ÕPILASTE KIRJALIKE TÖÖDE KOOSTAMINE JA VORMISTAMINE (0)

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS 
 
 
 
 
 
 
 
KIRJALIKE TÖÖDE KOOSTAMISE JA  
VORMISTAMISE JUHEND 
 
 
 
 
 
 
 
 
Pärnu 2015 
SISUKORD 
SISSEJUHATUS .................................................................................................................................. 3 
1 
KIRJALIKE TÖÖDE LIIGID ........................................................................................................... 4 
2 
KIRJALIKE TÖÖDE VORMISTAMINE .......................................................................................... 6 
2.1 
Töö struktuur .................................................................................................................... 6 
2.1.1 
Tiitelleht  ..................................................................................................................... 6 
2.1.2 
Sisukord ..................................................................................................................... 7 
2.1.3 
Sissejuhatus ............................................................................................................... 7 
2.1.4 
Töö põhiosa ............................................................................................................... 7 
2.1.5 
Kokkuvõte .................................................................................................................. 7 
2.1.6 
Kasutatud allikad ....................................................................................................... 8 
2.1.7 
Lisad ......................................................................................................................... 10 
2.2 
Üldised vorminõuded ..................................................................................................... 10 
2.2.1 
Teksti vormistamine ................................................................................................ 11 
2.2.2 
Pealkirjade vormistamine ........................................................................................ 11 
2.3 
Viitamine  ......................................................................................................................... 12 
3 
TÖÖ KEEL JA STIIL ................................................................................................................... 14 
3.1 
Lühendite kasutamine .................................................................................................... 14 
3.2 
Arvude esitamine tekstis. ............................................................................................... 14 
3.3 
Loetelu  kasutamine ......................................................................................................... 15 
3.4 
Valemid ........................................................................................................................... 15 
3.5 
Tabelid  ............................................................................................................................. 15 
3.6 
Joonised .......................................................................................................................... 17 
4 
AUTORI VASTUTUS ................................................................................................................. 18 
Lisa 1.  Tiitellehe  vormistamise  näidis  ........................................................................................ 19 
Lisa 2. Kasutatud allikate loetelu näidis ..................................................................................... 20 
 
2 
 
SISSEJUHATUS  
Õpilane peab õppeaja jooksul  koostama  mitmeid kirjalikke töid. Kõigi nende tööde eesmärk on 
arendada õpilase kriitilist mõtlemist ja väljendusoskust. Õpilase kirjalik töö kajastab omandatud 
teadmisi  ja  oskusi  teoreetiliste  ja  praktiliste probleemide   käsitlemisel .  Lisaks  sisulisele  poolele 
on kirjalikes töödes oluline vormistuslike nõuete  järgimine . 
Käesolev  kirjalike  tööde  juhend  on  koostatud  Pärnumaa  Kutsehariduskeskuse  ( PKHK )  kirjalike 
tööde  vormistamise  ühtlustamiseks.  Kõik  kirjalikud  tööd  tuleb  korrektselt  ja  nõuetekohaselt 
vormistada lähtudes kirjalike tööde juhendist ja töö iseloomust. Töö sisu peab vastama töö ju-
hendile (näiteks praktikaaruande)  või aineõpetaja poolt määratud juhistele. Juhendi  koostami -
sel on võetud aluseks seni koolis  kehtinud  juhend „Õpilaste kirjalike tööde koostamine  ja vor-
mistamine“ (2005). 
Vormistamisjuhiste  andmisel  on  eelkõige  silmas  peetud  tekstitöötlusprogrammi   Microsoft  
Word  ja  selle  võimalusi.  Mõne  teise  tekstitöötlusprogrammi   kasutamisel   tuleb   vormistus   viia 
täpsesse vastavusse käesoleva juhendi nõuetega. 
 
