tagasi (nn. tagastuslogistika). 2) Tootmine tarbimisväärtusega toodete valmistamine. See võib olla valmis või osatoode, peab vastama standardile, kvaliteedile, tehnilistele tingimustele, keskkonna ja turundusnõuetele ning on tarbmisväärtusega. · tootmislogistika tootmisprotsessi tehnoloogiline ja logistiline korraldamine ning juhtimine. · hanked tarneallikate asukoha valimine, maksetingimuste ja hinna kooskõlastamine, oma ostude ajastamine, tarnija valimine, tarnete kvaliteedikontroll. · pakendamine toodete pakendamine ja pakendite märgistamine (pakend müüb!). · tootmisjäätmete ja praagi töötlemine keskkonnanõuete arvestamine nii tootmisjääkide kui
määramist) Kõikide võimalike tarnijate identifitseerimine (kõik vajalike materjalide tarnijad, kes on võimelised rahuldama firma vajadusi) Firmale vajaliike materjalide võimalike allikate esialgne hindamine (hõlmab tarnijate pakkumiste võrdlemist firma vajadustega – tootmis- ja logistikaeksperdid) Tarnijate lõplik hindamine ja valik (konkreetsed kriteeriumid; kvaliteedi, usaldusväärsuse, tootmislogistika kontseptsiooni ja logistilise süsteemiga vastavuse tagamine) Vajalike materjalide kohaletoimetamine ja sellega kaasnevad teenused (lepingute sõlmimine, tellimuste juhtimine, tarnsport, materjalide käsitsemine, ladustamine, säilitamine) Tarne kontroll (järjepidev juhtimistegevus – hõlmab kohaletoimetamise aega, materjalide kogust, kvaliteedi ja sortimendi kontrollimist) Tootmiseks vajaliku tooraine, pooltoodete jm efektiivne teisaldamine
parim suhe); 3. Firma olemasolu turvamine. Logistika annab kaubale ajalis- ruumilise kasulikkuse, s.o. konkurentsieelise. MAJANDUSE VÕTMETEGURID ON RESSURSID, AEG JA KOHT •Logistika üks eesmärke on ressursside optimaalne kasutamine. Logistika optimeerib kauba- ja kapitaliringlust ning nendega seotud kulusid; •Logistika võimaldab suurendada põhikapitali (laod, transpordi- vahendid, laadimisseadmed) tootlust ja kiirendada käibekapitali ringlust TOOTMISLOGISTIKA Tootmislogistika võtmeküsimuseks on tootmisprotsesside humaniseerimine ja õige inimese paigutamine õigele töökohale. Uues dünaamilises majanduskeskkonnas domineerib tootmis-, lao- ja kontoripindade rentimine, tehnilise sisseseadme liisimine ning ajutise tootmispersonali palkamine. Reglementeeritud võimupiiridega tootmisjuhtide asemel väärtustatakse ettevõttes üha rohkem kolme gruppi inimesi-probleemide tundjaid, probleemide lahendajaid ja strateegilisi vahendajaid, kes peavad
Tootmise ajakava- Ettevõtte toodete tootmiseks või teenuste osutamiseks vajalike ressursside ja protsesside kasutamise ajatabel. Tootmise ajakava väljatöötamisel lähtutakse (suurtest) klienditellimustest, kasutatavatest ressurssidest, kuludest ja üldisest tootmise tõhususest. Tootmislogistika- Tootmisettevõttes teostatavad logistikatoimingud vahetult enne tootmist, tootmise käigus ja vahetult pärast tootmist kuni toodete paigutamiseni toodangu lattu. Tüüpilisteks tootmislogistika osadeks on materjalijuhtimine, tootmise planeerimine, tootmisega seotud info liikumise korraldamine, materjali ja komponentide optimaalsete varude suuruse ja paiknemise tuvastamine tootmisprotsessis, samuti materjali- ja pooltoodete pakendamine ning tootmisallüksuste vahelise sisetranspordi korraldamine. Tootmisressursside planeerimine-Teise generatsiooni MRP-süsteem, arvutipõhine infosüsteem, mis liidab MRP-funktsioone (nt turundus ja finants) ning lisab tagasisidele funktsionaalsust.
