Mikro ja makroökonoomika põhimõisted 1. Piiratud ressursid ja tootmistegurid 2. mikro ja makroökonoomika sisu 3. majandusmudelid ja majandusteoreetilise analüüsi vahendid Mikro ja makroökonoomika uurib, kuidas inimesed otsustavad kasutada ühiskonna piiratud ressursse, et rahuldada oma piiramatuid vajadusi. Majanduse põhiprobleem on vastuolu piiratud ressursside ja ja piiramatute vajaduste vahel. Majandustegevus kujutab endast kättesaadavate ressursside kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Hüvised on koondnimetus, mis tähistab nii kaupu(raamatud, kasukad), kui teenuseid (tervishoid, keemiline puhastus). Tootmine ja tarbimine: Tootmine on hüviste valmistamine. Tarbimine on loodud hüviste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks. Tootmisprotsessi sisendid on ressurssid ehk tootmistegurid (kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Tootmistegurite kategooriad...
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakasvatuse osakond Marika Kallemaa JAHIMEESTE STAATUS ÜHISKONNAS JA SEDA MÕJUTAVAD FAKTORID Bakalaureusetöö loodusvarade kasutamise ja kaitse erialal Juhendaja dotsent Tiit Randveer Tartu 2009 Olen koostanud töö iseseisvalt. Kõik töös kasutatud teiste autorite tööd ning andmeallikad on viidatud. Käesolevaga kinnitan, et annan lõputöö tulemuste suhtes oma intellektuaalomandi varalised õigused üle Eesti Maaülikoolile. 01.06.2009 / Marika Kallemaa ........................................... kuupäev /nimi / allkiri / Juhendaja 01.06.2009 / Tiit Randveer ............................................
majanduses; Õpetada kasutama majanduslikke teooriaid ja meetodeid ning orienteerumist majandusnäitajate süsteemis. Õpiväljundid Õppija teab majanduse põhimõisteid, ühiskonnas toimivaid peamisi majandusprotsesse; Teab tööhõive olukorda Eestis; Saab aru hinnamehhanismist ja pakkumise ja nõudluse elastsusest; Omab teadmisi rahast ja inflatsioonist. Oskab aru saada investeerimise põhimõttest; Kirjandus K. Kerem, O. Raju, M. Randveer ,, Mikroökonoomika". Tallinn 2001 K. Kerem, M. Randveer ,,Mikro ja makroökonoomika põhikursus, Tallinn 2000 M.Randveer ,,Mikroökonoomika ülesannete ja harjutuste kogu", Külim 1999 K. Homann, A. Suchanek ,,Sissejuhatus majandusteadusesse", TÜ Kirjastus 2008 Ake, P.Wonnacott, R.Wonnacott, J,Fried "An Introduction to Microeconomics" 3 rd ed. McGrawHill Ryerson Ltd Toronto,1990 http://economics.about.com/ Olemus Mikroökonoomika uurimisobjektis on kodumajapidamised ja ettevõtjad
analüüsimine nii indiviidi, firma, tootmisharu ja üksikturu majanduskäitumise kui ka kogu rahvamajanduse uurimise teel. Kursus õpetab majanduslikku mõtlemist ja saadud teadmisi majanduse analüüsimisel iseseisvalt kasutama. Õppetool: majandusteooria Õppejõud: dotsent Mare Randveer ruum: X-228 telefon: 6 20 40 55 e-mail: [email protected] vastuvõtuaeg: kolmapäeviti 18.30 19.30 X-228 lektor Raissa Kokkota ruum: X-228 telefon: 6 20 40 55 e-mail: [email protected] vastuvõtuaeg: kolmapäeviti 15.30 16.30 III-211
ressurssidega. Alternatiivkulu saab defineerida kuisaamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. Tootmisvõimaluste kõver näitab erinevate hüviste tootmisvõimaluste kombinatsioone olemasolevate ressursside ja antud tehnoloogia korral. Ressursside piiratus määrab tootmisvõimaluste kõvera kuju kõver langeb alati paremale alla. Kirjandus: Andres Arrak jt. Majanduse ABC. Avatar 2002. lk. 17-39 Kaie Kerem, Mare Randveer Mikro- ja makroökonoomika põhikursus. Tallinn, 2001, lk.7-14 Kaie Kerem, Olev Raju, Mare Randveer. Mikroökonoomika TEA Kirjastus 1999, lk. 9-32 Joseph E. Stiglitz, Carl E. Walsh. Economics. WW Norton Company 2002 lk. 5-44
