Tartu Kutsehariduskeskus Osakonna nimi Eesnimi Perenimi TÖÖ PEALKIRI Töö liik Juhendaja Nimi Perenimi Tartu 2009 1. VORMISTAMINE 1.1. Üldnõuded Tartu KHK õppekavade kohaselt koostatavad kirjalikud tööd (referaat, kursusetöö, lõputöö, praktika aruanne) vormistatakse teadustööde nõudeid arvestades. Töödes on kindlad alajaotised järgmises järjestuses: · Tiitelleht · Sisukord · Sissejuhatus · Sisu peatükkidena · Kokkuvõte · Kasutatud kirjandus · Lisad (vastavalt vajadusele) Õpilastööde vormistamisel tuleb järgida järgmisi üldisi nõudeid. 1. Töö trükkida arvutil Wordi või Writeri dokumendina formaadis A4 lehe ühel küljele. Esitada pehmes köites. 2. Lehe servadele jätta vaba ruumi järgmiselt: vasakul 4 cm, paremal 2 cm ja üleval ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond KIRJALIKU TÖÖ VORMISTAMINE Tallinn 2008 SISUKORD 1. Üldnõuded .......................................................................................................................... 4 2. Tiitelleht ............................................................................................................................. 5 3. Sisukord .............................................................................................................................. 6 4. Kirjaliku töö sisu ................................................................................................................ 7 4.1. Pealkirjad ..................................................................................................................... 7 4.2. Töö keel ........................................................................................................................
1 Kirjalike õpilastööde vormistamine Teadustöödes on kindlad alljaotused, mis on paigutatud teatud järjestuses: -tiitelleht, -resümee (lõputöödel), -sisukord, -lühendite loetelu (vajadusel), -sissejuhatus, -töö põhiosa (jaotatakse peatükkideks ja nende alajaotusteks), -kokkuvõte, -kasutatud kirjanduse loetelu, -registrid (vajadusel), -lisad (vajadusel). · Tööd vormistatakse arvutil: A4 formaadis, ühepoolsel paberilehel, kirjatüüp Times New Roman, arvutikirja suurus 12 punkti, reavahe 1,5. · Lehe servad jäetakse vabaks: vasakul ja paremal 3,17 cm ning üla- ja aiaserval 2,54 cm. Tekst joondatakse nii vasak- kui ka parempoolse serva järgi.(Justify) Kõik leheküljed nummerdatakse alates tiitellehest, kuigi tiitellehele lehekülje numbrit välja ei trükita. Töö põhitekst liigendatakse peatükkideks, alapeatükkideks ja punktideks, mis pealkirjastatakse ning nummerdatakse, soo...
1 РУКОВОДСТВО ПО СОСТАВЛЕНИЮ И ОФОРМЛЕНИЮ ПИСЬМЕННЫХ РАБОТ За время обучения в Таллиннском политехникуме необходимо выполнить следующие письменные работы: реферат; домашняя работа; курсовая работа; отчёт по практике; заключительная работа. Как правило, языком оформления письменных работ является эстонский язык. В работе важны корректность стиля и языка. При оформлении работы следует избегать разговорного стиля, а также стиля ведения конспекта. Желательно употреблять безличную форму. Например, «в работе рассматривается, проводится анализ» или «в работе рассматривалось, проводился анализ» и т.д. При написании работы следует учитывать следующие обобщённые требования: изложение работы должно быть корректным и логичным; следует избегать излишнего количества заимствованных (иностранных) слов;...
..................................................................11 Viidatud allikad................................................................................................................12 Lisad................................................................................................................................12 2 SISSEJUHATUS Antud kirjaliku töö eesmärgiks on määrata üliõpilase taset ning oskusi kirjalike tööde vormistamisel. Vormistamise kirjalikke nõudeid toetav loeng kannab nime Sissejuhatus erialaõppesse. Arvestusliku tulemuse saamiseks on iseseisva töö esitamine kohustuslik. Referaadi eesmärgiks on kinnistada õpilase praktilisi teadmisi antud aines. Töö koostamisel on abimaterjalina kasutatud ning lähtutud Üliõpilaste kirjalike tööde juhendist Uurimisülesanded: üliõpilastööde liigid, teema valik, töö kava, töö keel.