Püüe ette arvata tuleviku tarbeid. 5. Müügijärgne teenindus – garantii; hooldus; tagasiside. 6. Korje – taara utiliseerimine ja toodete liikumin vastuvoolu tarbijalt tootjale tagasi. Kataloogikaupade tagastus. Tootmine – tarbimisväärtusega toodete valmistamine. Toode paeb vastama kvaliteedi nõuetele ; standardile; tehnilistele tingimustele; keskkonna- ja turundusnõuetele; tervisekaitsenõuetele. 1. Tootmislogistika – tootmisprotsessi tehnoloogiline ja logistiline korraldamine ning juhtimine. 2. Hanked – tarneallikate asukoha valimine, maksetingimuste ja hinna kooskõlastamises. 3. Ostude ajastamine – ostan õigel ajal kauba sisse. 4. Tarnija valimine – kvaliteet , hind 5. Pakendamine ja markeerimine 6. Tootmisjäätmete ja praagi töötlemine Ladustamine – toimub enne ja pärast tootmist. 1. asukoht 2. hoiustamise süsteemid 3. laovarude suuruse analüüs
Logistikaeesmärk Logistika eesmärk on lähetada kaup või inimesed õigeks ajaks õigesse kohta, õige hinnaga, õiges koguses, õige kvaliteediga, õige informatsiooni alusel. Logistika arenguetapid 1960-2000a ja tegurid,mis kiirendasid logitika arengut I ARENGUETAPP 1960-1980.HAJUTATUD TEGEVUS Eksisteeris tootmiskeskne mõtteviis. Logistikat käsitleti põhiliselt tootmisettevõtte transpordi- ja laokulude vähendamise vahendina. Peamiseks teguriks tootmiskulude vähendamisel sai transporditehnika tormiline areng. II ETAPP 1980-1990. ARENEVINTEGRATSIOON •Sel perioodil domineeris ladustamise mentaliteet. •Logistika arendamise kiirendamist soodustasid: •Tarbijate nõudluse muutused; •Ringluskulude surve tootmiskuludele; •Arvutustehnika areng; •Muutused varude formeerumise strateegias; •Militaarkogemuste mõju. III ETAPP 1990-2000. TÄIELIK INTEGRATSIOON •Sel perioodil koondus tähelepanu tarbijakesksele komplekssele logistikale, kus...
Logistika eesmärk Logistika Hankelogistika põhieesmärgi Konteinerite kasutamise probleeme: eesmärk on lähetada kaup või saavutamiseks tuleb lahendada terve • konteinerit on suhteliselt kallis inimesed õigeks ajaks õigesse kohta, rida ülesandeid , mida võiks kasutada odavate kaupade õige hinnaga, õiges koguses, õige grupeerida järgmiselt: transportimiseks; kvaliteediga, õige informatsiooni • Materjalide ja komplekteeritavate • kaubasaatjal ja vastuvõtjal peab alusel. pooltoodete ostutähtaegadest olema konteineri tõstmiseks vajalik kinnipidamine (Ennetähtaegne tehnika (siirdetõstukid, jms. Logistika arenguetapid 1960- varumine nõuab täiendavalt seadmed); 2000a ja tegurid,mis ...
