Uurimistöö vormistamine (0)

Uurimistöö vormistamine

Üldnõuded

Töö esitatakse valge kirjutuspaberi ühel poolel A4 formaadis. Uurimistöö köidetakse kiirköitjasse.
Töö peab olema trükitud arvutil. Töö tuleb trükkida kirjatüübis Times New Roman tähesuurusega 12 punkti ja reavahega 1,5.
Lehe vaba äär peab üleval ja all olema 2,5 cm, paremal 1,5cm ja vasakul 3 cm.
Tekstilõigud joondatakse mõlema serva järgi, seejuures ei tohi tekstis tekkida põhjendamatuid sõrendusi ja lünki, vajadusel tuleb kasutada poolitamist.
Kõik töö leheküljed alates tiitellehest kuni lisade lõpuni saavad järjekorranumbri. Numbri kirjutamisel arvestatakse, et number trükitakse lehekülje alumisse serva keskele või paremasse nurka. Lehekülgede nummerdamist alustatakse alates teisest lehest (lehekülje number puudub vaid tiitellehel), arvestades numbrilisse arvestusse ka tiitellehe .
Tekstilõigud eraldatakse taandrea (1,25 cm) või tühja reavahega.
Tekstis esiletõstmist vajavaid sõnu või lauseid võib vormistada sõrendatud, paksus või kaldkirjas. Tuleb jälgida, et kogu töö ulatuses kasutatakse ühte valitud stiilidest. Eristuskirjadega ei maksa liialdada.
Töö liigendatakse peatükkideks ja alapeatükkideks, mis pealkirjastatakse ning nummerdatakse. Nummerdamine toimub hierarhilise numeratsiooniga ja araabia numbritega (peatükk 1, alapeatükk 1.1., selle allosa 1.1.1.). Sisukorra, sissejuhatuse, kokkuvõtte, kasutatud kirjanduse, lisade ette numbrit ei kirjutata.
Töö peatükkide pealkirjad kirjutatakse suurte tähtedega, ülejäänud pealkirjad väikeste tähtedega paksus kirjas. Pealkirja lõppu punkti ei panda, erandiks on pealkiri, mis koosneb mitmest lausest.
Töö iseseisvaid osi alustatakse uuelt leheküljelt, alapunkte samalt leheküljelt. Tuleb jälgida, et lisaks alapealkirjale mahuks leheküljele ka vähemalt kaks järgnevat rida. Peatüki pealkirja ja sellele järgneva teksti vahele jäetakse vähemalt kaks tühja rida. Pealkirjad joondatakse lehe vasakusse serva.

Uurimistöö struktuur

Uurimistöö koosneb järgmistest osadest:
Tiitelleht
Sisukord
Sissejuhatus
Töö põhisisu oma peatükkide ja alajaotustega (Teoreetiline osa ja uurimuslik osa)
Kokkuvõte
Kasutatud kirjandus
Lisad

Tiitelleht

Tiitellehelt on töö esimene lehekülg, millel on ära toodud järgmine informatsioon:
Kooli nimetus (suurtähtedega)
Klass (väiketähtedega)
Töö autori ees- ja perekonnanimi (väiketähtedega)
Töö peakiri (suurtähtedega, fondi suurus 18- 24pt)
Töö üldnimetus (uurimistöö)
Töö juhendaja andmed (ees- ja perekonnanimi, ametikoht)
Töö tegemise koht ja aasta
Sõltumata sellest, kus ja millal töö valmis kirjutatakse, märgitakse valmimiskohaks Tsirguliina ning –ajaks selle kaitsmisele tulemise aasta. Tiitellehel ei panda lausete lõppu punkti ega koma töö valmimise koha ja aasta vahele. Tiitellehe võib vormistada kirjasuurusega 14.
Tiitellehe näidis on lisas 1

Sisukord

Sisukord asub tiitellehe järel (vt. lisa 2)
Sisukorras tuleb esitada kõik töö alljaotused täpses vastavuses töös toodud pealkirjade ja leheküljenumbritega. Sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjandus on ilma järjekorranumbriteta.
Soovitav on kasutada automaatset sisukorravormistust.
Kõik antud töö lisad tuuakse sisukorras koos pealkirjadega.