internet and some other electronical machines (photo and video cameras, MP3- players and so on) EMT's mission is to create for its customers' opportunities to be successful in a global information society relating to their individual personal needs. The sole owner of EMT is AS Eesti Telekom. In board are 6 members: Valdo Kalm- Enterprise CEO Leho Tamm- CFO Tõnu Grünberg- President of development and technology Indrek Randveer- President of customer care and sales Piret Dubout- President in charge of Marketing Tiit Tammiste- President in charge of IT Major competitors are other enterprises who also develops and markets telecommunication and information technology related services. As an example Elion Ettevõtted AS, Tele2 Eesti AS, WiFi OÜ and so on. Development They set for theirselves challenging goals and remain
täidetud; Kontrolltöid saab sooritada üks kord. TÖÖKORRALDUS Mikroökonoomika kontrolltööd: 1. kontrolltöö: 5. nädal (3. märts); 2. kontrolltöö: 8. nädal (24. märts). Mikroökonoomika kõnetunnid: T 15:00-17:00 ruum: III-B-305 [email protected] 2 3.02.2014 MIKROÖKONOOMIKA-ALAST KIRJANDUST Kerem, K., Keres, K., Randveer, M. Mikroökonoomika alused. Tallinn: Külim, 2004. Kerem, K., Randveer, M., Vensel, V. Mikroökonoomika alusteooriad. Tallinn: Külim, 1996 Myers, D. Construction Economics: A New Approach. London, New York: Spon Press, 2008. Riley, John G. Essential Microeconomics. Cambridge University Press, 2012. jt MAJANDUSE PÕHIKÜSIMUSED Majandusteooria sotsiaalteadus, mis uurib inimeste majanduslikult otstarbekat käitumist ressursside piiratuse tingimustes.
ressursse sama efektiivselt kui täielikult konkureeriv firma. Joan Robinsoni arvates on monopolistliku konkurentsi turul liiga palju pakkujaid, tooted on liiga erinevad ning mistõttu ressursid on ebaefektiivselt paigutatud. Edward Chamberlin luges pakkujate rohkust aga positiivseks, nii on tarbijatel valikuvõimalus ja nad saavad oma vajadusi rahuldada vastavalt soovidele. 3 Kasutatud allikad: 1. Kerem, K., Keres K., Randveer M. (2004). Mikroökonoomika alused. Tallinn: Külim 2. Arrak, A. (2002). Majanduse ABC. Kättesaadav: http://www.avatar.ee/majanduseabc/ index.php?ID=102, 22. detsember 2017. 3. Monopolistic competition. Kättesaadav: http://www.economicsonline.co.uk/Business_ economics/Monopolistic_competition, 22. detsember 2017. 4. Bellante, D. (2004). Edward Chamberlin: Monopolistic Competition And Pareto Optimality. Kättesaadav: https://www.researchgate
töölistele, kellest on ettevõttele palju abi. (Acemoglu 1999) Kokkuvõtteks on just oma ala spetsialistid need, keda kõige rohkem vajatakse. 2. ERINEVAD TÖÖPUUDUSE LIIGID Üheks tööpuuduse liigiks on siirdetööpuudus, mis on seotud töökohavahetustega (parema töö otsimisega). Kuna uue töökoha leidmine võtab enamasti aega, on inimesed mingit aega vahepeal tööta. Siirdetööpuudus on enamasti lühiajaline ning seda ei peeta üldiselt probleemiks. (Randveer, Kerem 1999) Struktuurne tööpuudus on põhjustatud töötute oskuste, kvalifikatsiooni, asukoha ning ettevõtete vajaduste mittevastavusest. Struktuurne tööpuudus võib olla teatud elanikkonna gruppidele väga raske. Niisuguse tööpuuduse leevendamine nõuab enamasti struktuurseid reforme -- muudatusi haridussüsteemis, töötuskindlustuses vms. (Ibid) Tsükliline tööpuudus esineb majanduse langusfaasis, kui ainult osaliselt koormatud
