tagasi (nn. tagastuslogistika). 2) Tootmine tarbimisväärtusega toodete valmistamine. See võib olla valmis või osatoode, peab vastama standardile, kvaliteedile, tehnilistele tingimustele, keskkonna ja turundusnõuetele ning on tarbmisväärtusega. · tootmislogistika tootmisprotsessi tehnoloogiline ja logistiline korraldamine ning juhtimine. · hanked tarneallikate asukoha valimine, maksetingimuste ja hinna kooskõlastamine, oma ostude ajastamine, tarnija valimine, tarnete kvaliteedikontroll. · pakendamine toodete pakendamine ja pakendite märgistamine (pakend müüb!). · tootmisjäätmete ja praagi töötlemine keskkonnanõuete arvestamine nii tootmisjääkide kui
määramist) Kõikide võimalike tarnijate identifitseerimine (kõik vajalike materjalide tarnijad, kes on võimelised rahuldama firma vajadusi) Firmale vajaliike materjalide võimalike allikate esialgne hindamine (hõlmab tarnijate pakkumiste võrdlemist firma vajadustega – tootmis- ja logistikaeksperdid) Tarnijate lõplik hindamine ja valik (konkreetsed kriteeriumid; kvaliteedi, usaldusväärsuse, tootmislogistika kontseptsiooni ja logistilise süsteemiga vastavuse tagamine) Vajalike materjalide kohaletoimetamine ja sellega kaasnevad teenused (lepingute sõlmimine, tellimuste juhtimine, tarnsport, materjalide käsitsemine, ladustamine, säilitamine) Tarne kontroll (järjepidev juhtimistegevus – hõlmab kohaletoimetamise aega, materjalide kogust, kvaliteedi ja sortimendi kontrollimist) Tootmiseks vajaliku tooraine, pooltoodete jm efektiivne teisaldamine
MIS ON LOGISTIKA EESMÄRK? Logistika eesmärk on lähetada kaup või inimesed õigeks ajaks õigesse kohta, õige hinnaga, õiges koguses, õige kvaliteediga, õige informatsiooni alusel. The objective of logistics is insure that the final customer received the right product, at the right time, in the right place, at the right cost, in the right condition and in the right quantity LOGISTIKASÜSTEEM KOOSNEB ALLSÜSTEEMIDEST Tootmislogistika; Hankelogistika; Jaotuslogistika; Transpordilogistika; Laologistika; Kaubanduslogistika; Klienditeenindus; Tagastuslogistika TARNEAHEL Logistika kesksed eesmärgid on majanduslik tõhusus, klienditeeninduse kvaliteet ja paindlikkus. Logistika puudutab tegevusalasid, mille keskmes on materiaalsete väärtuste ja info liikumine ning selle ettevalmistamine, alates toorainest ja lõpetades lõppkliendiga ja hõlmates ka üha suuremat tähtsust omandava
RÜHM: TALLINN 2015 Tooterühm-Kogum tooteid, mida nõudluse prognoosimisel ja varude planeerimisel vaadeldakse ühtse grupina. Tootmise ajakava- Ettevõtte toodete tootmiseks või teenuste osutamiseks vajalike ressursside ja protsesside kasutamise ajatabel. Tootmise ajakava väljatöötamisel lähtutakse (suurtest) klienditellimustest, kasutatavatest ressurssidest, kuludest ja üldisest tootmise tõhususest. Tootmislogistika- Tootmisettevõttes teostatavad logistikatoimingud vahetult enne tootmist, tootmise käigus ja vahetult pärast tootmist kuni toodete paigutamiseni toodangu lattu. Tüüpilisteks tootmislogistika osadeks on materjalijuhtimine, tootmise planeerimine, tootmisega seotud info liikumise korraldamine, materjali ja komponentide optimaalsete varude suuruse ja paiknemise tuvastamine tootmisprotsessis, samuti materjali- ja