 
3 
 
1  KIRJALIKE TÖÖDE LIIGID 
Kirjalik koduülesanne (kodutöö) on õpetaja poolt antud kodus tehtav õppeülesanne, mis võib 
mahult olla ühest kuni mitme leheküljeni.  Töö  vormistamisel  lähtutakse kirjalike  tööde juhen-
dist, aga täpsed nõuded  sisule  ja vormile esitab aineõpetaja. Kodutöödel ei ole vaja vormistada 
tiitellehte.  Töö päisesse ehk ülaossa  kirjutatakse  paremale üles töö autori nimi ja rühma tähis 
ning  sellest  allapoole   keskele   joondatult  töö  pealkiri.  Mitmeleheküljelise  töö   leheküljed   num-
merdatakse ja lehed klammerdatakse kokku ülalt vasakult.  
Essee  on  lühike  vabas  vormis   isikupärane   kirjutis,  mis  käsitleb  mingit  probleemi  või  nähtust. 
Kirjanduse kasutamine ja sellele viitamine ning väidete  korrektne  tõestamine ei ole kohustusli-
kud.  Olulised  on  loov  mõtlemine  ja  omapoolne  põhjendatud  arvamus.  Töö  mahu  annab  ette 
õpetaja (tavaliselt paar lehekülge). Vormistatakse kui kirjalik koduülesanne. 
Referaat  on  teatud  probleemi  või  teema  kokkuvõtlik  ülevaade,  mille  koostamisel  toetutakse 
eelkõige  kirjanduse  ja  muude  algallikate  uurimisele.  Referaat  ei   eelda   uudsete   seisukohtade  
väljatöötamist,  aga  esitada  tuleb  järeldused  ja  omapoolne  arvamus.    Referaadi  mahu  määrab 
õpetaja. Töö vormistamisel lähtutakse kirjalike tööde juhendist.  Referaat esitatakse paberkand-
jal kiirköitjasse köidetuna.  Elektrooniliselt  esitatava töö   formaadi  määrab õpetaja.  
Ainetöö  on õppeaine raames tehtav kirjalik töö, milles kasutatakse  erialast  kirjandust ja  statisti -
lisi andmeid,  tehakse järeldusi ja leitakse suunad probleemi lahendamiseks või edasiseks uuri-
miseks.  Ainetöö  võib  olla   teoreetilise   probleemi   käsitlemine   või  praktilise  probleemi  lahenda-
mine  ja  kirjeldamine.    Kõikidele  ainetöös  kasutatud  allikatele  tuleb  viidata,  vastasel  juhul  on 
tegemist plagiaadiga. Ainetöö maht on tavaliselt 15-20 lehekülge, aga  täpsed nõuded töö tee-
ma, mahu, ülesehituse ning hindamiskriteeriumide kohta määrab aineõpetaja. Töö vormistami-
sel lähtutakse kirjalike tööde juhendist.  Ainetöö esitatakse  paberkandjal  kiirköitjasse köidetu-
na. Elektrooniliselt esitatava töö  formaadi määrab õpetaja. Töö faili nimi peab sisaldama töö 
esitaja nime ja rühma tähist (perenimi_eesnimi_rühmatähis). 
Kursusetöö  / uurimistöö on  juhendaja  suunamisel kirjutatav õpilase iseseisev teaduslikku  laadi  
kirjalik töö, kus õpilane süstematiseerib olemasolevaid fakte ja mõisteid, loob  seoseid  ja esitab 
käsitletava  probleemi järeldusi ja ettepanekuid.  Töös tuleb selgelt välja tuua töö eesmärk, selle 
4 
 
saavutamise teed ja võtted, vaieldavad seisukohad, töö  teostaja  oma arvamus nende käsitlemi-
sel jne. Töö vormistamisel lähtutakse kirjalike tööde juhendist. 
Praktikaaruanne  on praktikal tehtud tööde aruanne, mille vormistamise nõuded esitab praktika 
juhendaja  enne  praktikale  minekut.  Töövaldkonniti  võivad  esineda  erinevused,  mis  lähtuvad 
õppekavast. 
Õpimapp   ehk   portfoolio   on  õppuri  poolt  õppeajal  väärtustatud  ja  mappi  paigaldatud  kirjalike 
materjalide süstematiseeritud kogu, mis tõendab õppija  iseseisvat  ja praktilist tegevust õppeka-
va järgsel õppimisel ja iseseisvaks kutsealaseks tegevuseks valmistumisel.  Mapp  vormistatakse 
paberkandjale  ja/või   elektroonilisele   andmekandjale.  Õpimapi  koostamine  toimub  õppeaja 
jooksul  regulaarselt  õpimappi  materjalide  kogumise  ja  süstematiseerimisega.  Õppetöö  lõpus 
täiendatakse  õpimappi,  lisades  sellele  tiitelleht,  sisukord,  sissejuhatus  ja  kokkuvõte.  Õpimapi 
hindamise ja vormistamise alused kehtestab aineõpetaja. 
Lõputöö   on  juhendaja  suunamisel  kirjutatav  uurimustöö,  mis  sisaldab  teoreetilist  ülevaadet 
uuritavast probleemist ning demonstreerib õpilase omandatud teadmisi uuritavas valdkonnas. 
Lõputöö  võib  olla  ka  rakendusliku   iseloomuga   töö,  mis  näitab  oskust  kasutada  oma  teadmisi 
tulevase elukutsega seotud praktiliste probleemide lahendamisel.  Lõputööst peab selgelt välja 
tulema  õpilase oma panus uurimisprobleemi käsitlemisel, uurimismetoodika arendamisel ning 
uurimistulemuste  analüüsimisel  ja  üldistamisel.  Tulemused  peavad  andma  vastuse,  kas  töös 
püstitatud  eesmärk  saavutati ning milliseid konkreetseid tulemusi andis  iga   lahendust   nõudev 
ülesanne.  Valminud  lõputööga  tuleb  näidata,  et  õpilane  on   omandanud   teadustööks  vajaliku 
keelekasutuse ning tööde vormistamise oskused. Töö kokkuvõttes tuleb märkida, mida uut an-
dis  töö  uuritavas  valdkonnas  (teoreetiline   uudsus )  ning  milline  on  tulemuste   kasutusvaldkond  
(praktiline väärtus). Lõputöö maht on ca 25 lehekülge + lisad.  
5 
 
