alandada kulusid, mida kannab tarnija, võimaldab alandada hinda, mida kehtestab tootmisettevõte ning tõsta kvaliteeti, millest on huvitatud mõlemad osapooled. Müügiketi loomist: tegemist on keerulise tootega; toote müügiks on vaja erinevaid tugiteenuseid; ostjaid on vähe ...
LOGISTIKA BAASKURSUSE KORDAMISKÜSIMUSED 2011 1. Mis on hankelogistika ? Hankelogistika eesmärgiks on laia sortimendi tooraine ja pooltoodete omandamine ning toomis(töötlemis)paika toimetamine õiges koguses, õigel ajal ning vastuvõetava hinna eest. 2. Mis on jaotuslogistika ? Jaotuslogistika eesmärgiks on toimetada lõpptoode lõpptarbijani neid rahuldaval moel ja ajal. 3. Kirjelda kogukulude kontseptsiooni logistikas. Kogukulude kontseptsioon eeldab, et kõikide logistika tegevusvaldkondade kulusid
Kaasaegses tootmises kasutamiseks. Konteinereid üürivad juhtimispõhimõtteid ja tegevusi. väärtustatakse kolme gruppi laevakompaniid, raudtee- ja teised inimesi.Kes nad on? veo- ning ekspedeerimisfirmad. Millega on määratud inimesi-probleemide tundjaid, Konteinervedude eelised: hankelogistika majanduslik probleemide lahendajaid ja • konteineritesse pakitud kaupa saab efektiivsus? strateegilisi vahendajaid suhteliselt kiiresti ja kergelt käsitseda, Hankelogistika majanduslik efektiivsus Jaapani mis võimaldab on määratud nõutava kvaliteediga ORGANISATSIOONIKULTUUR vähendada kauba peale- ja materjalide, pooltoodete
strateegilisi vahendajaid Jaapani ORGANISATSIOONIKULTUUR Jaapani organisatsioonikultuuris on rotatsioon kohustuslik. Jaapanlane ringleb oma karjääri jooksul ühe taseme erinevatel töökohtadel. Niiõpitakse oma firmat põhjalikult tundma; Otsuseid tehakse rühmas. Rõhkasetatakse rühmatööle ning isiklikud huvid allutatakse rühma huvidele; Jaapani organisatsioonikultuurieesmärk on luua täpselt ajastatud tootmissüsteem. Mida tuleks teha hankelogistika põhieesmärgi saavutamiseks? Hankelogistika põhieesmärgi saavutamiseks tuleb lahendada terve rida ülesandeid , mida võiks grupeerida järgmiselt: • Materjalide ja komplekteeritavate pooltoodete ostutähtaegadest kinnipidamine (Ennetähtaegne varumine nõuab täiendavalt käibevahendeid ning suurendab ladustamisega seotud kulusid, Varustamisega hilinemine seab aga ohtu tootmisprogrammivõi kutsub esile soovimatuid muutusi).
LOGISTILINE STRATEEGIA Logistika põhieesmärk on logistilise strateegia abil luua klient. Logistika abil on võimalik luua ettevõttele konkurentsieelised. Ettevõtte konkurentsieelised, kindlustada turg ja maksimeerida seeläbi kasum. Logistilise strateegia eesmärk on saavutada konkurentsieelis firma olemasolu kindlustamise, äritegevuse laiendamisele kaasaaitamise ja kulusäästlikkuse parandamise kaudu. Seda võib saavutada , kas odavaimal viisil, st kliendi teenindustase jääb muutumatuks ja minimeeritakse tegevus- kui ka kapitalikulusid või kui muutumatute kulude taseme juures pakutakse paremat teenindust. Tulemusliku logistilise strateegia eesmärgiks peaks olema ettevõtte jaoks kulude ja teenindustaseme vahekorra optimeerimine. Strateegia kõrval on tähtis ka taktika ehk tegevuskava, milles määratakse kindlaks tegevused, mis on vajalikud strateegia teostamiseks. Strateegiline planeerimine on majandusüksuse pikaajaliste eesmärkide ja nend...
