TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Kinnisvara, logistika ja ettevõtluse õppetool Referaat TARNIJA JUHITUD LAOVARUD Kristina Kusmirtsuk Tallinn 2010 2 SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................3 Sissejuhatus.............................................................................................................................4 1. VMI mõiste........................................................................................................................
Küsimused 1. Milline tegutsemismudel aitab leida hea tarnja? 2. Millest sõltub ajalis-ruumiline kasulikkus? 3. Mida tähendab lao poolt juhitav tootmine? 4. Mida tähendab tellimuse poolt juhitav tootmine? 5. Millist mõju avaldab logistikas läbimisaja lühendamine? 6. Mida tähendab ABC analüüs? 7. Mida taotletakse materjalijuhtimisega? 8. Millist kasu on võimalik saada kanban süsteemi kasutamisest? Vastused 1. Sobiva tarnija selgitamiseks arvutatakse iga tarnijakandidaadi puhul eraldi välja tarnija reitingu summa. 2. Logistiliste kulude vähendamine või turupositsiooni tugevnemine ( suurem läbimüük ) suurendab kaubaühiku ruumilist ja ajalist kasulikkust, suurendades seega firma kasumit. 3. Laojuhitavat tootmist kasutatakse siis, kui tegemist on hästisäilivate standardtoodetega, mille elutsükkel on pikk, valik väike ja tarneaeg lühike. 4
Näide: Tarnijalt saadud materjalide maksumus kirjendatakse arve põhjal järgmiselt: D Tooraine ja materjal D Sisendkäibemaks K Võlad tarnijatele Tarnijate arve tasumine arvelduskontolt D Võlad tarnijatele K Arvelduskonto Ostutehingute puhul tuleb periodiseerida õigesti tekkinud kohustus. Pikaajalisi tarnevõlgnevusi kajastatakse bilansikirjel Muud pikaajalised kohustused. Ostutehingute analüütiliseks arvestuseks avatakse eraldi iga tarnija kohta analüütiline konto kuhu kantakse kõik ostutehingud ja tasumine. Tarnijate lõikes peetakse eraldi arvestust iga saabunud arve ja selle tasumise kohta. Kui tarnijaks on ettevõtte omanik (s.o emaettevõte), mõni teine grupi ettevõte või seotud osapool tuleb tehinguid kajastada kontodel Võlad emaettevõtja vastu, Võlad grupiettevõtja vastu jne. Ostutehingute kajastamine raamatupidamisarvestuses sõltub sellest, kas ostja on registreeritud käibemaksukohuslasena
TARNELEPING Käesoleva tarnelepingu (edaspidi: Leping) on sõlminud [kuupäev], [koht] (1) [Tarnija nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress], mida esindab [juhatuse liige / volituse alusel (mittevajalik ära kustutada)] [tarnija esindaja nimi] (edaspidi: Tarnija), ja (2) [Ostja nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress], mida esindab [juhatuse liige / volituse alusel (mittevajalik ära kustutada)] [Ostja esindaja nimi] (edaspidi: Ostja), edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Lepingu objekt 1.1 Ostja ostab ja Tarnija müüb Ostjale Lepingus sätestatud tingimustel järgmisi kaupu (edaspidi: Kaubad):
TARNELEPING Käesoleva tarnelepingu (edaspidi: Leping) on sõlminud [kuupäev], [koht] (1) [Tarnija nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress], mida esindab [juhatuse liige / volituse alusel (mittevajalik ära kustutada)] [tarnija esindaja nimi] (edaspidi: Tarnija), ja (2) [Ostja nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress], mida esindab [juhatuse liige / volituse alusel (mittevajalik ära kustutada)] [Ostja esindaja nimi] (edaspidi: Ostja), edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Lepingu objekt 1.1 Ostja ostab ja Tarnija müüb Ostjale Lepingus sätestatud tingimustel järgmisi kaupu (edaspidi: Kaubad): (i) [tarnitava kauba nimetus või kirjeldus];
Tarneahela juhtimise alla kuulub kõikide osade juhtimine a la kliendisuhted, teenindus, nõudlus, tellimuste täitmine, tarnijasuhted, tootearendus, tagastus. Tarneahela juhtimine- äriprotsesside integreerimine alates klientidest kuni algtarnijateni, kes pakuvad tooteid ja teenuseid. Tellimine(ordering,buying)- ostutellimuse koostamine ja tarnijale edastamine temaga varem kokkulepitud tingimuste raames. Tellimus esitatakse olemasoleva info põhjal tarnija toodete või teenuste kohta. Ostuprotsessi olulised etapid nagu päring ja läbirääkimised ei ole veel aset leidnud. Täiendtellimus (home call)- sama mis eelmine ainult et tarnijaga on nüüd kokku lepitud ostumahud ja muu oluline (tingimused, makseaeg).Tarnijat teavitatakse tellimuse suurusest ja soovitud tarneajast. Ostmine (operatiivne ostmine, buying)- hanke läbiviimisega seotud tegevused nagu tellimine, transpordi korraldamine ja tasumine ostu eest.
aasta veebruari lõpuni. 2. Pädevusalade (rollide) vaade Projekti rollid jaotuvad kolme ettevõtte klienti, tarkvaarendusteenust pakkuva ettevõtte ja aruandlustarkvara pakkuva ettevõtte vahel. 1.1.2 Rollid klientorganisatsioonis: Projektijuht o Vastutab: projekti planeerimise, eelarvestamise, toimimise ja eduka vastuvõtmise eest klientettevõttes. o Reageerib: juhtkond esitab projekti eesmärgid tarnija esitab pakkumise tarnija annab töötulemuse üle tarnija teavitab probleemist saabunud on projekti verstapost/vahetähtaeg o Infovajadused: tarnijapoolne hinnapakkumine kliendi-/tarnijapoolsed projekti ressursid ja tööülesanded projekti eesmärgid projekti vastuvõtukriteeriumid projekti tulemid
jääkülm kuiv õhk antiBacteria Süsteem kaitseb bakterite eest Külmiku seinad ja ukse sisekülg on kaetud anorgaanilise hõbedaühenditega Sügavkülmiku sisetemperatuuri näitaja Üks helves tähendab - 6°C Kontrollitud ohutus. Märk pannakse tootele või pakenditele. CE märgistus on kohustuslik nii Euroopa siseturul kui ka rahvuslikel turgudel Euroopas. Sirje Mets 5 Pesumasinate märgistus I. Tarnija nimi või kaubamärk II. Tarnija mudelitähis III. Pesumasina energiatõhususe klass IV. Euroopa Liidu ökomärgis V. Energiatarve kWh, 60° C juures VI. Pesemistulemuse klass VII. Tsentrifuugimistõhususe klass VIII. Maksimaalne tsentrifuugimiskiirus (p/min) IX. Täitekogus kilogrammides X. Veetarve liitrites XI. Pesemis- ja tsentrifuugimisprogrammide müratase Sirje Mets 6 Pesumasin-kuivatite I Tarnija nimi või kaubamärk.