2  KIRJALIKE TÖÖDE VORMISTAMINE 
Kõigil õpilastöödel on  ühtsed  vormistamise nõuded, sisaldades teatud kohustuslikke ja  vajadu -
sel muid lisatavaid osasid. 
2.1  Töö struktuur 
Kirjalikud tööd vormistatakse järgnevalt: 
1.  tiitelleht; 
2.  sisukord; 
3.  sissejuhatus; 
4.  töö põhiosa ( peatükid  ja nende alajaotised); 
5.  kokkuvõte (järeldused); 
6.  kasutatud allikate loetelu; 
7.  lisad. 
2.1.1  Tiitelleht 
Tiitellehel (vt Lisa 1) on järgmised elemendid: 
1.  kooli nimetus  suurtähtedega  (kirja suurus 16);  
2.  eriala (kirja suurus 14);  
3.  autori ees- ja  perekonnanimi  ( rasvane  kiri, kirja suurus 16);  
4.  töö pealkiri suurtähtedega (rasvane kiri, kirja suurus 20);  
5.  töö liik (nt lõputöö, referaat, praktika aruanne; kirja suurus 16);   
6.  töö juhendaja  eesnimi  ja perekonnanimi, mille ette lisatakse tema teaduslik kraad selle 
omamisel (kirja suurus 14);  
7.  töö valmimise koht (linn) ja aeg (kirja suurus 16).   
Tiitellehe iga element paikneb  omaette  real,  välja arvatud töö kaitsmise koht ja aastaarv, mis 
asetatakse samal reale, kuid  koma  nende vahele ei panda (näiteks: Pärnu 2015). Iga rida algab 
suure tähega, lausete (ridade) lõppu punkti ei panda.   Poolitusi ega lühendeid tiitellehel ei ka-
sutata. Autori ees- ja perekonnanimi paikneb pealkirja kohal.  
6 
 
2.1.2  Sisukord  
Sisukorras  esitatakse kõik töö alljaotused täpses vastavuses töös toodud pealkirjade ja lehekül-
jenumbritega,  millest  vastav  alljaotus  algab.  Kõik   sisukorra   alajaotused  peavad  olema  täpselt 
samad, mis on töös. Kõik lisad loetletakse sisukorras ükshaaval koos pealkirjadega.  
Sisukorra  kirjastiil  peab  olema  sama,  mis  ülejäänud  töös.  Ühele  leheküljele  mahtuv  sisukord 
koostatakse reavahega 1,5 rida, mahukama puhul võib kasutada ühest reavahet. Sisukorda saab 
koostada automaatselt, kui töös esinevate pealkirjade vormistamisel kasutada pealkirjalaade. 
2.1.3  Sissejuhatus  
Sissejuhatus on töö osa, milles on ära toodud teema valiku põhjendus, teema aktuaalsus, täht-
sus, töö eesmärk, ülesanded ja meetodid.  Sissejuhatuses  nimetatakse lähtematerjalid ja allikad 
ning antakse lühike ülevaade töö ülesehitusest. Sissejuhatus ei sisaldada üleliigseid andmeid ja 
moodustab tavaliselt 1/10 töö mahust.  
2.1.4  Töö põhiosa 
Töö põhiosa ehk  sisuline  osa on süstematiseeritud,  lähtudes sisulistest ja stiililistest  kaalutlus -
test ning koosneb peatükkidest, alapeatükkidest ning punktidest. Põhiosa peab andma üksikas-
jaliku ülevaate ülesande püstitusest kuni lahenduste kirjeldamiseni, põhjendamiseni ning tule-
muste esitamiseni. Probleemi põhjalikuks tutvustamiseks tuleb välja tuua erinevate teooriate ja 
autorite   seisukohti  ning  neid  võrrelda  ja  analüüsida.  Lisaks  tunnustatud  autorite  arvamustele 
peab välja tulema ka õpilase isiklik seisukoht ja arvamus. Teksti ilmestamiseks on  soovitav  kasu-
tada  tabeleid  ja  jooniseid.    Kõigi  lähteandmete,  tingimuste,  soovituste,  vähetuntud  valemite, 
meetodite jms puhul tuleb näidata nende allikas, viidates vastavale kirjandusele. 
2.1.5  Kokkuvõte 
Töö  kokkuvõttes  esitatakse  lühidalt  töö  olulisemad  tulemused,  järeldused  ja  nende  arutelu.  
Kokkuvõttes peab  selguma , kuidas on lahendatud töö sissejuhatuses püstitatud probleemid ja 
milliste  tulemusteni  jõuti.  Oluline  on  autoripoolse  nägemuse  väljatoomine.  Kokkuvõte  peab 
olema  lähedane  töö põhiosa jaotiste struktuurile.  Kokkuvõttes ei tooda enam uusi, tekstis va-
7 
 