kooskõlastamine(ettemaks, kättemaks ja järelmaks). 2) Ostude ajastamine, tarnija valimine, tarnete kvaliteedi kontroll(hind, püsiv kvaliteet, kiirus, paindlikkus). 3) Pakendamine, pakendite märgistamine 4) Tootmisjäätmete ja praagi töötlemine peame arvestama keskkonnakaitsenõuetega hävitamisel ja ümbertöötlemisel. 5) Tootmislogistika tootmisprotsesside tehnoloogiline ja logistiline korraldamine ja juhtimine Ladustamine tarneahela osa, kus toodete liikumiskiirus on 0, kuid on vajalik majanduslikult optimaalsete tellimuskoguste moodustamiseks. Levinumad veokogused on määratletud kasutatava pakke-, ladustamis- ja transporditehnoloogiaga. Veoühikuks on kaubakast, alus, konteiner, haagis, vagun. Ladustamisel peame arvestama toorme ja tööjõu paiknemise turu, tarnijate paiknemise,
Mida kiirem on raha tagasivool, seda efektiivsem on logistiline protsess.b)Firma olemasolu turvamine. Logistika annab kaubale konkurentsieelise. c)Raha säästmine kuluefektiivsuse parandamise kaudu (tulude/kulude parim suhe); 10) Millised on logistilised tegevused? Nõudluse prognoos; Turu-uuring; Hankimine; Ostmine; Tootmine; Tellimuste käsitlemine; Transport; Ladustamine; Materjalide käsitlemine (sisetransport); Jaotus; Infovahetus; Klienditeenindus; Tagastuslogistika (korje). 11) Mis on tootmislogistika võtmeküsimus? tootmisprotsesside humaniseerimine ning õige inimese paigutamine õigele töökohale.12) Kaasaegses tootmises väärtustatakse kolme gruppi inimesi? Kes nad on? probleemide äratundjaid, probleemide lahendajaid ja strateegilisi vahendajaid, kes peavad tagama vajaliku paindlikkuse 14)Millised on JIT-süsteemi võtmeelemendid ja mida tuleks minimeerida? See logistiline süsteem toetub järgmisele alusideele: kui tootmisgraafik on koostatud, siis
1)Hanullogistika-eesmärk on õige koguse ja sortimendiga,parima hinna ja kvaliteedi suhtega vajalike materjalide toimetamine tarnijalt tootjani mõistliku tarneala ja väiksemate kogukuludega.Hanullogistika=logistikasisend Logistikasisend:Loodusressursid-maa,seadmes,varustus Inimressursid-tööjõud Finantsressursid Inforessursid 2)Tootmislogistika-üldeesmärk on tootlikkuse suurenamine,tehnoloogia,arendamine,ressurside ja tootmisprotsesside optimeerimine. Ressursid:tööjõud,kapital,aeg,organisatsioon(tehas,ettevõte) 3)Jaotuslogistika(logistikaväljund)-eesmärk on juhtida logistilisi osategevusi,mis toimuvad peale toote valmimist,kuni selle toote jõudmiseni tarneahela järgmisse etappi või lõpptarbijani. Põhilised osategevused jaotuslogistikas:materjalide käsitlemine,ladustamine,pakkumine,vedu,sihtturule ettevalmistamine,nõudluse prognoos,info töötlemine. Integreeritud logistika-logistikaahelas t...
MIS ON LOGISTIKA? Logistikat saab käsitleda kui ·süsteemset mõtlemisviisi, mille puhul vastastikuse mõju ja põhjuse tagajärgi uuritakse ja analüüsitakse komplekselt kui eesmärke mõjutavaid tegureid; ·juhtimisfunktsiooni, mis integreerib ja koordineerib olulisi juhtimisfunktsioone (planeerimine, otsustamine, arvestus, kontroll jne.); ·teadusharu, mille ülesandeks on süstematiseerida praktilisi kogemusi ja välja töötada valdkonna teoreetilised alused, mõistete, meetodite ja mudelite süsteem ning põhiprintsiibid ja paradigmad. Logistika on 21.sajandi teadusharu, mis hõlmab järgmisi valdkondi: · Ärilogistika (Business logistics); · Insenerilogistika (Engineering logistics); · Militaarlogistika (Military logistics); · Turunduslogistika (Marketing logistics); · Teeninduslogistika (Service logistics); · Turismilogistika (Tourism logistics); · Perelogistika (Family logistics); · ...
