TLÜ. (2010). Tallinna Ülikool. [WWW] http://www.tlu.ee/web/? lang=en&page_id=457 (25.02.2010) Seletus: veebiaadressi nimi. vaatamise aasta. Veebiaadressi täispikk nimi. [WWW] veebiaadress (viimati vaatamise kuupäev) Raamatu viitamine: Leiwo, Matti. 1993. Lapse keeleline areng. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikool, lk 73-75, 125, 131 Seletus: Perekonnanimi, Eesnimi. Ilmumise aasta. Teose pealkiri. Väljaande koht: kirjastuse nimi, leheküljenumbrid, mida töös kasutati Teiste üliõpilaste poolt tehtud töödele viitamine: Kalvik, Mari-Liis. 2004. Kvantiteedisuhted rannikumurdes. Tartu. [Magistritöö], lk 13, 15, 30-35 Seletus: Perekonnanimi, Eesnimi. Aasta. Töö pealkiri. Kus tehtud?. [töö liik (seminar, bakalaureus, magister, doktor)], leheküljenumbrid Ajakirja või ajalehe artiklile viitamine: Sutrop, Urmas. 1999. Eesti keele välted ja balti polütooniline keel Keel ja Kirjastus nr 4-5, lk 238, 2, 153
tänini) paberimõõtudega, millede mõõdud on vastavalt: 8.5×11" (216×279 mm), 11×17" (279×432 mm), 17×11" (432×279 mm), 8.5×14" (216×356 mm), 7.25×10.5" (184×267 mm) ja 6.5×5.18" (165×132 mm). Vahekaarti Paigutus (ingl. Layout) tavaolukorras niipalju ei kasutata, kuid meels peaks pidama, et siin saab määrata sektsioonide vahetust; erinevate päiste ja jaluste määramist; vertikaaljoondust. Leheküljenumbrid MS Word pakub leheküljenumbrite lisamiseks kahte moodust. Mõlemal juhul kuvatakse lehe- küljenumbrid lehekülje üla- või allservas (ehk päises või jaluses). Päise ja jaluse nägemiseks vali menüükäsk Vaade > Päis ja jalus (ingl. View > Header and Footer). Päis, mis võib koosneda tekstist või pildist, kuvatakse sektsiooni iga lehekülje ülaservas. Jalus kuvatakse sektsiooni iga lehekülje allservas.
Referaadis tuleb alati viidata alusteksti autorile, pealkirjale ja ilmumisandmetele . 2. Töö vormistamine 2.1 Üldnõuded vormistamisel Kõik kirjalikud tööd vormistatakse arvutiga A4 lehe ühele küljele. Lehekülje vormistamisel on järgmised nõuded: · Lehe ülaservast jäetakse vabaks 2,5 ja alaservast 2,5 ning paremalt 2 ,5 cm. Köitmise tarvis tuleb vasakust servast jätta tühjaks 3 cm. · Leheküljenumbrid lehe alla, kogu töö ulatuses ühesuguselt. Tiitellehele leheküljenumbrit ei panda. · Töö osi (uus peatükk või muu iseseisev osa sisukord, sissejuhatus jm) alustatakse uuelt leheküljelt. Alapeatükke alustatakse jooksvalt leheküljelt, jälgides, et lisaks pealkirjale mahuks leheküljele ka järgnevat teksti. · Teksti vormistamisel kasutatakse kirjastiili Times New Roman ja tähesuurust 12pt. · Lõigukujunduses kasutatakse põhiteksti sisestamisel 1,5-kordset reavahet (välja
MUUSIKAÕPETUSE RETSENSIOONIDE VORMISTUSLIKUD NÕUDED Tiitellelehe kujundus. Raami suurus on võrdne A4 paberiga. Soovitav on teha tiitelleht eraldi dokumendis, sest samas dokumendis, kus on edasine tekst, tulevad kaasa ka jalus ning leheküljenumbrid Rocca al Mare Kool Autori nimi klass PEALKIRI Retsensioon Tallinn aasta Muusikaõpetuse retsensiooni vormistuslikud nõuded
Word 2007 Sektsioonivahetus lisada sellele leheküljele, mis on viimane, millel numbrit olla ei tohi (,,Sissejuhatus"). Järgmisena tuleb siseneda jalusesse Kursor teise sektsiooni jalusesse (Footer Section 2). Eemaldada seos eelmise sektsiooniga st andke korraldus, et alates teisest sektsioonist algavad uued reeglid st nüüd ilmuvad nähtavale leheküljenumbrid. Valige ,,design" nupuribalt korraldus Page Number (lisa leheküljenumber) ning seejärel Format Page Number (kui soovite teistsugust nummerdamist jms) Lõpuks kontrollige, et Footer Section 1 oleks kindlasti tühi ja Footer Section 2 oleks leheküljenumbritega ning et nummerdamine oleks õige.