logistika rakendamisel tööviljakuse tõusu, kulutuste vähendamise ja uute turgude hõivamise põhiteguriks. Tootjad Müük Lõpptarbijad Tarnija Ostmine Ladustamine Tootmine Ladustamine Müük Lõpptarbijad Tarnija n Müük Lõpptarbijad Hankelogistika Tootmislogistika Jaotuslogistika Joonis 2. Logistikaahela skeem Logistikaga saab mõjutada ettevõtte strateegiat ja luua firmale uusi konkurentsieeliseid turul. Uuringud näitavad, et tellimuste töötlemise, ladustamise, varude juhtimise, transportimise 5 jm. logistilised kulud võivad hõlmata lõpptoote hinnast kuni 70%. Samas viitab kulude
Hankelogistika eelistused · Tarnijate konkurentsivõime · Nende pakutavad hinnasoodustused pikaajalise lepingu puhul · Tarnete vastavus firma logistika strateegiale · Maksimaalne kulude vähendamine · Pikaajalised koostöövõimalused tarnijaga Hankelogistika strateegia väljatöötaja peab oskama majanduslikult põhjendada, miks, mida, kui palju, kellelt ja missugustel tingimustel osta. Hankelogistika algab organisatsiooni materjalivajaduste kindlakstegemisega(spetsifikatsioon, sortiment, kvaliteet, kogus) Tootmislogistika /materjalilogistika/sisemine logistika Tootmislogistika peamisteks eesmärkideks on: · Ressursside(tööjõud, kapital, aeg jne) ja tootmisprotsesside optimeerimine · Ebaratsionaalsuse, vigade, varude ja praagi vähendamine · Efektiivsuse ja tootlikkuse suurendamine
2. Millised olid logistika arenguetapid 1960-2000.a ja mis tegurid kiirendasid logistika arengut? 1960-1970.aastatel tegutsesid, nt tootmine, pakkimine ja ladustamine iseseisvalt. Sellel ajal kontsentreeruti peamiselt kulude vähendamisele laonduses ja transpordis. Arenesid peamiselt transpordivahendid. 1980ndatel jagunesid tegevused, kas hanke või jaotuslogistika alla. Militaarlogistikat hakati rakendama rohkem tavapärases logistikas. 1990-2000.aastatel koondusid jaotus- ja hankelogistika üheks logistikaahelaks. Arvutite, süsteemide ja andmebaaside areng aitas kiirenemisele kaasa. Logistika muutus rohkem tarbija kesksemaks. 3. Mis on toomislogistika peamisteks eesmärkideks? Tööjõu ja aja, tootmisprotsesside optimeerimine. Vigade, varude ja praagi vähendamine. Efektiivsuse ja tootlikkuse suurendamine. 4. Asukoha valimise strateegia. Millega peavad juhid arvestama asukoha valikul? a) Kas on mõtet laieneda turule, kas see toodaks kasumit?
Logistika kui töövahend hõlmab endas: laotegevust, laovarusid, veondust, infot, pakkimist, korjet e tagastust. Logistika on materjalivoo (tooraine, pool- ja valmistooted) ning sellega seotud info lähtekohast sihtkohta kulusäästliku liikumise ja ladustamise planeerimise, juhtimise, realiseerimise ja kontrolli protsess, et rahuldada tarbija vajadust. Logistika on tegutsemine, mis vastutab materjalide ja info liikumise eest tarnijatelt organisatsiooni, läbi tegevuste organisatsioonis ja sealt kliendile. Tarnekett koosneb tegevuste ja organisatsioonide võrgust, mida materjalid läbivad liikudes algpunktist lõpptarbijani. Tarnekett koosneb: 1) tarnijatest, tootmiskeskustest, kaubaladudest, jaotuskeskustest ja klientidest 2) toorainest, tootmisprotsessis olevast materjalidest/poolmaterjalidest ja lõpptoodetest ning infovoost, mis liiguvad objektide vahel. Tarneketi juhtimine on meetodite kogum, mis võimaldab tulemuslikult lõimida tarnijai...
Väärtusahel moodustub ettevõtte selliste tegevuste ketist, mille abil toodab ettevõte lisaväärtust ja konkureerib muude, klientidele samuti väärtusi tootvate ettevõtetega. Väärtusahela loomise kriteeriumideks on klientide vajadused ja ootused, mida püütakse vastavalt võimalustele rahuldada. Väärtusahela Michael Porter mudel - aitab analüüsida konkreetseid tegevusi, mille kaudu saavad ettevõtted luua väärtust ja konkurentsieelise. Põhitegevused: Hankelogistika tooraine hankimine, ladustamine, laondus, transpordi planeerimine. Tegevused/operatsioonid- igasugune töötlemine, pakkimine, montaaz, hooldus, katsetamine ja kõik muud väärtust loovad tegevused, mis muudavad pooltoote lõpptooteks. Jaotuslogistika - Kõik mis on vaja valmistoote jõudmiseks kliendini: laondus, transport, jaotuse juhtimine.
