Word 2003 Lehekülje seaded: Page layout vahelehele page setup margins (veerised) Orientation (lehekülje asetuse valik) Size (lehekülje suurus) Sisukord: Reference vahelehel table of contents (teeb automaatselt sisukorra). Sisukorra uuendamine: hiirega aktiviseeritud kogu sisukord, selle kohal parem hiireklikk uptate field. Vormistusnõuded: Ülevalt 2.54cm Alt 2.54 cm Vasak 3 cm Parem 2.54 cm Hüperlingi tegemine: · vali välja teksti sees olev sõna, millele soovid viidet lisada · insert (lisa) · sektoris Links (või kohe Hüperlink) · vajutada ikooni · Saab valida lingi, mis suunab kasutaja mõnda konkreetsesse kohta selles dokumendis; saab luua lingi mõnele teisele olemasolevale dokumendile; veebiaadressile. Kui soov viidata mõnele peatükile: · Pace In This Dokument · peatüki nimetus ära valida · OK Kui soov viidata mõnele olemaso...
Rakvere Gümnaasium 'Eesnimi Perekonnanimi' 11B POOLA ESMASEKTOR Referaat Rakvere 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 ARENGUTASEME ÜLDISELOOMUSTUS............................................................................ 4 PÕLLUMAJANDUS..............................................................................................................5 METSANDUS.................................................................................................................... 7 KASUTATUD ALLIKAD............................................................................................... 10 2 SISSEJUHATUS Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas. Poola p...
omad muinajuttu tegelased ja kirjastiil. Peab olema rööpjoondus. Kirja stiil VALE: Muinasjuttud aitavad väikestel lastel eluks ette valmistada, mis on halb ja mis on hea. ÕIGE: Muinasjuttud aitavad väikestel lastel eluks ette valmistada, mis on halb ja mis on hea. Kirja stiil peab olema Times New Roman. Peatükkide pealkirjad Peatükkide pealkirjad peavad olema Heading 1. Alapeatükkide pealkirjad Alapeatükkide pealkirjad peavad olema Heading 2. Joonealune viitamine Joonealune kirja stiil peab olema Times New Roman ning kirja suurus 12. Kirja suurus VALE: Muinasjuttud õpetavad lapsi, et kõik on erinevad ja laps peaks sellest aru saama. ÕIGE: Muinasjuttud õpetavad lapsi, et kõik on erinevad ja laps peaks sellest aru saama. Kirja suurus peab olema 12. Reavahe VALE: Erinevalt müüdist on muinasjutt teadlikult väljamõeldisele rajatud või meelelahutuslik jutustus.
Pealkiri on teema võimalikult täpne sõnastus, hõlmab kogu sisu, pole liiga laialivalguv, ei ole lause vaid fraas. 1 Sissejuhatus Eesmärk, hüpotees, uurimisküsimused, uurimisprobleem 2 Teooria Kasutada erinevaid otsinguallikaid: raamatukogudes riksweb, ester Internetist scholar.google.com Täpne otsing ,," Välistamine Kindlasti otsib teist fraasi + 2.1 Viitamine Viitamissüsteem Tekstisisene viide (Kask, 2012) (Uurimistöö koostamise juhend, 2016) Joonealune viide 1 Perekonnanimi, lk 159. (Uurimistöö koostamise juhend, 2016) Numberviide Tamm [1] 3 Meetod Kuidas uurin? Lugemine, katsetamine, arutlemine, internetist otsimine, küsitlus, mõõtmine, intervjuu, vaatlus Kirjelda võimalikult täpselt kuidas uuringu läbi viisin, nii et seda oleks võimalik teisel isikul korrata. Kuidas valisin uuritavad? Küsimustik: Väldi suunavaid küsimusi. Küsimused peavad olema korrektsed. Küsimused tuleb koostada nii, et vastused oleksid lihtsad. Küsimus...