Kasutatud kirjandus Lisad (kui on) Kõigepealt kogu tekst kirja, alles siis vormistus, nii on kergem. Teha ära tiitelleht, jätta üks tühi leht, selleks klikkida teise lehe kõige esimesele reale ja Insert -> Break -> Page Break Edasi tekst, kui see on valmis, vormistus. Ja kõige lõpus sisukord. Teksti suurus 12 (v.a pealkiri) Times New Roman Reavahe 1,5 (Ctr + A -> Format -> Paragraph -> Line Spacing 1,5) Kahepoolne joondus (Ctr + A -> Format -> Paragraph -> Alignment -> Justified) Leheküljenumbrid alates teisest lehest (Insert > Page numbers > Bottom of Page, Centered ja linnuke ,,show number on first page" eest ära!) Pealkirjad -> Heading 1 (Alates sissejuhatusest) Lõikude vahele üks tühi rida Alles siis kui töö on valmis minna tagasi teisele lehele, kirjuta pealkirjaks sisukord, vajuta Enter ja Insert -> Reference -> Index And Tables > Table of Contents -> OK
Kui ühelt autorilt on kasutatud ühest aastast mitut artiklit, siis eristatakse need tähtedega a, b, c jne vastavalt järgnevusele allikate loetelus. Kidron, A. (1997a). Kuidas olla asjalik. Tallinn: Ilo Kidron, A. (1997b). Oska olla enda psühholoog. Tallinn: Valgus. Kidron, A. (1999). 122 õpetamistarkust. Tallinn: Andras &Mondo. Artiklid ajakirjast või ajalehest: Artikli autor(id). (Aasta). Artikli pealkiri. Ajakirja pealkiri, lühendatult ajakirja number, leheküljenumbrid. Kello, K. (2002). Väike Märgiatlas. Haridus, nr 5, lk 56-57. Artiklid kogumikust: Artikli autor(id). (Aasta) Pealkiri. Kogumiku nimetus. Ilmumiskoht: kirjastus (väljaandja), kasutatud artikli leheküljenumbrid. .....tuleb otsida näide Elektrooniliste (interneti) materjalide puhul tuleb ära näidata Autor. Pealkiri, materjali täielik interneti aadress ja lisada külastamise kuupäev. Pappel, P. Põder. http://www.loodus.ee/el/vanaweb/0111/piret.html (25.09.2007)
Iga järgnev alapeatükk eraldatakse eelnevast tekstist ühe tühja reaga. Tekstilõigud eraldatakse taandrea või tühja reavahega. Peatüki pealkirja ja sellele järgneva teksti vahele jäetakse kaks tühja rida. Kõik töö lehed (alates tiitellehest kuni resümee lõpuni) nummerdatakse, sealhulgas ka lehed, kus on tabelid ja joonised. Tiitelleht, sisukord ja sissejuhatuse esimene lehekülg võetakse nummerdamisel arvesse, kuid leheküljenumbreid neile ei märgita. Leheküljenumbrid kirjutatakse alla keskele või paremasse nurka (Referaadi vormistamine ... 2005; Kirjalike tööde koostamise ja vormistamise juhend ... 2002; Roomets 2005, lk.5). ESSEE Essee on vabas vormis loov mõttearendus teatud teemal. Essees ei nõuta oma väidete tõestamist. Kirjanduse kasutamine ja sellele viitamine ei ole kohustuslik. TIITELLEHT Tiitellehele tuleb märkida: kooli nimetus; autori ees- ja perekonnanimi; klass;
a 1. sept 1.sept 2005.a 01.09 01.09.05 Võõrsõnad kirjutatakse kaldkirjas Komöödianäitleja kandis tavaliselt pehmeid susse (socci) ja trikootaolisi ihuvärvi pükse. Tabeli tegemine Wordi`s Table Insert Column (veerg) Row (rida) Lehekülje häälestus Fail Pge Setup Paper Size Landscape (horisontaalne) Portrait (vertikaalne) Lehekülgede nummerdamine Insert (lisa) Page Numbers (leheküljenumbrid) Positsion Footer (allserv) või Header (ülaserv) Aligment (vasakule, keskele, paremale) Format (vorming) Start at (alusta numbrist) Reavahe muutmine Format (vorming) Paragraph (lõik) Line Spacing (reasamm) Parim reavahe on 1,5!! Kasutatud kirjandus : Tammsaare, A. H. Tõde ja õigus. Tallinn, 1974 (raamat) Tiik, T. Arvutiõpik. Kuresaare, 2005 (raamat) Eesti Entsüklopeedia. Tallinn, 1992. Nr 6, lk 666 (teatmeteos) Suuroja, K. Kas maa värises
b) Naise õigused (Mari) c) Jõukus, omakasupüüdlikkus, väärtustamine (Prillup ei oska enne väärtustada seda, mis tal on, kui on selle kaotanud) d) Kahetsus (Prillup kahetseb, et andis Kremerile oma naise ,,kasutusõiguse") e) Eetika (Kremer) f) Alkoholism (Prillup uputas mured joogiklaasi) g) Ühiskonnaprobleemid(talupoegadel pole võimalusi) 3. Romaani stiil (leheküljenumbrid kirjastuse Eesti Raamat 1970.aasta väljaande põhjal). NÄITED. · Vilde kasutab erinevaid võõrkeeli-saksa, inglise, ladina (lk.9) Saksa keel lk.6-7, laulutekst lk.90, lk.150 Inglise keel-lk.8 Inglismaast rääkides Ladina keel-lk.8 "in spe", lk.30 "nitimur in vetitum" Kõige enam on teksti pikitud saksakeelseid lauseid. · Laused on pikad, palju komasid ja mõttekriipse. · Sõnavara on värvikas, palju epiteete ja rahvapäraseid väljendeid
Vt MS Office". Kui kõik registrikirjed on märgitud, tuleb valida registri vorming ja register valmis teha. See käib nii: klõpsa kohta kuhu soovid valmis registri lisada; et dokumendi õige vormindus säiliks, peab väljakoodid ja peitteksti peitma. Kui registrikirje väljad (XE) on näha, kliki tööriistaribal nuppu . Seejärel kogub Word registrikirjed, paneb need tähestikulisse järjekorda, lisab leheküljenumbrid, otsib ja eemaldab sama lehekülje korduvad kirjed ning kuvab registri dokumenti. Valige menüüst Lisa Viide Register. Võib valida saada olevate vormingute vahel või kujundada kohandatud registripaigutus. Võõrkeelse teksti registri tegemiseks kliki valikus vastaval keelel. Registri värskendamiseks kliki väljast vasakul ja vajuta F9. 3 4
* Vaatlus. Alati tuleb fikseerida vaatluse aeg ja koht ning selle osalised. * Uuritavate tekstide eesmärgistatud lugemine. Tuleb kindlaks teha millele tekstides tähelepanu pöörata. Kasutatud kirjanduse nimekiri RAAMATUD: märgitakse töö autor, ilmumisaasta, teose pealkiri, ilmumiskoht ja kirjastus. Aastaarv võib olla ka rea lõpus. AJALEHE JA AJAKIRJA ARTIKLID: märgitakse töö autor, artikli pealkiri, ajakirjandusväljaanne, artikli ilmumisaeg, ajakirja puhul leheküljenumbrid. INTERNET: märgitakse autori nimi, lehekülje pealkiri, täpne aadress. Materjali analüüs ja kokkuvõtte tegemine * Kogutud materjali sorteerimine ja ülevaatlik esitamine. * Materjali analüüs: oluliste seoste ja seaduspärasuste sõnaline või pildiline esiletoomine (joonised, skeemid, tabelid). * Järelduste tegemine. * Kokkuvõtte kirjutamine, kus esitatakse lühidalt kõige olulisem ja antakse hinnang oma tööle. Materjali esitamise võimalused *Tabel
Referaadi kirjutamise ajal pea nõu õpetajaga ja näita talle oma pooleliolevat tööd, et vältida suuremaid vigu. Kui sa ei oska või ei leia materjale, siis õpetaja aitab. Üldnõuded vormistamisel. Kõik kirjalikud tööd vormistatakse arvutiga A4 lehe ühele küljele. Lehekülje vormistamisel on järgmised nõuded: Lehe ülaservast jäetakse vabaks 2,5 ja alaservast 2,5 ning paremalt 2 ,5 cm. Köitmise tarvis tuleb vasakust servast jätta tühjaks 3 cm. Leheküljenumbrid lehe alla, kogu töö ulatuses ühesuguselt. Tiitellehele leheküljenumbrit ei panda. Töö osi (uus peatükk või muu iseseisev osa sisukord, sissejuhatus jm) alustatakse uuelt leheküljelt. Alapeatükk võib alata samalt lehelt, kui lehekülje lõppu mahub vähemalt 2 rida peatüki teksti. Teksti vormistamisel kasutatakse kirjastiili Times New Roman ja tähesuurust 12pt. Pealkirjad kirjuta suuremalt või tee need paksuks.