Püüe ette arvata tuleviku tarbeid. 5. Müügijärgne teenindus – garantii; hooldus; tagasiside. 6. Korje – taara utiliseerimine ja toodete liikumin vastuvoolu tarbijalt tootjale tagasi. Kataloogikaupade tagastus. Tootmine – tarbimisväärtusega toodete valmistamine. Toode paeb vastama kvaliteedi nõuetele ; standardile; tehnilistele tingimustele; keskkonna- ja turundusnõuetele; tervisekaitsenõuetele. 1. Tootmislogistika – tootmisprotsessi tehnoloogiline ja logistiline korraldamine ning juhtimine. 2. Hanked – tarneallikate asukoha valimine, maksetingimuste ja hinna kooskõlastamises. 3. Ostude ajastamine – ostan õigel ajal kauba sisse. 4. Tarnija valimine – kvaliteet , hind 5. Pakendamine ja markeerimine 6. Tootmisjäätmete ja praagi töötlemine Ladustamine – toimub enne ja pärast tootmist. 1. asukoht 2. hoiustamise süsteemid 3
ARENEVINTEGRATSIOON •Sel perioodil domineeris ladustamise mentaliteet. •Logistika arendamise kiirendamist soodustasid: •Tarbijate nõudluse muutused; •Ringluskulude surve tootmiskuludele; •Arvutustehnika areng; •Muutused varude formeerumise strateegias; •Militaarkogemuste mõju. III ETAPP 1990-2000. TÄIELIK INTEGRATSIOON •Sel perioodil koondus tähelepanu tarbijakesksele komplekssele logistikale, kus hanke-, tootmis-ja jaotuslogistikat käsitletakse integreerituna. Tootmislogistika võtmeküsimus Tootmislogistika võtmeküsimuseks on tootmisprotsesside humaniseerimine ja õige inimese paigutamine õigele töökohale. Mitu % ajast ja kuludest kuulub EL liikmesriikide firmades tootmisele, transpordile ja ladustamisele? Nimetus Aeg% Kulud % Tootmine 2 8 Transport 5 32 Ladustamine 93 60 Kokku 100 100 Kaasaegses tootmises väärtustatakse kolme gruppi inimesi.Kes nad on?
autobussijaamad) rajamise ja jaotuslogistikat käsitletakse Logistics) ehk logistiline integratsioon. käigushoidmisega, integreerituna. Ettevõte ostab sisse kõik transpordimaksude ja -lõivude Tootmislogistika võtmeküsimus logistilikateenused ehk teisisõnu nii kehtestamisega (kütuse Tootmislogistika võtmeküsimuseks on logistiliste protsesside juhtimine kui aktsiisimaks, saastemaks,
kooskõlastamine(ettemaks, kättemaks ja järelmaks). 2) Ostude ajastamine, tarnija valimine, tarnete kvaliteedi kontroll(hind, püsiv kvaliteet, kiirus, paindlikkus). 3) Pakendamine, pakendite märgistamine 4) Tootmisjäätmete ja praagi töötlemine peame arvestama keskkonnakaitsenõuetega hävitamisel ja ümbertöötlemisel. 5) Tootmislogistika tootmisprotsesside tehnoloogiline ja logistiline korraldamine ja juhtimine Ladustamine tarneahela osa, kus toodete liikumiskiirus on 0, kuid on vajalik majanduslikult optimaalsete tellimuskoguste moodustamiseks. Levinumad veokogused on määratletud kasutatava pakke-, ladustamis- ja transporditehnoloogiaga. Veoühikuks on kaubakast, alus, konteiner, haagis, vagun. Ladustamisel peame arvestama toorme ja tööjõu paiknemise turu, tarnijate paiknemise,
Mida kiirem on raha tagasivool, seda efektiivsem on logistiline protsess.b)Firma olemasolu turvamine. Logistika annab kaubale konkurentsieelise. c)Raha säästmine kuluefektiivsuse parandamise kaudu (tulude/kulude parim suhe); 10) Millised on logistilised tegevused? Nõudluse prognoos; Turu-uuring; Hankimine; Ostmine; Tootmine; Tellimuste käsitlemine; Transport; Ladustamine; Materjalide käsitlemine (sisetransport); Jaotus; Infovahetus; Klienditeenindus; Tagastuslogistika (korje). 11) Mis on tootmislogistika võtmeküsimus? tootmisprotsesside humaniseerimine ning õige inimese paigutamine õigele töökohale.12) Kaasaegses tootmises väärtustatakse kolme gruppi inimesi? Kes nad on? probleemide äratundjaid, probleemide lahendajaid ja strateegilisi vahendajaid, kes peavad tagama vajaliku paindlikkuse 14)Millised on JIT-süsteemi võtmeelemendid ja mida tuleks minimeerida? See logistiline süsteem toetub järgmisele alusideele: kui tootmisgraafik on koostatud, siis