(Allikad 1,3,8, 9,12) Samuti oli põhisõnumiks, et kampaania eesmärk on teavitada inimesi, seega kandis tema mõjuka kõneisikuna põhisõnumeid hästi edasi. Kahes allikas on sõna ka Uuemõisa kodu tegevjuhendajal Tuuli Ainsaarel (Allikad 2, 6), kelle põhisõnum on, et lilli valmistasid erivajadusega inimesed hea meelega. Seega tema põhisõnumeid edasi ei andnud. Eesti Vigastatud Võitlejate Ühingu juhatuse liige, vanemveebel Rando Randveer saab kahes allikas sõna (Allikad 4,7). Tema põhisõnum on, et lill sümboliseerib toetust Eesti veteranidele . Samuti on kampaania eesmärk lõhkuda kuvandit, et veteranid on ainult vanad ja vigastatud mehed. Kampaania peaks ka tõstma teadlikkust. Tema kandis põhisõnumeid edasi täielikult. 4 Ühel korral sai sõna Heidi Gil (Allikas 4), kes on Ida-Tallinna Keskhaigla taastusravi kliiniku
3rd ed. New York: McGraw-Hill. Autorita raamat Pealkiri: Alapealkiri. (Ilmumisaasta). /Toimetaja, koostaja või organisatsioon. Kordustrükiandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus. Toimetaja või koostaja nimes kirjutatakse initsiaal(id) perekonnanime ette. 21 Chicago Manual of Style. (1993). 14th ed. Chicago: University of Chicago Press. Working Papers in Economics (2006). /Eds. J. Alver, E. Listra, K. Paadam, M. Randveer, M. Saat, U. Venesaar. TUTWPE 19. Üliõpilaste kirjalikud uurimistööd: Metoodiline juhend. (2000). /Tartu Ülikooli majandusteaduskond. 4. tr. Tartu: TÜ Kirjastus. 5.1.2. Artikkel Viitekirje esimeses pooles on andmed artikli kohta, teises pooles väljaande kohta, kus artikkel ilmus. Poolte vahel on mõttekriips. Autor(id). (Ilmumisaasta). Artikli pealkiri. – Väljaande nimetus, köide (number) või kuupäev, artikli paiknemise leheküljed.
3rd ed. New York: McGraw-Hill. Autorita raamat Pealkiri: Alapealkiri. (Ilmumisaasta). /Toimetaja, koostaja või organisatsioon. Kordustrükiandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus. Toimetaja või koostaja nimes kirjutatakse initsiaal(id) perekonnanime ette. 21 Chicago Manual of Style. (1993). 14th ed. Chicago: University of Chicago Press. Working Papers in Economics (2006). /Eds. J. Alver, E. Listra, K. Paadam, M. Randveer, M. Saat, U. Venesaar. TUTWPE 19. Üliõpilaste kirjalikud uurimistööd: Metoodiline juhend. (2000). /Tartu Ülikooli majandusteaduskond. 4. tr. Tartu: TÜ Kirjastus. 5.1.2. Artikkel Viitekirje esimeses pooles on andmed artikli kohta, teises pooles väljaande kohta, kus artikkel ilmus. Poolte vahel on mõttekriips. Autor(id). (Ilmumisaasta). Artikli pealkiri. – Väljaande nimetus, köide (number) või kuupäev, artikli paiknemise leheküljed.
leiukohtade avastamisele vähenenud, omab ta siiski arvestatavat mõju nafta hinna kujunemisele. Hoolimata, et kartellid on üldtuntud ja enamikes riikides keelatud, leitakse üha uusi moodusi kokkulepete sõlmimiseks. 7 4. VIIDATUD ALLIKAD [1] A. Arrak, R. Eamets, T. Karm, T. Mets, Majanduse abc, Tartu: Avatar OÜ, 2002. [2] K. Kerem, O. Raju, M. Randveer, Mikroökonoomika õpik, Tallinn: Tea kirjastus, 2001. [3] K. Kerem, M.Randveer, Mikro-ja makroökonoomika põhikursus, Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool: KÜLIM, 2004. 8
täita ka rebaste kõhtusid, kuid nugiste suurimaks vaenlaseks on ikkagi inimene, kes hindab tema ilusat kohevat karva. Huvitavaid tähelepanekuid Nugistele ei meeldi vesi ja märjakssaamine. Suurema osa oma elust veedavad nugised puu otsas. Jahipidamine Metsnugis on Eestis tavaline jahiloom oma väärtusliku karusnaha pärast. Jahiaeg nagu tuhkrutel, novembrist veebruarini. Kasutatud kirjandus American Mink Miksike BBC Wildfacts T. Randveer ,,Jahiraamat", Eesti Entsüklopeediakirjastus 2003. Wikipedia Enda looduses kogutud tähelepanekud. http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/imindex.htm http://web.ejs.ee/et/jahimehele/jahikalender.html BBC Wildfacts Wikipedia
