Kirjalike õpilastööde vormistamine (0)

1 Kirjalike õpilastööde vormistamine
Teadustöödes on kindlad alljaotused, mis on paigutatud teatud järjestuses: -tiitelleht, -resümee (lõputöödel), -sisukord, -lühendite loetelu (vajadusel), -sissejuhatus, -töö põhiosa (jaotatakse peatükkideks ja nende alajaotusteks), -kokkuvõte, -kasutatud kirjanduse loetelu, - registrid (vajadusel), -lisad (vajadusel). · Tööd vormistatakse arvutil : A4 formaadis, ühepoolsel paberilehel, kirjatüüp Times New Roman , arvutikirja suurus 12 punkti, reavahe 1,5. · Lehe servad jäetakse vabaks: vasakul ja paremal 3,17 cm ning üla- ja aiaserval 2,54 cm. Tekst joondatakse nii vasak- kui ka parempoolse serva järgi.(Justify) Kõik leheküljed nummerdatakse alates tiitellehest, kuigi tiitellehele lehekülje numbrit välja ei trükita. Töö põhitekst liigendatakse peatükkideks, alapeatükkideks ja punktideks, mis pealkirjastatakse ning nummerdatakse, soovitavalt hierarhilise numeratsiooniga ja araabia numbritega (peatükk 1, alapeatükk 1 . 1 , punkt1 . 1 . 1 ) . NB! Pealkirjades sõnu ei poolitata, lühendeid ei kasutata ja pealkirjade lõppu ei panda punkti.
Töö iseseisvad osad (peatükid, sisukord jt) algavad uuelt lehelt. Peatüki pealkirja ja sellele järgneva teksti vahele jäetakse kaks tühja rida. Kui pealkirjaga samale lehele ei mahu vähemalt kaks rida sellele järgnevat teksti, alustatakse trükkimist järgmiselt lehelt. Töös jaotatakse tekst lõikudeks. Kirjutusmasina käsutamisel eraldatakse lõigud taandreaga, arvutil eelistatakse aga plokksüsteemi, kus tekstilõigud eraldatakse laiema vahemikuga (6 pt. kuni 12 pt.). Lõik lõpetatakse Enteriga, kuid ei moodustata uut tühja rida, vaid märgitakse kahe pealkirja vahele jääv tekst ja käsuga Pormat-->Paragraph--> Spacing :After 6 pt või 12 pt saadakse lõikudele sobivad vahed.
Tsiteerimisel esitatakse täpne, sõnasõnaline väljavõte teise autori tekstist. Tsitaat peab täielikult vastama originaalile nii sõnastuse kui ka kirjavahemärkide poolest. Tsitaati ei lisata omapoolseid sõnu ega jäeta välja autori mõtet moonutavaid sõnu. Tsitaati ei liiideta üheks lauseks mitmest kohast võetud lausekatkendeid. Tsitaat pannakse jutumärkidesse või esitatakse kaldkirjas, v ä l j a j ä e t a v a d s õ n a d a s e n d a t a k s e m õ t t e p u n k t i d e g a ( / . . . / ) . Tsitaadi lõppu lisatakse viide originaalile.
2. Pealkirjade vormistamine Tekstitöötlusprogrammides on sisse ehitatud pealkirjade ( Heading ) stiilid, mis vormistavad pealkirjad ühtlaselt, olenevalt pealkirja astmest, nummerdavad pealkirjad ja võimaldavad automaatselt moodustada sisukorra . Enne töö vormistamisele asumist tuleb kontrollida, kas arvutil on sisse lülitatud korraldus pealkirjade nummerdamiseks ja milline on pealkirjade tähesuurus ning vormindus , et neid vajadusel korrigeerida.
PEATÜKI PEALKIRI (Heading 1) 16 pt, rasvane , kõik suurtähed. Alapeatüki pealkiri (Heading 2) 14 pt, paks ja kaldkirjas,esimene suurtäht. Punkti pealkiri (Heading 3) 13-14 pt, rasvane, esimene suurtäht.