Loetelu tekstis

L Loomeprotsessis eristatakse seitset astet: 1) ettevalmistus, 2) inkubatsioon , 3) ilmumine , 4) viimistlemine , 5) hindamine, 6) nautimine, 7) puhkamine.
Või
Loomeprotsessis eristatakse seitset astet: a) ettevalmistus, b) inkubatsioon, c) ilmumine, d) viimistlemine, e) hindamine, f) nautimine, g) puhkamine.
oetelu punktid võib tähistada kas araabia numbritega või väiketähtedega, mille järel on ümarsulg. Kasutada võib ka mõttekriipse, tärnikesi või „linnukesi“. Kui loetelu koosneb üksikutest sõnadest või sõnaühenditest, siis kirjutatakse loetelu punktid üksteise järele ja eraldatakse komaga .
Kui loetelus on pikemad sõnaühendid või laused, milles esineb koma, sulud jms, siis võib need kirjutada üksteise alla eraldi ridadena, eraldades üksteisest semikooloniga. Loetelu punkti järjenumbri või tähe järel on ümarsulg. Loetelu punkti alustatakse väiketähega.
Küsitlusele esitatakse rida nõudeid:
1) küsimused on sihipärased, mitte juhuslikud;
2) küsimused peavad olema arusaadavad kõigile küsitletavatele;
3) küsimus eeldab üheselt hinnatavat vastust;
4) küsitlus peab toimuma ühesugustes tingimustes;
5) küsitleja ei tohi mõjutada vastuseid oma miimika või žestidega;
6) küsimused tuleb esitada kõigile ühtmoodi;
7) küsitlust ei tohi segada kõrvalised isikud.
Loetelu osade nummerdamist on hea kasutada nendel juhtudel, kui tahetakse rõhutada loetelu osade järjestust või kui tekstis soovitakse mõnele neist viidata. Muudel juhtudel on soovitav kasutada mõttekriipse, tärnikesi või „linnukesi“.
Igale loetelule peaks järgnema kommentaar või hinnang.

Tsitaadid, refereeringud, viited tekstis

Kõik teistelt autoritelt pärinevad seisukohad ja töös kasutatav andmestik või info peab olema viidatud . Kõik kasutatud kirjanduse loetelus ära toodud allikad peavad olema töös viidatud.
Viitamisel on lubatud kasutada kas ainult tekstisisest või joonealust viitamist. Viitamisel kasutada läbi töö ühtset stiili.
Teiste autorite seisukohti või uurimusandmeid esitatakse kas tsitaatidena või refereeritud kujul.
Tsitaat on sõna-sõnaline lõik teise autori originaaltekstist ja esitatakse jutumärkides.
„Grupp on inimühendus, mis koosneb inimestest, kes on regulaarses koostegevuses ja vastastikuses sõltuvuses ühe või enama ühise eesmärgi saavutamiseks teatud perioodil“ (Vadi 2004, lk 219).
J „Saksamaa taasühinemise kümnendal aastapäeval peetud kõnes väitis kantsler Gerhard Schröder:“ Meil [sakslastel] on põhjust uhkust tunda nende taastustööde üle, mida viimastel aastatel on ida-saksa liidumaades ette võetud ning korda saadetud ... . Meie riik on taas tugevaks saanud.“ 1
1Joachim lange, „Schröder kommentiert die Entwicklung in Osten“, Frankfurter Allgemeine Zeitung , 11.oktoober 2000, lk.3)
uhul, kui originaaltekstis jäetakse vahele mingid sõnad või ebaolulised osad, siis seda märgitakse kolme punktiga (...). Kui tsitaati soovitakse täiendada mingite selgitavate sõnadega, siis tehakse seda nurksulgudes [ ]. Näide koos joonealuse viitamisega.
Refereerimine on teise autori seisukoha esitamine vabas vormis (oma sõnadega), ilma sisu moonutamata. Refereerimise korral jutumärke ei kasutata.
Paljud uurimused aga väidavad, et suurim grupp, mille liikmed suudavad omavahel pidevalt koostööd teha, on 12-liikmeline (Vadi 2004, lk 219).
Tekstisisese viitamise korral näidatakse viidatud allika autor, väljaandmisaasta ja lehekülg, millelt viide pärineb, kasutaud andmete, refereeringu või tsitaadi järel sulgudes.
Interneti allikale tohib viidata ainult siis, kui kui sel on autor.
Viitamisel sama autori mitmele tööle ei ole vaja autori nime korrata, kuid tööde ilmumisaastad peab eraldama semikooloniga.
Perioodikale viitamisel kirjutatakse välja autori perekonnanimi, väljaande nimetus, ilmumisaasta ja lehekülg.
J ( Ibid , lk.56) või ( sealsamas , lk. 22)
uhul kui ühele ja samale allikale viidatakse samal leheküljel mitu korda järjest, võib pärast allika esmakordset väljakirjutamist kasutada järgmisel korral lühendit Ibid (ladina keeles ibidem – sealsamas).
Kogu alapunkti hõlmav refereering ei ole lubatud.