Järvamaa Kutsehariduskeskus Metoodiline juhend KIRJALIKE ÕPILASTÖÖDE KOOSTAMISE JUHEND Järvamaa 2011 Sisukord Sisukord............................................................................................................................. 2 JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUSE KIRJALIKE ÕPILASTÖÖDE KOOSTAMISE JUHEND............................................................................................................................. 3 1. Üldnõuded.................................................................................................................. 3 2. Tiitelleht....................................................................................................................... 7 3. Sisukord .....................................................
Tallinna Polütehnikum Interneti otsingumootorid REFERAAT Henri Muldre Arvutid ja arvutivõrgud KPE-12 Juhendaja: Luisa Pani Tallinn 2013 1. Sissejuhatus Otsingumootor ehk otsimootor on programm (tavaliselt otsinguprogrammide- andmebaaside süsteem), mille abil saab Internetis veebis infot leida. Otsimootor otsib kindlate tunnustega andmeid veebist ja FTP-serveritest. Päringu vastused esitatakse nimekirjana, mis võib koosneda viidetest veebilehtedele, piltidele, dokumentidele, videotele jt objektidele võrgus. Otsingumootori otsitavaks informatsiooniks võib olla kellegi Facebook'i konto, perekonnanimi, sünniaasta või kasvõi elukoht (muidugi selline info rikub inimese privaatsust) või näiteks millal Steve Jobs on sündinud. Peaaegu kõik on võimalik teada saad...
KIRJALIKU TÖÖ VORMISTAMISE NÕUDED Tegevus Kuidas teha? Millised nõuded on kirjalike tööde vormistamise juhendis? Paberi formaadi Paigutus-suurus A4 määramine Lehekülje Paigutus-veerised Lehe veerised: Ülevalt ja alt 2,5, veeriste vasakult 3 ja paremalt 2 määramine
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Sergei Kulakov LOGISTILINE KAUBAVEDU REFERAAT Õppeaines: INFORMAATIKA Transporditeaduskond Õpprühm: TLI-11 Kontrollis: R.Ruus Tallinn 2008 SISUKORD Kasutatavate lühendite loetelu:................................................................................................................ 3 1 Ekspediitorfirmad ..................................................................................................................................4 1.1 Mis on ekspediitorfirma?................................................................................................................ 4 1.2 Mis eelise annab ekspediitorfirma kasutamine kliendile?.............................................................. 4 1.3 Informatsioon................................................................
Jaan Tamm FÜÜSIKA LABORITÖÖD LABORITÖÖ Õppeaines: FÜÜSIKA II Tehnikainstituut Õpperühm: ME21B Juhendaja: dotsent Rein Ruus Esitamiskuupäev:.............................. Üliõpilase allkiri:.............................. Õppejõu allkiri:.............................. Tallinn 2018 1 1. VOOLUGA JUHTMELE MÕJUV JÕUD MAGNETVÄLJAS 1.1 Töö eesmärk. Määrata vooluga juhtmele mõjuv jõud magnetväljas ja uurida selle jõu sõltuvust voolust ja voolujuhtme pikkusest. 1.2 Töövahendid. a) Kangkaal Pasco mudel SF- 8608 b) Eri pikkusega voolu juhtmed : SF40 1,2 cm SF37 2,2 cm SF39 3,2 cm SF38 4,2 cm SF4...