rem  esitamata  andmeid  ja  järeldusi.  Samuti  ei  viidata  kirjandusele.  Kokkuvõttes  võib  osutada 
antud valdkonna lahendamist vajavatele küsimustele.  
Sissejuhatus ja kokkuvõte peavad olema esitatud nii, et  kõrvalseisja  saaks neid  lugedes  ülevaate 
töö probleemidest, üldisest arutluskäigust ja tulemustest ilma põhiteksti lugemata. Kokkuvõtte 
maht ei ületa 1/10 töö mahust. 
2.1.6  Kasutatud allikad  
Töö lõpus asuv kasutatud allikate loetelu (vt Lisa 2) peab sisaldama kõiki töös kasutatud  allik -
materjale.     Loetelus   peavad  olema   viidatud   allikate  andmed  nii,  et   viitekirja   andmete  põhjal 
oleks võimalik allikat tuvastada. Kasutatud teosed loetletakse autorite perekonnanimede tähes-
tikulises järjekorras. Autori nime puudumisel pealkirja esimese sõna järgi.  Esmalt  ladinatähesti-
kuline (nii eesti- kui võõrkeelne) ja seejärel slaavitähestikuline kirjandus. Ühe autori mitu tööd 
reastatakse ilmumisaastate järgi alustades viimati ilmunust. Mitme autori puhul tuuakse ainult 
tiitellehele   kantud  nimed seal  olevas  järjekorras, nimed eraldatakse  komaga . Rohkem kui kolme 
autori  puhul  tuuakse  kolme  autori  andmed  koos   lühendiga   jt  (ja  teised).  Pealkiri  kirjutatakse 
täielikus vastavuses allikale, lühendamata. 
Üldjuhul on kasutatud allikateks:   
  kirjanduslikud allikad; 
  artiklid erialastest ajakirjadest, ajalehtedest;  
  õigusaktid;   
  avaldamata allikad (organisatsioonisisesed  dokumendid );   
  dissertatsioonid;   
   lõputööd , magistritööd. 
Raamatute  puhul  on  vajalikud  järgmised  andmed:  autori  perekonnanimi  koos  initsiaalidega, 
ilmumisaasta, pealkiri, väljaande number (esimese  trüki  puhul ei märgita), ilmumiskoht ja kirjas-
tus. Kõik allikat iseloomustavad andmed võetakse raamatu tiitellehele pöördelt või elektroonili-
sest  kataloogist  ( ESTER ,  RIKSWEB  jt).  Kui   raamatul   puudub  autor,  kuid   koostaja   või   toimetaja  
nimi on toodud tiitellehel või selle pöördel, siis esitatakse see pealkirja järel koos sõnaga koos-
taja  või toimetaja. Kui väljaandeaasta puudub, asendatakse see lühendiga ia (ilma aastata). 
8 
 
Näide: 
Tilk, T. (1999) Arvutiõpik. Täiendatud kordustrükk. Kuressaare, Tallinna Raamatutrükikoda.  
Hawken, P., Lovins, A., Lovins, H. (2000) Looduskapitalism. Uue tööstusrevolutsiooni algus. AS 
Pakett   trükikoda . 
Ajakirjaartikli puhul näidatakse artikli autor ja pealkiri, väljaande nimetus, ilmumisaasta, ajakir-
ja number tema olemasolul ja kasutatud leheküljed. 
Näide: 
Kõverjalg, A. (1998) Kutsealade võtmekvalifikatsioonid.  Haridus , nr 5, lk 24-26. 
Ajaleheartikli  puhul  näidatakse  artikli  autor  ja  pealkiri  ning  ajalehe  nimetuse  järel  kuupäev, 
kuu, aasta. Kui ajaleht koosneb osadest, siis ka osa number; kui kasutatakse ajalehe lisa, siis ka 
lisa nimetus. 
Näide: 
Hango, K. (10.10.2004) Meeskonna koostamisel tuleb lähtuda eesmärgist. Äripäev , lk. 22. 
Intervjuu  puhul näidatakse intervjueeritava perekonna- ja eesnimi, töökoht ja amet, intervjuu 
pealkiri (võimalusel), intervjueerija nimi, intervjuu liik, toimumise koht ja aeg. 
Elektrooniliste  allikate  puhul  peab  allika  identifitseeritavus  olema  tagatud.  Lisaks  allikakirje 
tavalistele osadele (autor, pealkiri) peab  viide  elektroonilisele allikale sisaldama materjali täpset 
internetiaadressi. Elektroonilisele allikale viidates tuleb märkida allika kasutamise kuupäev. 
Näide: 
PRIA maine ja klientide infovajaduse uuring 2015 (2015) Põllumajanduse  Registrite  ja Informat-
siooni Amet 
[ http://www.pria.ee/images/tinybrowser/useruploads/files/PRIA_aruanne_2015_kokkuvote_k
odulehele.pdf] 10.10.2015 
9 
 