andmed. Lisada märge originaalkeele kohta: (vene keeles). Shiyatov, S. G. 1986. Dendrochronology of the Upper Timberline in the Urals. Nauka, Moskva (in Russian). 3.2.1. Tähestikulise loetelu bibliokirjed Raamatud: Autor(id). Trükiaasta. Raamatu pealkiri. Kirjastaja, linn. Lusztig, G. 1993. Introduction to Quantum Groups. Birkhauser, Boston. Artiklid ajakirjast: Artikli autor(id). Aasta. Artikli pealkiri. Ajakirja pealkiri lühendatult. Köite number, ajakirja number, leheküljenumbrid. Karofeld, E. 1998. Effects of bombing and regeneration of plant cover in Kõnnu-Suursoo raised bog, North Estonia. Wetl. Ecol. Management, 6, 4, 253-260. Artiklid kogumikes: Artikli autor(id). Aasta. Artikli pealkiri. In Kogumiku pealkiri (kogumiku toimetaja(d) ed või eds). Lehekülje numbrid. Kirjastaja, linn. Jones, W. B. 1977. Multiple-point Pade tables. In Pade and Rational Approximation: Theory and Applications (Saff, E. B. & Varga, R. S., eds). pp. 57-65. Academic Press, New York.
PEALKIRJASTA JA NUMMERDA LISAD! LISADE PEALKIRJAD ESITA SISUKORRAS! REFERAADI VORMISTUS A4 formaadis valged lehed ( tekst lehe ühel küljel) Vasakveeris 4 cm Paremveeris 2 cm Ülaveeris 4 cm Alumine veeris 3 cm Uue lõigu taandrida 0,5 cm Referaadi põhiosad algavad uue lehekülje kolmandalt realt (6 cm) PEALKIRJADES ÄRA POOLITA SÕNU EGA KASUTA LÜHENDEID! PEALKIRJA LÕPPU EI PANDA PUNKTI! Leheküljenumbrid paiknevad alumise veerise keskel Lehekülgede numeratsioon - tiitellehest lisadeni (k.a.) Tiitellehele numbrit ei märgita Uut pealkirjastatud osa ei alustata lehekülje lõpust Lõigu viimast, poolikut rida ei tohi viia järgmise lehekülje algusse KORRALIK REFERAAT KORREKTNE VORMISTUS! ARVUTI KASUTAMINE VORMISTUSEL MS WORD Kirjatüüp TIMES NEW ROMAN Tähesuurus 12 Reavahe 1,5 KÜSI NÕU JA ABI RAAMATUKOGUST!
parema serva joondus juhendaja ees- ja perekonnanimi, suurus 14, parema serva joondus töö valmimise koht (linn) ja aasta, suurus 14, keskjoondus vt Lisa 1 2.2. Sisukord Kirjeldab töö struktuuri, sisaldab iga alaosa täpse pealkirja ja vastava lehekülje numbri. Sisukord asub töö alguses, tiitellehe järel. Sisukorras on kõik töö jaotised selles järjekorras, sõnastuses ja numeratsioonis, nagu need töös esinevad. Sisukorras on ka leheküljenumbrid. Kõik loovtöö lisad on sisukorras pealkirjadega nimetusega. Sisukorda on kõige lihtsam vormistada põhiosa valmimise järel, valides arvuti menüüst INSERT Index and Tables alljaotuse Table of contents (seejuures tuleb silmas pidada, et pealkirjad tuleb eelnevalt vormistada põhitekstist erinevas formaadis (Heading 1; Heading 2)). 2.3. Sissejuhatus Loovtöö sissejuhatuse sisu peab tekitama lugejas huvi. Soovitav pikkus üks lehekülg, mitte rohkem. Selles sisaldub:
parema serva joondus juhendaja ees- ja perekonnanimi, suurus 14, parema serva joondus töö valmimise koht (linn) ja aasta, suurus 14, keskjoondus vt Lisa 1 2.2. Sisukord Kirjeldab töö struktuuri, sisaldab iga alaosa täpse pealkirja ja vastava lehekülje numbri. Sisukord asub töö alguses, tiitellehe järel. Sisukorras on kõik töö jaotised selles järjekorras, sõnastuses ja numeratsioonis, nagu need töös esinevad. Sisukorras on ka leheküljenumbrid. Kõik loovtöö lisad on sisukorras pealkirjadega nimetusega. Sisukorda on kõige lihtsam vormistada põhiosa valmimise järel, valides arvuti menüüst INSERT Index and Tables alljaotuse Table of contents (seejuures tuleb silmas pidada, et pealkirjad tuleb eelnevalt vormistada põhitekstist erinevas formaadis (Heading 1; Heading 2)). 2.3. Sissejuhatus Loovtöö sissejuhatuse sisu peab tekitama lugejas huvi. Soovitav pikkus üks lehekülg, mitte rohkem. Selles sisaldub:
eristatakse need tähtedega a, b, c jne vastavalt järgnevusele allikate loetelus: Kidron, A. (1997a). Kuidas olla asjalik. Tallinn: Ilo Kidron, A. (1997b). Oska olla enda psühholoog. Tallinn: Valgus. Kidron, A. (1999). 122 õpetamistarkust. Tallinn: Andras &Mondo. KASUTATUD MATERJALID Artiklid ajakirjast või ajalehest Artikli autor(id). (Aasta). Artikli pealkiri. Ajakirja pealkiri, lühendatult ajakirja number, leheküljenumbrid. Kello, K. (2002). Väike Märgiatlas. Haridus, nr 5, lk 56-57. Artiklid kogumikust Artikli autor(id). (Aasta) Pealkiri. Kogumiku nimetus. Ilmumiskoht: kirjastus (väljaandja), kasutatud artikli leheküljenumbrid. Jaaksoo, A.(1997) Hiiepuu heateod. Meie kassil kriimud silmad. Tallinn: Steamark (Andrus Simsel), lk. 89. KASUTATUD MATERJALID Suuliste allikate loetelu Näit.:Pensionär Johannes Paju (s. 1914, elukoht ...) mälestused (kirja pandud ...a
Seega on töös kokku vähemalt 6 8 lehte. Töösse võib lisada pilte ja jooniseid, kuid sel juhul peab arvestama, et tekstiosa ei lüheneks. Töös peab olema viiteid vähemalt 3 erinevale kirjandusallikale. · Töö vormistamine 1. Töö kirjutamiseks võta A4 formaadis paber. 2. Töö võid kirjutada arvuti abil, kasutades Microsoft Word´i tekstiformaati. 3. Kirjuta vaid lehe ühele poolele, teine poole jääb tühjaks. Leheküljed nummerda (tiitellehte ei nummerdata, leheküljenumbrid algavad teiselt lehelt numbriga "2" sisukorraleht). Elva Gümnaasium 4. Tiitelleht vaata näidist. 5. Sisukord on eraldi lehel (teisel lehel) ja selles peavad kajastuma kõik töös olevad pealkirjad ja alapealkirjad, samuti kasutatud kirjanduse lehekülje märge- vt. näide "Fotograafia" 6. Töö kirjutamist alusta kolmandalt lehelt. Referaat keemiast 7
