LOGISTIKA BAASKURSUSE KORDAMISKÜSIMUSED 2011 (1)

LOGISTIKA BAASKURSUSE KORDAMISKÜSIMUSED 2011
1. Mis on hankelogistika ?
Hankelogistika eesmärgiks on laia sortimendi tooraine ja pooltoodete omandamine ning toomis(töötlemis)paika toimetamine õiges koguses, õigel ajal ning vastuvõetava hinna eest.
2. Mis on jaotuslogistika ?
Jaotuslogistika eesmärgiks on toimetada lõpptoode lõpptarbijani neid rahuldaval moel ja ajal.
3. Kirjelda kogukulude kontseptsiooni logistikas.
Kogukulude kontseptsioon eeldab, et kõikide logistika tegevusvaldkondade kulusid vaadetakse tervikuna , arvesse võttes kõiki võimalikke kulusid. Eesmärk on leida lahendus, mille puhul kogukulud oleksid minimaalsed. Kontseptsiooni võti seisneb kõigi logistiliste kulude üheaegses arvestamises, saamaks minimaalseid kogukulusid.
4.Kirjelda kulude kompromissi kontseptsiooni logistikas.
Tihti satuvad eri logistiliste tegevuste kulud omavahel konflikti. Ühtede kulude vähendamine toob endaga kaasamuude kulude suurenemise. Kulude kompromissi lõppefektiks peab olema kogukulude vähenemine.
5. Miks eeldab logistika süsteemset lähenemist, organisatsiooni logistiliste tegevuste integreerimist ühtseks süsteemiks ühtse juhtimise all ?
Logistika funktsiooniks on siduda kõik ( mainitud ) tegevused ja nende seosed muude majandusvaldkondadega ühtseks süsteemiks, saavutamaks koordineeritud tegevust, ühtset juhtimist ja kontrolli. Koordineeritus, ühtne juhtimine ja kontroll võimaldab maksimeerida logistilise süsteemi efektiivsust ja minimeerida logistilise süsteemi toimimise kogukulusid.
6. Mis on EVA e. majnduslik lisandväärtus ?
Lisandunud väärtus on vahe summa vahel, mida klient on nõus maksma ja ettevõtte poolt kauba tootmiseks tehtud kulude vahel. Lisandunud väärtus ei ole sama mis kasum. EVA peegeldab kasumiaruandest rohkem omanike huvisid. EVA võimaldab mõõta ettevõtte poolt lisandunud väärtust ajaperioodi jooksul. Saab põhimõtteliselt mõõta ka klientide ja toodete lõikes.
7. Nimeta vähemalt 5 ettevõtte logistilist tegevust.
Klienditeenindus , tellimuste töötlemine, infovahetus, nõudluse prognoosimine, ladustamine , müügijärgne teenindus, transport.
8. Kuidas saavad organisatsioonid oma kaupadele väärtust lisada ?
Väärtuse lisamine põhineb M. Porteri huvitaval ettevõtte konkurentsieelise teoorial. Teooria aluseks on väärtusahela kontseptsioon.
9. Kirjelda laiendatud tootekontseptsiooni, kuidas see seondub logistikaga ?
Väärtuse lisamisega logistika poolt seondub otseselt laiendatud toote kontseptsioon marketingis. Selle sisu: ei piisa marketingialaste jõupingutuste keskendamisest ainult, nähtavale, füüsilisele tootele. Enamus füüsilistest toodetest on konkurentide poolt kergesti kopeeritav.
10. Mis on (Porteri) väärtusahel, kuidas see seondub logistikaga ?
Väärtusahel on jada omavahel seotud tegevusi, mis loovad väärtust. Tarnijad -firma- klient . Väärtusahelat saab kasutada konkurentsieelise võimaluste leidmiseks ja mõistmiseks ning kuidas need võimalused mõjutavad väljamüügiväärtust. Väärtusahel koosneb primaarsetest e. põhitegevustest ning sekundaarsetest, ehk toetavatest tegevustest.