tõmbemeetodid (minimaalsed lao varud,kontrollitud pool-ja valmis toodangu hulk,tarne aegade vähendamine,lähtub konkreetsest nõudlusest). ( tõuke- tootja(tegevus1)müüja(tegevus2)nõudlus. Tõmbe-tootja(tegevus2,3)müüja(tegevus1,4)nõudlus.) Logistika keskne mõiste tooraine, materjalide ning valmistoodete liikumisel tarneahelas peavad erinevad logistikatoimingud suurendama selle väärtust (omamise kasulikkust) tarbija juures. Tootmislogistika on tootmisprotsessi tehnoloogiline ja logistiline korraldamine ning juhtimine. Logistikat võib käsitleda kui: · süsteemset mõtlemisviisi, kus jälgitakse ja analüüsitakse kompleksselt eesmärki mõjutavaid faktoreid · juhtimisfunktsiooni, mis integreerib ja koordineerib olulised juhtimistegevused · teadust, mille ülesanne on süstematiseerida logistika praktilised kogemused ja töötada välja valdkonna
See eeldab logistikaprojekti koostamist. 6. Millised on logistilised tegevused? Logistilised tegevused on: nõudluse prognoos; turu-uuring; hankimine; ostmine; tootmine; tellimuste käsitlemine; transport; ladustamine; materjalide käsitlemine (sisetransport); jaotus; infovahetus; klienditeenindus; tagastuslogistika (korje). 7. Milliste valdkondadega seondub logistika? Logistika seondub: rahandusega, turundusega, infotehnoloogiaga, tootmis- korraldusega. 8. Mis on tootmislogistika võtmeküsimus? Tootmislogistika võtmeküsimuseks on tootmisprotsesside humaniseerimine ja õige inimese paigutamine õigele töökohale. 9. Kaasaegses tootmises väärtustatakse kolme gruppi inimesi. Kes nad on? Probleemide tundjad, probleemide lahendajad ja strateegilised vahendajad, kes peavad tagama vajaliku paindlikkuse. 10. Millised on Jaapani organisatsioonikultuuri iseloomulikud tunnused? Jaapanis valitseb arusaam, et töö ja töötamine on auväärne, kasulik ja meeldiv tegevus
See eeldab logistikaprojekti koostamist. 6. Millised on logistilised tegevused? Logistilised tegevused on: nõudluse prognoos; turu-uuring; hankimine; ostmine; tootmine; tellimuste käsitlemine; transport; ladustamine; materjalide käsitlemine (sisetransport); jaotus; infovahetus; klienditeenindus; tagastuslogistika (korje). 7. Milliste valdkondadega seondub logistika? Logistika seondub: rahandusega, turundusega, infotehnoloogiaga, tootmis- korraldusega. 8. Mis on tootmislogistika võtmeküsimus? Tootmislogistika võtmeküsimuseks on tootmisprotsesside humaniseerimine ja õige inimese paigutamine õigele töökohale. 9. Kaasaegses tootmises väärtustatakse kolme gruppi inimesi. Kes nad on? Probleemide tundjad, probleemide lahendajad ja strateegilised vahendajad, kes peavad tagama vajaliku paindlikkuse. 10. Millised on Jaapani organisatsioonikultuuri iseloomulikud tunnused? Jaapanis valitseb arusaam, et töö ja töötamine on auväärne, kasulik ja meeldiv tegevus
majandustegevuse tulemus oleks võimalikult hea. Seejuures tuleb looduskeskkonda võimalikult vähe koormata. Logistikat tuleb käsitleda ja uurida kui terviklikku protsessi, mille abil püütakse suurendada nii ettevõtte (tarneahela lüli) kui ka kogu tarneahela konkurentsivõimelisust. Lähtuvalt logistika arengu ja integratsiooni ulatuselt jaguneb logistika ühtlasi kolmeks suureks valdkonnaks – hankelogistika, tootmislogistika ja jaotuslogistika, millest Hankelogistika ülesanne on õige koguse ja sortimendiga, parima hinna/kvaliteedi suhtega vajalike materjalide toimetamine tarnijalt tootjani mõistliku tarneajaga ja mõõdukate kogukuludega. Tootmislogistika ülesanne on suurendada tootlikkust, arendada tehnoloogiat, kasutada tootmisressursse ja optimeerida tootmisprotsesse. Jaotuslogistika ülesanne on korraldada pärast toote valmimist selle jõudmine tarneahela järgmisesse lülisse või tarbijani.
