.... 11 2 Sissejuhatus Keevitamiseks nimetatakse tehnoloogilist protsessi, mis seisneb tervikliite saamises ühendatavate detailide vahel aatomsidemete loomise teel kohaliku või üldise kuumutamise, plastse deformeerimise või üheaegselt mõlema mooduse abil. Kõik olemasolevad keevitusprotsessid võib jaotada kahte põhirühma survekeevitus ja sulakeevitus. Keevitamise ülesanne, otstarve Keevitus seisneb tervikliite saamises ühendatavate detailide vahel aatomsidemete loomise teel kohaliku või üldise kuumutamise, plastse deformeerimise või üheaegselt mõlema mooduse abil. 3 Keevitamise põhimõtte kirjeldus, mis toimub. Reduktorist tulev hapnik voolab läbi nipli, toru ja ventiili (5) injektori (4) düüsi. Düüsist
Kooli Nimi Osakonna nimi Oma Nimi GAASIKEEVITUSE GAASID Iseseisev töö Juhendaja Juhendaja Nimi Pärnu 2009 Gaasikeevitus kuulub sulakeevituse rühma. Võrreldes kaarkeevitusega on gaasikeevitusel väiksem keevituskiirus ja suurem kuumutuspiirkond. Gaasikeevitusel kasutatakse järgnevaid põlevgaase: atsetüleen, propaan, looduslik gaas, vesinik, bensiin ja petrooleumi aurud. Atsetüleen. (C2H2) Atsetüleen on põhiline põlevgaas mida kasutatakse gaasikeevituse ja lõikamise juures. Tema leegi temperatuur võib ulatuda kuni 3150 oC-ni. Atsetüleen on värvitu ja terava küüslaugu lõhnaga gaas. Ta on plahvatusohtlik 0,15 -0,20 MPa rõhu all plahvatab sädemest või leegist n...
KEEVITAJA KUTSEKIRJELDUS KEEVITAJA KUTSESTANDARD KUTSEKVALIFIKATSIOON Eesti keeles: Keevitaja I, II, III (inglise keeles: Welder I, II, III; soome keeles: Hitsaaja I, II, III; vene keeles: Svarshik I, II, III). KUTSEKIRJELDUS Keevitamine on metallide ühendamine lahtivõetamatuks liiteks, rakendades detailide kohalikku sulatust või koos deformeerimist. Tuntakse üle 60 erineva keevitusviisi, mis liigitatakse kahte põhirühma: sulakeevitus ja survekeevitus. Keevitaja töötab põhiliselt metalltooteid ja -konstruktsioone valmistavas ettevõttes, teda vajatakse ehitus-, paigaldus-, hoolde- ja remonditöödel. Keevitaja põhitööks on keevitustööde ettevalmistamine, tarindi koostamine vastavalt joonisele, keevisliidete teostamine ning järeltöötlus ja tulemuse kontroll. Töö nõuab jooniste lugemise oskust, töötlemistehnoloogia ja materjalide omaduste tundmist
kohaliku v. üldise kuumutamise , plastse deformeerimise v. üheaegselt mõlema mooduse abil. Protsess: konkreetne keevitusviis. Eristatakse kasutatavate energia liikide (kaarlahendus, gaasleek, kontaktkuumutus, plasma, survejõud jm) järgi. Keevitusprotsessi liigitatakse ka keevismetalli kasutamise viisi järgi: ISO 4063; EN 24063, kus on 63 protsessi koos tunnusnumbritega. Keevitusmeetodid: liigituse aluseks on tehnoloogilised tunnused. Keevitamine jaotatakse: 1)Sulakeevitus: gaaskeevitus; kaarkeevitus (elektrood keevitus, räbustis kaarkeevitus); kaitsegaasis kaarkeevitus (MAG, MIG, TIG, plasma keevitus); elektronkeevitus; laserkeevitus; termiitkeevitus. 2) Survekeevitus: kontaktkeevitus (punkt-, joon-, reljeef-, põkk-, sulapõkk-keevitus); külmsurvekeevitus; hõõrdkeevitus; sepakeevitus; plahvatuskeevitus; ultrakeevitus; difusioonkeevitus; induktsioonkeevitus; vastakkaarkeevitus.
4 SISUKORD 1. Üldteadmised keevitamisest ....................................................................................................................... 6 1.1. Keevitamise olemus, üldmõisted............................................................................................................. 6 1.2. Metallide keevitamise põhiviisid ............................................................................................................ 6 1.2.1. Sulakeevitus .................................................................................................................................... 6 1.2.2. Survekeevitus .................................................................................................................................. 9 1.3. Keevisliidete liigid ................................................................................................................................ 10 1.4. Keevisõmbluste liigid................