1)Hanullogistika-eesmärk on õige koguse ja sortimendiga,parima hinna ja kvaliteedi suhtega vajalike materjalide toimetamine tarnijalt tootjani mõistliku tarneala ja väiksemate kogukuludega.Hanullogistika=logistikasisend Logistikasisend:Loodusressursid-maa,seadmes,varustus Inimressursid-tööjõud Finantsressursid Inforessursid 2)Tootmislogistika-üldeesmärk on tootlikkuse suurenamine,tehnoloogia,arendamine,ressurside ja tootmisprotsesside optimeerimine. Ressursid:tööjõud,kapital,aeg,organisatsioon(tehas,ettevõte) 3)Jaotuslogistika(logistikaväljund)-eesmärk on juhtida logistilisi osategevusi,mis toimuvad peale toote valmimist,kuni selle toote jõudmiseni tarneahela järgmisse etappi või lõpptarbijani. Põhilised osategevused jaotuslogistikas:materjalide
MIS ON LOGISTIKA EESMÄRK? · Logistika eesmärk on lähetada kaup või inimesed õigeks ajaks õigesse kohta, õige hinnaga, õiges koguses, õige kvaliteediga, õige informatsiooni alusel. · The objective of logistics is insure that the final customer received the right product, at the right time, in the right place, at the right cost, in the right condition and in the right quantity Logistikasüsteem koosneb allsüsteemidest; Tootmislogistika; Hankelogistika; Jaotuslogistika; Transpordilogistika; Laologistika; Kaubanduslogistika; Klienditeenindus; Tagastuslogistika INIMKESKNE LOGISTIKA Inimkeskne logistika on vahetult seotud inimeste eksisteerimise eluliste vajadustega (toit, rõivad, majutus, transport) ning iga inimese ja perekonna elu ja tegevusega ning hõlmab perelogistikat,
tõmbemeetodid (minimaalsed lao varud,kontrollitud pool-ja valmis toodangu hulk,tarne aegade vähendamine,lähtub konkreetsest nõudlusest). ( tõuke- tootja(tegevus1)müüja(tegevus2)nõudlus. Tõmbe-tootja(tegevus2,3)müüja(tegevus1,4)nõudlus.) Logistika keskne mõiste tooraine, materjalide ning valmistoodete liikumisel tarneahelas peavad erinevad logistikatoimingud suurendama selle väärtust (omamise kasulikkust) tarbija juures. Tootmislogistika on tootmisprotsessi tehnoloogiline ja logistiline korraldamine ning juhtimine. Logistikat võib käsitleda kui: · süsteemset mõtlemisviisi, kus jälgitakse ja analüüsitakse kompleksselt eesmärki mõjutavaid faktoreid · juhtimisfunktsiooni, mis integreerib ja koordineerib olulised juhtimistegevused · teadust, mille ülesanne on süstematiseerida logistika praktilised kogemused ja töötada välja valdkonna
See eeldab logistikaprojekti koostamist. 6. Millised on logistilised tegevused? Logistilised tegevused on: nõudluse prognoos; turu-uuring; hankimine; ostmine; tootmine; tellimuste käsitlemine; transport; ladustamine; materjalide käsitlemine (sisetransport); jaotus; infovahetus; klienditeenindus; tagastuslogistika (korje). 7. Milliste valdkondadega seondub logistika? Logistika seondub: rahandusega, turundusega, infotehnoloogiaga, tootmis- korraldusega. 8. Mis on tootmislogistika võtmeküsimus? Tootmislogistika võtmeküsimuseks on tootmisprotsesside humaniseerimine ja õige inimese paigutamine õigele töökohale. 9. Kaasaegses tootmises väärtustatakse kolme gruppi inimesi. Kes nad on? Probleemide tundjad, probleemide lahendajad ja strateegilised vahendajad, kes peavad tagama vajaliku paindlikkuse. 10. Millised on Jaapani organisatsioonikultuuri iseloomulikud tunnused? Jaapanis valitseb arusaam, et töö ja töötamine on auväärne, kasulik ja meeldiv tegevus