Töö keel

Õpilastööde keeleks on eesti keel. Oluline on töö keeleline ja stiililine korrektsus. Kasutatav keel peab olema rangelt teaduslik. Slängi kasutamine, ajakirjanduslikud, populistlikud , käibe- ja ka poeetilised fraasid on uurimistöös sobimatud. Samuti tuleb vältida (üli) emotsionaalsete omadussõnade tarvitamist nähtuste või protsesside iseloomustamisel (nt. “… hinnad tõusid maru kiiresti”).
Eesti keelde ülevõetud võõrkeelsed terminid, mida kirjutatakse ja hääldatakse võõrkeelsetena, tuleb trükkida kursiivis.
Lühendite kasutamine. Enne mistahes lühendi kasutamist tuleb see defineerida täieliku kirjapildi kaudu. Näiteks: sisemajanduse koguprodukt (SKP). Erandi moodustavad vaid üldlevinud lühendid, mille täisnime ei ole üldiselt tavaks pruukida (näiteks: USA, ÜRO jt). Pealkirjades üldjuhul lühendeid ei kasutata. Kõikidest kasutusele võetud lühenditest tuleb kogu töö ulatuses kinni pidada.
Kõneviis ja –vorm, milles töö kirjutatakse, peab olema ühtne kogu töö ulatuses. “Mina” ja “meie” vormi (näiteks “meie uurisime”, “ma analüüsisin”) asemel on soovitatav kasutada umbisikulist vormi (näiteks “töös käsitletakse / analüüsitakse / uuritakse / hinnatakse” või “on analüüsitud” jne).
Arvude esitamine tekstis. Arvud ühest kuni kümneni on soovitav kirjutada sõnadega, ülejäänud arvud numbritega. Näiteks: kaks punkti, kaheksa tööpäeva, 120 ettevõtet.