TALLINNA PÄÄSKÜLA GÜMNAASIUM ORANZ Referaat TargoVoog 12A Juhendaja: Hille Randveer Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Värv ei ole midagi muud kui optiline pettus. Selleks, et näha kõiki värve on vaja valgusallikat. Kõige soojem värvitoon on oranzikaskollane ehk saialille toon. Oranz on sekundaarvärv, saadakse punase ja kollase liitmisel. Oranzi täiendvärv on sinine. Värvispektris ja kunstnikkude poolt kasutatavatel traditsioonilistel värviringidel on oranz punase ja kollase vahel. Oranzi pigmendid on suuresti ookri ja kaadmiumi peredest. 1
Mare Randveer. MIKROÖKONOOMIKA ÜLESANNETE JA HARJUTUSTE KOGU. Tallinn: Külim, 1999. KOMMENTEERITUD VASTUSED Avo Org PEATÜKK 6. TOOTMINE JA KULUD (LK. 4248) 1. ÕIGE; Majandusteoreetilises (e majandusanalüütilises) arvepidamises tuleb lisaks otsestele e raamatupidamislikele (ilmutatud) kuludele erilist tähelepanu pöörata ka kaudsetele kuludele e alternatiivsetele võimalustele (loobumiskuludele või teisisõnu saamata jäänud tuludele); 2. VALE / ÕIGE; 1) Koguprodukt TP (Q) ei saa olla negatiivne vaid ainult kahanev, sest TP maksimumpunkt on ületatud, just sellele viitab negatiivne piirprodukt MP; 2) Kahaneva koguprodukti puhul on TP kõvera tõus muutunud negatiivseks, kui aga koguprodukt kasvab, on TP kõvera mistahes punkti tõmmatud puutuja positiivse tõusuga; 3. VALE; Kahanevate tulude seadus ; 4. ÕIGE; Kuna firma kogukulud TC on muutuvkulude TVC ja püsikulude TFC summa, siis juhul kui muutuvkulud võrduvad nu...
Mare Randveer. MIKROÖKONOOMIKA ÜLESANNETE JA HARJUTUSTE KOGU. Tallinn: Külim, 1999. KOMMENTEERITUD VASTUSED Avo Org PEATÜKK 4. NÕUDLUSE JA PAKKUMISE ELASTSUS( LK. 2834) 1. VALE; Mida rohkem on kaubal asendajaid, seda elastsem on tema nõudlus, sest tarbijad reageerivad hinna muutustele tundlikult e elastselt, kui neil on palju valikuvõimalusi; 2. ÕIGE; Mitteelastse nõudlusega kauba puhul on ostjate reageering mittetundlik (mitteelastne); seega vastab suhteliselt suurele hinna muutusele nõutava koguse väiksem muutus; kuna tootja/müüja kogutulu= hind × kogus, siis on mitteelastse nõudluse korral müüjal mõtet kauba hinda tõsta, et oma kogutulu suurendada, sest kuigi nõutavad kogused vähenevad, on tõusnud hinna mõju kogutulule suurem; järelikult on mitteelastse nõudluse korral hind ja kogutulu seotud samasuunaliselt (võrdeliselt, positiivselt), hinna tõstmisel kogutulu suureneb ja hinna langetamisel väheneb; El...
Mare Randveer. MIKROÖKONOOMIKA ÜLESANNETE JA HARJUTUSTE KOGU. Tallinn: Külim, 1999. KOMMENTEERITUD VASTUSED Avo Org PEATÜKK 1. MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA OLEMUS ( LK. 511) 1. VALE; 1)See on üks mikroökonoomika paljudest eesmärkidest; 2) Mikro- ja makroökonoomika peaeesmärgiks on leida lahendus põhiprobleemile piiratud ressursid versus piiramatud vajadused; 2. VALE; Hüviste piiratuse all mõeldakse seda, et selliseid ressursse (või taoliste ressursside abil valmistatud hüviseid) ei jätku kõigile soovijatele 0-hinnaga (e tasuta jagamise korral); 3. VALE; Kuna majandusmudel lihtsustab ja abstraheerib reaalset tegelikkust ongi ta kasulik (sest keerukast tegelikkusest esitatakse vaid kõige olulisemad (põhjuslikud) seosed, jättes ebaolulised üksikasjad kõrvale; 4. ÕIGE; Võrdelist seost saab nimetada ka samasuunaliseks e positiivseks seoseks 5. c; vastusvariant d) otseselt vale; vastus a) üks mikroprobleemides...