See eeldab logistikaprojekti koostamist. 6. Millised on logistilised tegevused? Logistilised tegevused on: nõudluse prognoos; turu-uuring; hankimine; ostmine; tootmine; tellimuste käsitlemine; transport; ladustamine; materjalide käsitlemine (sisetransport); jaotus; infovahetus; klienditeenindus; tagastuslogistika (korje). 7. Milliste valdkondadega seondub logistika? Logistika seondub: rahandusega, turundusega, infotehnoloogiaga, tootmis- korraldusega. 8. Mis on tootmislogistika võtmeküsimus? Tootmislogistika võtmeküsimuseks on tootmisprotsesside humaniseerimine ja õige inimese paigutamine õigele töökohale. 9. Kaasaegses tootmises väärtustatakse kolme gruppi inimesi. Kes nad on? Probleemide tundjad, probleemide lahendajad ja strateegilised vahendajad, kes peavad tagama vajaliku paindlikkuse. 10. Millised on Jaapani organisatsioonikultuuri iseloomulikud tunnused? Jaapanis valitseb arusaam, et töö ja töötamine on auväärne, kasulik ja meeldiv tegevus
majandustegevuse tulemus oleks võimalikult hea. Seejuures tuleb looduskeskkonda võimalikult vähe koormata. Logistikat tuleb käsitleda ja uurida kui terviklikku protsessi, mille abil püütakse suurendada nii ettevõtte (tarneahela lüli) kui ka kogu tarneahela konkurentsivõimelisust. Lähtuvalt logistika arengu ja integratsiooni ulatuselt jaguneb logistika ühtlasi kolmeks suureks valdkonnaks – hankelogistika, tootmislogistika ja jaotuslogistika, millest Hankelogistika ülesanne on õige koguse ja sortimendiga, parima hinna/kvaliteedi suhtega vajalike materjalide toimetamine tarnijalt tootjani mõistliku tarneajaga ja mõõdukate kogukuludega. Tootmislogistika ülesanne on suurendada tootlikkust, arendada tehnoloogiat, kasutada tootmisressursse ja optimeerida tootmisprotsesse. Jaotuslogistika ülesanne on korraldada pärast toote valmimist selle jõudmine tarneahela järgmisesse lülisse või tarbijani.
- infotehnoloogia areng - muutused varude formeerumise strateegias - militaarkogemuste mõju 6) millised on logistilised tegevused? Nõudluse prognoos, ostmine, turuuuring, tootmine, toorme ladustamine, materjali käsitlemine, pakkimine, toodangu ladustamine, veo planeerimine, tellimuste käsitlemine, transort, klienditeenindus 7) millise valdkonnaga ühildub/seondub logstika ? a) finance rahandus b) marketing turundus c) infotehnoloogia d) tootmise töökorraldus 8) mis on tootmislogistika võtmeküsimus ? tarneahela pidev integratsioon, tootmisprotsessi pidev paindlikumaks muutmine tootmisprotsesside humaniseerimine õige inimese paigutamine õigele töökohale. 9) kaasaegses tootmises väärtustatakse kolme gruppi inimesi : a) ideede generaatorid probleemide tundjad. b) probleemide lahendajad c) strateegilised vahendajad 10) millised on Jaapani organisatsiooni kultuuri iseloomulikud tunnused ? a) kindustunde andmine töötajatele
komplekteerimine väljastamiseks, väljastamisega seotud lisaväärtusteenused, pakkimine, väljastamine või lähetamine, transport ja jaotus. 7. Nimetada logistika funktsionaalsed valdkonnad. • transport (raudtee-, maantee-, vee-, õhu- ja kombineeritud transport) • kaupade käitlemine • varude juhtimine • hankimine ja ostmine • pakendamine 8. Nimetada logistika funktsiooniülesed valdkonnad. • tootmislogistika • jaotuslogistika (laondus, varude juhtimine, klienditeenindus, veondus) • kaubavedu koos lisateenustega (veokorraldus, ekspedeerimine) • logistika klienditeenindus • logistika juhtimine (administreerimine) • tarnete juhtimine • ostujuhtimine • tarneahela juhtimine • tagastuslogistika • humanitaarlogistika 9. Kuidas on seotud ettevõttes omavahel turundus ja logistika? Logistika kui äritegevuse valdkonna järgi on olemas vajadus põhjusel, et tootmine