tarnijate juhtimine (strateegiline hankimine/ostmine) + ostmine hankelogistika- on tooraine, pooltoodete, detailide, sõlmede ja muu tootmiseks vajalike materjalide tõhus teisaldamine lähtepunktist tootmiskohta, tagades ostjale (tootjale) ajalis-ruumilise kasulikkuse. Hankelogistika: kaupade teisaldamine lähtepunktist tarbimiskohta. Hankelogistika = sisenev transport + ladustamine + materjalikäsitlus logistikasüsteem (vt loeng 2)- hankija ehk ostja ehk [tarnija] klient füüsiline või juriidiline isik, kes võtab toote vastu või kasutab pakutavat teenust. Tarnija- füüsiline või juriidiline isik, kes varustab ettevõtet kaupade või teenustega Täppisajastamine- Varude juhtimise süsteem, mis korraldab koosteks ja tootmiseks vajalike materjalide liikumist, koordineerides nõudlust ja tarneid nii, et soovitud materjalid saabuvad kohale siis, kui neid vajatakse. tarneahela juhtimine
detailide hindamisel? a) seadmete olemasolu mis võimaldab valmistada vajaliku kvaliteediga toodangut b) võimalus läbi viia materjalide kvaliteedi katsetusi ettenähtud programmi kohaselt vajalike seadmete abil c) toorme ja materjalide kontrolli ja atesteerimise kord d) vajalike dokumentide ja instruktsioonide olemasolu, mis määravad operatsioonide arvu ja nende kontrolli e) tarnijate personali täiendõppe tase 20. Millised on hankelogistika põhilised tegevused ? a) tarnija valik b) tarnija hindamine c) läbirääkimise protsess ja lepingu sõlmimine tarnijaga d) transpordi liigi valik e) toote tehniliste nätajate määramine f) pakendamine 21. Mida võimaldab lääneriikide turgude domineeriv ühest allikast hankimise mehhanism? ' võimaldab alandada kulusid, mida kanab tarnija, võimaldab alandada hinda, mida kehtestab tootmisettevõte ning tõsta kvaiteeti, millest on huvitatud mõlemad osapooled. 22. Millal tasub toota ise ostmise alusel?
Vöötkoodi etikett RFID kiip RFID antenn Liimikihi katteriba Aktiivne patareiga, passiivne antenniga v poolpassiivne. 16. Tarnijate hindamise valiku 6 etappi 1. Määrata hindamise võtmekriteeriumid 2. Määrata iga hindamiskriteeriumi kaalukus 3. Määratle hindamiskriteeriumide hindamisüsteem METOODIKA 4. Hinda iga potentsiaalset tarnijat 5. Vaata hindamistulemus läbi ja tee valiku otsus TARNIJATE KVALIFITSEERIMINE JA VALIK 6. Hinda regulaarselt valitud tarnija suutlikkust PIDEV TARNIJA HINDAMINE 18. Distantseeritud ja partnerlussuhte 10 erinevust ja 5 kategooriat DISTANTS PARTNERLUS Põhineb äritehingul ärisuhtel Keskendumine lühiajaline, mitte pidev tarnija säilitamine Orientatsioon Lühiajaline pikaajaline Dist suhe lähedased suhted
Laohaldur on ettevõtte töötaja. Kuller on ettevõtte töötaja. Admin sisestab ja kõrvaldab tooted infosüsteemist. Laohoidja haldab laoseisu infosüsteemis jooksvalt. Laohaldur võtab vastu ja väljastab kaupa kulleritele. Kuller transpordib kaupa. Klient ostab kaupa. Klient esitab tellimuse. Eesmärgid Osta ja müüa kaupa. Põhiprotsesside loetelu Toodete müük Infosüsteemi haldamine Lao haldamine Kauba transport Tegutsejate loetelu Admin Laohaldur Klient Kuller Tarnija Infovajaduste loetelu Toote tehnilised näitajad (Klient) Toote hind (tarnija, admin, klient) Toote mõõtmed (kuller, laohaldur) Laoseis (laohaldur, admin) Tarneaeg (klient) Kinnitus kauba tasumise kohta (admin, laohaldur, kuller) Kliendi andmed (kuller) Kauba kättesaamis kinnitus (admin) Infosüsteemi eesmärgid Eesmärk: Pidevalt uuenev koduleht Eelis: Pidevalt uuenev infosüsteem Mõõt: Infosüsteemis on laoseis pidvalt nähtav selle kasutajatele
· tooted, mida väljastatakse sageli, paiknevad põrandal asuvatel kindlaksmääratud hoiukohtadel · esimesena saabunud tootepartii tooted väljastatakse esimesena või viimasena tulnud tooted väljastatakse esimesena 7. Laotöö efektiivne planeerimine · Täielik inegreeritus tarne ehk jaotusketis, EDI · Parterlus tarniatega · Õige metoloogia süsteemi rajavala meeskonnale · Ümberõpe, koolitus 8. Komplekteerimine 9. Tarnija juhitav kaubavaru (VMI strateegia) - Üks rohkem kõlapinda leidnud partnerluse vorme, mis on suunatud ettevõtte tarneahela efektiivsuse suurendamisele. VMI partnerluse korral otsustab laoseisu täiendamise edasimüüja asemel tarnija. See tähendab, et tarnija jälgib ostja laoseisu (füüsiliselt või siiski enamasti elektroonilist andmevahetust kasutades) ja otsustab perioodiliselt lisatarnete koguse ja tarneaja üle. 10. Varude roll logistikas Varude roll l
KLIENDITEENINDUS LOGISTIKAFIRMAS Sissejuhatus.Mõiste o Kliendikeskne teenindus saab alguse klientide vajaduste arvestamisest. o Klienditeeninduse all mõeldakse kõikide selliste toimingute koosmõju, mille abil teeb ettevõte kliendile toote või teenuse kättesaadavaks. o Klienditeenindus ei tohi olla suunatud ainult lõpptarbijale, vaid ka nandele vahelülidele, kes asuvad logistilises ahelas tarnija ja lõpptarnijatest. Klienditeeninduse protsess. o Klienditeenindus in protsess, misleiab aset müüja, ostja ja/või logistiliste teenuse tarnija vahel. o Üha sagedamini osaleb protsessi ka kolmas osapool, kelleks on enamasti logistiliste teenuste tarnija. o Protsess hõlmab selliseid tegevusi, nagu tellimuste töötlemine, laotoimingud, arveldamine, kaebuste käsitlemine jne. Klienditeeninduse tähtsus.