i. linastus 1970 märtsis ii. stsenarist Arvo Valton iii. režissöör Grigori Kromanov iv. laulusõnade autor Paul-Eerik Rummo 4. Filmi loominguline meeskond a. joonepealne i. produtsent - teose tootmise finantseerija ii. režissöör - tootmise loominguline juht iii. stsenarist - teose käsikirja autor iv. näitleja - teose tegelase kehastaja b. joonealune i. operaator - teose filmija ii. helilooja - filmi heliteoste autor iii. monteerija - filmimaterjali järjestaja ja kokkupanija iv. helitehnik - teose heli salvestaja ja töötleja v. kaskadöör - isik, kes sooritab filmis keerukaid või eluohtlikke trikke vi. kostüümikunstnik - kostüümide valmistaja, planeerija 5. Eesti filmid Režissöör Film
taotluse number ja kohtuasja lühinimetus. Kohtuasja nimetus tuuakse kaldkirjas. Nt: EIKo 5.01.2006. 16944/03, Mlkotenko vs. Eesti. 10. Mida tuleb joonealusel viitamisel silmas pidada andes korduvalt viite ühele ja samale allikale (nt monograafiale)? Ühe autori töö, kui tal on neid ainult üks, viidatakse edaspidi ainult eesnime esitähe ja perekonnanime kaudu. Samas tuleb silmas pidada, et joonealuste märkuste maht ei tohi olla liiga suur, sest joonealune viide on eelkõige mõeldud allikaviidetele. Konkreetset artiklit või märksõna võib tähistada ka lühendiga.
....................................................................................... 9 4.3.2. Valem ................................................................................................................. 10 4.3.3. Tabel ................................................................................................................... 11 4.3.4. Joonis ja teised graafilised elemendid ................................................................ 12 4.3.5. Joonealune märkus ............................................................................................. 14 4.4. Viitamine ................................................................................................................... 14 4.5. Resümee .................................................................................................................... 18 4.6. Lisa ............................................................................................................
puhul peab selguma, missugused mõtted kuuluvad refereeritavale autorile ja kust algavad töö autori kommentaarid. Viitamise erinevad võimalused: - tekstisisene viide kirjutatakse sulgudesse viidatava teksti järele. Tekstisisese viitamise ülesandeks on näidata lugejale autorit ja ilmumisaastat; Näide . Punase planeedi Marsi ja hiiglasliku Jupiteri vahel haigutab silmatorkavalt suur vahemaa (Fiebig, 1998, lk.23). - joonealune viidatava teksti lõppu märgitakse tsitaadi number. Viited tuuakse ära lehekülje all servas eraldatuna ülejäänud tekstist. Näide. Arvukate luuleidude ja tänapäevalgi jätkuva elevandiluu kasutamise põhjal hinnatakse Siberis ja Alaskas elunenud mammutite algne arv mitmesadadele tuhandetele, vahest isegi miljonitele isenditele. (1) (1.1 Zillmer, H. J.Darwini eksitus. Tallinn, 2001, lk. 89.
Söögiajad on niisama ebakindlad nagu kreekalsed ise- lõuna kell 11.30 ja 17.30 vahel ja õhtusöök pärast kella kümmet. Keskpäeva paiku saavad need, kel selleks aega, kokku, et juua sõpradega klaasike aperatiivi (ouzot või õlut). Kohtumine sõpradega, kas juhuslikult või kokkulepitult, sunnib tavaliselt jooma klaasi või mitu. Kultuur Klassikalise kreeka kultuuriga võrreldes pole tänapäeva kreeka kultuur mud kui lühike, pateetiline joonealune märkus hiiglaslike proportsioonidega köites. Kreeka kirjanikud ja luuletajad on loonud ja loovad teoseid, mis avaldaksid maailmakirjandusele üsna tunduvat mõju, kui nad oleksid kirjutatud mõnes levinumas keeles. Kreeka heliloojad ja kunstnikud saavutavad tihti rahvusvaheliselt tunnustust. Keel Kreeka keel on Plaatoni ajast (neli sajandit eKr) muutunud väga vähe. Kreeka keel oli paljude sajandite vältel antiikmaailmas. Tänapäeva kreeka keel on kõrvale heitnud