Kui pealkirjas on mitu lauset, siis pannakse lausete vahele punkt, rea lõppu aga mitte. Süsteemitähist (numbrit pealkirja ette) ei panda eel- ja lõpposa elementidele (sisukord, kirjanduse loetelu, lisad, resümee jm). Süsteemitähiseta on reeglina ka sissejuhatus ja kokkuvõte. 9. Lehekülgede numeratsioon hõlmab kogu tööd (alates tiitellehest kuni lühikokkuvõtte lõpuni). Number trükitakse lehekülje alaserva paremasse nurka. (Office 2003: Lisa Leheküljenumbrid; Office 2007 Lisa Leheküljenumbrid) Tiitelleht ja sisukord võetakse nummerdamisel arvesse, kuid leheküljenumbreid neile ei märgita. 3 10. Tuleb kontrollida, et lehekülje allosas ei jääks ainult alapeatüki pealkirja. 11. Tabelid ja joonised peaksid mahtuma ühele leheküljele. Kui on tegemist suuremõõtmelise tabeliga, paigutatakse see töö lisadesse. 1.2. Tiitelleht
Tallinn: Vaba Maa. Kivirähk, Andrus 2000. Rehepapp. Tallinn: Varrak. Kross, Jaan 1988. Wikmani poised. Tallinn: Eesti Raamat. 3 Aastaarvu võib paigutada ka kõige lõppu. Relve, Hendrik. Vahtral on sünnipäev sügisel. Tallinn: Valgus, 1981. Ajalehe ja ajakirja artiklite puhul märgitakse töö autor artikli pealkiri ajakirjandusväljaanne artikli ilmumisaeg ajakirja puhul leheküljenumbrid Aasmäe, Anneli. Tantsutaadi juubeliaasta algab sõõrtantsuga. – Postimees, 12. september, 2002. Vaba, Lembit. Vaataks õige, mis on keele taga. – Oma Keel nr 1, 2001, lk 42-47. Teatmeteostel teatmeteose pealkiri ilmumisaasta (köide) ilmumiskoht kirjastus Eesti entsüklopeedia. 1992. 6. köide. Tallinn: Valgus. Internetist leitud materjalil märgitakse autori nimi lehekülje pealkiri täpne aadress
töö liik Küsimus 13 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui suur peab olema pealkirja ja sellele järgneva teksti lõiguvahe? Vali üks: 12 pt Õige! Pealkirjade ja tekstilõikude vahele jäetakse 12 punktine vahe. 18 pt 6 pt 0 pt Küsimus 14 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Leheküljenumbrid tuleb kirjalikes töödes sisestada paremale alaserva. Aga alates mitmendast leheküljest? Vali üks: alates tiitellehest alates 2. leheküljest Õige! Kirjalikes töödes algab lehekülgede nummerdus teisest leheküljest, tiitellehele numbrit ei kirjutata. Küsimus 15 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Jooniste alla keskel esitatakse nt järgnevad andmed: Vali üks: Joonis 1. Betoonivalu [3] Õige
Küsimuse tekst Pealdis (nt Tabel 1) lisatakse tabelile üles vasakäärde. Kuhu lisatakse aga tabeli pealkiri? Vali üks: tabelile ei lisatagi pealkirja, piisab pealdisest pealdise järele tabeli alla keskele pealdisele järgnevale reale keskele Õige! Tabeli pealdis ja tabeli pealkiri kirjutatakse erinevatele ridadele ja erineva paigutusega. Küsimus 6 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Leheküljenumbrid tuleb kirjalikes töödes sisestada paremale alaserva. Aga alates mitmendast leheküljest? Vali üks: alates tiitellehest alates 2. leheküljest Õige! Kirjalikes töödes algab lehekülgede nummerdus teisest leheküljest, tiitellehele numbrit ei kirjutata. Küsimus 7 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Jooniste alla keskel esitatakse nt järgnevad andmed: Vali üks: Joonis 1. Betoonivalu [3] Õige
· Leheküljed nummerdatakse ühtsesse Insert Æ Page Numbers... Æ numeratsiooni (kaasa arvatud tiitelleht, Position: Æ Bottom of page (Footer) Æ sisukord ja lisad). Tiitellehele numbrit ei Alignment: Æ Center Æ trükita. Show number on first page Æ linnuke ära Æ · Leheküljenumbrid paigutatakse lehe alumisse serva keskele Æ OK 3 Lisa 1: Tiitelleht Jõhvi Gümnaasium Kirjalike õpilastööde vormistamise reeglid Referaat Jaana Lind 7. d klass Õpetaja Heli Kopter Jõhvi 2003 Lisa 2: Sisukord SISUKORD
(Väljavõte kursusetöö koostamise juhendist) Kursusetöö vormistatakse arvutil A4 formaadis, ühepoolsel paberilehel, kirjatüüp Times New Roman, arvutikirja suurus 12 punkti, reavahe 1,5. Lehe servad jäetakse vabaks, vasakul ja paremal 3,17 ning üla- ja alaserval 2,54 cm, tekst tuleb rööpjoondada, tekstilõigud eraldatakse üksteisest täiendava reavahega. Kõik leheküljed nummerdatakse alates tiitellehest, kuigi tiitellehele lehekülje numbrit välja ei trükita. Leheküljenumbrid kirjutatakse alla keskele või paremasse nurka. Alates teisest leheküljest (resümeest) märkida töö päisesse vasakule kooli nimetus, paremale töö autori nimi ja grupi nr (kirja suurus 10 pt). Töö põhitekst liigendatakse peatükkideks, alapeatükkideks ja punktideks, mis pealkirjastatakse ning nummerdatakse (peatükk 1, alapeatükk 1.1, punkt 1.1.1). Õpimappi võib lisada täiendavaid materjale valdkonna kohta (artiklid, juhendid, pildimaterjal jms)