infopuudust, ressursside jäikust ja ühe ajaperioodi teisega seostamise probleemi. Selle töö tegemine oli minu jaoks huvitav, sest ma ei teadnud varem paljusid asju mis on seotud turu pakkumise ja nõudlusega. Sain majandusest selgema pildi. 10 Kasutatud kirjandus 1. Kaie Kerem, Kadrin Keres, Mare Randveer. Mikroökonoomika alused: Külim, 2004 2. Kaie Kerem, Mare Randvee, Vello Vensel. Mikroökonoomika alusteooriad, Külim 1996 3. Maie Kerem, Olev Raju, Mare Randvee. Mikroökonoomika õpik 2 täiendatud ja parandatud trükk: TEA 1998 11 12
· K. Mölder 1938-1962. Ränivetikate uuringud. · Halme 1944, 1958 : Soome lahe plankton. · Nikolajev 1949 - 1974: Neeva lahe plankton. · Soome uurimislaev `Aranda' 50.aastatel · J. Lassig, A. Niemi1963-1975: Soome l. plankton · V.Ryabova (1977, 1981, 1986, 1991) ja I. Telesh (80.-90.) Neeva lahe zooplankton · Eestis: fütoplanktonit: J. Tenson, merebioloogia töörühm (1973-1991: K. Piirsoo, A. Randveer, zooplanktonit: K. Remm) · Läänemerel: fütoplanktonit: S. Nõmmann, K. Olli, K. Kangro, O.Veresova; zooplanktonit A. Lumberg, M.Simm, A. Põllumäe · Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut: A. Jaanus · Tallinna Tehnikaülikool Meresüsteemide insituut: I. Lips · Eesti uurimislaevad Aju Dag, Veimer/Livonia, Salme Läänemere uuringute suunad 1850-2010 Floristilised ja faunalised
Ettevõtete eesmärgiks on teenida võimalikult suurt kasumit. Optimaalne tegevusmaht on tootmismaht, mille juures saavutatakse etteantud tingimustel maksimaalne eesmärkide täidetus (Arrak, 2002, lk 174-175). Et kasumit maksimeerida, peab firma tootma kogust, mille piirtulu võrdub piirkuluga. Piirkulu on ühe täiendava tooteühiku tootmiseks tõendav tootmiskulu. Piirtulu on ettevõtte kogutulu muutus, mille põhjuseks on ühe täiendava ühiku müümine. (Kerem & Randveer, 2004, lk 44) Kasumi maksimeerimise kuldreegel on, et firma laiendab oma tootmistegevust seni, kuni piirtulu ületab piirkulu ja lõpetab toodangu mahu suurendamise, kui piirkulu hakkab ületama piirtulu ( Kerem, Raju &Randveer, 1998, lk 177). Oluline tulude ja kulude prognoosimise märksõna on see, et tulud ja kulud peavad olema seotud äritegevusega. Tasuvusanalüüsi puhul ei võeta arvesse neid tulusid ja kulusid, mis on seotud finantsinvesteerimisega. Omanikele dividendide maksmine,
rakendatus on hoogsalt kasvanud. 2012. aasta majanduskasvu panustasidki enim eratarbimine ning kapitalimahutus põhivarasse. Siin mängisid kohati rolli ka ajutised tegurid, nende hulgas valitsemissektori rahastatud projektid, millest osa finantseeriti heitmekvootide müügitulust. Peale selle ületas eratarbimise kasv 2012. aasta teises pooles, mil kindlustunne tugevnes, sissetulekute kasvu ning majapidamised hakkasid vähem säästma. KASUTATUD KIRJANDUS [1] Kaie Kerem ja Mare Randveer. Mikro- ja makroökonoomika põhikursus. Tallinn, 2007. [2] Loov Eesti, URL http://www.looveesti.ee/arenda-ettevotet/eksport.html [3] Maksu- ja Tolliamet, URL http://www.emta.ee/index.php?id=21287 [4] ESTONICA Entsüklopeedia Eestist, URL http://www.estonica.org/et/Majandus/V %C3%A4lismajandussuhted/Import/ [5] Välisministeerium, URL http://www.vm.ee/?q=taxonomy/term/47 [6] Arengufond, URL http://www.arengufond.ee/upload/Editor/Arengufoorum2/Taustapaber-1-kriisi-tagamaad-27apr2009.pdf