MIS ON LOGISTIKA? Logistikat saab käsitleda kui ·süsteemset mõtlemisviisi, mille puhul vastastikuse mõju ja põhjuse tagajärgi uuritakse ja analüüsitakse komplekselt kui eesmärke mõjutavaid tegureid; ·juhtimisfunktsiooni, mis integreerib ja koordineerib olulisi juhtimisfunktsioone (planeerimine, otsustamine, arvestus, kontroll jne.); ·teadusharu, mille ülesandeks on süstematiseerida praktilisi kogemusi ja välja töötada valdkonna teoreetilised alused, mõistete, meetodite ja mudelite süsteem ning põhiprintsiibid ja paradigmad. Logistika on 21.sajandi teadusharu, mis hõlmab järgmisi valdkondi: · Ärilogistika (Business logistics); · Insenerilogistika (Engineering logistics); · Militaarlogistika (Military logistics); · Turunduslogistika (Marketing logistics); · Teeninduslogistika (Service logistics); · Turismilogistika (Tourism logistics); · Perelogistika (Family logistics); · ...
Logistika kordamisküsimused 1. Mis on hankelogistika? Hankelogistika (sourcing/purchasing) eesmärgiks on laia sortimendi tooraine ja pooltoodete omandamine ning tootmis(töötlemis)paika toimetamine õiges koguses, õigel ajal ning vastuvõetava hinna eest. 2. Mis on jaotuslogistika? Jaotuslogistika (physical distriution) eesmärgiks on toimetada lõpptoode tarbijani neid rahuldaval moel ja ajal. 3. Kirjelda kogukulude kontseptsiooni (total cost consept) logistikas.
Konkurentsieelise saavutamine(süsteemne tegevus ,mis hõlmab järgmist valdkondi) · tootmiskorraldus/tehnologilise eelise saavutamine · personaaleelise saavutamine(teadmised,oskused,hoiakud vilumused) · toote väärtuseliste eelise saavutamine · kombinatsioon eelimistest saavutustestest arvestades võimaluste kasutamise efektiivsust Majandusteadlane Porter võttis kasutusele väärtusahela mõisted:" Toodete voo juhtimisel tarnijalt tarbija suunas suurendavad L.ja turunduse tegevust tarnijaahelas liikuva toode lisaväärtust ja väärtuse mõõtme,mida mõjutab tootmine kiire jaotus tegevus,toodete kättesaadavus,müük,kliendi teenindus" Tarneahela olulised omadused 1. on täielik protsess lõpptarbija varustamiseks kaubade ja teenustega 2. liikmiseks olemine hõl,ab kõiki osapoole kaasaarvatud logidtilisi operatsioone,materjalide esiaeglast tarnijast kuni lõpptarbijani viimasel 3. tegutsemise ulatus hõlmab hankimist,to...
majandustegevuse tulemus oleks võimalikult hea. Seejuures tuleb looduskeskkonda võimalikult vähe koormata. Logistikat tuleb käsitleda ja uurida kui terviklikku protsessi, mille abil püütakse suurendada nii ettevõtte (tarneahela lüli) kui ka kogu tarneahela konkurentsivõimelisust. Lähtuvalt logistika arengu ja integratsiooni ulatuselt jaguneb logistika ühtlasi kolmeks suureks valdkonnaks – hankelogistika, tootmislogistika ja jaotuslogistika, millest Hankelogistika ülesanne on õige koguse ja sortimendiga, parima hinna/kvaliteedi suhtega vajalike materjalide toimetamine tarnijalt tootjani mõistliku tarneajaga ja mõõdukate kogukuludega. Tootmislogistika ülesanne on suurendada tootlikkust, arendada tehnoloogiat, kasutada tootmisressursse ja optimeerida tootmisprotsesse. Jaotuslogistika ülesanne on korraldada pärast toote valmimist selle jõudmine tarneahela järgmisesse lülisse või tarbijani.