Tabelid , lisad, joonised, valemid, loetelud

Tabelid
Kõik töös esinevad tabelid tuleb pealkirjastada ja nummerdada. Tabeli kohale lehekülje paremasse serva kirjutatakse üldnimetus "Tabel", millele järgneb tabeli number ilma punktita. Tabelite numeratsioon on tööd läbiv. Tabelid nummerdatakse araabia numbritega.
Ühe rea võrra allapoole kirjutatakse tabeli pealkiri. Tabelile antakse sisu lahtimõtestav lakooniline pealkiri. Pealkirja lahtimõtestamisel alustatakse tabeli sisust, millele järgneb objekti nimetus ja ajavahemik. Kui kõigi tabelis toodud andmete kohta saab kasutada ühesugust mõõtühikut, siis tuuakse see ära tabeli pea kohal sulgudes. Mitme mõõtühiku
kasutamisel esitatakse need vastavate ridade või veergude nimetuste juures.
Tabeli veergude ja ridade nimed kirjutatakse suure tähega.
Tabelis esitatud andmed peavad olema seotud töö tekstiga. Selleks kasutatakse kas otsest viitamist (Alljärgnev tabel 1 iseloomustab …) või kaudset viitamist, märkides lause lõppu sulgudesse tabeli numbri ( vt. tabel 9).
Näide.
Varruka alaääre õmblusvaru on 3-5 cm (vt. Tabel 1).
Teksti sisse paigutatakse lühikesed tabelid. Mahukamad tabelid (maht ületab ühe lehekülje) on soovitatav paigutada töö lisadesse.
Lisad nummerdatakse ning pealkirjastatakse. Pealkirja kohale lehekülje paremasse serva tehakse märge – näiteks "Lisa 2". Lisad koos pealkirjadega tuuakse ära töö sisukorras.
Tabelist peavad selguma kasutatud andmete allikad. Kui on tegemist autori arvamustega, siis tuleb seda ka märkida.
Näide.
Tabel 1
Õmblusvarude ja pöördeosade laiused ülerõivastel
Õmblusvarud ja
pöördeosad
Laius cm
Palitu, poolpalitu, keep
Jakk, vest
Seelik
Püksid
naiste
tütar-laste
naiste
tütar-laste
naiste
tütar-laste
naiste
tütar-laste
1. Rõiva alläärel
4 – 5
6 – 7
3 – 4
3 –4
4 –5
6 –7
3 – 5
4 – 6
2. Varruka alläärel
3 –4
4 – 5
3 –4
4 –5
Allikas: Kivilo Õmblemine, 1984, lk 174
Joonised
Töös esinevad illustratsioonid esitatakse joonistena. Siia kuuluvad kõik graafikud, skeemid või diagrammid.
Joonised nummerdatakse araabia numbritega kogu töö ulatuses.
Igal joonisel peab olema joonise sisu avav allkiri (kaldkirjas). Joonise allkirja tekst algab vasakust servast. Joonise number kirjutatakse joonise allkirja ette ja eraldatakse sellest punktiga. Kõik joonised tuleb töös kommenteerida ja viidata. Kui joonis pole autori originaallooming, tuleb kindlasti allkirja juures ära tuua viide algallikale. Joonisel kasutatud tähised tuleb lahti seletada kas joonise väljal või tekstis. Kõikidele töös kasutatavatele joonistele tuleb eelnevas tekstis viidata, näidates joonise numbri, mis eraldatakse ülejäänud tekstist ümarsulgudega, nt. (joonis 3) või (vt. joonis 16).

Joonis 8. Gümnaasiumiastme õpilased saavad teadmisi kanepist ja selle mõjust kasutamisel.

Valemid
Valemite esitamisel tuleb terve töö ulatuses kasutada ühtset kirjaviisi. Juhul, kui töös kasutatavaid valemeid on rohkem kui üks, siis valemid nummerdatakse. Valemi number paigutatakse valemiga samale reale.
Valemites ei tooda mõõtühikuid. Mõõtühikud esitatakse kasutatud sümbolite seletuses. Valemi sümbolite seletus algab sõnaga "kus" (ilma järgneva koolonita) ning selgitused kirjutatakse üksteise alla.
Üksikud sümbolid ja lihtsad matemaatilised avaldised esitatakse reeglina teksti sees omaette reale viimata. Võrdust ja võrratust väljendavad avaldised esitatakse omaette real .
Näide.
tts = tm + tkäs, (1)
kus
tts – montaažitsükli kestus min.;
tm – masina aeg min.;
tkäs – käsioperatsioonide kestus min.