· Reasamm 2 · Lõikude vahed enne 6p ja pärast 12p · Anna tekstile rööpjoondus (Parema hiire klahviga klõps normaallaadi ekraaninupul > muuda...) 4. Kontrolli kas kogu kopeeritud tekstil on normaallaad 5. Anna pealkirjadele Pealkiri 1 laad 6. Muuda Pealkiri laadi järgnevalt: · Font - Verdana14 paks kiri · Joondus keskele (Parema hiire klahviga klõps Pealkiri 1 ekraaninupul > muuda...) 7. Iga uudis algab uuelt lehelt, lisa leheküljepiirid. (Ctrl+Enter) 8. Lisa leheküljenumbrid. Tee nii, et esimesel kolmel lehel numbreid ei näidata. (Lisa > leheküljenumber > Erinev Esilehekülg > kursor esimese lehe lõppu > Küljendus > Piirid > järgmine leht) 9. Loo automaatne sisukord juhendi järele (Kursor paika > Viited > sisukord)
1. Insert > Page Number Võta linnuke ära, kui tahad, et lehekülje nummerdamine algab teisest leheküljest, mitte esimesest. Lehekülje nummerdamine algab teisest leheküljest, arvestades ka esimest lehekülge. Vaata näidet. Tiitelleht Sisukord Sissejuhatus 2 3 2. Et leheküljenumbrid algaksid kolmandalt lehekülgedelt numbriga kolm e sissejuhatuse leheküljelt. Vaata näidet. Tiitelleht Sisukord Sissejuhatus 3 2.1. Selleks mine oma töö teisele leheküljele ja lisa sektsiooni katkestus, mis näitab millisest dokumendi osast tahad teistmoodi vormindust. Keeruline ja segane . Tee täpselt nii nagu järgmiselt kirjas on.
materjalide alusel pannakse kirja oma arvamus. Tiitelleht Tiitelleht peab kajastama järgmisi andmeid: kool, nimi, klass, töö pealkiri, töö liik (referaat), juhendaja nimi, töö kirjutamise/esitaamise koht ja aasta. (vt. näidis). Sisukord Sisukord asub tiitellehe järel (vt.näidis). Sisukorras näidatakse kõik töö alajaotused täpses vastavuses töös kasutatud pealkirjade, alajaotuste järjenumbrite ning leheküljenumbritega. Sisukorras antakse ainult peatükkide alguse leheküljenumbrid. Sisukorras tuleb loetleda ükshaaval kõik lisad koos pealkirja ja alguslehekülje numbriga. Lisad on nummerdatud. Sisukorras on alapeatükkide nimed kirjutatud väiketähtedega (va esitäht) ja vormindatud nagu teksti igas teises peatükis. Sissejuhatus Sissejuhatuse maht ei tohiks olla üle 1/10 töö põhiosa mahust. Sissejuhatus sisaldab teema valiku põhjenduse, miks see huvitab. Teema aktuaalsus, tähtsus, uudsus, eesmärk ja töö ülesanded
sisukord, sissejuhatus, töö sisu peatükid, kokkuvõte, viidatud allikate loetelu, resümee ja lisad. Teise tasandi alajaotused on alapeatükid ja nummerdatud lisad. Järgnevate tasandite alajaotused on alapeatükkide punktid. Peatükid ja lisad nummerdatakse lihtnumeratsiooni- ga. Madalamate tasandite alajaotused on liitnumeratsiooniga (vt 4.1). Sisukord näitab töö struktuuri. Sisukorras tuuakse alajaotuste pealkirjad alates sisse- juhatusest ja leheküljenumbrid, millelt alajaotus algab. Iga järgmise tasandi alajaotuste pealkirjad joondatakse taandega eelmise alajaotuse pealkirja suhtes. Pealkirja lõpust algab punktirida, mis lõpeb leheküljenumbriga (lühendit „lk“ ei lisata). Leheküljenumbrid on joondatud paremale. Käesoleva dokumendi sisukord on tehtud pärast töö vormistamise lõpetamist. Kõik pealkirjad (va pealkiri SISUKORD) on määratud vastava tasandi pealkirja stiiliga
Ava dialoogiaknas Page Layout ja vali sealt Page Setup. Säti paika järgmised veerised: vasakul 30, üleval 12, paremal 15 ja all 12 mm. Ava sealt Layout ning määra esimesele lehele erinev kujundus (different first page). See on vajalik, et malli sisestatud logo ja kontaktandmed ilmuksid ainult esimesel lehel. 3. Lisa päis ja sellesse ettevõtte logo. Vajuta Insert, sealt vali Header ja lõpuks Edit Header. Seejärel vali Insert ja sealt vali Picture. Aseta logo päise keskele. 4. Lisa leheküljenumbrid järgnevatele lehtedele üles keskele, nii et seda poleks esilehel näha. Selleks vajuta Ctrl+Enter, mis teeb lehevahetuse. Mine teisele lehele ja tee topeltklõps päisesse ja lisa sinna keskele lehekülje number. Selleks vali Insert, vajuta sealt Page Number, Top of Page ja vali Plain Number 2. Seejärel mine tagasi tekstialasse ja kustuta lehevahetus, niiet näha jääks vaid esimene leht. 5. Sea paika kirja suurus ja reavahed. Vali Home tööriistaribalt normaalstiil ja tee paremklõps,
peamiselt õppimise tulemusele. Kolme ja enama autoriga teosel pannakse sulgudesse esimese autori nimi ning lühend jt või et al. Näide: Demograafilised muutused ei sõltu ühiskonna muutustest (Jänes-Kapp jt, 2005). Näide: Midgley et al (1997) töötasid välja skaala saavutuseesmärkide mõõtmiseks. Ilma autorita teosel on viiteks pealkiri või selle esimene sõna ja kolm punkti, millele järgneb aastaarv ja võimalusel leheküljenumbrid. Näide: Õpilase minimaalne õppekoormus gümnaasiumi jooksul on 96 kursust (Gümnaasiumi ..., 2011). Ülaltoodud näite puhul viidatakse elektroonilisele Gümnaasiumi riiklikule õppekavale (2011), mistõttu leheküljenumbreid ei lisata. Elektroonilistele materjalide viited vormistatakse sarnaselt paberkandjate viidetega. Teksti sees veebiaadressi ei esitata. See teave pannakse kasutatud allikate loetellu.