- infotehnoloogia areng - muutused varude formeerumise strateegias - militaarkogemuste mõju 6) millised on logistilised tegevused? Nõudluse prognoos, ostmine, turuuuring, tootmine, toorme ladustamine, materjali käsitlemine, pakkimine, toodangu ladustamine, veo planeerimine, tellimuste käsitlemine, transort, klienditeenindus 7) millise valdkonnaga ühildub/seondub logstika ? a) finance rahandus b) marketing turundus c) infotehnoloogia d) tootmise töökorraldus 8) mis on tootmislogistika võtmeküsimus ? tarneahela pidev integratsioon, tootmisprotsessi pidev paindlikumaks muutmine tootmisprotsesside humaniseerimine õige inimese paigutamine õigele töökohale. 9) kaasaegses tootmises väärtustatakse kolme gruppi inimesi : a) ideede generaatorid probleemide tundjad. b) probleemide lahendajad c) strateegilised vahendajad 10) millised on Jaapani organisatsiooni kultuuri iseloomulikud tunnused ? a) kindustunde andmine töötajatele
komplekteerimine väljastamiseks, väljastamisega seotud lisaväärtusteenused, pakkimine, väljastamine või lähetamine, transport ja jaotus. 7. Nimetada logistika funktsionaalsed valdkonnad. • transport (raudtee-, maantee-, vee-, õhu- ja kombineeritud transport) • kaupade käitlemine • varude juhtimine • hankimine ja ostmine • pakendamine 8. Nimetada logistika funktsiooniülesed valdkonnad. • tootmislogistika • jaotuslogistika (laondus, varude juhtimine, klienditeenindus, veondus) • kaubavedu koos lisateenustega (veokorraldus, ekspedeerimine) • logistika klienditeenindus • logistika juhtimine (administreerimine) • tarnete juhtimine • ostujuhtimine • tarneahela juhtimine • tagastuslogistika • humanitaarlogistika 9. Kuidas on seotud ettevõttes omavahel turundus ja logistika? Logistika kui äritegevuse valdkonna järgi on olemas vajadus põhjusel, et tootmine
Logistika kui töövahend hõlmab endas: laotegevust, laovarusid, veondust, infot, pakkimist, korjet e tagastust. Logistika on materjalivoo (tooraine, pool- ja valmistooted) ning sellega seotud info lähtekohast sihtkohta kulusäästliku liikumise ja ladustamise planeerimise, juhtimise, realiseerimise ja kontrolli protsess, et rahuldada tarbija vajadust. Logistika on tegutsemine, mis vastutab materjalide ja info liikumise eest tarnijatelt organisatsiooni, läbi tegevuste organisatsioonis ja sealt kliendile. Tarnekett koosneb tegevuste ja organisatsioonide võrgust, mida materjalid läbivad liikudes algpunktist lõpptarbijani. Tarnekett koosneb: 1) tarnijatest, tootmiskeskustest, kaubaladudest, jaotuskeskustest ja klientidest 2) toorainest, tootmisprotsessis olevast materjalidest/poolmaterjalidest ja lõpptoodetest ning infovoost, mis liiguvad objektide vahel. Tarneketi juhtimine on meetodite kogum, mis võimaldab tulemuslikult lõimida tarnijai...
on osa tarneahela protsessist, kus osategevuste efektiivne planeerimine, teostamine ja kontroll hõlmab nii toodete liikumist ja ladustamist kui ka sellega seotud teenuste ja infovoogude juhtimist tarnepunktist lõpptarbijani klientide vajaduste rahuldamiseks". Logistika keskne mõiste on toode tooraine, materjalide ning valmistoodete liikumisel tarneahelas peavad erinevad logistikatoimingud suurendama selle väärtust (omamise kasulikkust) tarbija juures. Tootmislogistika on tootmisprotsessi tehnoloogiline ja logistiline korraldamine ning juhtimine. Tarneahela juhtimisest on kujunenud logistika ja turunduse kõrval teadusharu. Logistika ja tarneahelate juhtimise mõistete erinevuse põhjus on selles, et logistikal on funktsionaalne tähendus eelkõige ettevõtte tasandil. Nüüdisaegset tarneahela kontseptsiooni võib vaadelda kui süsteemset operatsioonide kogumit, et juhtida materjale, infot ning rahavoogusid lähtepunktist tarbimispunkti.
HAJUS TEGEVUS ARENEV TÄIELIK 1960 INTEGRATSIOON INTEGRATSIOON 1980 2000 Nõudluse prognoos Ostmine Turuuuring Hanke- ja Tootmine tootmislogistika Toorme ladustamine Ladu Logistikaahel Materjali käsitlemine Pakkimine Toodangu ladustamine Veo planeerimine Jaotuslogistika Tellimuste käsitlemine Transport Klienditeenindus Joonis 1. Logistika evolutsioon Logistika eelised ilmnevad täiel määral üksnes integreeritud logistikaahela funktsioneerimisel (joonis 2)
Transpordi infrastruktuur · Teed · Tanklad · Parklad · Auto remondi ja hooldekeskused · Autojuhi õppekeskused Logistika mõiste. Logistika all mõistetakse kaubavoo,rahavoo ning informatsioonivoo juhtimist. Logistika on nende voogude planeerimine ja juhtimise kunst, mille tulemusena kaubad liiguvad lisaväärtust saades. Logistika erivaldkonnad on : hankelogistika, tootmislogistika, jaotuslogistika ja korjelogistika. Transpordi logistika. Transpordilogistika on kaupade ümberpaigutamine õigesse kohta õigeks ajaks, mille tulemusena kaupade väärtus kasvab. Transpordilogistika eesmärgiks on tagada transpordisüsteem toimimine optimaalsete kuludega ehk teisisõnu efektiivne vedude korraldamine. Transpordilogistika ülesanded: · Transpordisüsteemide loomine, marsruutide ja transpordiahelate loomine.