· Koostöö 3,5G võrku pakkuva firmaga Planeerimine Selgitame välja kliendi vajadused/nõudmised liiklusmonitooringu kaamerate reaalajapildi uuendamise kiiruse, pildiedastuskvaliteedi ja videosäilitamise pikkuse osas. Valime kliendi nõudmistle vastavad kaamerad. Kaamera peab olema ühenduv 3,5G võrku. Kaamera peab olema ilmastikukindel. Kaamera peaks salvestama sujuvat videopilti 30 kaadrit sekundis. Kaameral peaks olema hind ja kvaliteet suhtes. Valime tarnija. Tarnijaks on Arvutikeskus OÜ, kes omab head mainet tehnika valdkonnas ja usaldusväärset kliendituge. Info: Arvutikeskus OÜ Kaamerate asukoha väljaselgitamine. Kuna 3,5G võrk katab praktiliselt tervet Eestit, siis sõltub kaamerate paiknemine kliendi soovist. Võrgu operaatoriks valime EMT, kuna firma pakub tihedaimat 3,5G võrku Eestis. Samuti omab EMT parimat ja usaldusväärseimat mainet Eesti operaatorite seas.
Klienditeenindus Kõik toimingud , mis aitavad ettevõttel toodet või teenust kliendile kättesaadavaks teha. Klienditeenindus on protsess, mis leiab aset müüja, ostja ja või logistikateenuse tarnija vahel: tellimuste töötlemine, laotoimingud, veokorraldus, arveldamine, reklamatsioonide käsitlemine jne. Klienditeeninduses on teenindamise objektid materjalivoo vahendajad – tootmisettevõtted, jaotuskeskused, jaemüügiettevõtted ja tarbijad. Kliente võivad kaubanduslikult ja logistiliselt teenindada nii tootmisettevõtted kui tarneahela vahendajad. Klienditeenindus ei tohi olla suunatud ainult tarbijale, vaid ka nendele vahehelilülidele, mis asuvad tarneahelas
aega, materjalide kogust, kvaliteedi ja sortimendi kontrollimist) Tootmiseks vajaliku tooraine, pooltoodete jm efektiivne teisaldamine lähtekohast tootmiskohta Hankelogistika prioriteedid arenenud riikides: - Tarnijate konkurentsivõime; - Nende poolt pakutavad hinnasoodustused (pikaajaliste lepingute puhul); - Tarnete vastavus firma logistika strateegiale; - Maksimaalne kulude vähendamine; - Pikaajalised koostöövõimalused tarnijatega. TARNIJA VALIMINE Tarnija valimine on tähtis: - Strateegiliste, rahulolematusest või ebaefektiivsusest tingitud muudatuste sisseviimisel - Projektide teostamisel - Uute toodete ja teenuste kasutuselevõtmisel Tarnija valiku analüüsitavad aspektid: Tarnijate senine kasumlikkus ja lojaalsus Pakutava toote/teenuse kvaliteet Klienditeeninduse tase ja hoiakud Suhtlemise kulud Valimsolek uuenduslikeks ja ennetavateks muutusteks
kättesaamiseks. Akredtiivide liigid Kinnitatud akreditiivid Ülekantavad akreditiivid Back-to-back- akreditiivid Uuenevad akreditiivid Red clause -akreditiivid Standby -akreditiivid Kinnitatud akreditiivid Kui akreditiiv on kinnitatud, kohustub akreditiivi tingimustele vastavate dokumentide eest maksma peale avajapanga ka kinnitajapank. Ülekantavad akreditiivid Ülekantav akreditiiv annab vahendajale võimaluse taotleda selleks volitatud pangalt akreditiivi ülekandmist oma tarnija kasuks. Seega ostab vahendaja kauba sama akreditiiviga, millega ta selle ostjale edasi müüb. Ülekantavad akreditiivid Ülekantav akreditiiv on võimalus vahendada suuri kaubatehinguid ilma omapoolse rahapaigutuseta. Akreditiivi tingimused peab täitma ja dokumendid esitama tarnija (= teine akreditiivisaaja). Vahendaja ehk esimene akreditiivisaaja vahetab akreditiividokumentide jõudmisel ülekandjapanka välja ainult teise saaja arve ja käskveksli (oma vahendustasu võrra suurema vastu).