11. Millised on väärtusahela analüüsi eesmärgid ?
Võimaldab välja selgitada teatud kindla kliendi, tarnija või vahendajaga äri tegemise tegelikud kulud, võrreldes teenitud tulusid tehtud kuludega. Sellest tulenevalt saab ettevõte keskenduda oma siseste tegevuste kuludele, leidmaks lahendusi, kuidas jätkata suhtlemist oma klientidega rohkem tulu tooval moel.
12. Mis on tarneahela juhtimine ?
Tarneahela juhtimine on võtmeäriprotsesside integratsioon lõpptarnijast algtarnijateni mille väljundiks on tooted, teenused ja informatsioon, mis lisab väärtust tarbijatele ja teistele huvirühmadele. Tarneahela juhtimise põhprintsiip: omavahel ei konkureeri enam individuaalsed äriüksused vaid tarneahelad, kuhu viimased kuuluvad.
13. Mille poolest erineb tarneahela juhtimine klassikalisest ettevõttelogistikast ?
Tarneahelat vaadeldakse ühtse üksusena. Nii tarnijad kui kliendid on kaasatud planeerimisprotsessi. Erinev suhtumine varudega tegelemisel. Tarneahela juhtimise edukuse määrab eelkõige integreeritud infosüsteemide kasutamine. Integreeritud infosüsteeme nähakse tervikliku tarneahela osana , mitte tarneahela eri komponentide tasandil isoleeritult toimivatena.
14. Mille poolest erineb toimingupõhine kuluarvestus traditsioonilisest kuluarvestusest ?
Toimingupõhine kuluarvestus eraldab kulud tegelike toimingute ja ressursside järgi, kaasa arvatud kulud , mida traditsiooniline kontopõhine kuluarvestus nimetab üldkuludeks. Seega võimaldab ABC kuluarvestus välja selgitada teatud kindla kliendi, tarnija või vahendajaga äri tegemise tegelikud kulud, võrreldes teenitud tulusid tehtud kuludega.
15. Kuidas mõõdetakse klienditeenindust (nimeta vähemalt 5 klienditeeninduse mõõdikut) ?
Üks kõige lihtsam ja üldisem klintide rahulolu e klienditeeninduse taseme üldise mõõtmise viis on see, kui võrrelda, kliendibaasis, kui paljud nendest klientidest, kes 12 kuud tagasi olid firma kliendid on klientideks jäänud täna. Kui 20% või rohkem klientidest aasta tagasi ei ole enam uusi tellimusi esitanud, on see tõsine signaal , et analüüsida oma klienditeeninduse kvaliteeti. Mõõdikud: tagastused, tarneaeg , arvete täpsus, õigeaegselt kohale toimetatud saadetisi, kliendirahulolu, laodefitsiidi sagedus jaekliendi kauplustes.
16. Mis on klienditeenindus ?
Klienditeenindus on logistilise süsteemi tegevuse väljund. Klienditeenindus mõõdab logistilise süsteemi efektiivsust toote ruumilise ja ajalise kasulikkuse loomisel. Klienditeeninduse tase mõjutab logistilisi kogukulusid, ettevõtte turuosa ja kasumit. Klienditeeninduse all mõeldakse kõikide selliste toimingute koosmõju, mille abil teeb ettevõte kliendile toote või teenuse kättesaadavaks.
17. Milline on 7Õ reegel ?
Klienditeenindust määratletakse sageli ka ehk 7Õ reegliga : õige toode, õiges koguses, õiges seisukorras, õiges kohas, õigel ajal, õigele kliendile, õige hinnaga. Iga Õ rikkumine katkestab tootevoo ja viib kehvale klienditeenindusele.