2.1.7  Lisad  
Materjalid, mis täiendavad töö põhiosa ja pakuvad võimalust probleemiga põhjalikumalt tutvu-
da,  esitatakse   lisas .  Näiteks  algandmed,  tabelid,  fotod,  arvutiprogrammid  ja  graafikud.  Lisas 
esitatakse ka töös kasutatud materjalid (näiteks ettevõtte aastaaruanne), mis ei ole õpilase en-
da koostatud, kuid mis on lõputöö osaks ja mille andmeid analüüsitakse. 
Lisade vormistamisel tuleb arvestada järgmisi nõudeid: 
  igal  lisal  peab olema pealkiri;  
  kui töös on rohkem kui üks lisa, tuleb need nummerdada;  
  numbrid pannakse lisadele viitamise järjekorras,  araabia  numbritega;  
  iga lisa kohta peab töös olema viide; 
  lisa number ja pealkiri paigutatakse lehekülje vasakusse  ülaserva ;  
  lisades olevaid tabeleid ja jooniseid ei nummerdata eraldi, iga lisasse paigutatav tabel 
või joonis moodustab omaette lisa;  
  iga lisa alustatakse uuelt lehelt. Kui lisa läheb  mitmele  leheküljele, siis kirjutatakse  järg -
nevatele lehekülgedele tavakirjaga märge järgnevuse kohta (nt. Lisa 2 järg). 
2.2  Üldised vorminõuded 
Kõik kirjalikud tööd vormistatakse  A4 formaadis valgele paberile, ühepoolselt. Lehekülje veeri-
sed ehk vabad servad on vasakul 3 cm, üleval ja all  2,5 cm ning paremal 1,5 cm. 
Kõik  töö  lehed  nummerdataks,  kuid  leheküljenumbrit  ei  kuvata  tiitellehel.  Leheküljenumbreid 
hakatakse märkima alates sisukorrast lehe alumisse paremasse nurka. 
Töö vormistamisel ja nummerdamisel tuleks võimalusel  kõigepealt  seadistada teksti- ja pealkir-
jalaadid (näiteks: normaallaad, pealkiri 1 jne), mida töös läbivalt kasutatakse. See aitab vältida 
stiili ning nummerdamisvigu ja võimaldab moodustada automaatse sisukorra. 
Tööde tekst liigendatakse peatükkideks, alapeatükkideks ja punktideks.   Töö iga osa alguses ja 
lõpus peab olema kirjeldav tekst, mitte loetelu, joonis, tabel või viide.  
10 
 
2.2.1  Teksti vormistamine 
Töö tekst vormistatakse järgnevalt: 
  arvutikirja tüüp:  
o  Calibri või  Arial  (ekraanil lugemiseks),  
o  Times New Roman  (printimiseks); 
  teksti värv must; 
  kirjasuurus 12 punkti;  
  paralleel- ehk rööpjoondus; 
  reasamm 1,5 rida; 
  plokkstiilis  (tekstilõigu  vormistamisel  ei  kasutata  taandrida,   lõigud   eraldada  üksteisest 
ühe rea kõrguse reavahega – lõigu vahe peale lõiku 12 punkti). 
Töös tuleb kasutada automaatset poolitamist. 
2.2.2  Pealkirjade vormistamine 
Tööde  tekst  liigendatakse  peatükkideks,  alapeatükkideks  ja  punktideks.   Pealkirjad  nummerda-
takse araabia numbritega  (v.a sisukord,  lühendid , sissejuhatus, kokkuvõte, resümee, kasutatud 
allikad ja lisad).  
Kõikide peatükkide pealkirjad vormistatakse järgnevalt: 
  läbivate suurte tähtedega; 
  kirjasuurus 18 punkti;   
  teksti värv must; 
  vasakjoondus; 
  lõigu vahe pärast lõiku 12 punkti. 
Kõikide peatükkide pealkirjad algavad uuelt lehelt. 
Pealkirjades ei poolitata sõnu, ei kasutata lühendeid (v.a üldkasutatavad ja üldtuntud organisat-
sioonide  nimed).  Pealkiri  peab  olema  võimalikult   lakooniline   ja  vastama  järgneva  osa  sisule. 
Pealkirjade järele ei panda punkti. Kui pealkirja alla  mahub  vähem kui kolm rida teksti, viiakse 
11 
 
peakiri koos  tekstiga  järgmisele lehele. Töös ei või kasutada ilma nummerduseta rasvases kirjas 
vahepealkirju.  
Alapeatükkide pealkirjad kirjutatakse esisuurtähega ja vormistatakse järgnevalt: 
  kirjasuurus 16 punkti; 
  teksti värv must; 
  vasakjoondus; 
  lõiguvahe enne ja pärast lõiku 12 punkti; 
Alapunktide pealkirjade vormistamisel kasutatakse pealkiri 3 laadi kirjasuurusega 14 punkti. 
Näide: 
1 PÕHIPEALKIRI (Pealkiri 1, kirjasuurus 18 punkti, läbiv suur täht)  
1.1 Teise taseme pealkiri (Pealkiri 2, kirjasuurus  16 punkti)  
1.1.1 Kolmanda taseme pealkiri (Pealkiri 3, kirjasuurus  14 punkti) 
2.3  Viitamine  
Töös tuleb viidata kõigile kasutatud allikatele: teiste autorite töödele, seisukohtadele, arvand-
metele, valemitele ja muule. Viidata ei ole vaja üldtuntud seisukohtadele.  
Viidatav tekstiosa peab olema täpselt identifitseeritav. Selle tagamiseks viidatakse üldjuhul le-
hekülje täpsusega. Kui korraga viidatakse mitmele allikale, esitatakse viites kõik, ning eraldatak-
se need semikooloniga.  
Teiste autorite seisukohtadele ja andmetele viidatakse kas refereeringute või tsitaatidena. 
Refereering annab teise autori mõtte edasi vabas vormis, tavaliselt  kokkuvõtlikult  või  kommen -
teerivalt. Refereeringut kasutatakse siis, kui tsitaat oleks liiga ulatuslik ega suudaks mõtet  tervi -
kuna kompaktselt edasi anda. Refereerida tuleb nii, et oleks selge, missugused mõtted kuulu-
vad refereerijale ning millised refereeritava töö autorile. Refereeringu allikale tuleb viidata. Re-
fereeringu puhul ei pea kasutama jutumärke.  
12 
 