toimuks maksimaalses vastavuses reaalse nõudlusega. Traditsiooniliste logistilises ketis osalejate vaheliste suhete ja infovahetuse puhul on juhtaeg liiga pikk ja info lõppturu kohta liiga vähene, et nõudlustele täpselt ja paindlikult reageerida. Logistikaketi liikmed püüavad oma pikka reaktsiooniaega kompenseerida nõudluse prognoosimisega. Vastavuses müügiprognoosil teostatakse tegevuseks vajalikud hanked oma tarnijatelt. Näiteks klassikalise logistilise keti tarnija tootja lõppmüüja lõpptarbija puhul koostab hulgimüüja eelneva perioodi jaemüügitellimuste põhjal müügiprognoosi, mille alusel esitatakse tellimus tootjale. Eelneva perioodi tellimuste alusel koostab tootja müügiprognoosi, mille alusel planeeritakse tootmismahtusid ja esitatakse tellimused tarnijatele jne. Prognoosid pole täpsed, mida lühema aja prognoos, seda ebatäpsem ta on. Tõenäoliste
tootmisettevõtte konkreetse vajaduse vahel. 3.) Materjalide ja pooltoodete kvaliteedi kontroll. 15. Millega on määratud hankelogistika majanduslik efektiivsus? Hankelogistika majanduslik efektiivsus on määratud nõutava kvaliteediga materjalide, pooltoodete ja tootekomponentide otsimise-leidmise ja ostmisega õigel ajal, õiges kohas ja minimaalsete kulutustega. 16. Millised põhimõtteid soovitatakse järgida suhetes tarnijatega? 1.) Tarnijatega tuleb käituda nagu firma klientidega (tarnija on kuningas). 2.) Tuleb rõhutada ning töös järgida kummagi poole ühiseid huvisid. 3.) Tuleb tutvustada tarnijale oma eesmärke ja ülesandeid ning olla kursis tema äri- operatsioonidega. 4.) Tuleb täita endale võetud kohustusi. 5.) Hoida võimaluse korral stabiilseid kontakte ärisfääris. 17. Millised on hanketuru-uuringu etapid? 1.) Turu hetkeseisu analüüs. 2.) Turu konjuktuuri muutumise dünaamika. 3.) Turu muutumise prognoos. 18. Millal toimub hanketuru uuring
tootmisettevõtte konkreetse vajaduse vahel. 3.) Materjalide ja pooltoodete kvaliteedi kontroll. 15. Millega on määratud hankelogistika majanduslik efektiivsus? Hankelogistika majanduslik efektiivsus on määratud nõutava kvaliteediga materjalide, pooltoodete ja tootekomponentide otsimise-leidmise ja ostmisega õigel ajal, õiges kohas ja minimaalsete kulutustega. 16. Millised põhimõtteid soovitatakse järgida suhetes tarnijatega? 1.) Tarnijatega tuleb käituda nagu firma klientidega (tarnija on kuningas). 2.) Tuleb rõhutada ning töös järgida kummagi poole ühiseid huvisid. 3.) Tuleb tutvustada tarnijale oma eesmärke ja ülesandeid ning olla kursis tema äri- operatsioonidega. 4.) Tuleb täita endale võetud kohustusi. 5.) Hoida võimaluse korral stabiilseid kontakte ärisfääris. 17. Millised on hanketuru-uuringu etapid? 1.) Turu hetkeseisu analüüs. 2.) Turu konjuktuuri muutumise dünaamika. 3.) Turu muutumise prognoos. 18. Millal toimub hanketuru uuring
kätte saadud kauba eest ja, et laoseisu andmed oleksid täpselt ajakohastatud. Kolm võimalikku erandit selles protsessis on: saadud kauba kogus erineb tellitud summast; saadud kaup on kahjustatud; saadud kaubad on madalama kvaliteediga, kuna ei kontrollita. Ostutellimus on dokument, mis on ametlik taotlus tarnijale, et osta nimetatud tooteid määratud hindadega. Samuti on see lubadus maksta ja saada leping, kui see on aktsepteeritud tarnija poolt. Sageli on mitmed ostetud kaubad komplekteeritud, et täita üks ostutellimus. Selles dokumendis on välja toodud järgmised andmed: · maksenõue ja toote number; · kohaletoimetamise asukoht ja kuupäev; · toote kirjeldus, kogus ja hind; · võib soovitada tarnijat. Kokkuvõttes on kaupade vastuvõtu ja tarnimise juures esmalt kõige tähtsam valida sobiv tarnija ning valikul tuleks kaaluda järgmisi tegureid: · hind; · materjalide kvaliteet;
Võimalikud vaidlused avaja- ja kinnitajapanga vahel temasse enam ei puutu. Stand-by akreditiiv - Standby -akreditiiv on oma olemuselt garantii. See tähendab, et akreditiivi saaja nõuab raha vaid siis, kui akreditiivi taotleja jätab oma kohustused täitmata, näiteks ei maksa ostja rollis olles kauba eest. Ülekantav akreditiiv - Vahendaja ostab kauba sama akreditiiviga, millega ta selle ostjale edasi müüb. Back-to-back- akreditiiv - Akreditiivi avab pank vahendaja taotlusel tarnija kasuks. Aluseks on pangale ostja poolt vahendaja kasuks avatud akreditiiv. Red clause -akreditiivid - Seda tüüpi akreditiivid võimaldavad müüjal saada enne kõigi tingimuste täitmist osa akreditiivi summast ettemaksena kätte (kauba soetamiseks või tootmiseks, veokulude katteks vms). Uuenevad akreditiivid - Uueneva akreditiivi puhul saab kauba müüja perioodiliselt või mingi sündmuse järel saata akreditiivi summas ja tingimustel teele järgmise kaubasaadetise. Kuna
Klienditeenindus - ülesanded, mis on keskendunud tarbija vajaduste kindlakstegemisele ja nende vajduste rahuldamisele. 1) Turundusstrateegia kujundamine toote, toote hinna, müügi ja reklaampoliitika kujundamine 2) Tellimuse töötlemine kõik tegevused klientidelt tellimuste vastuvõtmise hetkest kuni kauba kättesaamiseni 3) Infovahetus infosüsteemi loomine, mis võimaldab infovahetuse tarnija- tootja,tootja-tarbija ,tarbija-tootja-tarbija 4) Nõudluse prognoosimine toodete ning teenuste mahu ja sihtgruppide määratlemine ajas ja ruumis. Võime ette näha tuleviku tarbimist. 5) Müügijärgne teenindus müügijärgne hooldamine ja tarbijakäitumise monitooring 6) Korje pakendite utiliseerimine ja toodete liikumine vastuvoolu.