Kõikide töö iseseisvate osade: resümee, sissejuhatuse, kokkuvõtte, kasutatud kirjanduse, registrite , loetelude ja lisa pealkirjad vormistatakse esimese astme (Heading 1) pealkirjadena, kuid neid ei nummerdata, ette löödavad numbrid kustutatakse ( Backspace ). Nummerdatakse vaid töö põhiosa: peatükkide pealkirjad (Heading 1), alapeatükkide pealkirjad (Heading 2) ja punktide pealkirjad (Heading 3).
Arvutil on võimalik moodustada kuni 9 alljaotust (Heading 1 - Heading 9). Õpilastöödes üle kolme alljaotuse tavaliselt ei kasutata.
Tuleb meeles pidada, et kõik, mis on trükitud Heading-stiilis, korjatakse sisukorda. Seepärast tuleb hoiduda pealkirjade stiili kasutamast muuks otstarbeks, näiteks tiitellehe vormistamiseks. Ka pealkiri "SISUKORD" on soovitav sisestada stiilis Normal, kuid sama kujuga kui Heading 1, sest kui sisestada see pealkirja Heading- stiilis, trükib arvuti sisukorda SISUKORD
3. Resümee Resümee on lühikokkuvõte tööst, mis esitatakse võõrkeeles ja kannab vastavalt nimetust Summary, Zusammenfassung, Pezume. Kui tööle koostatakse mitu võõrkeelset resümeed, siis kantakse need eraldi lehtedele. Resümee peab andma tööst üldistatud, kuid ammendava ülevaate, mis oleks arusaadav lugejale ja mida saaks käsutada referatiivajakirjades vm. Resümee sisaldab võtmesõnade loetelu ja resümee teksti. Võtmesõnadeks on sõnad (5 kuni 15), mis kõige enam iseloomustavad antud tööd, need esitatakse nimetavas käändes ja eraldatakse üksteisest kõmadega. Resümee teksti mahuks on 1-2 lehekülge (20-30 rida), kus tuuakse andmed töö mahu, keele, illustratsioonide arvu, käsutatud kirjanduse ja allikate nimetuste arvu kohta; tutvustatakse töö eesmärki, uurimisobjekti, käsutatud metoodikat, töö tulemusi ja nende uudsust.
5. Sisukord Sisukorras antakse töö alajaotuste täielikud pealkirjad koos vastavate leheküljenumbritega. Sisukorras ja töös ei nummerdata resümeed, sissejuhatust, kokkuvõtet, käsutatud kirjanduse loetelu, registreid, lühendite, tabelite ja jooniste loetelu ning lisa. Sisukorras esitatakse lisade numbrid ja pealkirjad.
Sisukord koostatakse automaatselt, kui pealkirjad on vormistatud Headinding-stiilis Kursor viiakse sisukorrale vastavasse kohta ja valitakse InsertReferenceIndeks and Tables...Table of Contents või InsertIndeks and Tables...Table of Contents Avanevas dialoogiaknas antakse käsud sisukorra vormistamiseks: näidata lehenumbrid (Show Page Numbers ), joondada need paremale (Right Align Page Numbers), käsutada pealkirja ja lehekülje numbri vahel täitesümboleid (Tab Leader rippmenüü), määrata sisukorra vormindus (Formats pakub erinevaid võimalusi, mis kuvatakse aknal Preview ), enam käsutatakse vormi From template. Show Levels määrab, mitu taset pealkirjahierar- hiast lülitatakse sisukorda. OK Sisukord on otstarbekas koostada juba töö tegemise käigus, sest lingid sisukorras toodud pealkirjadest viivad vastava teksti juurde, kiirendades liikumist töös. Aeg-ajalt võib sisukorda uuendada , kindlasti tuleb vahetult enne t ö ö l õ p l i k k u v ä l j a p r i n t i m i s t s i s e s t a d a v e e l k o r d s i s u k o r r a m o o d u s - t a m i s e k ä s k , a r v u t i k ü s i b R e p l a c e ( a s e n d a d a ) , m i l l e l e v a s t a t a j a a t a v a l t . Arvuti koostatud sisukorras ei puudu ükski pealkiri, leheküljenumbrid sisukorras ja töös on vastavuses ning pealkirjad on stiililiselt korrektsed.