Viide tehakse kohe pärast tsitaati lõpetavaid jutumärke, sõltumata sellest, kas see asub lause lõpus või keskel. Kui tsitaati ei esitata täielikult, siis puuduv osa tähistatakse punktiiriga (..."). Refereerimine on teise autori seisukoha vabas vormis (oma sõnadega) ümberjutustamine. Refereeringu puhul jutumärke ei kasutata, vajalik on aga viitamine algallikale või autorile. Kõigile kirjanduse loetelus esitatud allikatele peab töös olema viidatud. Sagedamini kasutatavad on joonealune, tekstisisene ja tekstijärgne viitamine. Tekstijärgsed viitamised võivad olla kas numbri või nimeviited. Kui viiteid on palju või kasutatavad allikad on erinevates keeltes, tuleks eelistada viitamist töö lõppu paigutatud kasutatud kirjanduse nimekirjale. Pärast tsitaadi või refeeeringu lõppu märgitakse sulgudes viidatava allika number kasutatud kirjanduse loetelus ja leheküljed. Kasutada võib ümar-ja nurksulge või kaldkriipse. Näiteks: /3, lk 63/ tähendab viitamist kasutatud
numeratsioon võib läbida kogu tööd või ka alata iga peatüki või lehekülje alguses otsast peale. Joone all lehekülje allserval tuuakse esmakordsel mainimisel allika kirje täies ulatuses (nii nagu kirjanduse loetelus), järgmistel kordadel lühendina. Joone all kasutatakse põhitekstist väiksemat kirja. MS Wordis paigutatakse joonealused tekstid paika menüüs ,,Insert" leiduva käskluse ,,Footnote" abil. Nii toimides on joonealune märkus alati samal leheküljel kui vastav viitenumber tekstis. Numbriline viitamine Numbrilise viitamise puhul märgitakse vastava tekstiosa järel sulgudesse viidatava allika järjekorranumber kasutatud materjalide loetelus ja raamatute puhul ka lehekülje number, kust andmed pärinevad; artiklite puhul viitesulgudes lehekülgi ei näidata. Viide võib olla nii ümar- kui nurksulgudes. Nt: (11, 34) või [17, lk 78].
Näiteks ei vaja tänapäeval viidet väide, et inimene on elusolend (iseesesest mõistetav info), et Maa tiirleb ümber Päikese (üldtuntud teave), sest seda teab valdav osa inimesi. Viitamise põhireegel: viitamissüsteem peab kogu uurimistöö ulatuses olema ühtne. Kõik kasutatud allikad peavad leiduma viidetes. Niisamuti peavad kõik kasutatud kirjanduse loetelus olevad allikad olema viidetes märgitud. 3.1. Joonealune viitamine Tsitaadi või refereeringu lõppu märgitakse viite number, kusjuures viidete numeratsioon võib olla kas kogu tööd (peatükki) läbiv või ühe lehekülje ulatuses. Joone alla lehekülje allserval märgitakse allika nimetus esmakordsel mainimisel täies ulatuses (nii nagu kirjanduse loetelus), järgmistel kordadel lühendina. Tekstis viidatakse kas samal leheküljel joone all, tähistades viite tärniga (numbriga), või teksti sees sulgudes
Näiteks ei vaja tänapäeval viidet väide, et inimene on elusolend (iseesesest mõistetav info), et Maa tiirleb ümber Päikese (üldtuntud teave), sest seda teab valdav osa inimesi. Viitamise põhireegel: viitamissüsteem peab kogu uurimistöö ulatuses olema ühtne. Kõik kasutatud allikad peavad leiduma viidetes. Niisamuti peavad kõik kasutatud kirjanduse loetelus olevad allikad olema viidetes märgitud. 3.1. Joonealune viitamine Tsitaadi või refereeringu lõppu märgitakse viite number, kusjuures viidete numeratsioon võib olla kas kogu tööd (peatükki) läbiv või ühe lehekülje ulatuses. Joone alla lehekülje allserval märgitakse allika nimetus esmakordsel mainimisel täies ulatuses (nii nagu kirjanduse loetelus), järgmistel kordadel lühendina. Tekstis viidatakse kas samal leheküljel joone all, tähistades viite tärniga (numbriga), või teksti sees sulgudes
Avanenud dialoogiaknas on teil võimalus valida, kas tegu on lehekülje all oleva märkega (Footnote) või dokumendi lõpus oleva märkega (Endnote). Selleks, et Word neid ise automaatselt nummerdaks valige 'AutoNumber'. Automaatse nummerdamise eeliseks on see, et isegi juhul, kui te panete uue viite ettepoole teistest viidetest või nende sekka, arvutab Word ise automaatselt teised numbrid üle. Peale 'OK' vajutamist, võite alustada viite trükkimisega. Kui teil juba on dokumendis mõni joonealune märge, võite uusi sisestada vajutades Ctrl+Shift+F lehealuse märke jaoks ja Ctrl+Shift+E dokumendi lõpus asuva märke loomiseks 6 1.8 Tihti esinevate vigade automaatne parandamine Kui juhtub, et mingi sõna saab pidevalt valesti sisse trükitud, on võimalik õpetada Wordi seda sõna automaatselt parandama. Kontrollides õigekirja ('Tools'->'Spelling and Grammar'), siis selle asemel et vajutada 'Change' nupule, vajutage 'AutoCorrect' nupule.