Metallide keevitustehnoloogiad ja seadmed Keevitus Sulakeevitus Survekeevitus Keevitus on teraste ja värviliste metallide enamlevinud ja tähtsaim liitmismeetod. Keevituseks nimetatakse tehnoloogilist protsessi, mis seisneb liite saamises ühendatavate detailide vahel aatomsidemete loomise teel kohaliku või üldise kuumutamise, plastse deformeermise või üheaegse mõlema mooduse abil. Keevitusprotsess ehk konkreetne keevitusviis. Eristatakse kasutatavate energiaallikate (kaarlahendus, gaasileek, kontaktikuumus, plasma, survejõud jm) järgi.
keevitusprotsesse leiutatud. Hiljem lisandusid neile laserkeevitus ja hõõrdkeevitus. Keevitamise liigitus Keevitamiseks nimetatakse tehnoloogilist protsessi, mis seisneb tervikliite saamises ühendatavate detailide vahel aatomsidemete loomise teel kohaliku või üldise kuumutamise, plastse deformeerimise või üheaegselt mõlema mooduse abil. Kõik olemasolevad keevitusprotsessid võib jaotada kahte põhirühma survekeevitus (kontaktkeevitus) ja sulakeevitus. Ehituspraktikas objektil kasutatavatest keevisliite moodustamiseks vajaliku energia liigi ja metalli sisestamise viisi järgi eristatakse: elektrikaar-, gaas-, termiit-, räbukeevitust. Automatiseerimisastme järgi jagunebkeevitus käsi- poolautomaat- ja automaat- keevituseks. Survekeevituse (kontaktkeevituse) gruppi kuuluvad keevitusviisid, kus metallide (plastide) ühendamine toimub kuumutamise ja sellel järgneva survega, mis põhjustab
html http://eprints.tktk.ee/176/2/17939695964fdf213359f44/mig-mag-keevituse- kaitsegaasid.html http://eprints.tktk.ee/176/2/17939695964fdf213359f44/uumlldiselt- keevitamisest.html KOKKUVÕTE: Keevitaja töö eesmärgiks on metalltoodete ja konstruktsioonide valmistamine. Keevitamine on metallide ühendamine lahtivõetamatuks liiteks, milleks rakendatakse detailide kohalikku sulatust või koosdeformeerimist. Erinevaid keevitusviise on üle 60, mida liigitatakse kahte põhirühma: ·sulakeevitus ·survekeevitus. Keevitaja põhitööks on keevitustööde ettevalmistamine, tarindi ehk konstruktsiooni koostamine vastavalt joonisele, keevisliidete teostamine ning järeltöötlus ja tulemuse kontroll. Töö nõuab jooniste lugemise oskust, töötlemistehnoloogia ja materjalide omaduste tundmist. Keevitamisprotsessis suunatakse kuumus metallosadele sulatades need kokku lahutamatuks tervikuks. Seetõttu leiab keevitustöö palju rakendust laeva-, auto- ning
süsinikusisaldusega kuni 0,5%, plastsed legeerterased, Al-, Cu-, Ti-, Pb-, Zn- ja Sn-sulamid. Kuumvormstantsimist liigitatakse kasutatava seadmestiku järgi: kuumvormstantsimine vasaratel ja pressidel. Sepistus- ja vormistantsimisseadmete tüübid: auruvasar, hõõrdevasar, vastulöögivasar, väntpress, hüdropress, kruvipress. (joonis: stantsi ülemine- ja aluminepool; Kradisoon; Toode) 1) Keevitusmeetodid Sulakeevitus: 1. Kaarkeevitus: Elektroodkeevitus 1) Lastutekkemisprotsess MIG/MAG-keevitus e. sulava elektroodiga Lastutekkeprotsess- kujuneb lokaalses kaarkeevitus kaitsegaasis, nihkeprotsess. TIG-keevitus e. sulamatu elektroodiga Materjali nihkele ja laastu tekkele eelneb lõigatava kaarkeevitus kaitsegaasis, materjali elastne ja plastne survedeformatsioon,
Joonis 13. Väljalõikestantsi põhielemendid 25. Keevitamine Keevitatamiseks nimetatakse ühesuguste või erinevate metallide omadust moodustada kvaliteedinõuetele vastav keevisliide. Keevitamine on teraste ja mitterauasulamite enimlevinud liitmismeetod nii tootmises kui remonttöödel. Keevitusprotsesside hulka liigitatakse ka jootmine, termolõikamine ja -pindamine. Keevitusprotsessid (meetodid) liigitatakse Euroopas enamasti kaheks põhirühmaks: sulakeevitus ja survekeevitus. Sulakeevitusel saadakse keevisõmblus nii, et sulatatakse liidetavate detailide servad lisamaterjali (elektrood, vardad) kasutades või ilma selleta. Sulakeevituse hulka kuuluvad kaarkeevitus, gaaskeevitus, räbukeevitus, elekterkontaktkeevitus jt. 18 Survekeevitusel saadakse keevisõmblus liitepindu kokku surudes, vajaduse korral lisaks ka kuumutades