1. Lühendite loetelu Lühendid esitatakse eraldi loeteluna, kui töös on üle paarikümne vähetuntud lühendi või sümboli. 7. Töö põhiosa Töö põhiosas tuuakse ära kõik oluline, alates probleemi püstitamisest kuni lahenduste, tulemuste ja järelduste esitamiseni, antakse lahendused sissejuhatuses püstitatud eesmärkidele, hüpoteesidele ja ülesannetele, tutvus- tatakse ja põhjendatakse töö teostamise metoodikat. Tööst parema, selgema ülevaate saamiseks liigendatakse tekst peatükkideks, alapeatükkideks, punktideks, mis sõltub uuritava töö mahust ja iseloomust. Üksikasjalikud tabelid , eksperimendi materjalid, andmete töötlemise õigsuse kontrollimist võimaldavad algmaterjalid jne esitatakse lisadena. Tulemuste esitamisel on tähtis osa autoripoolsel tekstil, kus analüüsitakse, sünteesitakse, võrreldakse ja üldistatakse saadud andmeid, kõrvutatakse saadud tulemusi varem kirjanduses esitatud seisukohtade või andmetega ning püütakse tulemust teoreetiliselt põhjendada. Arutluses peavad selguma töö autori arvamused ja seisukohad uurimistulemuste kohta. Probleemide käsitlemine töö põhiosas peab olema võimalikult terviklik ja süsteemne, s.t tuleb uurida nähtuse eri aspekte . Lahenduste teoreetilist ja praktilist taset aitab tõsta erinevate uurimismeetodite paralleelne käsutamine. Töö põhiosa peatükid ja nende allosad peavad olema sisuliselt ja loogiliselt üksteisega seotud ning moodustama teemale vastava terviku. Seejuures tuleb juhinduda teaduslikkuse kriteeriumidest. Tabelid, joonised, valemid Tabelid ja joonised illustreerivad teksti, aitavad selle sisu paremini edasi anda ning kuuluvad töö teksti, vaid väga ulatuslikud ja algandmeid sisaldavad tabelid tuuakse lisades. Soovitav on tabelite andmestiku olulisemad näitajad, millele soovitakse erilist tähelepanu pöörata, esitada graafiliselt. Tabelid/joonised pealkirjastatakse ja nummerdatakse (kui töös on enam kui üks tabel/joonis) araabia numbritega, kas kogu töö või iga peatüki ulatuses eraldi. Kui töös on vähe tabeleid/jooniseid (kuni 10), soovitatakse ühtset, tööd läbivat numeratsiooni, suurema arvu puhul võib nummerdada peatükkide lõikes, näiteks: Tabel 4, Tabel 2.3, Joonis 3.5. Tabeli number ja pealkiri kirjutatakse enne tabelit, joonise number ja allkiri aga joonise alla. Tabeli köhale lehe paremasse serva kirjutatakse üldnimetus «Tabel», millele järgneb tabeli number (ilma punktita). Sellest ühe rea võrra allapoole kirjutatakse sisu ammendavalt lahtimõtestav ja lakooniline pealkiri, mille sõnastamist alustatakse tabeli sisust, järgneb objekti nimetus ja ajavahemik . Ka tabeli veerud ja read pealkirjastatakse, vältida tuleks üldisi sõnu nagu «nimetus», «liik» jt, nt mitte «Näitaja nimetus», vaid «Näitaja». Veergu «Jrk nr» ei soovitata käsutada, kui selleks puudub eriline vajadus. Veergude ja ridade nimetused kirjutatakse suure tähega. Alaveergude (-ridade) pealkirjad võivad olla väikese algustähega. Veerud nummerdatakse, kui tabel jätkub järgmisel leheküljel (kus enam ei korrata tabeli pead, vaid tuuakse ära ainult veergude numbrid); töö tekstis viidatakse tabeli teatud veergudele; mõne veeru nimetuses on näidatud, kuidas saadakse tulemus antud veergu, näiteks ( veerg 2 x veerg 4). Nimetus «Joonis» kirjutatakse välja täielikult või lühendatult «Joon», «Jn». Keerulisematel joonistel võib allkirjale