Võimaldab koondada kaubavooge ja vähendada seega veokulu veoseühiku kohta. Eelised: Suurem transpordiühenduste sagedus võrreldes ,,alglähtekohast lõppsihtkohta" veokorraldusega Mastaabisäästuefekt tänu suurte kaubamahtude käsitlemisele veosõlmes 14) Ladustamise funktsioonid: lk 276-278 Varude kogumine ja täiendamine: ladu toimib pakkumist ja nõudlust tasakaalustava reservuaarina. A. JIT - ladu täidab tootmislogistika teenindamise funktsiooni B. Hooajaline tootmine ja ühtlane tarbimine (puuviljad, juurviljad Ühtlane tootmine ja hooajaline tarbimine (suusad, talveriided) Tootevaliku (sortimendi) ühendamine: tootja toodab erinevates paikades, kuid müüb ühest kohast. Masstootmisele orienteeritud tootjad valmistavad sageli erinevates tehastes suuri tootepartiisid. Lõpetanud ühe toote tootmise, võetakse käsile teine.
1. Kaasaegse logistika seitse põhireeglit Õige hind (arvestades vajalike kuludega), nõutav kvaliteet, õigele kliendile, õige toode, vajalikus koguses, õigel ajal, õiges kohas. 2. Prognoosimise eesmärgid logistikas Nõudluse prognoosimise sisu on logistiliste otsuste täpsemaks muutmine. Nõudluse prognoosimine aitab rakendada logistika põhimõtete "õige kaup õigel ajal õiges kohas" Materjalivoogude täpne kontroll eeldab tulevikku suunatud planeerimist. Prognoosimine aitab: Parandada kliendi rahulolu; Vähendada olukordi, kus vajalikku toodet ei ole õigel ajal saada ;Kavandada efektiivsemalt tootmistegevust ;Vähendada võimalikke riskivarusid; Vähendada materjalide või toodete ülejäägiga seotud kulutusi; Vedusid paremini planeerida Parandada toodete või teenuste hinnakalkuleerimist; Läbirääkimistel tarnijatega saavutada optimaalseid tingimusi. 3. Varude täiendamiseks kasutatavad tellimismeetodid ( fikseeritud tellimuspunkt ja fikseeritud inter...
Järvamaa Kutsehariduskeskus MÜÜGIKORRALDUS 1 Anu Salujärv TARNEAHELA OLEMUS Referaat Juhendaja: Aili Kendaru Paide 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................lk 3 1.Kuidas jaguneb logistika...................................................................................lk 4 1.1.Logistika ja tarneahel...................................................................................lk 4 1.2.Tarneahela logistilised omadused.................................................................lk 5 2.Mis on tarneahel................................................................................................lk 6 2.1.Tarneahelate juhtimine.................................................................................lk 7 2.2.Tarneahelate juhtimise funktsioonid ja võtmetegevuse...
ABC analüüs (ABC analysis) Logistika instrument varude, klientide ja tarnijate paremaks juhtimiseks. Analüüsi eesmärgiks on selgitada välja kõige enam käivet ja kasumit andvad tooted, kõige suuremad kliendid ja olulisemad tarnijad. Ettevõtte tegevuses on oluline pöörata tähelepanu eelkõige enim müüdavatele toodetele, klientidele, kes annavad põhiosa kasumist ja tarnijatele, kellelt ostetakse suurem osa kaubast. Lihtne ja efektiivne varude juhtimise tööriist. 20/80 reegli järgi annavad 20% toodetest 80% käibest, 20% klientidest ostavad 80% kaubast ja 20% tarnijatest tarnivad 80% toodetest. ABC kõver (ABC curve) ABC analüüsi tulemused graafiku või diagrammina. Graafikul esindab rühm A näiteks kiiresti liikuvaid, rühm B keskmiselt ja rühm C aeglaselt liikuvaid tootegruppe.(ABC curve)- ABC analüüsi tulemused diagrammi graafiku või kõverana. ABC analüüs liigitab tooted või tootesarjad A, B ja C-gruppidesse ning kus A esindab kiireid, B kesk...