Egiptus Paide gümnaasium Käty Kuusemets 10 H Egiptus kaardil Egiptus asub Aafrika kirdeosas, Vahemere ning Punase mere vahel. Tema naabriteks on Liibüa(läänes), Iisrael(idas) ja Sudaan(lõunas). Halduslikulikult jaguneb Egiptus 26. kuberkonnaks. Üle 90% maast moodustab kõrb ning suurem osa 77 miljonist elanikust elab Niiluse orus ja Niiluse deltas, ülejäänud aga viljatu sisemaa oaasides. Egiptuse kaart Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Egiptuse loodus Egiptusest 90% moodustab kõrb, mis pole aga lihtsalt tühi maa. Mitmed taimed ja loomad on kõrbekliimaga kohastunud ning taluvad kõrget temperatuuri ja pikki põuaperioode. Hoo...
Jaan Tamm MEHAANILINE ENERGIA LABORATOORNE TÖÖ Õppeaines: FÜÜSIKA I Tehnikainstituut Õpperühm: ME 11 Juhendaja: dotsent Rein Ruus Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2017 SISUKO 2 1. TÖÖ EESMÄRK Määrata eri massidega kehade potensiaalsed ja kineetilised energiad ning energia salvestamise ja muutumise seadused. 2. TÖÖVAHEND ID Energia salvestamise seade, fotoväravad, laboratoorne kaal, aja, teepikkuse ja kiiruse mõõtevahend. 3. TÖÖ TEOREETILISED ALUSED Kehade potensiaalse energia avaldis E p=mgh kus: m - keha mass (kg) g - raskuskiirendus (m/s²) h - keha kõrgus aluspinnast (m) . Sirgjooneliselt liikuva keha kineetilise energia avaldi...
1 KIRJALIKE TÖÖDE KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE JUHEND Õppeperioodi jooksul tuleb Tallinna Polütehnikumis koostada järgmisi kirjalikke töid: referaat; kodutöö; kursusetöö; praktika aruanne; lõputöö. Üldreeglina on kirjalike tööde keeleks eesti keel. Oluline on töö stiililine ja keeleline korrektsus. Töö koostamisel tuleks vältida kõne- ja konspektistiili. Soovitav on kasutada umbisikulist vormi. Näiteks “töös käsitletakse, analüüsitakse” või “on käsitletud, analüüsitud” jne. Töö kirjutamisel tuleb silmas pidada järgmisi üldistatud nõudeid: töö sõnastus peab olema korrektne ja loogiline; väldi võõrsõnadega liialdamist; hoidu võõrkeele liigsest mõjust;
Jaan Tamm KATSEKEHA TIHEDUSE MÄÄRAMINE LABORATOORNE TÖÖ Õppeaines: FÜÜSIKA I Tehnikainstituut Õpperühm: ME 11 Juhendaja: dotsent Rein Ruus Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2017 SISUKO SISUKO.....................................................................................................................................................2 1.1Tööülesanne......................................................................................................................................2 1KATSEKEHA TIHEDUSE MÄÄRAMINE............................................................................................2 1.2Töövahendid.....................................................................................
docstxt/13796061521954.txt
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KIRJALIKE TÖÖDE KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE JUHEND Pärnu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................3 1 KIRJALIKE TÖÖDE LIIGID ...........................................................................................................4 2 KIRJALIKE TÖÖDE VORMISTAMINE ..........................................................................................6 2.1 Töö struktuur ....................................................................................................................6 2.1.1 Tiitelleht ..................................................................................................................... 6 2.1.2 Sisukord ............................................................