Tagajärjeks on suurenenud laovarud ja tegevuskulud, viivitused ning ebakindlus. 17) 7 Õ-d lk 115 1) Õige toode 2) Õiges koguses 3) Õiges seisukorras 4) Õigesse kohta 5) Õigel ajal 6) Õigele kliendile 7) Õige hinnaga 18) Klienditeeninduse komponendid: tarnevõime, tegevussuutlikkus ja tarnekindlus lk 115-119 Tarnevõime ehk saadavuse all mõeldakse suutlikkust omada kaupu siis, kui klient neid vajab. Tarnija seisukohalt o n tegemist tarnevõimega, ostja seisukohalt saadavusega. Ettevõtte poolt müüdavate kaupade tarnevõime/saadavuse kõrge taseme saavutamine sõltub suures osas plaanimisest. Rajaneb kolmel näitajal: laodefitsiidi sagedus, täiteaste ja täielikult tarnitud tellimused. Tegevussuutlikkus seondub kliendile tellimuse üleandmiseks vajaliku ajaga. Tegevussuutlikkust
Hinnasoodustusi Konkreetse tooraine defitsiiti tarnijate juures Kiiresti riknevaid toiduaineid tuleb varuda 12 päevaks või vastavalt nende realiseerimisajal Kuivaineid ja konserve võib varuda pikemaks ajaks Tarnijat (müüvat ettevõtet) valitakse tema kaubavaliku, tarnimise täpsuse ja toodete hinna järgi Suurematel tarnijatel on müügiesinajad, kes hoivad ostjaid kursis uute toodetega ning lahendavad tarnetega esinevaid probleeme Kauba tarnija helistab kliendile Klient helistab kauba tarnijale Klient saadab kirjaliku tellimuse epostiga Klient täidab tellimuse internetis tarnija e tellimissüsteemis Laodokumentatsioon on vajalik laoseisu jälgimiseks ja selle hetkeseisu fikseerimiseks Laodokumentatsiooni hulka kuuluvad: Kauba saatedokumendid (kauba kogus ja hind) Suurköögi müügiaruanded Kauba laoja muudest kadudest tulenevad mahakandmisaktid
parimaid võimalusi tulemuste saavutamiseks. Eeltingimused: Järeltingimused: Loodud on dokument, mis kirjeldab, pädevusalade ametikohustusi. Tähtsus ärile: Tagab ühtse arusaama ametikohast kõigile sellel töötavatele persoonidele On ettevõttelel aluseks ka töötaja töökohustuste mittetäitmisel. IS tugi: Dokument registreeritakse. Nimi: Filmi ostu- või rendilepingu sõlmimine Tegutsejad: Meelelahutusjuht, tarnija esindaja, vajadusel juhataja 18 Eesmärk: Kino põhilise meelelahutusüksuse filmi ning selle esitamisõiguse omastamine Kirjeldus: Meelelahutusjuht (vajadusel konsulteerides juhatajaga) lepib ternijaga kokku kinos näidatava meelelahutusüksuse (filmi) ostmise/rentimise ning selle füüsilise eksemplari kohaletoimetamise.
4. Logistika funktsioonid Klienditeenindus- küik ülsanded mis on keskendunud tarbija vajaduse kindlaks tegemisele ja nende vajaduste rahuldamisel. 1. Turundus- strateegia kujundamine on toote hinna; müügi ja reklaampoliitika kujundamine. 2. Tellimuste töötlemine – kõik tegevused klientidelt tellimuse vastuvõtmise hetkest kuni kaubanõudeinfo vastuvõtmiseni. 3. Infovahetus – infosüsteemi loomine, mis võimaldab info vahetuse tarnija/tootja ; tootja/tarnija ; tarbija/tootja/tarbija vahel. 4. Nõudluse prognoosimine – toodete ja sihtgruppide määratlemine ajas ning ruumis. Püüe ette arvata tuleviku tarbeid. 5. Müügijärgne teenindus – garantii; hooldus; tagasiside. 6. Korje – taara utiliseerimine ja toodete liikumin vastuvoolu tarbijalt tootjale tagasi. Kataloogikaupade tagastus. Tootmine – tarbimisväärtusega toodete valmistamine. Toode paeb vastama kvaliteedi
analüüsi ning see omakorda lõi aluse logistika juhtimise tõhustamiseks. Infotehnoloogia kasutamine muutis senist arusaama ladustamisest, sest arvati, et varud võimaldavad häireteta tootmist ja selleks on vaja piisavat laopinda ja laoseadmeid. Paraku jõuti varsti arusaamisele, et ülemäärased kaubavarud nõuavad lisakapitali (seovad kapitali) ning nad varjavad häireid tekitavaid protsesse, võimsuste kooskõlastamatust, mitteküllaldast paindlikkust, praaki, tarnija usaldamatust. Aastatel 1977–1980 tõusis toornafta hind maailmaturul neli korda. Sellega kaasnes inflatsioon ja tootmise langus. Päevakorrale kerkis toodangu materjali- ja energiamahukuse vähendamine.1980–1990 aastatel toimus nn. logistika renessansi periood, mida iseloomustab tellijakeskne toodang ning piisav toodete saadavus ja lai valik. 1980 aastatel konstateeriti, et on alanud hanke- ja jaotuslogistika integreerumine ühtseks protsessiks (joonis 3.1).
1) Klienditeenindus kui tegevus (tellimuste vastuvõtt, töötlemine, kliendiga arveldamine, kaubandustegevus. 2) Kli-dus, mida mõõdetakse tulemust iseloomustavate näitajate abil (standardid e normid, mille täitmist mõõdetakse) 3) Kli-dus kui filosoofia (Kli-duse osatähtsus firmale tervikuna) 30. Klienditeeninduse (KT) elemendid (3). *Tegevuseelsed elemendid kindlustavad hea KT kliima (jaotamine, tagastuste ja täitmata tellimuste käitlemine) hea ostja-tarnija suhte kindlustamine. *Tegevusaegsed elemendid kindlustavad toote jaotuse kliendile (laovarude reguleerimine, transpordi valik, tellimusprotseduurid mõjutavad: jaotusaega, tellimuse täitmise täpsus) *Tegevusjärgsed elemendid esindavad toodet toetavate teenuste reastust: kliendi kaitsmist defektsete toodete eest (kaebuste ja tagastuste käsitlus pärast müüki) 31. Kliendi teenindustaset mõõtvad näitajad.
Kanbani põhimõtte järgi tuleb detailid ja materjalid kohale toimetada täpselt siis, kui neid tootmisprotsessis vajatakse. Süsteem kasutab andmekaarte, mis on kinnitatud konteineritele, milles asuvad ühesugused kogused sama liiki detaile. Kanban andmekaarte on kahte liiki: liikumiskaardid ja tootmiskaardid. JIT süsteemi kasutamise seisukohtast on äärmiselt suur tähtsus suhtel tarnijate ja tarneahela järgneva lüliga. Ostja tahab olla kindel, et tarnija tarnib järjekindlalt kvaliteetseid tooteid. Samuti soovib ostja, et tarnija oleks võimeline suurendama või vähendama tarnitavate toodete kogust sõltuvalt ostja klientide nõudlusest. Tavaliselt asutvad ostjad JIT süsteemide puhul tarnijatega pikaajalisele lepingulistesse suhtesse. JIT süsteemide puudused: Neid ei saa hästi kasutada liiga suurenõudluse kõikumise ja liiga suurte laodefitsiidikulude korral. JIT on hea kontrolliks, kuid kehv planeerimiseks.