18. Mida tähendab perfektne tellimus klienditeeninduses ?
Koguseliselt täielikult täidetud ja üle antud tellimuste %, õigeaegselt tarnitud tellimuste %, korrektsete dokumentatsiooniga tarnitud saadetise %, kokkulepitud tingimustel, vigastamata tarnitud tellimuste %. Perfektsest tellimusest võib eksisteerida erinevaid variatsioone, mis arvestavad liskas selliseid elemente nagu arvete korrektsus jms.
19. Mis on OTIF ?
OTIF on perfektse tellimuse lihtsustatud variant, mis kombineerib sama põhimõtte alusel õigeaegselt kohale toimetatud tellimuste ning täielkult täidetud ja üle antud tellimuste tasemed .
20. Mis on ABC analüüs ?
Analüüsi eesmärgiks on jaotada uuritav valdkond rühmadeks, millest igale kohandatakse vastavalt nende tähtsusele erinevaid lähenemisviise. ABC rühmitamisel on A rühm kõige tähtsam, ning sinna kuuluvad tooted, kliendid või tarnijad mõjutavad firma tulemusi kõige rohkem. Samas ei tohi unustada ka B ja C rühmi, mis on aidanud saavutada laia tootenomenklatuuri või kliendibaasi. ABC analüüsi tagajärjel saab iga tootekategooria jaoks leida sobiva kompromissi tarnevõime taseme ning varude säilituskulude vahel.
21. Mida peetakse klienditeeninduses silmas tarnevõime e. saadavuse all?
Laodefitsiidi sagedus- puuduvate kaubaartiklite arv/kaubaartikleid kokku. Tellimuste täiteaste- tarnitud tellimusread/tellitud tellimusread/tellitud ühikud. Täielikult täidetud ja üleantud tellimused.
22. Mida peetakse klienditeeninduses silmas tegevussuutlikkuse all ?
Tegevussuutlikkus seostub kliendi tellimuse kohaletoimetamiseks nõutud ajaga . Tegevussuutlikkust iseloomustavad teostamise tellimistsükli kiirus, tellimistsükli ajast kinnipidamine ja pandlikkus. ( tarne aeg, tarne täpsus, paindlikkus )
23. Kuidas on logistiliste kulude arvestuse põhimõtted alates 1970-ndatest aastatest muutunud ?
Kulusid on juurde tulnud. 70-ndatel mitteotseseid kulusid arvesse ei võetud, edaspidi aga hakati neidki arvesse võtma. Hiljem lisandusid tarneahelaga seotud finantsarvestuse ja planeerimise kulud, tarneahelaga seotud juhtimise infosüsteemide kulud, administreerimis kulud, kauba säilituskulud jne. 1970-ndatel arvestati ainult veo ja transordi kulusid ning ladustamiskulusid.
24. Millised kulud arvestatakse kaubavarude säilituskulude alla ?
Alternatiivkulude summa, kaod, kindlustus ja maksud , tooraine, pooltoodete, valmistoodete ja jaotuskanalite vananemisega seotud kulud.
25. Nimeta vähemalt 5 transpordi kulusid mõjutavat tootega seotud tegurit.
Tihedus, väärtus, lastitavus (tase, mil määral kaup täidab transpordiruumi), kaubakäsitluse lihtsus, kahjustuvus, asendatavus, eriomadused.
26. Nimeta vähemalt 5 transpordikulusid mõjutavat turuga seotud tegurit.
Transpordiliigisisese ja transpordiliikide vahelise konkurentsi tase, turgude asukoht, mastaabiefekt, energiahinnad, vedude tasakaalustatus , vedajate riikliku reguleerimise olemus ja ulatus.
27. Mis on transpordisüsteem ?
Transpordisüsteem on ühte või mitmesse transpordiliiki kuuluvate objektide kompleks , mis on ette nähtud vedude sooritamiseks ning mille komponendid on omavahel seotud ja vastatikuses sõltuvuses.