id=94.2.03.2012 Kuresoo, R. Relve, H. Rohtmets, I. 2005 Eesti elusloodus. Tallinn: OÜ Greif. Lember, A. 2007. Kobras võib hakata ohustama Saaremaa jõevähki. URL=http://www.saartehaal.ee/index.php? content=artiklid&sub=41&artid=3589&sec=1&term=Kobras%20v%C3%B5ib%20hakata %20ohustama%20Saaremaa%20j%C3%B5ev%C3%A4hki Muld, M. 2008. Muhus toimus esimene koprajahi õppepäev. URL= http://uudised.err.ee/index.php?06116049. 29.02.2012 Preben B., Preben D. 2007. Kes siin oli? Hiina: Tänapäev. Randveer, T. 2004. Jahiraamat. Tallinn: Raamatutrükikoda. Rukovski, N. 1987. Mööda ulukite jälgi. Tallinn: Valgus. 13
Mare Randveer. MIKROÖKONOOMIKA ÜLESANNETE JA HARJUTUSTE KOGU. Tallinn: Külim, 1999. KOMMENTEERITUD VASTUSED Avo Org PEATÜKK 7. TÄIELIK KONKURENTS ( LK. 4958) 1. ÕIGE; nn kasumi maksimeerimiseks või kahjumi minimeerimiseks vajalik optimaalne kogus leitakse nn kuldreegli piirtulu MR = piirkulu MC järgi, kuid kuna täielikult konkureeriva firma TKF korral on hind P võrdne piirtuluga (ja võrdne ka keskmise tuluga ATR või AR), siis on väide põhimõtteliselt õige; NB! TKF-i korral P=MR=A(T)R; 2. VALE; diferentseeritud toodangut toodetakse konkurentsiturgudel, TKT-l on toodang homogeenne (täiesti ühetaoline, puuduvad firmamärgid); 3. ÕIGE; piirkulu MC ja keskmise muutuvkulu AVC kõverate lõikepunkt on AVC miinimumpunktiks ja kuna nn sulgemishind, millisest hinnatasemest allpool peaks firma lühiperioodil oma tegevuse lõpetama on P=AVCmin, siis on väide õige; 4. a) VALE; firma maksimeerib kasumi (või minimeerib kahj...
Tallinna Pääsküla Gümnaasium 12a klass Maili Trees ''VALGE'' Referaat Juhendaja: Hille Randveer Tallinn 2007 Sisukord: Sissejuhatus 2 Valge sümbolina, millega see assotsieerub, optiline mõju 3 Aastaajad 4 Astronoomia 5
4. Fakin, B., De Crombrugghe, A. "Fiscal Adjustments in Transition Economies: Social Transfers and the Efficiency of Public Spending A Comparison with OECD Countries", World Bank Policy Research Working Paper, No 1803, 1997. 5. Kaufmann, D., Kraay, A. Zoido-Lobaton, P. "Governance Matters", World Bank Policy Research Working Paper, No 2196, 1999. 6. K. Kerem. "Fiscal Policy and Economic Growth: The Estonian Case", BALT-ECON 2000, Canada, 2000. 7. Kerem, K., Püss, T., Randveer, M., Viies, M. Social Protection System in Estonia on the Threshold of Intgration into the Europen Union, Tallinn, 1998. 7. Papadopoulus, A. P., Sidiropoulus, M. G. "The Sustainability of Fiscal Policies in the European Union", International Advances in Economic Research, 1999, Vol.5 Issue 3, 1999. 8. Pirtillä, J. "Tax Evasion and Economies in Transition: Lessons from Tax Theory", BOFIT Discussion Papers, No 2, Helsinki, 1999. 9. Riigieelarve eelnõu, 1999. 10. Riigi Teataja, Nr
html (06.07.1996) 11 Elektroonsete perioodiliste väljaannete artiklite allikakirjetes peaks olema järgmised andmed: Artikli autor(id). Ilmumis- või uuendusaasta. Artikli pealkiri: Alapealkiri. Ajakirja, ajalehe vm nimetus (allikatüüp), ajakirja aastakäik (number) või ajalehe ilmumiskuupäev, artikli alguse ja lõpu lehekülje number. Kust leitav e URL (pöördumise aeg). Näide Randveer, M. 2002. Majandusstruktuuri konvergents. Eesti Panga Toimetised (online), (3). http://www.ee/epbe/papers/3_2002/index.pdf (12.08.2002) Kodulehekülg või veebidokument Näide Pellegrino, J. 1999. (Homepage). 12.05.1999. http://www.english.eku.edu/pellegrino/default.htm (12.07.02) 1.7.4. Intervjuu Kui töö käigus on tehtud intervjuusid, siis tuleb ära tuua intervjueeritava nimi, intervjuu pealkiri, intervjuu tüüp (üleskirjutis või helisalvestis), intervjueerimise aeg ja koht.