PRAKTIKAARUANNE · Praktikaaruanne on kokkuvõte praktikandi tegevusest ettevõttes. Aruande koostamisel tuleb lähtuda allpool esitatud struktuurist. · Praktikaaruande soovitav maht on umbe 10 masinkirja lehekülge Praktikaaruanne vormistatakse vastavalt kooli kirjalike tööde vormistamise juhendile. Praktikaaruanne sisaldab järgnevat andmestikku: 1. Tiitelleht 2. Sisukord 3. Sissejuhatus 3.1. Praktika toimumise aeg ja koht. 3.2. Ettevõtte valiku põhjendus. 4. Aruande sisu 4.1. Ettevõtte tutvustus · Ettevõtte nimetus ja põhitegevus(ed), töötajate arv · Töö organiseerimine objektil. Ettevõttepoolsed eeskirjad, juhendid · Tööohutuse alane juhendamine. 4.2. Praktikandi tegevus ettevõttes
Küsimus 4 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline veeris määratakse kirjalikes töödes teistest erinevalt 1,5 cm laiusena? Vali üks: paremveeris Õige! Veerised määratakse kirjalikes töödes järgmiselt: paremveeris 1,5 cm ja kõik ülejäänud 2,5 cm. ülaveeris alaveeris vasakveeris Küsimus 5 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kirjalike tööde osa, milles tuuakse välja kasutatud allikate andmed, pealkirjaks on Vali üks: viidatud allikate loetelu viidatud allikad Õige! Viidatud allikad on pealkirjaks kirjalike tööde osale, milles esitatakse töös kasutatud allikad. kasutatud allikate loetelu kasutatud allikad Küsimus 6 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Pealdis (nt Tabel 1) lisatakse tabelile üles vasakäärde
TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS PRAKTIKAARUANNE – PAKKELIINIOPERAATOR aruanne Juhendaja: klassijuhataja Koostaja: Gert Ilves 34MEH TALLINN 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1 ARUANDE SISU.....................................................................................................................4 1.1Ettevõtte tutvustus..............................................................................................................4 1.2 Praktikandi tegevus ettevõttes...........................................................................................5 1.3 Hinnang praktika kohta.......................................................................
Sinu Nimi EHITUSMATERJALID REFERAAT Õppeaines: EHITUSMATERJALID Ehitusteaduskond Õpperühm: Sinu rühm Juhendaja: Lektor õppejõu nimi Kuressaare 2011 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Metallide korrosioon ja kaitsmine korrosiooni eest....................................................................3 Mineraalvillad toorained, tootmine, omadused ja kasutamine.................................................8 Rull-katusekattematerjalid (PVC, SBS)....................................................................................14 Raskebetooni koostismaterjalid ja nõuded nendele.................................................................. 20 Viitamine....................................................................................................
· Eesti avalik teenistus ÕPIVÄLJUND ÕPETAMISTEGEVUS ÕPITEGEVUS HINDAMISMEETOD Aine/õppeülesande läbimisel üliõpilane ... selgitab riigi, erinevate poliitiliste Selgitamine, seminari/väitluse Loengus osalemine, seminaris Vaba/valikvastustega kirjalik töö, reziimide ja ideoloogiate olemust ja juhtimine, kirjalike tööde (diskussioonid, rühmatööd, hinnanguline tagasiside iseseisvatele toimimispõhimõtteid sh Eesti riikluse ja tagasidestamine harjutused) osalemine, kirjalike ülesannetele ja seminaridele konstitutsiooniliste aluste kujunemist tööde koostamine, iseseisev töö kirjandusega.
Esiaeg ehk muinasaeg inimühiskonna kõige kaugem minevik. See on ajaloo kõige pikem periood, mis hõlmab ajajärku alates esimeste inimeste jõudmisest pärast jääaja lõppu. Esiaeg on aeg, mida ei uurita kirjalike ülestähenduste põhjal, vaid eranditult aineliste ajalooallikate ehk muististe põhjal. Muistised on säilinud maapõues või maapinnal. Neid uurib esiajaloo arheoloogia. Mõnevõrra lisavad esiajaloo kohta andmeid ka füüsiline antropoloogia, keeleteadus ja mõned teised teadusharud. Muinasaeg algas esimeste inimeste tekkimisega vähemalt 2 miljonit aastat tagasi. Muinasaeg jaguneb kolmeks osaks: Kiviaeg, pronksiaeg ja rauaaeg, mis jagunevad veelgi omakorda mitmeteks osadeks.