28. Mis on transpordipoliitika ?
Transpordipoliitika on abinõude kompleks, mille abil valitsus mõjutab transporditeenuste kasutamist, püüdes saavutada transpordisüsteemi optimaalset arendamist , reisija- ja kaubaveotingimuste parandamist. Kaasajal põhisuundadeks deregulatsioon, turuorientatsiooni tugevnemine ja sellega kaasnev privatiseerimine.
29. Nimeta autovedude alaliigid .
Korje- ja laialiveod / multimodaalne transport / eriveod / rahvusvahelised veod.
30. Nimeta merevedude alaliigid.
Liiniveod (kindlatel liinidel, kindlaksmääratud tariifidega) / tramp e. tsarterveod (ei ole seotud kindlate sõiduplaanidega ega tariifidega) / NVOCC (vedajad, kellel omal laevu pole) / kabotaazh (ühe riigi eri sadamate vahel).
31. Kes on ekspedeerija ?
Ekspedeerija on füüsiline või juriidiline isik, kes võtab enda nimel ja kliendi arvel endale vastutuse kaupade ühest kohast teise toimetamise eest koos kõikide ettevalmistatavate, terminaali- ja muude transpordioperatsioonidega ning nendesse puutuvate, kaupade edasitoimetamise käigus vajalikuks osutuvate teenustega .
32. Nimeta vähemalt 5 ekspedeerimisteenust.
Tolliteenused / kauba kokku- ja laialivedu / ladustamisteenused / veoste markeerimine / projektide ekspedeerimine / treilerite, konteinerite ja kaubaaluste väljarentimine.
33.Miks kasutatakse ladusid ?
Transpordikulude kokkuhoid / tootmiskulude kokkuhoid / hulgiostu hinnasoodustuste ärakasutamine / tootmiskomponentide varu hoidmine ettenägematute tarnehäirete puhuks / sesoonse nõudluse puhul varude loomine müügiperioodiks.
34. Loetle ladude tüüpe.
Üldotstarbeline kaubandusladu / külmutusladu / tolliladu / omandiladu / spetsiaalladu / puistekaupade ladu.
35. Milliseid tegevusi teostatakse laos ?
Veoautode, treilerite, konteinerite jms. vastuvõtt ja tühjakslaadimine / kaupade paigutamine hoiukohtadele / ladustamine / siirdamine / komplekteerimine / järelkontroll.
36. Nimeta komplekteerimistehnoloogiaid.
Üks komplekteerija komplekteerib ühte tellimust korraga / üks komplekteerib korraga mitme tellimuse kaubad / tsoonikomplekteerimine / dünaamiline komplekteerimine.
37. Loetle varude tüüpe tekkepõhjuse järgi.
Kasutusvaru e. ringlusvaru / transiitvaru / reservvaru / spekulatiivne varu / hooajaline varu.
38. Mis on laoartikkel (SKU) ?
Igat erinevat tootekoodi omavat toodet/tootekogust nimetatakse laoartikliks. Seega laoartikkel on unikaalne toode, mis erineb teistest toodetest mingil moel. (SKU: stock keeping unit )
39. Kuidas leida kaubaartikli keskmist laoseisu ?
Keskmine laoseis = ½ täiendustellimuse kogus + reservvaru
40. Mida näitab Turn- Earn indeks ehk tasuvusaste ? Kuidas seda leida ?
Varude ringlemissageduse ja ettevõtte kasumlikkuse omavahelist seost näitab tasuvusaste. Tasuvusaste kirjeldab tasuvusaste varudesse seotud kapitali tootlust. Tasuvusaste = müügimarginaal*varude ringlemissagedus = müük-müük(omahinnas) / müük * müük(omahinnas) / keskmine varu väärtus.
41. Mida näitab varude ringlemissagedus ? Kuidas seda leida ?
Ringlemissagedus näitab, mitu korda ettevõtte omanduses olev kaubavaru aasta või muu ajaperioodi jooksul vaheldub. Ringlemissagedust mõõdetakse füüsiliselt või rahaliselt. Varude ringlemissageduse pöördarv on varu piisavus .