sisukord, sissejuhatus, töö sisu peatükid, kokkuvõte, viidatud allikate loetelu, resümee ja lisad. Teise tasandi alajaotused on alapeatükid ja nummerdatud lisad. Järgnevate tasandite alajaotused on alapeatükkide punktid. Peatükid ja lisad nummerdatakse lihtnumeratsiooni- ga. Madalamate tasandite alajaotused on liitnumeratsiooniga (vt 4.1). Sisukord näitab töö struktuuri. Sisukorras tuuakse alajaotuste pealkirjad alates sisse- juhatusest ja leheküljenumbrid, millelt alajaotus algab. Iga järgmise tasandi alajaotuste pealkirjad joondatakse taandega eelmise alajaotuse pealkirja suhtes. Pealkirja lõpust algab punktirida, mis lõpeb leheküljenumbriga (lühendit „lk“ ei lisata). Leheküljenumbrid on joondatud paremale. Käesoleva dokumendi sisukord on tehtud pärast töö vormistamise lõpetamist. Kõik pealkirjad (va pealkiri SISUKORD) on määratud vastava tasandi pealkirja stiiliga
Kasutatud allikate loetelu Lisad (fotod, salvestused vms) 3. VIITAMISE JA VORMISTAMISE NÕUDED Töö vormistatakse arvutitrükis 1,5-intervallise reavahega, 12-punktilise tähesuurusega, TimesNewRoman`i kirjas. Uurimuse ligikaudne maht on 20 lehekülge. Viitamine- tekstisisesed viited pannakse sulgudesse refereeringu või tsitaadi lõppu, näiteks: (Langemets 1998:75). Tekstisiseses viites märgitakse autori nimi, teose ilmumise aasta ja leheküljenumbrid. Joonealuses viites kasutatakse numbrilist üldindeksit, miks pannakse tsitaadi või refereeringu lõppu. Viidatud teose andmed esitatakse lehekülje lõpus joone all varustatuna sama ülaindeksiga, näiteks: Loomisest ja lugemisest on käsitlusi ilmunud juba varemgi.¹ ------------------------ ¹ E.Köst, Loomine ja lugemine. Loomine. Tallinn: Eesti Raamat, 1986, lk 8. Mõlema viitamissüsteemi korral peab uurimuse lõpus olema kasutatud kirjanduse
(Väljavõte kursusetöö koostamise juhendist) Kursusetöö vormistatakse arvutil A4 formaadis, ühepoolsel paberilehel, kirjatüüp Times New Roman, arvutikirja suurus 12 punkti, reavahe 1,5. Lehe servad jäetakse vabaks, vasakul ja paremal 3,17 ning üla- ja alaserval 2,54 cm, tekst tuleb rööpjoondada, tekstilõigud eraldatakse üksteisest täiendava reavahega. Kõik leheküljed nummerdatakse alates tiitellehest, kuigi tiitellehele lehekülje numbrit välja ei trükita. Leheküljenumbrid kirjutatakse alla keskele või paremasse nurka. Alates teisest leheküljest (resümeest) märkida töö päisesse vasakule kooli nimetus, paremale töö autori nimi ja grupi nr (kirja suurus 10 pt). Töö põhitekst liigendatakse peatükkideks, alapeatükkideks ja punktideks, mis pealkirjastatakse ning nummerdatakse (peatükk 1, alapeatükk 1.1, punkt 1.1.1). Sisukord 1.JALAHOOLDUSAPARAADID TOLMUIMEMIS- VÕI PIHUSTUSTEHNIKAGA........2 1.1.Mis eraldab tehnikaid?............................
· Tekstilõigud eraldatakse taandrea või tühja reavahega. · Peatüki pealkirja ja sellele järgneva teksti vahele jäetakse kaks tühja rida. · Kõik töö lehed (alates tiitellehest kuni resümee lõpuni) nummerdatakse, sealhulgas ka lehed, kus on tabelid ja joonised. · Tiitelleht, sisukord ja sissejuhatuse esimene lehekülg võetakse nummerdamisel arvesse, kuid leheküljenumbreid neile ei märgita. Leheküljenumbrid kirjutatakse alla keskele või paremasse nurka (Referaadi vormistamine ... 2005; Kirjalike tööde koostamise ja vormistamise juhend ... 2002; Roomets 2005, lk.5). 1.1 Töö koostamine Töö koostamine toimub järgmiste etappidena: 1) teema valik; 2) kirjanduse valik ja läbitöötamine; 3) plaani (kava) koostamine; 4) andmete kogumine; 5) andmetöötlus; 6) töö kirjutamine. Töö ülesehitus (Kärbes 2005, lk.1): Tiitelleht Sisukord Sissejuhatus, töö tutvustus
· Tekstilõigud eraldatakse taandrea või tühja reavahega. · Peatüki pealkirja ja sellele järgneva teksti vahele jäetakse kaks tühja rida. · Kõik töö lehed (alates tiitellehest kuni resümee lõpuni) nummerdatakse, sealhulgas ka lehed, kus on tabelid ja joonised. · Tiitelleht, sisukord ja sissejuhatuse esimene lehekülg võetakse nummerdamisel arvesse, kuid leheküljenumbreid neile ei märgita. Leheküljenumbrid kirjutatakse alla keskele või paremasse nurka (Referaadi vormistamine ... 2005; Kirjalike tööde koostamise ja vormistamise juhend ... 2002; Roomets 2005, lk.5). 1.1 Töö koostamine Töö koostamine toimub järgmiste etappidena: 1) teema valik; 2) kirjanduse valik ja läbitöötamine; 3) plaani (kava) koostamine; 4) andmete kogumine; 5) andmetöötlus; 6) töö kirjutamine. Töö ülesehitus (Kärbes 2005, lk.1): Tiitelleht Sisukord Sissejuhatus, töö tutvustus
Saku Gümnaasium MERKUUR Referaat Juhendaja: .......... Koostas: ........ 9. klass ....2010 Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 Sissejuhatus .........................................................................................................................3 .............................................................................................................................................3 Merkuurist üldiselt...............................................................................................................4 Märgatav sarnasus Kuuga....................................................................................................5 Merkuuri iseärasused .....................................................................