Kirjalikud allikad on tavaliselt kontrollitud. Ajakirjanik peab kasutama väärtuslikke kirjalikke allikaid ja oskama neid ära kasutada. • Tuleb kasutada värskeid ja usaldusväärseid allikaid, mis on toimetatud. Tavaliselt on need trükitud allikad. • Mitu korda kontrollitud allikates võib olla vigu. Tuleb uurida vastava allika kohta kirjutatud kriitikat ja vigade parandusi. • Väiksemagi kahtluse korral tuleb võrrelda mitmeid allikaid. • Kirjalike allikate puhul tuleb vahet teha faktide ja arusaamade vahel. • Et leida ülesse kiiresti asju, tuleks kasutada registreid ja sisukorda. • Kirjalikud allikad sisaldavad vahel salajast infot. Peab teadma, mis on salastatud ja mida tohib avaldada. Inimallikad Inimallikad on vähem usaldatavad kui kirjalikud allikad, sest neil on tavaliselt oma huvid kaitsta. On olemas püsiallikad ja ühekordsed allikad. Püsiallikad on tähtsad ja peab teadma,
Position), kas printida leheküljenumbrid lehekülje ülaserva (päisesse) või lehekülje alaserva (jalusesse); määra loendikastis Joondus (ingl. Aligment), kas leheküljenumbrid joondatakse vasakule, keskele, paremale või köidetavate lehekülgede sise- või välisserva; kui sa ei soovi esilehekülge nummerdada, siis eemalda linnuke märkeruudust Näita esilehe numbrit (ingl. Show number on first page). Reeglina kirjalike tööde puhul lisatakse leheküljenumbrit mitte alates teisest leheküljest vaid alles kolmandast või koguni neljandast. Siin tuleb appi võtta sektsioonipiir (sellest oli juttu loengumaterjalis „Sissejuhatus“): 1. lisa leheküljenumbrid Lisa > Leheküljenumbrid…; 2. vali kus soovid seda näidata – reeglina all paremas nurgas; 3. vajuta OK; 4. vii tekstikursor lehekülje lõppu, mis eelneb esimesele nummerdatavale lehele – vali
lehekülje numbri abil: · Sisukord paikneb töö alguses, tiitellehe Format Æ Style... Æ Heading ¤ Æ Apply järel ¤ tähistab vastava pealkirjastiili numbrit · Uurimistööde ja teiste mahukamate tööde Sisukorra moodustamiseks: puhul on kohustuslik Insert Æ Index and Tables... Æ Table of · Väiksema mahuga kirjalike tööde puhul on Contents Æ OK kokkuleppe küsimus juhendajaga NB! Vormindatav tekst eelnevalt märgistada! 7. Tabelite ja jooniste vormistamine MS Word · Tabelid peavad olema pealkirjastatud ja Insert Æ Caption... Æ nummerdatud (Tabel 1, jne)
..26 ........................................................................................................................................ 26 4 - . -. . . [25] . , . . . , . , . , . , , . , . . : 1. - , . 2. , . , . , , . . . , , . «Üliõpilaste kirjalike tööde juhend», 2008 . [28] 4 1 1.1 ( ) 1920 . , , , . , , . , ; . . . . [20] , . . - , . . - . .. . 1938 . , , , . , , , . 1938 , (), . [3] 5 1.2 , . , . 1 . , : 30 , , . , ,
4. Tee läbi kommentaaris nõutu (vt allolevat juhist). Vali Home menüüst käsk Replace. Avanenud aknas vali käsk More. Vii kursor Find what reale ja vali Special ripploendist kaks korda järjest käsk Paragraph Mark, vt joonist. Liigu Replace with reale ning vali Special ripploendist käsk Paragraph Mark, vt joonist. Klõpsa käsul Replace All. VIITAMINE 5. Korrigeeri vajadusel viidete asukohta vastavalt TTK kirjalike tööde vormistamise juhises olevatele nõuetele ja näidetele (vaata jaotisi „Viitamine“, „Valemid“, „Illustratsioonid“ ja „Loetelud“). Kontrolli, kas viited on olemas, ja kas nad on õiges kohas. Mootorsõiduki juhtimisõiguse taotlemise tingimused Mootorsõiduki juhtimisõiguse taotlemiseks peab isiku vanus olema vastav kehtestatud alammääradele ning samuti peab isikul olema kehtiv