Avanenud dialoogiaknas on teil võimalus valida, kas tegu on lehekülje all oleva märkega (Footnote) või dokumendi lõpus oleva märkega (Endnote). Selleks, et Word neid ise automaatselt nummerdaks valige 'AutoNumber'. Automaatse nummerdamise eeliseks on see, et isegi juhul, kui te panete uue viite ettepoole teistest viidetest või nende sekka, arvutab Word ise automaatselt teised numbrid üle. Peale 'OK' vajutamist, võite alustada viite trükkimisega. Kui teil juba on dokumendis mõni joonealune märge, võite uusi sisestada vajutades Ctrl+Shift+F lehealuse märke jaoks ja Ctrl+Shift+E dokumendi lõpus asuva märke loomiseks 1.8. Tihti esinevate vigade automaatne parandamine Kui juhtub, et mingi sõna saab pidevalt valesti sisse trükitud, on võimalik õpetada Wordi seda sõna automaatselt parandama. Kontrollides õigekirja ('Tools'->'Spelling and Grammar'), siis selle asemel et vajutada 'Change' nupule, vajutage 'AutoCorrect' nupule.
Valitsuse otsus, kohtuotsus märgend liigile osutav lühend, eeskätt otsustus otsustamine; loogikas: üks sõnastikus. Stiili-, erialamärgend mõtlemisvorme. Maitseotsustus (= maitse märkus lühike (kirjalik või suuline) järgi otsustamine). Kahest üksteisele arvamusavaldus; nõrk noomitus; lisandus vasturääkivast otsustusest peab üks olema millelegi, lühike selgitus. Järelmärkus, väär allmärkus ehk joonealune märkus määrama ette kirjutama; kindlaks tegema, pitsat pitseri löömise vahend. Pitsatit välja selgitama; ette nähtud olema. Seadus hoitakse raudkapis määrab, et .. Määras tähtede järgi pitser pitsatijäljend. Dokumendil on ilmakaared. Need sõnad polnud määratud rahandusministeeriumi pitser sinule määratlema defineerima. Täpselt retsept arstitäht; segu koostise ja määratletud mõiste. Määratlus (= valmistamise kirjeldus
vastava konkursi juhendist v. lähtuda vastava valdkonna teadusartiklites kasutatavast süsteemist. Viitamise põhireegel: viitamissüsteem peab kogu uurimistöö ulatuses olema ühtne. Kõik kasutatud allikad peavad leiduma viidetes. Niisamuti peavad kõik kasutatud kirjanduse loetelus olevad allikad olema viidetes märgitud. Tekstis viidatakse kas samal leheküljel joone all, tähistades viite tärniga (numbriga), või teksti sees sulgudes. 7.1. Joonealune viitamine: tsitaadi või refereeringu lõppu märgitakse viite number, kusjuures viidete numeratsioon võib olla kas kogu tööd (peatükki) läbiv või ühe lehekülje ulatuses. Joone alla lehekülje allserval märgitakse allika nimetus esmakordsel mainimisel täies ulatuses (nii nagu kirjanduse loetelus), järgmistel kordadel lühendina. Vt. kuidas teha arvutil. 7.2. Tekstisisene viitamine on otstarbekas tööde puhul, kus viiteid on suhteliselt rohkesti ning
vastava konkursi juhendist v. lähtuda vastava valdkonna teadusartiklites kasutatavast süsteemist. Viitamise põhireegel: viitamissüsteem peab kogu uurimistöö ulatuses olema ühtne. Kõik kasutatud allikad peavad leiduma viidetes. Niisamuti peavad kõik kasutatud kirjanduse loetelus olevad allikad olema viidetes märgitud. Tekstis viidatakse kas samal leheküljel joone all, tähistades viite tärniga (numbriga), või teksti sees sulgudes. 7.1. Joonealune viitamine: tsitaadi või refereeringu lõppu märgitakse viite number, kusjuures viidete numeratsioon võib olla kas kogu tööd (peatükki) läbiv või ühe lehekülje ulatuses. Joone alla lehekülje allserval märgitakse allika nimetus esmakordsel mainimisel täies ulatuses (nii nagu kirjanduse loetelus), järgmistel kordadel lühendina. Vt. kuidas teha arvutil. 7.2. Tekstisisene viitamine on otstarbekas tööde puhul, kus viiteid on suhteliselt rohkesti ning
..............................................................................................9 4.3.2. Valem...................................................................................................................10 4.3.3. Tabel....................................................................................................................11 4.3.4. Joonis ja teised graafilised elemendid.................................................................12 4.3.5. Joonealune märkus..............................................................................................14 4.4. Viitamine....................................................................................................................14 4.5. Resümee.....................................................................................................................17 4.6. Lisa................................................................................................................