1. Mis on hankelogistika? Eesmärgiks on laia sortimenditooraine ja pooltoodete omandamine ning tootmise (töötlemise) paika toimetamine õiges koguses, õigel ajal ning vastuvõetava hinna eest. Sisendlogistikat nimetatakse ka hankelogistikaks, mille eesmärgiks on laia sortimendi tooraine, materjalide, pooltoodete või omandamine ning tootmispaika toimetamine õiges koguses, õigel ajal ning vastuvõetava hinna eest. Hankelogistika peamised ülesanded on: · · Materjali nõudluse prognoosimine; · · Materjalide otsimine ja omandamine; · · Materjalide kohaletoimetamine ettevõttesse; · · Hangete monitooring (kontroll) · 2. Mis on jaotuslogistika? Eesmärgiks on toimetada lõpptoode lõpptarbijani neid rahuldaval moel ja ajal. 3. Mis on tarnelahel?
1. Mis on hankelogistika? Eesmärgiks on laia sortimenditooraine ja pooltoodete omandamine ning tootmise (töötlemise) paika toimetamine õiges koguses, õigel ajal ning vastuvõetava hinna eest. Sisendlogistikat nimetatakse ka hankelogistikaks, mille eesmärgiks on laia sortimendi tooraine, materjalide, pooltoodete või omandamine ning tootmispaika toimetamine õiges koguses, õigel ajal ning vastuvõetava hinna eest. Hankelogistika peamised ülesanded on: ← • Materjali nõudluse prognoosimine; ← • Materjalide otsimine ja omandamine; ← • Materjalide kohaletoimetamine ettevõttesse; ← • Hangete monitooring (kontroll) ← 2. Mis on jaotuslogistika? Eesmärgiks on toimetada lõpptoode lõpptarbijani neid rahuldaval moel ja ajal. 3. Mis on tarnelahel? Tarnelahel on jada üksteisele järgnevaid tegevusi, mille eesmärgiks on kliendi rahuldamine
lõpptarbijast kuni tarneahela alguseni, et tagada toodete, teenuste ja info väärtuseline kasumlikkus kliendile ja osanikule. Väärtusahel - moodustub ettevõtte selliste tegevuste ketist, mille abil toodab ettevõte lisaväärtust ja konkureerib muude, klientidele samuti väärtusi tootvate ettevõtetega. Väärtusahela loomise kriteeriumideks on klientide vajadused ja ootused, mida püütakse vastavalt võimalustele rahuldada. 8. Logistika funktsioonid Hankelogistika eesmärgiks on laia sortimendi tooraine ja pooltoodete omandamine ning tootmis- või töötlemispaika toimetamine õiges koguses, õigel ajal ning vastuvõetava hinna eest. Materjalilogistika ülesandeks on tooraine- ja pooltoodete voogude juhtimine tootmis- või töötlemisprotsessi käigus organisatsiooni sees. Jaotuslogistika eesmärgiks on toimetada lõpptoode lõpptarbijani neid rahuldaval moel ja ajal. 1
TTÜEesti Mereakadeemia ÄRILOGISTIKA KORDAMISKÜSIMUSED Õppematerjal: raamat Logistika ja tarneahela juhtimine, ptk 1, 2, 3, 4, 5, 8, 9, 10. 1. Mis on hankelogistika? Tarneahela üks astemetest (sourcing/procurement), mille eesmärgiks on leida sortimendi tooraine ja pooltoodete omandamine ning tootmis/töötlemispaika toimetamine õiges koguses, õigel ajal ning vastuvõetava hinna eest. 2. Mis on jaotuslogistika? Tarneahela üks astemetest (physical distribution), mille eesmärgiks on toimetada lõpptoode lõpptarbijani neid rahuldaval moel ja ajal. 3. Mis on tarneahel?