Tsitaate kasutatakse juhul, kui on vaja edasi anda täpset seisukohta kasutades selleks teise au-
tori  väljendusviisi. Tsitaat peab vastama originaalile nii sõnastuse, ortograafia, kirjavahemärkide 
kui ka rõhuasetuse poolest.  Tsiteerima  ei pea kogu lauset, väljajäetut võib märkida mõttepunk-
tidega /.../. Lause keskele või lõppu lülitatud  tsitaati  alustatakse väiketähega. Tsitaat pannakse 
jutumärkidesse.  Viide tsitaadile tuuakse kohe pärast tsitaadi lõppu, isegi kui tsitaat asub lause 
keskel.  
Viitamisel  lisatakse ümarsulgudes autori nimi, väljaande ilmumisaasta ja kasutatud leheküljed.  
Kui tekstis on nimetatud autori nimi, siis sulgudes nime kordamine ei ole enam vajalik. 
Näide: 
„Viide tehakse kohe pärast tsitaati lõpetavaid jutumärke, sõltumata sellest, kas see asub lause 
lõpus või keskel /…/” (Aarma, Kalle, 2005, lk 101).  
Kahe autori puhul näidata mõlema autori nimed, näiteks ( Kask , Tamm, 2000, lk 46). 
Kui kirjanduse loetelus on  ühelt  autorilt mitu samal aastal ilmunud tööd, siis eristatakse need 
tähtedega a, b, c jne.  
Näide:  
Anti   Kidron   esitab   koolitaja   võtmeküsimused  (Kidron,  1999a),  rõhutab  naeru  tervistavat  osa 
(Kidron, 1999c). 
Internetiallikate  puhul  viidatakse  autori   nimele ,  nime  puudumisel  dokumendi  pealkirjale  või 
kodulehe   omanikule.  Allika  internetiaadress  lisatakse  allika  andmetele  kasutatud  kirjanduse 
loetelus.  
13 
 
3  TÖÖ KEEL JA STIIL 
Õpilastööde  keeleks  on reeglina eesti keel. Tööd peavad olema keelelt ja stiililt korrektsed ning 
kogu töö ulatuses tuleb kasutada kindlat kõneviisi. Kirjalikes töödes ei ole sobilik kasutada  mi-
na-vormi. Sobivam on väljenduda umbisikuliselt, näiteks: “Töös uuritakse...”, “ Töö eesmärgiks 
on selgitada...“.  
Keelekasutus peab olema asjatundlik, väljenduda tuleb lihtsalt, selgelt ja täpselt. Kasutada tuleb 
üldtuntud  terminoloogiat  ning  vältida  paljusõnalisust  ja  liigset  võõrsõnade  kasutamist,  büro-
kraatlikku  keelekasutust,  konspektistiili,  slängi,  populistlikke  ja  ajakirjanduslikke   väiteid   ning 
käibe ja poeetiliste fraaside kasutamist. 
Kogu töös tuleb kasutada ühtseid termineid ja sümboleid. Kui võõrkeelsel terminil pole kindlaks 
kujunenud eestikeelset vastet ja seda ka hääldatakse võõrkeelsena, tuleb see kirjutada kursiivis. 
3.1  Lühendite kasutamine  
Enne  mistahes  lühendi  kasutamist  tuleb  see  defineerida  täieliku  kirjapildi  kaudu,  näiteks  Pär-
numaa Kutsehariduskeskus (PKHK), sisemajanduse  koguprodukt  (SKP). Teine võimalus on esita-
da koondloend koos vastavate määratlustega lisas, millele iga lühendi korral viidatakse. Erandi 
moodustavad  vaid  üldlevinud  lühendid,  mille täisnime  ei  ole  üldiselt tavaks  välja  kirjutada  (nt 
USA,  ÜRO , WTO jt). 
3.2  Arvude esitamine tekstis 
Ühekohalised arvud on soovitav kirjutada sõnadega, ülejäänud arvud numbritega, näiteks kaks 
punkti,  kaheksa  tööpäeva,  120  ettevõtet.  Käändelõppe  arvudele  harilikult  ei  lisata.  Järgarvu 
järele pannakse punkt. Aastad tuleb märkida arvuliselt, mitte „eelmisel aastal“ või „käesoleval 
aastal“. 
Arvud,  millele  järgneb  mõõtühiku  nimetus  või  selle  lühend,  kirjutatakse  numbritega,  arvu  ja 
mõõtühiku vahele jäätakse tühik (nt 5 eurot 50 senti,  15 protsenti).  Erandiks  on protsendi- ja 
kraaditähiste kokku kirjutamine eesoleva arvuga (näiteks 6%, 1) 
14 
 