42. Mida näitab varude piisavus ? Kuidas seda leida ?
Varu piisavus näitab, mitme päeva müügiks või kasutamiseks piisab olemasolevast toote laovarust. Varu piisavus = 365 / varu ringlemissagedus või olemasolev laovaru / prognoositav päeva nõudlus.
43. Loetle vähemalt 5 transporditeenuste kvaliteedi hindamise kriteeriumi ?
Reageerimisaeg klientide päringutele ja veoinstruktsioonide muutmisele / valmisolek vastutada ja pakkuda kompensatsiooni probleemide puhul / äriline ja paindlik lähenemine läbirääkimistel hinna ja teenuste osas / piiriületuste kiirus ja probleemitus / kaubavoogude tehnilistele vajadustele vastavate veovahendite ja – tehnika kasutamine.
44. Mis on swap – body ?
Swap-body on mobiilne, jalgadele toetuv , kergesti peale - ja mahalaaditav konteiner . Peamiselt kasutatakse neid kolimistel ja suurematel rahvusvahelistel vedudel. Swap-body puuduseks on tema piiratud mahutavus.
45. Mis on ristlaadimine (cross- docking ) ?
Ristlaadimine on tegevus, kus kaubad võetakse lattu vastu ja lähetatakse edasi ilma neid vahepeal ladustamata või minimaalse ladustamisega, tavaliselt vähem kui 24 tunni jooksul.
46. Mis vahe on ühe (1D) ja kahemõõtmelistel (2D) vöötkoodidel ?
Kahemõõtmelisi koode loetakse üheaegselt nii horisontaal kui vertikaalsuunas. Eeliseks suurem andmemahutavus ja suurem kasutuskindlus. 2D vöötkoodid jagunevad erinevalt 1D vöötkoodidest mitmerealisteks ja maatriks koodideks.
47. Mis on automaatne andmetuvastus (auto ID) ?
Automaatne andmetuvastus hõlbustab kaupu puudutava informatsiooni sisestamist, muutmist ja edastamist, vähendades andmesisestuse aega, vigade arvu, vajadust paberdokumentide kasutamise järele ning võimaldades saadetiste liikumise jälgimist reaalajas . Auto ID on objektide automaatse tuvastamise , nende kohta andmete kogumise ja nende otse arvutisüsteemi sisestamise meetodite üldnimetus.
48. Millega tegeleb varude haldamine ?
Varude haldamine tegeleb varude kontrolliga ja varude juhtimisega. Varude kontrolliga seostuvad järgmised toimingud : normaalne lattu vastuvõtt, ootamatu lattu vastuvõtt, erakorralised rekvisitsioonid, müük, tagastused. Varude juhtimine seisneb kindlaksmääramises, millal ja millises koguses kaupu tellida , milline on optimaalne reservvarude suurus ja millised on efektiivsemad tarneallikad iga kauba lõikes.
49. Mille poolest erinevad üksteisest tellimispunkti ja tellimisperioodi süsteem ?
Tellimispunkti süsteem – varude taset jälgitakse pidevalt, täiendtellimus esitatakse muutumatu suurusega kogusele siis, kui laoartikli varu saldo on jõudnud tellimispunkti või alla selle, sobib paremini kiiresti ringlevate varude haldamiseks . Tellimisperioodi süsteem – Lihtsaim tellimisperioodi süsteem, varude laosaldot inspekteeritakse regulaarsete ajavahemike tagant ja täiendatakse kindlaksmääratud maksimumtasemele, sobib paremine aeglase ringlusega varude puhul.
50. Mis on optimaalne tellimiskogus (EOQ) ?
Teatud tasemel on tellimis - ja säilituskulu summa minimaalne. Seda punkti nimetatakse optimaalseks tellimiskoguseks. Optimaalne tellimiskogus on tellimispartii suurus, mis tasakaalustab säilitus ja tellimiskulud.