Viide tehakse kohe pärast tsitaati lõpetavaid jutumärke, sõltumata sellest, kas see asub lause lõpus või keskel. Kui tsitaati ei esitata täielikult, siis puuduv osa tähistatakse punktiiriga (..."). Refereerimine on teise autori seisukoha vabas vormis (oma sõnadega) ümberjutustamine. Refereeringu puhul jutumärke ei kasutata, vajalik on aga viitamine algallikale või autorile. Kõigile kirjanduse loetelus esitatud allikatele peab töös olema viidatud. Sagedamini kasutatavad on joonealune, tekstisisene ja tekstijärgne viitamine. 8.1. Joonealune viitamine Joonealuse viite puhul märgitakse tsitaadi või refereeringu lõppu viite number (ülaindeksina). Tavaliselt alustatakse viidete uut numeratsiooni eraldi igal leheküljel, kuid võib kasutada kogu tööd läbivat numeratsiooni. Viited esitatakse joonealusena lehekülje all serval, eraldatuna ülalpool asuvast tekstist. Näide: Kõnega esinenud Skytte märkis, et "oleks iseäranis suur heategu, et ka
Viide tehakse kohe pärast tsitaati lõpetavaid jutumärke, sõltumata sellest, kas see asub lause lõpus või keskel. Kui tsitaati ei esitata täielikult, siis puuduv osa tähistatakse punktiiriga (..."). Refereerimine on teise autori seisukoha vabas vormis (oma sõnadega) ümberjutustamine. Refereeringu puhul jutumärke ei kasutata, vajalik on aga viitamine algallikale või autorile. Kõigile kirjanduse loetelus esitatud allikatele peab töös olema viidatud. Sagedamini kasutatavad on joonealune, tekstisisene ja tekstijärgne viitamine. 8.1. Joonealune viitamine Joonealuse viite puhul märgitakse tsitaadi või refereeringu lõppu viite number (ülaindeksina). Tavaliselt alustatakse viidete uut numeratsiooni eraldi igal leheküljel, kuid võib kasutada kogu tööd läbivat numeratsiooni. Viited esitatakse joonealusena lehekülje all serval, eraldatuna ülalpool asuvast tekstist. Näide: Kõnega esinenud Skytte märkis, et "oleks iseäranis suur heategu, et ka
%INSERT SCHOOL NAME HERE% %PEALKIRI% %ALAPEALKIRI% Koostaja: %RANDOMNAMEHERE% Juhendaja: juhendajanimi %loomise koht 2014 Sisukord Üldnõuded...........................................................................................................................................3 Töö kirjutamise stiil ja keel.................................................................................................................3 Sissejuhatus.........................................................................................................................................5 Loetelud...............................................................................................................................................5 Viited ja tsitaadid......................................................
EBS GÜMNAASIUM UURIMISTÖÖ VORMISTAMINE Juhend Tallinn 2008 Sisukord Õpilaste uurimistööde liigid................................................................................................ 3 Teadustööle esitatavaid nõudeid......................................................................................... 4 Kirjutamise stiilist............................................................................................................... 4 Töö vormistamine............................................................................................................... 5 Õpilasuurimuse struktuur.................................................................................................... 7 Tsiteerimine ja refereerimine.............................................................................................. 9 Viitamine......................................................................