See tingimus seab maksimaalse vastutuse müüjale ja minimaalse vastutuse ostjale. 3. Klauslite kasutamine Klausleid DAT ja DAP kasutatakse sellel juhul, kui kaup või last on tarnitud ja makstud müüja nimetatud sihtkohani, aga ostja tasub tollimaksu. DDP kasutatakse juhul, kui kaup või lasti on tarnitud sihtkohani ning müüja tasub kaubaveo eest koos kõikide tollimaksudega. 4. Tüüpprooblemid, näited rakendustest Enne tarnimist võtab tarnija endale kogu vastutuse. Ta peab tootma kaupa, sõlmima lepingu ja hankima kõik ekspordiks vajalikud dokumendid. See hõlmab ka pakendamist ja eksportimist. Lisaks sellele maksab tarnija ka impordi tollideklaratsioonide eest. Tema töö intensiivistub transpordikuludega, mis hõlmab ka lõplikku tarnimist näiteks mingisse linna. Sellisel juhul on müüja aga see, kes on vastutav selle eest, mis on seotud tarnega. Seetõttu
Tarneklaulid Incoterms Järgnev teema on siia lisatud selleks, et anda kiire ülevaade tarneklauslite kohta. Vedamist kaudselt, kuid kliendi - tarnija suhet puudutab teema kindlasti. Incoterms, need on Rahvusvahelise Kaubanduskoja (ICC) poolt kinnitatud tarneklauslid, mis on müügitehingu osapooltele rahvusvahelises kaubanduses ühese tähendusega nii Eestis kui ka Ameerikas. Tarneklauslid jagavad ära erinevad kohustused ja kulud osapoolte vahel kogu müügiprotsessi jooksul. Erinevaid tarneklausleid on 13 ja need ütlevad täpselt milleks kumbki osapool on kohustatud ning mille eest maksma kogu teekonna vältel tarnija e
Andmete kättesaadavus (registrikood, aadress) Juriidilise isiku kohustused (nt aruanded) Häkkerite rünnak Klientide isikuandmete vargus (aadressid, pangaandmed sh krediitkaardi) E-Kaubamaja töö halvamine seda kahjustades, üle koormates, struktuuri lõhkumine jne Andmete muutmine Lehe blokeerimine Firmale strateegiliste andmete vargus (tarnijate kontaktid ja hinnad, müügiahel jne) Pettuse ohvriks langemine Tarnija ei saadagi kaupa välja ning omastab raha Saadetakse defektne kaup Saadetakse tuntud kaupade koopiad, mitte audentne toodang Ei saadeta kogu lubatud toodangut Vana toodang (müüakse uue hooaja kaupade pähe mitu hooaega vana toodangut) Mitte ustavad töötajad Transpordi liigi või marsruudi vale valik Valitakse liiga aeglane transpordiviis kiireloomuliste kaupade jaoks (autotransport lennutranspordi asemel)
Osteti materjal, mille eest veel 1 ei ole makstud + + Ettevõte tegevuse alustamiseks 2 laekus panka + + Materiaalse põhivaraühiku, 3 mille eest soetamine tasutakse hiljem + + Omaniku investeering 4 majandusüksusse + + 5 Tarnija tõi materjal ja arve + + IV. Muudatused aktivas ja passivas vähenemise suunas 1 Kreeditorile maksti suarahas - - Kreeditorile maksti panga 2 ülekandega - - Möödunud kuu eest arvestatud 3 töötasu väljamaksmine - - Lühiajalise pangalaena 4
Klienditeenindus kui logistika oluline protsess LH5 Klienditeenindus logistikas on laotöötoimingud, kogu klienditeeninduse protsess. Kogu süsteem peab toimuma kliendi heaks. Klienditeenindus kui juhtimist vajav süsteem. MIDA klienditeenindus logistikas tähendab? Kogu protsess tellimuse edastamisest kuni kohaletoimetamiseni kliendile.. 1. Mille poolest erineb klient „edasimüüja“ kliendist „tarbija“? Edasimüüja on oma tarnija jaoks klient (äriklient), kes ostab kaupu eesmärgil teenida neid edasi müües või tooteid valmistades äritulu, tarbija aga eraisik või ettevõte, kes soetab tooteid selleks, et rahuldada nende kasutamisega oma soove ja/või vajadusi. 2. Missugune kliendi kategooria on tarnijale üldjuhul olulisem, kas klient „edasimüüja“ või klient „tarbija“? Klient „edasimüüja“. 3. Millised peaksid olema tootmisettevõtte, hulgifirma ja jaekaubandusettevõtte
Nelja põhitrendi arvestades võib järeldada, et nõudlus logistika järele kasvab ning tugev logistika muutub (e-) äri edu alustalaks. Praegu toimib logistikakanal skeemi järgi: tooraine tootja hulgikaubandus jaekaubandustarbija, kus logistikafirmad tegelevad eraldi lülide optimaalseima ühendamisega. Homse päeva logistikafirmade funktsiooniks saab kogu lisaväärtust loova ahela juhtimine alates toorainemaardlast tarbija koduni. Tarnija valiku analüüsitavad aspektid: · Tarnijate senine kasumlikkus ja lojaalsus · Pakutava toote või teenuse kvaliteet · Klienditeeninduse tase ja hoiakud · Suhtlemise kulud · Valmisolek uuenduslikeks ja ennetavateks muutusteks · Finantstaust ja prognoosid · Tugevused ettevõttele olulistes valdkondades, muuhulgas IT · Oskusteave ja selle täiendamise võimalused · Ohutegurid (hinnata, kas partnerist võib kujuneda ohtlik konkurent või võtmeisik)
Rahaliikumist sisse ja välja. Bilansiskeem Aktiva (varad) = Passiva (kohustus, omakapital) Käibevara -kasutatakse ära 1. a jooksul Lühiajaline kohustus- 1 a. Jooksul tuleks vabaneda · Raha * maksuvõlad · tooraine/materjal * palgavõlad · ostjate võlad ehk nõuded * võlad kaupmehele (tarnija, hankija) · Tehtud ettemaksed *lühiajaline laen · lühiajalised investeeringud * saadud ettemaks · kaup Põhivara- üle 1.aasta Pikaajaline laenukohustus- üle 1. a · masinad/seadmed * pikad laenud · kinnisvara · pikk investeering Omakapital · Immateriaalne vara (patent) *kasum *reservkapital