Kirjanduse loetelu

Kasutatud kirjanduse loetelus tuleb ära tuua kõik antud töö koostamisel kasutatud ja viidatud allikad. Loetelu koostamise aluseks on autorite perekonnanimed tähestikulises järjekorras. Kui teose autor ei ole teada, siis on järjestamise aluseks pealkirja esimene sõna.
Raamatud
Raamatute puhul on olemas kaks erinevat moodust:
variant 1
Tuuakse ära autor või autorid (perekonnanimi koos initsiaalidega), teose pealkiri, väljaande number (esimese trüki korral numbrit ei märgita), ilmumiskoht (pole vajalik kui teos on korraga mitmes kohas välja antud), väljaandja, ilmumisaasta, lehekülgede arv. Kui autoreid on mitu, siis autorite nimed eraldatakse semikooloniga.
Näide.
Roose, N. Reklaam turunduses . Tartu, TÜ 1996, 126 lk.
Varian, H., Intermediate Microeconomics . 4th.ed., W.W.Norton &Company, 1996,
650pp.
Dornbusch, R.; Fischer, S. Macroeconomics. 2nd.ed., McGraw-Hill Book
Company, 1981, 738pp.
variant 2
Autor või autorid (perekonnanimi koos initsiaalidega), ilmumisaasta (paigutatakse autori nime järele sulgudesse), pealkiri, trüki number, ilmumiskoht, kirjastus, lehekülgede arv.
Näide.
Vihalem , A. (1996), Marketing . Hind. Müük. Reklaam. Tallinn, Külim, 164 lk.
Töö kirjutamisel tuleb valida üks neist kahest võimalusest ning kasutama ainult ühte varianti kogu töö käigus.
Artiklite kogumik
Kui on tegemist artiklite kogumikuga, siis tuuakse ära artikli autor, pealkiri, kogumiku nimetus, ilmumiskoht ja –aasta, kasutatud artikli lehekülje numbrid .
Näide.
Eamets , R. Eesti tööturu potentsiaal ja –poliitika Euroopa Liidu kontekstis.
– Eesti 21. sajandil. Arengustrateegiad. Visioonid. Valikud . Tallinn, 1999,
lk. 29 – 33.
Ajakirjad
Ajakirja kasutamisel algallikana tuleb ära tuua autor, pealkiri, väljaande nimetus, ilmumisaasta, ajakirja number, leheküljed.
Näide.
Alas , R. Uute ideedeta kriisist kriisi. – Ärielu, 1999, nr.10, lk.48
Ajalehed
Ajaleheartikli kasutamisel tuuakse ära artikli autor, artikli pealkiri, ajalehe nimi, ilmumiskuupäev ja –aasta, lehekülje number.
Näide.
Läänemets, U. Teadmised pole ka tulevikus jõuetud. – Õpetajate leht, 24. detsember 1999, lk. 4.
Interneti materjalid
Soovitatav on kasutada uurimustööde koostamisel Interneti andmebaase. Kasutatud kirjanduse loetelus tuleks tuua autori perekonnanimi ja initsiaalid (kui need on teada), materjali pealkiri, materjali Interneti aadress, materjali kasutamise kuupäev.
Näide.
Berkowitz,K., Evaluating the Forecasts of Risk Models.
( http://www.gloriamundi.org/var/wps.html ). 29. märts 1999.
Kontonumbri standard. ( http://www.pangaliit.ee/strdkonto.ht m). 2. veebruar 1999.

Intervjuu

Kui töö käigus on tehtud intervjuusid, siis tuleb ära tuua intervjueeritava nimi, intervjuu pealkiri, intervjuu tüüp (üleskirjutis või helisalvestis), intervjueerimise aeg ja koht.
Näide.
Kuusik , U. Autori intervjuu. Üleskirjutis. Tallinn 9. veebruar. 1999.
Lisa 1
Tiitellehe näidis
ANNAABI KESKKOOL

1. klass

Knut Hamsun
Annaabi
Uurimistöö
Juhendaja: Intel Inside
Meelva 2011
Lisa 2
Sisukorra näidis
SISUKORD
SISSEJUHATUS 3
1. ESIMESE PEATÜKI PEALKIRI 5
1.1. Esimese peatüki alapunkti pealkiri 5
1.1.1. Alapunkti pealkiri 5
1.1.2. Alapunkti pealkiri 8
1.2. Esimese peatüki alapunkti pealkiri 11
2. TEISE PEATÜKI PEALKIRI 17
2.1. Teise peatüki alapunkti pealkiri 17
Kokkuvõte 36
Kasutatud kirjandus 38
Lisad 42
Lisa 1. Lisa pealkiri 42
Lisa 2. Lisa pealkiri 43
13