3.3  Loetelu kasutamine 
Kui  loetelupunktide   järjekord   on  oluline,  kasutatakse  numberloendit,  muul  juhul  täpploendit. 
Olenemata sellest, milline sümbol täpploendi märkimisel valitakse, peab see kogu töös olema 
läbivalt sama. 
3.4  Valemid  
Valemite kirjutamiseks tuleb kogu töös kasutada ühtset kirjaviisi. Lihtne matemaatiline  avaldis  
võib  paikneda  teksti  sees,  võrdsust  ja  võrratust  väljendavad  keerukamad  valemid  kirjutatakse 
omaette reale. Valemid on soovitav teha valemiredaktoriga. Pikad valemid ja nende teisendu-
sed tuleb paigutada mitmele reale. Üleminek järgmisele reale tuleb teha tehtemärgi kohalt.  
Juhul kui töös kasutatud valemeid on rohkem kui üks, valemid nummerdatakse. Valemi number 
asub sulgudes lehe paremal äärel vastava valemiga ühel real.  Kasutada võib liht- või liitnume-
ratsiooni, aga valemite numbrite märkimise viis peab olema ühesugune kogu töös. Valemi järel 
asub koma. 
Valemi sümboliseletus tuuakse valemi järel taandrealt, alustades seda sõnaga “kus” ilma järg-
neva koolonita. Kui valemi tähised on tekstis seletatud, ei ole seda valemi järel vaja  korrata . 
Näide: 
Bakterite arvukust (N) 1 𝑚3  merevees  arvutatakse valemiga  
𝑁 = 1∗106∗𝐴 + 1∗106∗𝐵,    
 
 
 
(1) 
𝑉1
𝑉2
kus A on bakterite hulk mittekontsentreeritud proovis (𝑉1, ml) ja B on bakterite hulk kontsent-
reeritud proovis (𝑉2, ml). 
3.5  Tabelid 
Tabelid  võimaldavad  süstematiseeritult  ja  ülevaatlikult  esitada   arvandmeid .  Töötlemata  alg-
andmeid sisaldavad tabelid paigutatakse lisadesse. Töös arvutatud või töödeldud  andmete ta-
belid esitatakse tekstis. Väga  ulatuslikud  tabelid tuleks samuti paigutada lisadesse. Tabel peab 
15 
 
asuma esimesel võimalusel pärast tekstis olevat esmast viidet tabelile. Tabel eraldatakse teks-
tist ühe tühja reaga ja joondatakse vasakule. 
Tabelid tuleb nummerdada araabia numbritega ja pealkirjastada. Kasutada võib liht- või liitnu-
meratsiooni.  Kui  tabeleid  on  vähe  (alla  10),  sobib  lihtnumeratsioon,  mille  puhul  tabelid  num-
merdatakse  läbivalt  kogu  töö  ulatuses  (näiteks  tabel  7).  Suurema  hulga  tabelite  puhul  sobib 
liitnumeratsioon, mille puhul nummerdatakse peatükkide järgi (näiteks tabel 2.5), kus esimene 
number 2 tähendab töö teist peatükki ja teine number 5 tabeli järjekorranumbrit selles peatü-
kis.  Tabeli  number  ja  sellele  järgnev  pealkiri  kirjutatakse  tabeli  kohale  vasakule  joondatuna. 
Pealkirja järele punkti ei panda. Pealkirja ja tabeli vahele jäetakse üks tühi rida. 
Kõik ühise mõõtühikuga arvud tuleb anda ühesuguse täpsusega. Kui kõigi tabelis toodud and-
mete  kohta saab kasutada ühesugust mõõtühikut, siis tuuakse see välja tabeli pealkirjas. Mitme 
mõõtühiku kasutamisel esitatakse need vastavate ridade või veergude nimetuste juures. Lahtri-
tes toodud sõnad ja  laused  algavad suurtähega. Veergudel peavad olema pealkirjad, soovitata-
valt  ka esimesel veerul.  
Tabelis esitatud andmed tuleb siduda töö tekstiga. Selleks kasutatakse kas otsest viitamist (alljärg-
nev tabel 1 iseloomustab ...) või kaudset viitamist, märkides lause lõppu sulgudesse tabeli numbri 
(vt tabel 9).  
Tabelist  või  tekstist  peavad  selguma  kasutatud  andmete  allikad.  Kui  tabelis  kasutatakse  andmeid 
teatmekirjandusest, siis viide allika kohta tuleb tuua tabeli all. Kui tegemist on autori arvamusega, 
siis tuleb ka see märkida.  
Näide: 
Tabel 1. Kütuse hind Rotterdami sadamates veebruari teisel nädalal 2000 aastal, USD 
Kuupäev 
Diiselkütus 
Bensiin  98 
Bensiin 95 
01.01 
98,50 
127,00 
108,00 
01.02 
99,50 
127,50 
109,50 
Allikas: Äripäev, 16.02.1999, lk 28 
 