4. Tarnija valimine – kvaliteet , hind 5. Pakendamine ja markeerimine 6. Tootmisjäätmete ja praagi töötlemine Ladustamine – toimub enne ja pärast tootmist. 1. asukoht 2. hoiustamise süsteemid 3. laovarude suuruse analüüs 4. laos toimuvad protsessid Transport – tarneahela peamine, siduv lüli mis annab materjalidele ehk toodetele ruumilise kättesaadavuse kasutades sobivaimat veotehnoloogiat. 5. Hanke, tootmis –ja jaotuslogistika Hankelogistika ülesanded – kauba nõudluse prognoos, materjalidega seotud nõuete väljaselgitamine, hanketüübi määramine, turu analüüs, firmale vajalike materjalide võimalike allikate esialgne hindamine, tarnijate lõplik hindamine. Tootmislogistika ülesanded – ressursside ja tootmisprotsesside optimeerimine, ebaratsionaalsuse, vigade, varude ja praagi vähendamine, efektiivsuse ja tootlikkuse suurendamine, tootmise kvantitatiivse ja kvalitatiivse paindlikkuse suurendamine.
MIS ON LOGISTIKA? Logistikat saab käsitleda kui •süsteemset mõtlemisviisi, mille puhul vastastikuse mõju ja põhjuse tagajärgi uuritakse ja analüüsitakse komplekselt kui eesmärke mõjutavaid tegureid; •juhtimisfunktsiooni, mis integreerib ja koordineerib olulisi juhtimisfunktsioone (planeerimine, otsustamine, arvestus, kontroll jne.); •teadusharu, mille ülesandeks on süstematiseerida praktilisi kogemusi ja välja töötada valdkonna teoreetilised alused, mõistete, meetodite ja mudelite süsteem ning põhiprintsiibid ja paradigmad. LOGISTIKA ON 21.SAJANDI TEADUSHARU,MIS HÕLMAB JÄRGMISI VALDKONDI: •Ärilogistika (Business logistics); •Insenerilogistika (Engineering logistics); •Militaarlogistika (Military logistics); •Turunduslogistika (Marketing logistics); •Teeninduslogistika (Service logistics); •Turismilogistika (Tourism logistics); •Perelogistika (Family logistics); •Spordilogistika (Sports logistics); •Medits...
2. Logistika struktuur logistilise keti järgi. Teha ka joonis. [10 p.] Logistikat käsitletakse logistilise kaubaketina (vt. joonis 2). Kõik logistilise keti funktsioneerimiseks vajalikud tegevusalad ning nende omavaheline ladus koostöö ning sünkroniseeritus optimaalsete kulude juures moodustavadki logistika objekti. Logistika struktuur selgub logistilisest ketist: hankelogistika – hõlmab materjalide liikumist ettevõttesse, materjalilogistika – hõlmab materjalide liikumist ettevõtte sees, jaotuslogistika – hõlmab kaupade liikumist koosteliini lõpust tarbijani. Kuid logistika struktuur sisaldab ka teisi struktuurse liigendamise tunnuseid, mida võib väljendada järgmise skeemiga (joonis 3). 4. Logistika prioriteedid läbi aegade. [5 p.] Logistika prioriteedid läbi aegade: kogukulude vähendamine; klienditeeninduse taseme tõstmine;
· süsteemset mõtlemisviisi, kus jälgitakse ja analüüsitakse kompleksselt eesmärki mõjutavaid faktoreid · juhtimisfunktsiooni, mis integreerib ja koordineerib olulised juhtimistegevused · teadust, mille ülesanne on süstematiseerida logistika praktilised kogemused ja töötada välja valdkonna teoreetilised alused paradigmad, kontseptsioonid, põhiprintsiibid, mudelid ja meetodid Logistika arengust ja integratsiooni ulatuselt lähtuvalt jaguneb logistika järgmiselt: · hankelogistika · tootmislogistika · jaotuslogistika Hankelogistika ülesanne on õige koguse ja sortimendiga, parima hinna/kvaliteedi suhtega vajalike materjalide toimetamine tarnijalt tootjani mõistliku tarneaja ja väiksemate kogukuludega. Tootmislogistika eesmärkideks on tootlikkuse suurendamine, tehnoloogia arendamine, ressursside ja tootmisprotsesside optimeerimine. Ostjaturul on jätkusuutlikud, paindlikud ja nõudluse muutustega kohanduvad ettevõtted.