nõudmiste rahuldamiseks säästlikult. Omavahel seotud logistilised protsessid moodustavad logistilise keti (tarneahela), milles iga protsess lisab tootele väärtust. Tarnija Ressursid Tootmine Kaubad Tarbija Hankelogistika eesmärgiks on õige kohuse ja sortimendiga, parima hinna /kvaliteedi suhtega vajalike materjalide toimetamine tarnijalt tootjani mõistliku tarneaja ja väiksemate kogukuludega. 1-10% toote lõpphinnast. Tootmislogistika eesmärk on tootlikkuse suurendamine, tehnoloogia arendamine, ressursside (tööjõud, kapital, aeg, organisatsioon) ja tootmisprotsesside optimeerimine. Jaotuslogistika eesmärk on juhtida logistika tegevusi, mis toimuvad pärast toote valmimist kuni selle toote jõudmiseni järgmisse etappi ning lõpptarbijani. 3-25%. Voog on ajas pidevalt kulgev katkematu protsess. Voogu mõõdetakse selle kvantiteediga teatavas ajaühikus nt käibega kuus, saadetiste arv päevas jne.
on osa tarneahela protsessist, kus osategevuste efektiivne planeerimine, teostamine ja kontroll hõlmab nii toodete liikumist ja ladustamist kui ka sellega seotud teenuste ja infovoogude juhtimist tarnepunktist lõpptarbijani klientide vajaduste rahuldamiseks". Logistika keskne mõiste on toode tooraine, materjalide ning valmistoodete liikumisel tarneahelas peavad erinevad logistikatoimingud suurendama selle väärtust (omamise kasulikkust) tarbija juures. Tootmislogistika on tootmisprotsessi tehnoloogiline ja logistiline korraldamine ning juhtimine. Tarneahela juhtimisest on kujunenud logistika ja turunduse kõrval teadusharu. Logistika ja tarneahelate juhtimise mõistete erinevuse põhjus on selles, et logistikal on funktsionaalne tähendus eelkõige ettevõtte tasandil. Nüüdisaegset tarneahela kontseptsiooni võib vaadelda kui süsteemset operatsioonide kogumit, et juhtida materjale, infot ning rahavoogusid lähtepunktist tarbimispunkti.
HAJUS TEGEVUS ARENEV TÄIELIK 1960 INTEGRATSIOON INTEGRATSIOON 1980 2000 Nõudluse prognoos Ostmine Turuuuring Hanke- ja Tootmine tootmislogistika Toorme ladustamine Ladu Logistikaahel Materjali käsitlemine Pakkimine Toodangu ladustamine Veo planeerimine Jaotuslogistika Tellimuste käsitlemine Transport Klienditeenindus Joonis 1. Logistika evolutsioon Logistika eelised ilmnevad täiel määral üksnes integreeritud logistikaahela funktsioneerimisel (joonis 2)
Transpordi infrastruktuur · Teed · Tanklad · Parklad · Auto remondi ja hooldekeskused · Autojuhi õppekeskused Logistika mõiste. Logistika all mõistetakse kaubavoo,rahavoo ning informatsioonivoo juhtimist. Logistika on nende voogude planeerimine ja juhtimise kunst, mille tulemusena kaubad liiguvad lisaväärtust saades. Logistika erivaldkonnad on : hankelogistika, tootmislogistika, jaotuslogistika ja korjelogistika. Transpordi logistika. Transpordilogistika on kaupade ümberpaigutamine õigesse kohta õigeks ajaks, mille tulemusena kaupade väärtus kasvab. Transpordilogistika eesmärgiks on tagada transpordisüsteem toimimine optimaalsete kuludega ehk teisisõnu efektiivne vedude korraldamine. Transpordilogistika ülesanded: · Transpordisüsteemide loomine, marsruutide ja transpordiahelate loomine.