Viitamise põhireegel: viitamissüsteem peab kogu uurimistöö ulatuses olema ühtne. Kõik kasutatud allikad peavad leiduma viidetes. Niisamuti peavad kõik kasutatud kirjanduse loetelus olevad allikad olema viidetes märgitud. Tekstis viidatakse kas samal leheküljel joone all, tähistades viite tärniga (numbriga), või teksti sees sulgudes. Arvutikasutajal on lihtsaim viis viidete paigutamiseks Ms Wordis menüüs "Insert" leiduva käskluse "Footnote" abil. 5.1. Joonealune viitamine: tsitaadi või refereeringu lõppu märgitakse viite number, kusjuures viidete numeratsioon võib olla kas kogu tööd (peatükki) läbiv või ühe lehekülje ulatuses. Joone alla lehekülje allserval märgitakse allika nimetus esmakordsel mainimisel täies ulatuses (nii nagu kirjanduse loetelus), järgmistel kordadel lühendina. 5.2. Tekstisisene viitamine on otstarbekas tööde puhul, kus viiteid on suhteliselt rohkesti
" (Aristoteles 1996:17) 8. VIITAMINE Viide kajastab bibliograafiaandmeid allika kohta, millest pärineb tsitaat või refereering. Viide käib kas lause või lõigu kohta. Viitamissüsteem peab olema kogu töö ulatuses ühesugune. Eristatakse kolme viitamissüsteemi: viitamine autori nime ja aastaarvuga, . Nimetatud viitamisviis on enamasti kasutusel humanitaarvaldkonnas ja on rahvusvaheliselt tunnustatud; joonealune viitamine, mida kasutatakse valdavalt õigusteaduslikes töödes või neis töödes, milles on rohkesti autorita materjale(arhiivimaterjalid, õigusaktid jm); numbriga viitamine on küll lühem variant, aga seda kasutatakse vähem. NB! Viitamisest ja vormistamisest täpsema informatsiooni saamiseks loe läbi Kiin, Aili 2000. Uurimistööde koostamise ja vormistamise juhend. Viljandi Vija, M., Sõrmus,K., Artma,I. 2008.Uurimistöö kirjutajale. Tartu: AS Atlex
Vrd Eesti Vabariigi põhiseadus (viide 3), § 3 komm. 2.3.2.2. Peale selle on seadusandjal õigustus vabastada õiguskantsler põhiseaduse §-s 142 sätestatud protsessuaalsest tingimusest, sest see on seadusandja jaoks dispositiivne õigus (vt eespool). 113 RKPJKo, 5. veebruar 1998, 3-4-1-1-98, IV osa. RT I 1998, 14, 230. Riigikohus kasutab terminit konstitutsiooniline akt konstitut- sionaalse akti tähenduses Kliimani ja Talviku mõttes. Vt ka eespool joonealune märkus 112. 114 Vrd R. Alexy (viide 46). $ JURIDICA I/2003 Õiguskantsler Madis Ernits 4.4. Õiguskantsler kui kõrgem kriminaalprokurör
reziim on demokraatlik suuresti vaid vormi poolest (lk169, märkus 94). Nagu Eestiski. Aga Eesti õiguskaitsesüsteem kas õigus või õiglus? SLAID 4 Rawls toob sellise näite: riik vajab taustainstitutsioone, mis takistaksid näiteks sellise arstide ühenduse loomise, mille eesmärgiks oleks arstide sissetulekute suurendamine arstiabi hindade tõstmise teel (nii et lepitakse kokku kõrgemates teenustasudes ja piiratakse ligipääsu arstikutsele; lk 120, joonealune viide 62). Aga Eestis on advokaadid just sellise tsunfti institutsionaliseerinud ja täpselt niisuguste eesmärkidega, mida Rawls õiglases ühiskonnas eitab! Seda tuleb Eesti õiguskaitsesüsteemi analüüsides meeles pidada. Eesti riigis on midagi mäda. Kuhu ka ei torkaks, vastu vaatab korruptsioon, altkäemaksud, ebaseaduslikud soodustused, maksumaksja ja Euroopa Liidu raha 7 / 20