Pakkimine ........................> Info Toodangu ladustamine .......................> Veo planeerimine ...............................> Tellimuste käsitlemine ........................> Jaotuslogistika Transport ..........................................> Klienditeenindus ................................> Kuidas jaguneb logistika: Hankelogistika eesmärk on õige koguse ja sortimendiga, parima hinna ja kvaliteedi suhtega, vajalike materjalide toimetamine tarnijalt tootjani mõistliku tarneaja ja väiksemate kogukuludega. Tootmislogistika üldeesmärk on tootlikkuse suurendamine, tehnoloogia arendamine, ressursside (kapital, tööjõud, aeg) ja tootmisprotsesside optimeerimine. Jaotuslogistika eesmärk on juhtida logistilisi osategevusi, mis toimuvad pärast toote valmimist, kuni selle toote
lõpptarbijani klientide nõudmiste täitmiseks. ... tegutsemine, mis vastutab materjalide ja info liikumise eest tarnijatelt organisatsiooni, läbi tegevuste organisatsioonis ja sealt kliendile. … ressursside ajaline positsioneerimine või kogu tarneahela strateegiline juhtimine. Tarneahel on jada üksteisele järgnevaid tegevusi mille eesmärgiks on kliendi rahuldamine. 2) Logistika jaotub: lk 18-19 hankelogistika - tooraine ja pooltoodete laia valiku omandamine ning toimetamine tootmis- või töötlemispaika õiges koguses, õigel ajal ja vastuvõetava hinna eest. materjalilogistika - tooraine ja pooltootevoogude haldamine tootmis- ja töötlemisprotsessi käigus. jaotuslogistika - valmistoodete toimetamine klientideni neile sobival ajal ja moel. 3) Logistika tekkimise ja arengu tegurid (loengumaterjalidest)
Transpordi infrastruktuur · Teed · Tanklad · Parklad · Auto remondi ja hooldekeskused · Autojuhi õppekeskused Logistika mõiste. Logistika all mõistetakse kaubavoo,rahavoo ning informatsioonivoo juhtimist. Logistika on nende voogude planeerimine ja juhtimise kunst, mille tulemusena kaubad liiguvad lisaväärtust saades. Logistika erivaldkonnad on : hankelogistika, tootmislogistika, jaotuslogistika ja korjelogistika. Transpordi logistika. Transpordilogistika on kaupade ümberpaigutamine õigesse kohta õigeks ajaks, mille tulemusena kaupade väärtus kasvab. Transpordilogistika eesmärgiks on tagada transpordisüsteem toimimine optimaalsete kuludega ehk teisisõnu efektiivne vedude korraldamine. Transpordilogistika ülesanded: · Transpordisüsteemide loomine, marsruutide ja transpordiahelate loomine.
protsessi kompleksselt. Tarbijale veel oluliselt ei keskendutud. 4. 1990-ndaid loetakse tarne- ehk väärtusketi algusaastateks. Tänapäeva arenenud riikide logistika arengutasele on iseloomulikud kaks viimast kirjeldatud arengustaadiumi. Neis on näha, kui tihedalt on omavahel seotud logistika areng ühes info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate arenguga. Mainitud arengustaadiumid kirjeldavad logistika arengut Lääneriikides, eelkõige USA-s. Samas saab väita, et logistika, eelkõige hankelogistika põhimõtete kasutamine nii ettevõtte juhtimispraktikas kui riiklikul tasandil sai alguse II maailmasõja järgses Jaapanis. Jaapani tööstuse areng võimaldas 1960. aastatest saadik eksportida Lääneriikide turgudele tarbe- ja tööstuskaupu, mis odavamad ja kvaliteetsemad kui kohapeal toodetud analoogid. Sellise logistika põhimõtete rakendamine oli Jaapanis seetõttu, et riigil on vähe maavarasid ning see on geograafiliselt eraldatud tähtsamatest tooraine- ja tarbijaturgudest
protsessi kompleksselt. Tarbijale veel oluliselt ei keskendutud. 4. 1990-ndaid loetakse tarne- ehk väärtusketi algusaastateks. Tänapäeva arenenud riikide logistika arengutasele on iseloomulikud kaks viimast kirjeldatud arengustaadiumi. Neis on näha, kui tihedalt on omavahel seotud logistika areng ühes info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate arenguga. Mainitud arengustaadiumid kirjeldavad logistika arengut Lääneriikides, eelkõige USA-s. Samas saab väita, et logistika, eelkõige hankelogistika põhimõtete kasutamine nii ettevõtte juhtimispraktikas kui riiklikul tasandil sai alguse II maailmasõja järgses Jaapanis. Jaapani tööstuse areng võimaldas 1960. aastatest saadik eksportida Lääneriikide turgudele tarbe- ja tööstuskaupu, mis odavamad ja kvaliteetsemad kui kohapeal toodetud analoogid. Sellise logistika põhimõtete rakendamine oli Jaapanis seetõttu, et riigil on vähe maavarasid ning see on geograafiliselt eraldatud tähtsamatest tooraine- ja tarbijaturgudest
Järvamaa Kutsehariduskeskus MÜÜGIKORRALDUS 1 Anu Salujärv TARNEAHELA OLEMUS Referaat Juhendaja: Aili Kendaru Paide 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................lk 3 1.Kuidas jaguneb logistika...................................................................................lk 4 1.1.Logistika ja tarneahel...................................................................................lk 4 1.2.Tarneahela logistilised omadused.................................................................lk 5 2.Mis on tarneahel................................................................................................lk 6 2.1.Tarneahelate juhtimine.................................................................................lk 7 2.2.Tarneahelate juhtimise funktsioonid ja võtmetegevuse...