(EE 1995 sub sisemajandus) Õigusaktid Akti nimetus. (Ilmumisaasta). – Väljaande nimetus, number, artikli number. Vajadusel lisatakse muudatuste avaldamise andmed. Riigi Teataja asemel tohib kasutada lühendit RT. Autoriõiguse seadus. (2000). – RT I, 16, 109. Normdokumendid Standardid Standardi nimetus. (Ilmumisaasta). Standardi tunnus ja number. Ilmumiskoht: Kirjastus. Keevituse kvaliteedinõuded. (1997). Metallide sulakeevitus. Osa 3. Standardsed kvaliteedinõuded: Eesti standard EVS-EN 729-3: 1997. Tallinn: Standardiamet. Patendid Patendi omanik(ud). (Väljastamise aasta). Patendi nimi: patendi number. Väljastamise kuupäev. 23 Min, M., Kink, A., Parve, T. (2002). A rate adaptive pacemaker: Eesti patent EP1169084. 5.1.3. Piiratud leviga allikad Aruanded ja dokumendid Eesti Mobiiltelefon AS. (2003)
(EE 1995 sub sisemajandus) Õigusaktid Akti nimetus. (Ilmumisaasta). – Väljaande nimetus, number, artikli number. Vajadusel lisatakse muudatuste avaldamise andmed. Riigi Teataja asemel tohib kasutada lühendit RT. Autoriõiguse seadus. (2000). – RT I, 16, 109. Normdokumendid Standardid Standardi nimetus. (Ilmumisaasta). Standardi tunnus ja number. Ilmumiskoht: Kirjastus. Keevituse kvaliteedinõuded. (1997). Metallide sulakeevitus. Osa 3. Standardsed kvaliteedinõuded: Eesti standard EVS-EN 729-3: 1997. Tallinn: Standardiamet. Patendid Patendi omanik(ud). (Väljastamise aasta). Patendi nimi: patendi number. Väljastamise kuupäev. 23 Min, M., Kink, A., Parve, T. (2002). A rate adaptive pacemaker: Eesti patent EP1169084. 5.1.3. Piiratud leviga allikad Aruanded ja dokumendid Eesti Mobiiltelefon AS. (2003). Majandusaasta aruanne
sulamistemperatuurist. Jooteliide kujuneb alles peale joodise tardumisel. Algteadmisi metalllide keevitamisest ja lõikamisest. Keevitamiseks nimetatakse tehnoloogilist protsessi, mis seisneb tervikliite saamises ühendatavate detailide vahel aatomisidemete loomise teel kohaliku või üldise kuumutamise , plastse deformeerimise või üheaegselt mõlema mooduse vahel. Kõik olemasolevad keevitusprotsessid võib jaotada kahte põhirühma --- survekeevitus ja sulakeevitus. Keevisliite moodustamiseks vajaliku energia liigi ja metalli sisestamise viisi järgi eristatakse kaar-, gaas-, termiit-, räbu- jne. keevitust. Keevitamise teel on võimalik moodustada kõige mitmekesisema ristlõikega metallkonstruktsioone. Neetkonstruktsioonides on survevarrasteks tavaliselt rööpsed nurkterased. Kuid neidsamu nurkteraseid on võimalik kokku keevitada selliselt, et moodustub õõnes varras. Metallide gaaskeevitus.
Temp üle 3000, madal pinge, suur voolutugevus(100-200A). Elektroodid sulatavad(3-6mm) ja mittesulatavad. Sulatavad kaetud kattega, mille eesmärgiks kerge ioniseerimine, kaare süütamine ja põlemine, keevituskoha kaitsmine õhust, räbustid, keevisõmbluse tugevuse ja kvaliteedi parandamine. TiO2, SiO2, CaCO3, K2CO3 jm. Saadakse spets keevitustrafost. Metallelektrood kaetud räbustiga, andes keevisliite jaoks vajalikku lisametalli. Sulakeevitus sobib mitmesuguste metallide puhul, odav, kiire, tehniliselt lihtne, kergesti automatiseeritav, tugev liitekoht, ei nõu pindade puhastamist, puudused- metalli sulamine keevisliite kohal, keevisliite ümbruse tugev kuumenemine, metalli omadused võivad muutuda ja koostis. Termiline keevitus kaarkeevitus, gaaskeevitus, plasmakeevitus, laserkeevitus. Termomeh keevitus kontaktkeevitus, kõrgsagedusvooluga, sepistamine, hõõrdekeevitus. Meh keevitus-
annaabi.ee 