Üldiselt nimetatakse rahavõimendiks mingi taseme rahapakkumise ja baasraha M0 suhet. 94. Millised on keskpanga funktsioonid? Raha emiteerimine Kommertspankade deposiitide hoiustamine Panganduse regulatsioon Raha pakkumise ja krediiditingimuste regulatsioon 95. Rahapoliitilised instrumendid- Baasintressimäära kehtestamine (intressimäär, mille alusel kommertspangad tasuvad keskpangale laenude eest) PS Kerem ja Randveer nimetavad seda diskontomääraks. Avaturu operatsioonid Põhilised refinantseerimisoperatsioonid Pikemaajalised refinantseerimisoperatsioonid Peenhäälestusoperatsioonid Struktuurioperatsioonid Püsivõimalused Kohustusliku reservimäära kehtestamine 96. Mis juhtub tarbimisega kui keskpank vähendab baasintressimäära? madalad intressimäärad kergitavad varade ja tagatiste hindu, mis koos usuga nende varade
looduses on üsna komplitseeritud. Meskitse aseurkond asub siin areaali põhjapiiril ja siinsed elutingimused pole talle just kõige soodsamad. Meil aeg-ajalt korduvate karmide talvedega kaasnevaad suured kaotused metskitseasurkonnas. Metskits on üks neid liike, kelle heaolu on inimtegevusega ümberkujundatud looduses vaid kasvanud. Inimasustuse laienedes on pidanud tagasi tõmbuma suurkiskjad. Põllupinna suurenemise ja metsaraie intensiivistumisega seoses on rikastunud metskitse toidulaud. (Randveer T 1989 Metskits Tallinn:Valgus 112) Metskitsel on kerge keha ning tugevad, kuid peenikesed jalad. Soojadel aastaaegadel on metskitse karvastik punakaspruun, talvel hallikas. Isaseid metskitsi nimetatakse sokkudeks, emased on lihtsalt kitsed. Sokud kannavad enamuse aasta jooksul kaheharulisi sarvi, millega uhkustatakse paaritumisperioodil. (Wikipedia 2011) 26 Põder (Alces alces)
03.2011) 7. Ghanri, P. Gronhang, K. 2004. Äriuuringu meetodid. Tallinn. Külim 8. Järve, V. Kastan, T. 1998. Käibevara ja selle arvestus. Tallinn. Folio. 9. Kallas, K. 2002. Finantsarvestuse alused. Tallinn. Tallinn Raamatutrükikoda. 10. Kalnin, S. 2004. Finantsarvestus [WWW] URL http://193.40.33.19/doc/MA.059.loeng1.pdf 11. Karu, K. 1999. Raamatupidamise sise-eeskirja koostamine. Tartu. Rafiko. 12. Kerem, K. Randveer, M. 2004. Mikro- ja makroökonoomika põhikursus. 4 tr. Tallinn. Külim. 13. Kikas, E. Treumann, M. 2003. Raamatipidamise sise-eeskirja koostamine. Agitaator OÜ 14. Kikas, E. Treumann, M. 2004. Majandusaasta aruande koostamine. Greif OÜ. 15. Kõomägi, M. 2006. Ärirahandus. Tartu. Tartu Ülikooli Kirjastus. 16. Kümnik, A. 2000. Varude ja põhivara inventuur [WWW] URL http://web.finance.ee/index.php? option=com_content&task=view&id=23&Itemid=2 (01.02
com © Indrek Saar 2010 madalama hinnaga turgu enda kätte mängida. Sellest analüüsist järeldub, et teatud juhtudel võib ka monopoolse iseloomuga turul olla hind tasemel, nagu ta oleks seda täieliku konkurentsiga turul. 62 PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 KIRJANDUS Kerem, K., Randveer, M., Mikro- ja makroökonoomika põhikursus. Tallinn 2001, 3 trükk, 179 lk. Kerem, K., Randveer, M., Raju, O. Mikroökonoomika 4.tr. Tallinn: TEA kirjastus 2001, 326 lk. Kerem, K., Randveer, M., Vensel, V. Mikroökonoomika alusteooriad. Tallinn: Külim 1996, 187 lk. Majanduse ABC. Tallinn: Avatar OÜ 2002, 396 lk. McConnell, C.R., Brue, S.L. Economics. Principles, Problems, and Policies, 13th ed.