järgneda pikem selgitus . Töös olevad joonised ja tabelid seostatakse tekstiga ja neile tuleb tekstis viidata, kas otse, nt: ...see on esitatud joonisel 3, alljärgnev tabel 7 iseloomustab..., või kaudselt , kus tabeli/joonise number eraldatakse muust tekstist ümarsulgudes, nt: (vt joonis 3), (vt tabel 4). Joonise või tabeli numbrit ei eraldata eraldi sulgudega , nagu tehakse valemite korral, nt: valemi (2) põhjal arvutatud andmed esitatakse tabelis 7... Tabelid/joonised peaksid paiknema võimalikult lähedal köhale, kus neile esmakordselt viidatakse. Kui tabel/joonis on esitatud kirjanduse andmete põhjal, peab tooma viite allikale. 17. Kokkuvõte Töö tulemused ja järeldused esitatakse kokkuvõtlikult eraldi peatükina, pole aga välistatud, et iga peatüki lõpus tehakse kokkuvõte antud peatüki kohta. Kokkuvõte koosneb tööst tulenevatest teaduslikult argumenteeritud olulisematest järeldustest ja ettepanekutest. Järeldustest peab selguma, kuidas on lahendatud töö sissejuhatuses formuleeritud ülesanded, milliste tulemusteni jõuti, kas püstitatud hüpoteesid leidsid kinnitust või need kummutati. Kokkuvõttes ei tooda enam uusi, tekstis varem esitamata andmeid ja järeldusi. Samuti ei sisalda kokkuvõte viiteid tekstile ega kirjandusele. Järeldustena tuuakse välja töö kõige olulisemad tulemused. Ettepanekutes esitab töö autor seisukohad ja lahendused olukorra parandamiseks uuritavas valdkonnas, välja võib tuua edaspidist lahendamist vajavad probleemid. Töö kokkuvõttes tuleb märkida töö teoreetiline uudsus ja praktiline väärtus. Sissejuhatus ja kokkuvõte peavad olema esitatud nii, et kõrvalseisja saaks neid lugedes ülevaate töö probleemidest, üldisest käigust ja tulemustest ilma põhiteksti lugemata. K o k k u v õ t t e m a h t ei ületa 1/10 töö põhiosa mahust.
18. Käsutatud kirjanduse loetelu Kasutatud kirjanduse loetelus tuuakse ainult töös viidatud allikad ja teisalt peab igale loetelus olevale allikale leiduma t ö ö s v i i d e . Viitamise viisist oleneb, kas kirjed on loetelus nummerdatud või mitte, kas kirjed on jär- jestatud alfabeetiliselt või nendele viitamise järjekorras ja kus paikneb kirjes väljaande ilmumisaasta, kas vahetult autori nime järel või kirje lõpus.
Nime/aasta viitamisel tuuakse ümarsulgudes autori perekonnanimi , väljaande ilmumisaasta ja soovitavalt ka leheküljed, mis eraldatakse aastast kooloni või komaga, nt: (Tamm 1998: 3) või (Tamm 1998, lk 3). Kui tekstis on nimetatud autori nimi, siis sulgudes nime kordamine pole enam tingimata vajalik, nt:...oma töös käsitles Tamm (1998:3). Kui viidatakse ühe autori mitmele , samal aastal ilmunud tööle, siis eristatakse need tähtedega a, b, c, nt: (Tamm 1998a:4). Kahe autori korral tuuakse mõlemate nimed. Nelja ja enama autori puhul või kui autoreid pole märgitud, tuuakse sulgudes trükise pealkirja esimesed sõnad. Numbrilisel viitamisel tuuakse nurksulgudes või kaldkriipsude vahel viite kirje järjenumber kirjanduse loetelus ja leheküljed, nt [8: 5] või [8 lk 5]. Kirjanduse loetelus on kõik kirjed nummerdatud, viitekirjeid võib järjestada loetelus kahel viisil. Refereerimisel esitatakse kokkuvõtlikult, oma sõnadega teise autori teksti teatavad osad ja töös esitatud seisukohad, millele viidatakse. Ka kõik kirjandusest võetud tabelid, fotod ja muud andmed varustatakse viidetega. Üldtuntud seisukohtade