• Otsamine – Eelotsamine - rikete väljalõikamine ja otstele korrapärase geomeetrilise kuju andmine – Lõppotsamine - puidu vormeerimine vajaduse järgi • Sorteerimine - puidu grupperimine puuliigi, mõõtme, kvaliteedi, töötlemisastme järgi • Antiseptimine – puidu katmine keemiliste ainetega, et neid kaitsta seennakkuste eest • Ettevalmistus transporteerimiseks – puidu pakkimine • Markeerimine - märgitakse puidupakmele tarnija firma ja puidu informatsioon(kvaliteed, mõõtmed jne) Kasutatud allikad • www.kk.ttu.ee/puit/Saetoostuse_tehnoloogia/Saetoostuse_t ehnoloogia_sumigin.pdf • et.wikipedia.org/wiki/Saetööstus • kutseharidus.ee/keskharidusega/puidutootlus/
parnerite vahel. Teiselt poolt on ohuks protsesside nõrk kaardistus ja paika panemata standerdid, mis ei võimalda luua reaalset pilti sellest millised on võimalikud kompromissid ühe või teise protsessi kujundamisel. Just-in-time rakendamisel on protsesside standardiseerimine aga toimimise eelduseks. Kolmanda just-in-time süsteemi puudusena nimetaksin tarnijate valiku ohu. Kui tarnijatega tekib probleemi siis uue tarnija leidmine ja tarnija vahetuse korraldamine on väga keeruline ja aeganõudev tegevus, kuna samade koostöösüsteemide juurutamine uues ettevõttes tekirab kindlasit probleeme. Muudatuste juhtimine oma ettevõtte sees on teine probleemiallikas ning uue tarnijaga süsteemi juurutamise ala on ohuks kaotada palju olulisi kliente. Merida jalgrattatehases just-in-time süsteemi peamiseks eeliseks oleks kulude säästmine. Kuna jalgratta tehases on komponente väga palju ning enamasti tehakse
Laovarude piisavus näitab mitmeks päevaks laovarusid jätkub (laovarude piisavus = 365/laovarude käibesagedusega). Varude juhtimise strateegiad on kliendile parim teenindustase, madalad hinnad ja kulud ning uuenduslik ja lai tootevalik. Varude juhtimise suunad on tihe koostöö kus kaubanduspartnerid töötavad üheskoos ning jagavad infot, millest tõuseb tulu mõlemale. Tarnijal ja kaupmehel on klassikalisele tellimusmudelile vastupidine kokkulepe. Tarnija juhitav kaubavaru (VMI) on kui tarnija jälgib ostja laoseisu (elektroonilist andmevahetust kasutades) ja otsustab perioodiliselt lisatarnete koguse ning tarneaja üle. VMI keskendub laoseisu minimeerimisele tarneahelas, vähendades samal ajal ka tarneaukude esinemise tõenäosust. Varudega seotud kulud Varudega on seotud hulk käibekapitali, mis aeglustab kapitali ringlemiskiirust ja vähendab selle tootlikkust. Tootmise seiskumisest materjalide puudumise tõttu või kaubanduses kaotatud
vähendada viivituse riski. Pidev voog- kiiremat ja väiksem Kaizen- (pidev täiustumine) - juhtimisfilosoofia, mis rõhutab töötajate osalust ning milles iga protsess on pideva vaatluse all, et leida võimalusi parendusteks Just-in-time tootmise mõju tarnijale- JIT süsteemi kasutamise seisukohtast on äärmiselt suur tähtsus suhtel tarnijate ja tarneahela järgneva lüliga. Ostja tahab olla kindel, et tarnija tarnib järjekindlalt kvaliteetseid tooteid. Samuti soovib ostja, et tarnija oleks võimeline suurendama või vähendama tarnitavate toodete kogust sõltuvalt ostja klientide nõudlusest. Tavaliselt asutvad ostjad JIT süsteemide puhul tarnijatega pikaajalisele lepingulistesse suhtesse. Argumendid just-in-time tarneahela vastu- ei saa kasutada suure nõudluse kõikumise korral ja liiga suurte laodefitsiidikulude puhul; JIT on hea kontrolliks, kuid halb plaanimiseks. Peaks kombineerima tavalise süsteemiga. Tarnija kulud kasvavad - suurenevad tootmise ja seadmete
Laovaru piisavus näitab mitmeks päevaks laovarusid jätkub, selle saame juhul kui 365 jagame laovarude käibesagedusega. Varude juhtimise strateegiad on kliendile parim teenindustase, madalad hinnad ja kulud ning uuenduslik ja lai tootevalik. Varude juhtimise suunad on tihe koostöö kus kaubanduspartnerid töötavad üheskoos ning jagavad infot, millest tõuseb tulu mõlemale. Tarnijal ja kaupmehel on klassikalisele tellimusmudelile vastupidine kokkulepe. Tarnija juhitav kaubavaru on kui tarnija jälgib ostja laoseisu (elektroonilist andmevahetust kasutades) ja otsustab perioodiliselt lisatarnete koguse ning tarneaja üle. Tarnija juhitav kaubavaru keskendub laoseisu minimeerimisele tarneahelas, vähendades samal ajal ka tarneaukude esinemise tõenäosust.[1] Otsuala töötajate üheks peamiseks ja samal ajal ka raskemaks ülesandeks on leida iga toote jaoks eraldi selle optimaalne varu. Enamasti jõuaks optimaalse taseme selgitamiseni
o Sõltuvus tarnijast · Kiirreageerimise strateegia · Seotus tarneahela juhtiminse, paindliku tootmise, täpisajastamise ja aja kompressiooni põhimõtetega. · Sisuks on minimeerida täitmisaega (tellimusest kohaletoimetamiseni), et see oleks vastavuses reaalse nõudlusega. · Kasutusel IT tehnoloogiad (vöötkoodid ja elektrooniline andmevahetus) · QR süsteemi puhul jõuab info kliendi varude muutumise kohta otse ja viivitusteta tarnija tootmise planeerimise funktsioonile, jättes vahele mitmed vajeastmed aidates säästa aega. · Aluseks on elektrooniliste müügipunktide süsteem, mis fikseerib tootega seotud tehingud. · Eelduseks on infovahetus ja ühise IT süsteemi loomine. · Tuntumaid kasutajaid on Zara. · Zara teeb ainult neid toiminguid, mida suudab kuluefektiivselt teostada (riide värvimine, lõikus, sildistamine ja pakkimine)