Võimaldab koondada kaubavooge ja vähendada seega veokulu veoseühiku kohta. Eelised: Suurem transpordiühenduste sagedus võrreldes ,,alglähtekohast lõppsihtkohta" veokorraldusega Mastaabisäästuefekt tänu suurte kaubamahtude käsitlemisele veosõlmes 14) Ladustamise funktsioonid: lk 276-278 Varude kogumine ja täiendamine: ladu toimib pakkumist ja nõudlust tasakaalustava reservuaarina. A. JIT - ladu täidab tootmislogistika teenindamise funktsiooni B. Hooajaline tootmine ja ühtlane tarbimine (puuviljad, juurviljad Ühtlane tootmine ja hooajaline tarbimine (suusad, talveriided) Tootevaliku (sortimendi) ühendamine: tootja toodab erinevates paikades, kuid müüb ühest kohast. Masstootmisele orienteeritud tootjad valmistavad sageli erinevates tehastes suuri tootepartiisid. Lõpetanud ühe toote tootmise, võetakse käsile teine.
vooga. Sellist toodete ülevoo hoiustamist vajatakse kahel juhul. Esimesel on tegemist hooajalise tootmise ja ühtlase tarbimisega (näit põllumajandussaadused, põllumajanduslik tööstuse toormaterjal jne). Teisel juhul aga ühtlase tootmise ja hooajalise tarbimisega (näit rõivad, tali- ja suvesporditarbed jne). Neil juhtudel kasutatakse ladu pakkumise ja nõudluse vahelise tasakaalu säilitajana. Osa tootjaid vajab ladusid materjalide ja komponentide tarvis. Sellisel juhul täidab ladu tootmislogistika teenindamise funktsiooni. Toodete sortimendi tihendamine tähendab, et tootja toodab erinevates paikades, kuid müüb ühest kohast. Masstootmisele orienteeritud tootjad valmistavad sageli erinevates tehastes suuri tootepartiisid. Lõpetanud ühe toote tootmise, võetakse käsile teine. Kaubandus teostab ostusid sageli, võttes korraga palju erinevaid tooteartikleid. Konsolideerimine Konsolideerimine kujutab endast kaupade (saadetiste) kogumist ja saatmist ühekorraga edasi
mõisted, mis seostuvad siis tarneahelaga. Loodan, et see referaat annab pisut parema ülevaate tarneahelast. 3 1.Kuidas jaguneb logistika Hankelogistika eesmärk on õige koguse ja sortimendiga, parima hinna ja kvaliteedi suhtega, vajalike materjalide toimetamine tarnijalt tootjani mõistliku tarneaja ja väiksemate kogukuludega. Tootmislogistika üldeesmärk on tootlikkuse suurendamine, tehnoloogia arendamine, ressursside (kapital, tööjõud, aeg) ja tootmisprotsesside optimeerimine. Jaotuslogistika eesmärk on juhtida logistilisi osategevusi, mis toimuvad pärast toote valmimist, kuni selle toote jõudmiseni tarneahela järgmisesse etappi või lõpptarbijani. Jaotuslogstika põhilised osategevused: materjalide käsitlemine, ladustamine, pakkimine, vedu/transport,
valmimisega ja ja lõpeb toote kõrvaldamisega käibest ja materjalide utiliseerimisega Tootja vastutus Tootja vastutuse all mõeldakse eesmärki saavutada keskkonda arvestav tootearendus. Tootja vastutuse kaudu mõjutatakse tootjaid nii, et tooted kasutaksid vähem ressursse, oleksid hõlpsamini utiliseeritavad ja keskkonnale vähem kahjulikke aineid sisaldavad. Tootja vastutus tähendab ka seda, et tootja on kohustatud kandma hoolt toodete eest ka pärast nende kõrvaldamist kasutusest Tootmislogistika Tootmislogistika on logistikaharu, mis käsitleb tootmisettevõtetes toimuvaid logistilisi toiminguid ja protsesse. Tootmislogistika käsitleb kõiki neid protsesse ühe ettevõtte piires toimuvatena.Uurimisobjektideks on ettevõttesisesed majanduslikud vooluprotsessid tööstuslikus tootmises - sisseostetud materjalide ladustamine, nende ettevalmistamine kasutamiseks tootmiseks, materjalide, komponentide ja pooltoodete ettevõttesisene