* majandusained 31 AP * vabaõpe (võimalik majandusained) 6 AP * praktika (võimalik majandusalal) 4 AP * lõputöö (võimalik majandus) 15 AP Kokku võimalik koguda juhtimise ja majandusaineid 56 AP Majandusained ehitustehnika õppesuunal: Kokku: 46,5 AP + vabaõpe ja praktika 10AP Üliõpilase valik : 8,5 - 56 AP majandusainetest profileerib teda kas konstruktori suunas või ehitusjuhi suunas Kirjandus mikroökonoomikas: K. Kerem, M. Randveer, V. Vensel. Mikroökonoomika alusteooriad. Tallinn: Külim. !996. 186 lk. G. Briscoe. The Economics of Construction Industry. London: B.T. Batsford Ltd. 1993. 307 p. J. Raftery. Principles of Building Economics. Oxford. Blackwell Scientific Publications.1991. 212 p. R. Jemtsov, M. Lukin. Mikroekonomika. Utsebnik MGU. Moskva: Delo i servis. 1999. 317 s. ( vene keeles ) L. Drõkina, M.Ennok, S.Otsmaa, Ü.Rooma.Ehitusökonoomika küsimusi. Tallinn: TTÜ. 1996. 88lk. T.Palm, A. Qayum
Maarika Kruusmann Akad.tee 3-262 620 3941 Madis Kallion Akad.tee 3-225 Mait Rungi Akad.tee 3-364 620 3963 Mait Talts Akad.tee 3-256 620 4118 Maksim Saat Akad.tee 3-375 620 3954 Mall Kulasalu Akad.tee 3-236 620 4117 Mare Kala Akad.tee 3-255 620 4119 Mare Orav Akad.tee 3-385 620 4006 Mare Randveer Akad.tee 3-478 620 4069 Mare Viies Akad.tee 3-377 620 4032 Mare-Anne Laane Akad.tee 3-412 620 2012 Margus Tinits Akad.tee 3-379 620 4003 Mari Meel Akad.tee 3-371 620 3955 Maria Claudia Solarte Vasquez Akad.tee 3-229 620 4101 Maria Koidu Akad.tee 3-225 620 4100 Marianne Kallaste Akad.tee 3-362 620 3962
0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 KIRJANDUS Arrak, A., Eamets, R., Viiol, A. Rahvamajandus: makrotasand I. Tartu 1992, 191 lk. Arrak, A., Eamets, R., Varblane, U., Trasberg, V. Rahvamajandus: makrotasand II. Tartu: OÜ ERIC 1996, 276 lk. Kerem, K., Listra, L., Luiker, L., Põder, K. Makroökonoomika teooriad ja mudelid. Tallinn 1998, 286 lk. Kerem, K., Randveer, M., Mikro- ja makroökonoomika põhikursus. Tallinn 2001, 3 trükk, 179 lk. Majanduse ABC. Tallinn: Avatar OÜ 2002, 396 lk. McConnell, C.R., Brue, S.L. Economics. Principles, Problems, and Policies, 13th ed. New York: McGraw-Hill, Inc.1996, 825 p. Parkin, M. Economics, 6th ed. Boston: Pearson Education, Inc 2003, 860 p. Romer, D. Advanced macroeconomics, 2nd ed. Boston: McGraw-Hill 2001, 651 p. Rosen, H.S
C ja vabaliige b ' . py Eelarve kitsendus avaldub võrrandina järgmiselt: px x + py y = C, kus x ja y on hüviste kogused, px ja py nende hinnad ja C summaarne rahasumma Eelarve joonte kasutamist vt. ka raamatutes "Kerem, K., Randveer, M., Vensel, V. Mikroökonoomika alusteooriad. Tln.Külim. 1996" lk. 79 , "Mikroökonoomika õpik. Tartu 1996" lk. 91. Võrrand px x + py y = C on sirge võrrandi üldkuju ehk ilmutamata kuju. Avaldades suuruse y, saame: px C y'& x% py py
Maarika Kruusmann Akad.tee 3-262 620 3941 Madis Kallion Akad.tee 3-225 Mait Rungi Akad.tee 3-364 620 3963 Mait Talts Akad.tee 3-256 620 4118 Maksim Saat Akad.tee 3-375 620 3954 Mall Kulasalu Akad.tee 3-236 620 4117 Mare Kala Akad.tee 3-255 620 4119 Mare Orav Akad.tee 3-385 620 4006 Mare Randveer Akad.tee 3-478 620 4069 Mare Viies Akad.tee 3-377 620 4032 Mare-Anne Laane Akad.tee 3-412 620 2012 Margus Tinits Akad.tee 3-379 620 4003 Mari Meel Akad.tee 3-371 620 3955 Maria Claudia Solarte Vasquez Akad.tee 3-229 620 4101 Maria Koidu Akad.tee 3-225 620 4100 Marianne Kallaste Akad.tee 3-362 620 3962
annaabi.ee 