NIKE Virge Hansumäe Sissejuhatus · Nike on registreeritud aktsiaselts · Nike on üks suurimaid avalikult kauplevaid sprodi rõivaste, · sprodi varustuse ning · spordi jalatsite tarnija, mis põhineb Ameerika Ühendriikidele. · Firma peakorter on Beavertonis Portlandil Oregoni suurlinna akvatooriumis. · See on maailma üks juhtivaid atleetlike jalatsite ja rõivaste varustajaid ning peamine sprodi varustuse tootja pöörase aastatuluga 18,6 miljardit Ameerika Dollarit oma rahandus aastas 2008. Ajalugu · Firma asutati 25. Jaanuaril 1964. aastal nime all ,,Blue Ribbon Sports" ehk ,,Sinise paela Sport" Bill
korrutada. 5.Kuidas arvutatakse tarne kindlust? Iga kriteeriumi tõenäosus, mis jrel korrutatakse need omavahel. 6,Mida tähendab tarnevõime ja millised on võimalused selle arvutamiseks? Tarnevõime on kaubandus või tööstusettevõtte võime rahuldada nõudlust mingi kindla toote järele teatus perioodi jooksul *tooteartikli alusel, *täidetud ja täitmata tellimuste alusel, *tarnitud tooteühikute alusel. 7.Mida tähendab mõiste tarnepaindlikus? Tarnija võimalust tulla vastu kliendi soovide, muutes eelnevalt kokkulepitud tarneaega, tarnitavat kogust ja tarne koosseisu.
5. Milliseid eesmärke ja ülesandeid täidab ettevõttes turundus ja milliseid logistika? Kuidas on need valdkonnad omavahel seotud? 6. Miks on klienditeeninduse protsess osaliselt turundus- ja osaliselt logistikaprotsess? 7. Kuidas aitab tasemel klienditeenindus kaasa tarneahela toimimisele? 8. Kuidas aitab tasemel klienditeenindus kaasa ettevõtte edu saavutamisele? 9. Miks käsitletakse klienditeenindust kui vahendit tarneahela juhtimisel VASTUSED: 1. Edasimüüja on oma tarnija jaoks klient (äriklient), kes ostab kaupu eesmärgil teenida neid edasi müües või tooteid valmistades äritulu, tarbija aga eraisik või ettevõtte, kes soetab tooteid selleks, et rahuldada nende kasutamisega oma soove ja/või vajadusi. 2. ,,Tarbija" 3. Klienditeenindus ei tohi olla suunatud ainult tarbijaile, vaid ka nendele vahelülidele, kes asuvad tarneahelas materjalitarnija ja tootja ning tarbijate vahel 4
vastandiks sobiks aja laiali valgumine ja aja kompressioni vastandiks aja paisutamine. 11. Aja kompressioni strateegiad on: · lihtsustamine; · integratsioon; · standardiseerimine; · paralleelne töötlemine; · muutujate kontroll; · automatiseerimine; · ressursside planeerimine. 12. VMI konseptsioon sobib sel juhul, kui klient tellimusi ei esita, vaid määrab laoseisu ülemise ja alumise piiri, mille alusel tarnija peab tagama kauba olemasolu kliendi juures. 13. Lean Managament konseptsiooni põhiprintsiibiks on tegutsemisviis, kus rõhk on organisatsiooni ressursside efektiivsel kasutamisel. 14. Seitse erinevat raiskamist traditsioonilises tootmises on: · ületootmine; · ootamine; · mittevajalik transport; · tarbetu töötlemine; · ülemäärased varud; · üleliigsed liigutused; · defektide praagi tootmine. 15
kasutada erinevaid kaudseid kanaleid. Nt üheks võimalikuks info allikaks on nn. krediidihinne (laenu taotlejale esitatakse suhteliselt lihtne küsimustik, mille vastuseid võrreldakse kehtestatud normidega või muu taust infoga ning otsustatakse taotleja usaldusväärsus.) Kuna hinnang taotlejale võib olla erinev, siis kujunevad selle alusel järelmaksuga müügi tingimused, seega on lepingu tingimuste otsustavaks pooleks rohkem tarnija. Kuna tarnija on huvitatud võimalikult kiiremast raha laekumisest, siis võidakse kasutada enne tähtaega tasumisel mingeid soodus tingumisi. Kaubakrediidi kasutamine on võrreldes lühiajalise pangalaenuga paindlikum, kergemini kättesaadav ning ei nõua olulisi tehingu kulusid. Positiivne on ka selle kättesaadavus just soovitud ajal. Kaubakrediit saadakse kätte üheaegselt kaubaga ning seega ei vajata eelnevaid kokkuleppe perioode
· nõrk turukõikumiste tundmine 2. Välised põhjused (näiteks): · on lubatud rohkem, kui suudetakse täita · nõrk tootmise planeerimine ja kontroll · masinate rikked vms · haigused (nt gripiperiood) [Type text] [Type text] Jarmo Karin ATL-29 · allhankijate altvedamised · ebapädev personal · hoolimatus · vääramatu väline jõud (force majeure) · võimalikud eespool nimetatud sisemised põhjused tarnija juures Milliseid tooteid/tellimusi tuleb jälgida? · millel on pikk valmistusaeg · millel on suured valmistatavad kogused · mis on erilised või eritellimuse alusel tehtud · mis on strateegiliselt tähtsad · mida valmistatakse allhanketööna · millel on olnud varem kättetoimetamisprobleeme · millel on pikk ja/või ebakindel vedu · investeeringutega seotud tellimused kui on tegemist tundmatu või ebakindla vedajaga Tarnijate valik 1. Kauba kvaliteet
annaabi.ee 