Sellist toodete ülevoo hoiustamist vajatakse kahel juhul. Esimesel on tegemist hooajalise tootmise ja ühtlase tarbimisega (näit põllumajandussaadused, põllumajanduslik tööstuse toormaterjal jne). Teisel juhul aga ühtlase tootmise ja hooajalise tarbimisega (näit rõivad, tali- ja suvesporditarbed jne). Neil juhtudel kasutatakse ladu pakkumise ja nõudluse vahelise tasakaalu säilitajana. Osa tootjaid vajab ladusid materjalide ja komponentide tarvis. Sellisel juhul täidab ladu tootmislogistika teenindamise funktsiooni. Tihti töötatakse sel juhul JIT (Just In Time) kontseptsiooni alusel, mis nõuab üldjuhul komponentide tootmist suhteliselt lähedal koostetehasele või hästi korraldatud ladustamist. Tootesortmendi ühendamine Toodete sortimendi ühendamine tähendab, et tootja toodab erinevates paikades, kuid müüb ühest kohast. Masstootmisele orienteeritud tootjad valmistavad sageli erinevates tehastes suuri tootepartiisid
TOOTMISKESKNE ARENGUETAPP- asutusesisene logistikateenus. (hankimine- tootmine-jaotus) TOOTMISLOGISTIKA VÕTMEKÜSIMUS- tootmisprotsesside juhtimine ning inimese osa selles. KAUBAALUS- kauba käsitsemist ja hoiustamist hõlbustav vahend, mis võimaldab kaupade mehhaniseeritud peale-ja mahalaadimist ning hoiukohtadele asetamist ja hoiukohalt võtmist tõstukiga. KONTEINER- pakend, mis on kasutatav üht või mitut liiki transpordil. Konteineri kasutamine vähendab sõiduki seisuaega, kulutusi pakendile, kauba ümberlaadimisele ja parandab lasti säilivust. JAOTUSKESKNE ARENGUETAPP- logistiliste teenuste allhange. (hankimine- tootmine-jaotus) TARNEAHELA JUHTIMINE- lisandväärtust loovate äritegevuste integreerumist kogu tarneahela ulatuses, suurendamaks klientide rahulolu. TOOTMISE OSATÄHTSUS TARNEAHELAS: 1) tarnijate ja klientide arvu vähendamine ja konsolideerimine. 2) hinna ja varude juhtimise poliitika koordineerimine. 3) allhankijate kaasamine toot...
LOGISTIKA BAASKURSUS, MAINORI KÕRGKOOL, Sügis 2009. NR. 1 1. SISSEJUHATUS 1.1. Logistika määratlus Logistika on protsess, mis toimub organisatsiooni tarnijatest klientideni. See mõjutab vastastikku peaaegu iga üksuse tegevust organisatsioonis ja paljusid teisi organisatsioone väljaspool oma organisatsiooni, kaasa arvatud kliendid. Efektiivne logistika pöörleb ümber viie võtmeala toodete liikumine, informatsiooni Hikumine, aeg / teenindus, kulud ja integratsioon (süsteemsus). Igal neist on määrav mõju logistika edukusele, lisandväärtuse loomisele ja organisatsiooni konkurentsivõime parandamisele. Logistika on tooraine, pooltoodete ja lõpptoodete lähtepunktist tarbimispunkti liikumise, ladustamise ning sellega seotud informatsiooni planeerimine, teostamine ja kontrollimine, eesmärgiga rahuldada kliendi nõudmisi (U. S. Council of Logistics Management', (986 Logistika on inimeste ja/või kaupade ved...
Logistikafunktsioone juhitakse ja teostatakse kooskõlastatult (integreeritult) saavutamaks logis- tika / tarneahela juhtimise seatud ülesandeid ja eesmärke. Olulisteks funktsiooniülesteks valdkondadeks on: • tootmislogistika • jaotuslogistika (laondus, varude juhtimine, klienditeenindus, veondus) • kaubavedu koos lisateenustega (veokorraldus, ekspedeerimine) • logistika klienditeenindus • logistika juhtimine (administreerimine) • tarnete juhtimine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