ning tarbimiskoha vahel eesmärgiga rahuldada kliendi nõudmisi" (U.S. Council of Logistics management, 1998) · Kolm olulist märksõna on : süsteemsus, väärtuse lisamine ja kliendile suunatus. · Omavahel seotud logistikategevused moodustavad tarneahela (teekond tarnijalt kliendini) · Vastavalt materiaalse väärtuse lisamisele võib logistika jaotada kolmeks osaks: hankelogistika, materjalilogistika ja jaotuslogistika. · Logistika ülesandeks on optimeerida aega ja kulusid. Logistikakulude osakaal · Hankelogistika kulud moodustavad 1,5-9% kauba müügihinnast. · Jaotuslogistika 3-24% · Kogu logistikakulud mooduatavad 7-20% toote möögihinnast (RedPrairie 2006) Logistika komponendid ja eesmärgid · Ettevõtte logistikaprotsessi sisenditeks on: materiaalsed, inim-, finants-, ja inforessursid.
1.MIS ON LOGISTIKA?.......................................................................... 7 2.MIS ON HANKELOGISTIKA?................................................................ 7 3.MIS ON JAOTUSLOGISTIKA?............................................................... 7 4.MIS ON TARNELAHEL?....................................................................... 7 5.MIS ON LOGISTIKA MISSIOON?.......................................................... 7 6. KIRJELDA KOGUKULUDE KONTSEPTSIOONI LOGISTIKAS?.................... 8 7.KIRJELDA KULUDE KOMPROMISSI LOGISTIKAS?................................... 8 8
Kordamisteemad ärilogistika eksamiks Kõik alljärgnevalt toodud punktid on vähemal või rohkemal määral loengutest või seminaridest läbi käinud. Loendist leiad ka viited eksami jaoks kõige tähtsamale lugemismaterjalile: Ain Kiisleri „Logistika ja tarneahela juhtimine“. Product, place, time, condition, cost!, quanity, customer Logistika olemus, osategevused, mõiste ajalugu, tähtsus ja tähtsustumine Kiisler ptk 1 logistika olemus lk 15-37 Märksõnad: interdistsiplinaarsus, logistika missioon, tarneahela ulatus, 7R mudel 1)Logistika missiooniks on pidevalt otsida parimat tasakaalu klientidele maksimaalse väärtuse loomise ja tegevuse minimaalsete kulude vahel. 2)7R: Right product, right place, right time, right condition, right quantity, right cost, right customer. Ütleb firmale, mis on erinevad logistilise kvaliteedi dimensioonid ja mõõdikud ning mis on erinevad põhjused, mis võivad põhjustada kliendi rahulole...
Kui logistika juhtimise all mõeldakse üldjuhul ettevõtte kõigi logistikatoimingute juhtimist, võib tarneahela juhtimine hõlmata tarneahela mingi osa või kogu ahela juhtimist. Lähtuvalt logistika arengu ja integratsiooni ulatuselt jaguneb logistika ühtlasi kolmeks suu- reks valdkonnaks – hankelogistika, tootmislogistika ja jaotuslogistika. Hankelogistika ülesanne on õige koguse ja sortimendiga, parima hinna/kvaliteedi suhtega vajalike materjalide toimetamine tarni- jalt tootjani mõistliku tarneajaga ja mõõdukate kogukuludega. Tootmislogistika ülesanne on suuren-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