 
16 
 
3.6  Joonised 
Joonise nimetuse alla kuuluvad näiteks kõik töös sisalduvad  diagrammid , graafikud,  skeemid , ja 
pildid. Igale joonisele tuleb tekstis viidata. Joonis peab asuma pärast viidet võimalikult selle lä-
hedal. Viitamisel tuleb näidata joonise täielik number, mis eraldatakse  muust  tekstist ümarsul-
gudega, näiteks (joonis 2). 
Igal  joonisel  on  joonise  number,  sisuseletus  ja  allikas.  Joonised  nummerdatakse  samuti  nagu 
tabelid:  kas  läbi  kogu töö  või  peatükkide  kaupa.  Joonise  number,  sisuseletus  ja  allikas  kirjuta-
takse vahetult joonise alla, joondatuna vasakule.  
Joonis peab asetsema töös läbivalt ühtses stiilis (kas vasakul või keskel). Joonise ette ja järele 
jäetakse üks tühi rida, millele järgneb joonise allkiri ja järgneva teksti eraldamiseks veel üks tühi 
rida. Joonisel olevaid tähiseid tuleb selgitada joonise väljal või tekstis joonise juures. 
Näide: 
 
Joonis  1.  Kasumi  maksimeerimine  lühiajalise  tootmise  korral  (Türk,  V.  Turumajanduse  alused,  
1998, lk 234). 
17 
 
4  AUTORI VASTUTUS  
Õpilane kui töö autor vastutab oma kirjaliku töö sisu, õigekirja ja vormistamise eest ainuisikuli-
selt.  Autor  on  kohustatud   viitama   kõigile  töö  koostamisel  kasutatud  teiste  autorite  töödele. 
Samuti peavad olema viidatud teiste autorite põhimõttelised seisukohad, kirjalikest allikatest ja 
mujalt  pärinevad  andmed.  Ühtlasi  tuleb  autoril  vajadusel  viidata  ka  iseenda  varem  koostatud 
töödele.  
Uuringu  läbiviimisel  järgitakse  eetilisi  tõekspidamisi.  Kui  uurimuses  kasutatakse  andmeid,  mis 
on kogutud mõne teise uuringu raames, tuleb andmete kogujalt selleks luba küsida. Luba ei ole 
vaja, kui tegemist on avaliku andmebaasiga, kuigi töös tuleb viidata, kust autor need andmed 
sai.  Kui  soovitakse  läbi  viia  uurimus  mõnes  organisatsioonis,  tuleb  organisatsiooni   esindajalt  
selleks luba küsida.  
Töö koostamisel tuleb arvestada järgmiste eetikanõuetega:  
  teiste autorite töödele tuleb alati viidata;  
  organisatsiooni andmete kasutamiseks peab olema luba;  
  organisatsioonis uuringu läbiviimiseks peab olema organisatsiooni juhtkonna luba;  
   uuringus  osalejatele tuleb tagada  anonüümsus  ja neile ei tohi tekitada kahju;  
  uuringus osalemine peab olema vabatahtlik. 
 
 
 
18 
 
Lisa 1. Tiitellehe vormistamise näidis 
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS  kirja suurus 16 
EHITUSPUUSEPP     kirja suurus 14 
 
 
 
Hubert  Puusepp  
rasvane kiri, kirja suurus 16 
KUNSTNIKERDUSTEGA ESMAABIKAPPIDE 
rasvane kiri, 
KASUTAMINE EHITUSES  
kirja suurus 20 
Uurimustöö  
kirja suurus 16 
 
 
 
Juhendaja:  
MA, Nikolai  Trumm   
 
kirja suurus 14 
 
 
 
Pärnu 2015  
kirja suurus 16 
19 
 
Lisa 2. Kasutatud allikate loetelu näidis 
Hango, K. (10. 10.2004) Meeskonna koostamisel tuleb lähtuda eesmärgist. Äripäev, lk. 22. 
Hawken, P., Lovins, A., Lovins, H. (2000) Looduskapitalism. Uue tööstusrevolutsiooni algus. AS 
Pakett trükikoda. 
Kõverjalg, A. (1998) Kutsealade võtmekvalifikatsioonid. Haridus, nr 5, lk 24-26. 
Naine ja mees. (2000)  Koostanud  Tiit Kuningas. AS Kirjastus Ilo. 
PRIA maine ja klientide infovajaduse uuring 2015. (2015) Põllumajanduse Registrite ja Informat-
siooni Amet 
[ http://www.pria.ee/images/tinybrowser/useruploads/files/PRIA_aruanne_2015_kokkuvote_k
odulehele.pdf] 10.10.2015. 
Tilk, T. (1999) Arvutiõpik. Täiendatud kordustrükk. Kuressaare, Tallinna Raamatutrükikoda. 
20