Määratud tabelduskohti saab kopeerida vormingupintsli töövahen- dis abil (vt avaleht (Home)). Samas lõigus ridade suurendamiseks CTRL+T (jättes esimese rea paigale) ja vähendamiseks CTRL+Shift+T. Tabelduskohti on hea kasutada ametidokumentide vormistamisel (avaldus, CV, lepingud jne), veergude määramisel (definitsioonid, valemite nummerdamine), loeteludes, esirea ja lõigu taanetes. ALL- JA LÕPUMÄRKUSED (VIITEDALLMÄRKUSED, REFERENCESFOOTNOTES) Allmärkus ehk joonealune märkus (footnote) on viide, väike selgitus või kommentaar lehe (teksti) allservas, millele viitab tekstis olev märk või number. Lõpumärkus (endnote) paikneb dokumendi või jaotise (nt peatü- ki) lõpus. Kui lisada või kustutada mõni märkustest, nummerda- takse ülejäänud märkused ümber; ka lehekülg kujundatakse vas- tavalt märkus(t)e suurus(t)ele ümber. Joonealuse või lõpumärkuse lisamiseks tuleb kas viidatav sõna
See on selline mõiste, et: ideede tunnetus on mõistuse silmaga asjade olemusse vaatamine; inimestel on see võime. Raske sellepärast, et eksitavate meeleliste muljete pärast. Mõistust tuleb seega puhastada. Sellistesse asjadesse vaatamine ongi metafüüsika. Kant ütleb, et sellist võimet ei ole inimloomuses; ei välista, et võiks olla mõni teine mõistuslikolend, kellel on see võime; inimesel seda pole igatahes. Lk 84 joonealune tekst –intellektuaalsest kaemusest! Mõistus ei saa iseendale objekte anda; intellektuaalne kaemus, aga saab. Sellise kaemuse andmine inimesele oleks inimese jumalikustamine – väär. Igal võimel on oma kindel funktsioon: nt kujutlusvõime – fantaasiat ei tohi segi ajada aru ja mõistusega. Peab hoidma funktsioone nende legitiimse rakenduse võimes. Mõtlemise distsiplineerimine! Peab endale piire seadma ja tähenduslikust rääkima, mis on seotud piirangutega
Püsikulude tase sõltub seadme võimsusest ja ei ole sõltuv seadmest väljastatava energia kogusest. Muutuvkulud sõltuvad ainult väljastatava energia määrast ja neid mõõdetakse eurodes väljastatud energia kWh või MWh kohta. Muutuvkuludest on olulisim kulu kütuse ostmiseks, mis on proportsionaalne väljastatav energiaga sõltub kasutatava kütuse hinnast. Kaugküttekoormuse kestusgraafikul tähistatud pinnad (vt Joonis 9 .85) iseloomustavad väljastatud energiat, seega kogu joonealune pind näitab aasta jooksul väljastatud kogu- energiat, mille katmiseks saab kasutada numbritega 1, 2 ja 3 tähistatud energiaallikaid. Põhiosa kütteperioodil vajatavast energiast saadakse seadmest 2, lühikese tippkoormuse perioodil vajatakse täiendavalt ka seadet 1. Kui suvise soojuskoormuse katmiseks pole võimalik ebapiisava koormatuse tõttu baaskoormuse seadet töös hoida, võib selleks kasutada kas väiksema võimsusega suveperioodi soojusallikat 3 või tippkoormuse soojusallikat 1.
soovitakse, samuti töötlemise eesmärki, isikuid, kellele andmete edastamine on lubatud, andmete kolmandale isikule edastamise tingimused ning töötaja õigused tema isikuand- mete edasise töötlemise kohta (IKS § 12 lõige 1). Isikuandmete töötlemisel tuleb arvestada ka TLS § 11 (lepingueelsed läbirääkimised) ja § 28 lõike 2 punktis 11 (tööandja kohustus austada töötaja privaatsust ja kontrollida töökohustuste täitmist sobival viisil) tooduga. 45 Vt joonealune viide 26 Andmekaitse Inspektsiooni juhendite osas. 87 3. ptk T öötaja ja tööandja kohustused § 42 Kui töötaja annab nõusoleku isikuandmete töötlemiseks koos teise tahteavaldusega (nt nõusolek isikuandmete töötlemiseks töölepingu sõlmimisel), peab isiku nõusolek olema selgelt eristatav (IKS § 12 lõige 2)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