töö valmimise koht ja aastaarv (keskjoondusega, nende vahele koma ei panda, 14 pt). Tiitellehe iga element paigutatakse omaette reale, koht ja aastaarv samale reale. Ükski rida ei lõppe punktiga. Poolitused ei ole tiitellehel lubatud (vt Lisa 1). Sisukorras antakse ülevaade töö temaatikast ja ülesehitusest. Sisukord koosneb referaadi jaotiste (peatükid, alajaotused, punktid) pealkirjadest ja leheküljenumbritest. Sisukorras antakse ainult peatükkide alguse leheküljenumbrid ning lühendit lk ei lisata. Pealkirjade sõnastus sisukorras peab vastama nende sõnastusele referaadis, samuti ei tohi muuta süsteemitähiseid. Sisukord paikneb alati tiitellehe järel. Sisukorras ja töös ei nummerdata sissejuhatust, kokkuvõtet, kasutatud kirjanduse loetelu, lühendite, tabelite ja jooniste loetelu ning lisasid. Sisukorras esitatakse lisade numbrid ja pealkirjad. Sisukord moodustatakse automaatselt ( vt Lisa 2). 8
• sissejuhatus; • sisu peatükkidena; • kokkuvõte; • kasutatud allikad; • lisad (vastavalt vajadusele). 1.1 Vormindamine Õpilastööde vormistamisel tuleb järgida järgmisi üldisi nõudeid: a) Tekst sisestada tekstitöötlusprogrammiga (Word’i, Writer’i vms) dokumendina A4 lehele. Esitada PDF-failina (kui pole nõutud teisiti), vajadusel printida lehe ühele poolele. b) Leheküljenumbrid paigutada jaluses paremale. Numeratsioon hõlmab kogu tööd (Lisa → Leheküljenumber) 1 . Tiitelleht ja sisukord võetakse nummerdamisel arvesse, kuid leheküljenumbreid neil ei näidata (Sisukorra lõppu, Paigutus → Piirid → Pidev, jaluses jaotise 2 leheküljenumbri juures klõpsata Lingi eelmisega (lindil), kustutada jaotises 1 leheküljenumber). 1.1.1. Vormingud
viivad vastava teksti juurde, kiirendades liikumist töös. Aeg-ajalt võib sisukorda uuendada, kindlasti tuleb vahetult enne t ö ö l õ p l i k k u v ä l j a p r i n t i m i s t s i s e s t a d a v e e l k o r d s i s u k o r r a m o o d u s - t a m i s e k ä s k , a r v u t i k ü s i b R e p l a c e ( a s e n d a d a ) , m i l l e l e v a s t a t a j a a t a v a l t . Arvuti koostatud sisukorras ei puudu ükski pealkiri, leheküljenumbrid sisukorras ja töös on vastavuses ning pealkirjad on stiililiselt korrektsed. 1. Lühendite loetelu Lühendid esitatakse eraldi loeteluna, kui töös on üle paarikümne vähetuntud lühendi või sümboli. 7. Töö põhiosa Töö põhiosas tuuakse ära kõik oluline, alates probleemi püstitamisest kuni lahenduste, tulemuste ja järelduste esitamiseni, antakse lahendused sissejuhatuses püstitatud eesmärkidele, hüpoteesidele ja ülesannetele, tutvus-
asub. Vasakpoolsel joonisel on näha, et tekstikursor asub viiendal jaotisel, 39. lehel, kokku on 43 lehte jne. PÄIS JA JALUS (LISA, INSERT) Päis (header) on lehekülje ülaservas ja jalus (footer) allservas paiknev korduv andmestik järjestikustel lehe- külgedel. Enamasti kirjutatakse päisesse või jalusesse leheküljenumbrid, töö pealkiri, autori nimi, logo vm. Valides Lisa (Insert) vahekaardist päise (Header) nupu ripploendi (analoogselt jalus) galeriist sobiva päise kujunduse, avaneb päise ja jaluse tööriistariba (vt joonis). Päise eemaldamine, muutmine Päis/jalus sama, mis Parem- Automaattekstid (nt autor)
loetellu pealkirja esimese sõna alfabeetilise koha järgi. Kindlasti on vaja kirjutada organisatsiooni nimetus. Kirjandusallika pealkirja ja sulu vahele punkti ei panda. 29 Kaudse viitamise puhul kirjandusallika kirje koostamine (vt näide 28). 3.9. Teksti viitamine Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis on lubatud ainult nimeline viitamine. Teksti viites tuuakse ümarsulgudes autori perekonnanimi (autori puudumisel toimetaja või koostaja perekonnanimi), väljaande ilmumisaasta ja leheküljenumbrid, kust info pärineb. Lehekülje number eraldatakse aastast kooloniga. Näide: (Pael 2002: 12). Samamoodi tuleb viidata ka internetist pärinevatele allikatele. Interneti aadressi tekstiviitesse ei tooda. Kui korraga viidatakse mitme autori erinevatele allikatele, siis teksti viitamise loetelu esitamisel alustatakse vanemast allikast. Näide 19: (Alas 2001: 12; Alas 2002: 45-46; Samel 2003: 24-27) Mitme autori, toimetaja või koostaja puhul kirjutatakse tiitellehel esimesena toodud
koostamist, märkmete tegemist, rühmatööd. Raamatu valmistamisel võib kaaslastelt või täiskasvanutelt paluda abi, kui on vaja raamatulehti trükkida printeri abil või pilte joonistada. Abistajad tuleks sellisel juhul muidugi raamatus ära märkida. Kuid lugu ise ja ka ideed piltide kohta peavad olema raamatu autori omad. Iga raamat peab olema köidetud. Igal raamatul peavad olema: - kaaned - tiitelleht - märge autoriõiguse kaitse kohta - andmed autori kohta - leheküljenumbrid. Raamat peab olema puhas ja korralikult kujundatud. Raamatus ei tohi olla ei värviplekke ega ka kirjavigu. Nimi ____________________ Kuupäev __________________ Uudise ülesehitus Kui oled oma mustandi valmis kirjutanud, kontrolli, kas kõik jutu elemendid on kirjas. Millal? Kes? Kus? Mis? Miks? Eelmisel teisipäeval läksin peale kooli koju. Kodus läksin rulaga kõnniteele sõitma. Kõnnitee on hall ja sile ja minu rula on roosa.