Sellist toodete ülevoo hoiustamist vajatakse kahel juhul. Esimesel on tegemist hooajalise tootmise ja ühtlase tarbimisega (näit põllumajandussaadused, põllumajanduslik tööstuse toormaterjal jne). Teisel juhul aga ühtlase tootmise ja hooajalise tarbimisega (näit rõivad, tali- ja suvesporditarbed jne). Neil juhtudel kasutatakse ladu pakkumise ja nõudluse vahelise tasakaalu säilitajana. Osa tootjaid vajab ladusid materjalide ja komponentide tarvis. Sellisel juhul täidab ladu tootmislogistika teenindamise funktsiooni. Tihti töötatakse sel juhul JIT (Just In Time) kontseptsiooni alusel, mis nõuab üldjuhul komponentide tootmist suhteliselt lähedal koostetehasele või hästi korraldatud ladustamist. Tootesortmendi ühendamine Toodete sortimendi ühendamine tähendab, et tootja toodab erinevates paikades, kuid müüb ühest kohast. Masstootmisele orienteeritud tootjad valmistavad sageli erinevates tehastes suuri tootepartiisid
TOOTMISKESKNE ARENGUETAPP- asutusesisene logistikateenus. (hankimine- tootmine-jaotus) TOOTMISLOGISTIKA VÕTMEKÜSIMUS- tootmisprotsesside juhtimine ning inimese osa selles. KAUBAALUS- kauba käsitsemist ja hoiustamist hõlbustav vahend, mis võimaldab kaupade mehhaniseeritud peale-ja mahalaadimist ning hoiukohtadele asetamist ja hoiukohalt võtmist tõstukiga. KONTEINER- pakend, mis on kasutatav üht või mitut liiki transpordil. Konteineri kasutamine vähendab sõiduki seisuaega, kulutusi pakendile, kauba ümberlaadimisele ja parandab lasti säilivust.
makromajanduslikke näitajaid. USA majanduses ületavad kulud logistikale reklaamikulusid 10 korda ning kaitsekulutusi 2 korda. Hinnanguliselt moodustavad arenenud riikides logistikakulud vahemikus 10-17% SKP-st. Mainitud arv põhineb erinevatel hinnangutel, kuna siiani puudub üldtunnustatud metoodika nii riikide kui ettevõtete logistikakulude mõõtmiseks. Algselt kasvas logistika tähtsus tootmises (tootmislogistika) (Just in Time, postponement, single sourcing, modularization, Vahe juhtimine, Outsourcing, Parallelization). Seoses jaekaubanduse kontsentreerumisega (jaekaubandusketid) omab üha kasvavat tähtsust kaubanduslogistika ning tarneahela seosed tootmis- ning jaefirma vahel. Viimase paarikümne aasta jooksul on nad jaeketid olnud logistika osas kõige innovaatilisemad. (continuous replenishment, vendor managed inventory, effective promotions management, vendor managed
Logistikafunktsioone juhitakse ja teostatakse kooskõlastatult (integreeritult) saavutamaks logis- tika / tarneahela juhtimise seatud ülesandeid ja eesmärke. Olulisteks funktsiooniülesteks valdkondadeks on: • tootmislogistika • jaotuslogistika (laondus, varude juhtimine, klienditeenindus, veondus) • kaubavedu koos lisateenustega (veokorraldus, ekspedeerimine) • logistika klienditeenindus • logistika juhtimine (administreerimine) • tarnete juhtimine
annaabi.ee 