esitamine viitamist ei vaja. Viitekirjed. Viitekirje koostatakse väljaandega(millele viidatakse) samas keeles, s.t lühendid esitatakse vastavas võõrkeeles, nt: eesti keeles lehekülg (lk), trükk (tr), raamatus(Rmt), köide (kd). Raamatu viitekirjes esitatakse järgmised andmed:Autor(id). Pealkiri. Kordustrükiandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus, ilmumisaasta. numbrilisel viitamisel: Autor(id). Pealkiri: alapealkiri. Trükikordusandmed. Ilmumiskoht: Kirjas-tus, ilmumisaasta. 1. Agur , U., Hanson , V., Kull , R. Inglise-vene-eesti arvutisõnastik. Tallinn: Eesti Majandusjuhtide Instituut, 1991. nime/aasta viitamisel: Autor(id). Ilmumisaasta. Pealkiri: alapealkiri. Trükikordusandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus. Agur, U., Hanson, V., Kull, R. 1991. Inglise-vene-eesti arvutisõnastik. Tallinn: Eesti Majan- dusjuhtide Instituut. Nelja või enama autoriga ja autorita trükise kirjes tuuakse esimesena pealkiri, selle järel kaldkriipsuga eraldatult autorite nimed. Artikli kirje Kogumiku , jätk- ja perioodikaväljaande, ajalehe ning elektroonilise andmebaasi artikli kirje koosneb kahest põhiosast: andmetest artikli ja andmetest väljaande kohta, milles artikkel on avaldatud. Kirje algab artikli autori ja pealkirjaga, millele järgnevad andmed väljaande kohta. Elektroonilistel materjalidel märgitakse nurksulgudes multimeedia tüüp, nt [WWW], [Online], [E-ajakiri], [CD-Rom], kirje lõpus tuuakse ümarsulgudes käsutamise kuupäev, nt (20. 01. 2001). Kogumiku ja jätkväljaande artikli kirje: Autor. Artikli pealkiri. - Rmt: Väljaande pealkiri ja number. Koostaja või toimetaja . Ilmumiskoht: kirjastus, ilmumisaasta ja leheküljed. Kogumiku nime ette võib lisada lühendi Rmt:, võõrkeelsel väljaandel In: (sees) ja venekeelsel lühendi B KH:, Ajakirjaartikli kirje: Autor. Pealkiri. - Ajakirja nimetus, ilmumisaasta, ajakirja number ja leheküljed. Need põhiosad eraldatakse teineteisest kas mõttekriipsuga, topeltkaldkriipsuga (//) või trükitakse väljaande nimetus kaldkirjas, vt näited [2, 6, 11, 12]. Ajaleheartikli kirje: Autor. Pealkiri. - Ajalehe nimetus. Ilmumiskuupäev (aasta, päev, kuu) ja suuremate lehtede puhul ka leheküljed. numbriline viitamine : 1. (Eesti asjad Soome rahvateaduses muuseumis).- Postimees , 1904 ,16.09. 2. Ajroud, H., Kaabi, S. Classes extraction from procedural programs. - Information Sciences , Feb, 2002, Vol. 140. Issue 3/4, p. 283. [On-line] EBSCO. Academic Search Premier (15.11.01). 3. Hoare, P. Academic libraries . - In. International Encyclopedia of Information and Library Science . London : Routlege, 1997, p. 2-4. nime/aasta viitamine: Maalt, M. 1996. Kantavad vöötkooditerminalid. - Arvutimaailm , nr 4, lk 78-79. Veinberg, A. 2000. Välisperioodika avakogu ja selle käsutamine. - Rmt: Aastaraamat 1999 / Eesti Akadeemiline Raamatukogu. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, lk 111-117.
Töö vormistamise järjekord 1. Sisesta tekst ilma igasuguste kujundusteta. Enter klahvi tohib vajutada ainult pealkirja või lõigu lõpus. 2. Muuda Normal Text parameetrid selliseks nagu sull vaja( Modify ) või tee uus stiil (kirja stiil, suurus, joondamine, lõiguvahed, reavahe) 3. Märgi kogu tekst ja formeeri stiiliga 4. Tee pealkirjade stiilid 5. formeeri 6. Kursor töö algusesse , tee automaatne sisukord