Töö peab olema trükitud arvutil. Tekst kirjutatakse ainult lehekülje ühele poolele. Töö kirjutatakse kirjatüübis Times New Roman tähesuurusega 12 punkti ja reavahega 1,5. Lehekülje vormistamisel tuleks kasutada järgmist formaati: ● üleval ja all peab olema 3 cm vaba ruumi; ● vasakul pool peab olema 4 cm vaba ruumi; ● paremal pool 2 cm vaba ruumi. Töö leheküljed peavad olema nummerdatud. Leheküljenumbrid asuvad lehekülje all keskel. Tiitelleht võetakse nummerdamisel arvesse, kuid lehekülje numbreid sellele ei märgita. 7 Töö osi (uus pealkiri, sisukord, sissejuhatus vms) alustatakse uuelt leheküljelt. Alapeatükke alustatakse jooksvalt leheküljelt, jälgides, et lisaks pealkirjale mahuks leheküljele ka järgnevat teksti. Pealkirjad joondatakse lehekülje vasakusse serva. Töö osade pealkirjad kirjutatakse suurte tähtedega
jätk. Tiitellehel sõnu ei poolitata. Ükski rida ei lõpe punktiga. Autori ja juhendaja ees- ja perekonnanimi kirjutatakse välja. Sisukord paigutatakse tiitellehe järele. Sisukord koosneb töö alljaotuste pealkirjadest, nende ees olevatest süsteemitähistest ja alljaotuse alguse leheküljenumbrist. Sisukord annab ülevaate töö temaatikast ja ülesehitusest ning aitab kasutajal töös orienteeruda. Sisukorra alljaotuste pealkirjad, nende ees olevad süsteemitähised ja leheküljenumbrid peavad vastama pealkirjadele, süsteemitähistele ja leheküljenumbritele tekstis. Sisupeatükkide liigendamisel kasutatakse araabia numbreid. Põhijaotise numbrile (1., 2., 3. jne) lisandub alljaotise järjekorranumber (nt 1.1., 1.2., 1.3. jne). Alljaotisel võib omakorda alljaotisi olla (nt 1.1.1, 1.1.2). Süsteemitähis lõpeb pealkirja ees nii sisukorras kui ka tekstis punktiga. Kokkuvõtte, kasutatud allikate loendi ja lisade ette sisukorras süsteemitähist ei märgita.
Kehtesta kogu teksti ulatuses lõikude vaheliseks kauguseks 1 cm Määra fondiks Times New Roman ning kirjasuuruseks 12 p Määra lõigu "Tiigikonn" reavaheks 1.5 ning lõigule "Lendorav" 2-kordne reavahe Taanda viimane lõik nii vasakult kui paremalt poolt 2 cm Lisa teksti paar teemakohast pilti ning paiguta tekst tihedalt ühe pildi ümber ning nelinurkselt teise pildi ümber Paiguta lehe päisesse paremale poole enda nimi II osa Lisa leheküljenumbrid (alla keskele) Muuda esimene lõik sõrendatud tekstiks Koosta tiitelleht Koosta uuele lehele sisukord Linnud Kodukakk Kodukakk on suuruselt ronga ja varese vahepealne. Tema värvuses esinevad valged, pruunid ja kollased toonid. Kuna need on enamasti kogu keha ulatuses ühtlaselt esindatud, loob see kakust natuke rääbaka pruunikaskollase linnu mulje. Eespool domineerivad valged ja pruunid toonid, mistõttu see pool on "puhtam" kui ülejäänud.
12), klikatakse aruande kujundusaknas sobival kohal. Andmebaasisüsteemil Access on kolme põhilist objektitüüpi: · seotud (bound controls) kuvatakse tabeli või päringu väljade sisu · mitteseotud (unbound) jooned, kastid, pildid jms Access- lihtne ja vajalik 41 · arvutuslikud (calculated) esitatakse arvutuste teel saadavaid andmeid. Näide. Kuupäevad, leheküljenumbrid, mingite väljade summad, vahed, korrutised jne. 8.3.8. Seotud objektide lisamine Tabeli või päringu välja lisamiseks tuleb aktiveerida väljaloendiaken Field List, selleks klikatakse tööriistariba nupul . Lohistatakse hiirega nimetatud aknast väli soovitud kohta aruande kujundusaknas. Selle tulemusena tekib sinna välja nime ja välja andmeid sisaldav ristkülik. 8.3.9. Sidumata objektide lisamine Sidumata objekti lisamiseks klikatakse tööriistakasti (joonis 8
kui neid on rohkem kui üks (näiteks Lisa 1, Lisa 2 jne). Sisukord koostatakse automaatselt tekstitöötlusprogrammi abil. Selleks, et tekstitöötlusprogramm saaks sisukorra (Table of Contents) luua, peavad kõik pealkirjad ja alapealkirjad olema juba eelnevalt vormistatud pealkirjadena (Heading). Aeg-ajalt tuleb sisukorda uuendada. Arvuti koostatud sisukorras ei puudu ükski pealkiri, leheküljenumbrid sisukorras ja töös on vastavuses ning pealkirjad on stiililiselt korrektsed. 2.3. Kasutatud lühendite loetelu Lühendite loetelu lisatakse tööle ainult sel juhul, kui töös on kasutatud üle kümne vähetuntud lühendi või sümboli. Kõikidest loetelus toodud lühenditest tuleb kogu töö ulatuses ka kinni pidada. Üldlevinud lühendeid (näiteks lk, a, jne, nt, vt, vms, nn, n-ö) loetellu ei lisata. Samuti
Punkt pannakse siis, kui on toodud initsiaal. Näide: Alas, R. (2001). Näide 17: Õendusala arengukava 2002-2015. EV Sotsiaalministeerium. Tallinn. Üldõe III kutsestandard (1999). Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu. Tallinn. 3.9. Teksti viitamine Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis on lubatud ainult nimeline viitamine. Teksti viites tuuakse ümarsulgudes autori perekonnanimi (autori puudumisel toimetaja või koostaja perekonnanimi), väljaande ilmumisaasta ja leheküljenumbrid, kust info pärineb. Lehekülje number eraldatakse aastast kooloniga. Näide: (Pael 2002: 12). Kui korraga viidatakse mitme autori erinevatele allikatele, siis teksti viitamise loetelu esitamisel alustatakse vanemast allikast. Näide 18: (Alas 2001: 12; Alas 2002: 45-46; Samel 2003: 24-27) 32 Mitme autori, toimetaja või koostaja puhul kirjutatakse tiitellehel esimesena toodud nimi ja selle järgi lühend eestikeelsena ,,jt"
Kasuta leheküljepiiri (Page Break, Ctrl + Enter). Pealkiri 2 (Heading 2) TNR, kirja suurus 14, paks kiri (Bold), reavahe 1,0, alapealkirja ees ja järel täiendav 24 punktine vahe. Pealkiri 3 (Heading 3) TNR, kirja suurus 13, paks kiri (Bold), reavahe 1,0, alapealkirja ees ja järel täiendav 24 punktine vahe. Laadi määramiseks märgista pealkiri ja klikka sobival laadil. Sisukord Vali menüüst Viited (References) Sisukord (Table of Contents). Leheküljenumbrid Vali menüüst Lisa (Insert) Leheküljenumber (Page Number) (vali stiil, kus number asub lehekülje all ja keskel). Esilehelt numbri eemaldamiseks vali menüüst Erinev esileht (Different First Page). 41
annaabi.ee 