Aatomienergiaühenduse asutamislepingu (EURATOMi asutamislepingu) ja käesoleva põhikirja sätetega. Kohtunikud ja kohtujuristid: Enne oma kohustuste täitmisele asumist annab iga kohtunik avalikul kohtuistungil vande täita oma kohustusi erapooletult ja kohusetundlikult ning hoida kohtu nõupidamiste saladust. Kohtunikel on kohtulik puutumatus. Kui nad on ametist lahkunud, on neil jätkuvalt puutumatus oma ametiülesannete täitmisel sooritatud tegude, sealhulgas suuliste ja kirjalike avalduste suhtes. Täiskogu istungil võib Euroopa Kohus puutumatuse ära võtta. Kui puutumatus on võetud ja kohtuniku vastu on alustatud kriminaalmenetlust, arutab tema kohtuasja mis tahes liikmesriigis üksnes kohus, kes on pädev kohut mõistma riigi kõrgeima kohtu liikmete üle. Kohtunikud ei või pidada poliitilist ega haldusametikohta. Nad ei või töötada ühelgi teisel tasustataval ega mittetasustataval ametikohal, kui nõukogu pole selleks erandkorras eriluba andnud.
jms näitmaterjale. intervjuusid, fakti-materjali kogumist vmt. Sarnasused · Kõikidele töös kasutatavatele teiste autorite väljaannetele tuleb viidata. Esitatakse täpne, sõnasõnaline väljavõte teise autori tekstist. · Töö vormistamise nõuded on vastavalt struktuurüksusele, kuid üldiselt on kasutusele võetud ühtsed kirjalike tööde vormistamise nõuded. · Mõlemad on hindamisel võrdväärsed. · Peavad suutma probleemi lahti mõtestada ja varasemate teooriatega võrrelda.
loomad ,,keelt". söömaaegade saateks. kultuuri. 3) Loodusjõudude, 2) Kujunes kutseliste 2) Muusika oli kreeklaste surmatud jahiloomade muusikute seisus. jaoks jumaliku hingede, surnud 3) Piltide, arheoloogiliste päritoluga ja nii peeti lähedaste vaimude, leidude ja nappide esimesteks jumalate ja lõpuks kirjalike allikate muusikuteks Jumalaga otsis ja otsib päiksejumal Zeusi inimene lauldes ja poegi Apollonit ja tantsides. Dionysost. 3) Lauludest Dionysose auks kujunesid välja
Paber Paber on leiutatud Hiinas. Kirjalike andmete kohaselt olevat selle leiutanud õu- kondlane Csai Lun 105. aastal, tõenäoliselt hakati seda valmistama veel varem. Kaua olid paberi tooraineks taimsed tekstiilikiudained ja kaltsud. Hiinlased hoidsid paberi valmistamise kunsti saladuses, alles 8. sajandist on teateid paberi tegemise kohta Samarkandis ja Bagdadis. Eestis hakati paberit valmistama hiljemalt 1667. aastal. Et paber oli odav ja seda oli lihtne kasutada, tõrjus ta kiiresti välja kõik varem kirja
9. Ei tohi kasutada mitemeti tõlgendatavaid sõnu. Skaala ei tohiks olla kallutatud, ehk siis positiivseid ja negatiivseid vastuseid peab olema võrdselt. Korrektne on kasutada sõna Valim. Üldkogum on tervik. Valimi kasutamine vähendab kulusid, suurendb kiirust, suurendab täpsust, suurendab info sügavust. Vanus ja sissetulek on need küsimused mida kõige rohkem vastatakse tahtlikult valesti. Kirjalike tööde juhend. Peab kindlasti olema 1. Ankeet 2. Valimi kirjeldus 3. Aeg Millal küsitlus läbi viidi 4. Üldkogum, kuidas koostati valim 5. Vastajate hulk arvuliselt Enne Eksamit Reklaamiuuringud.
Fennoskandiasse. Sellegipoolest on nende geneetiline päritolu veel teadmata. · Hiljem saamid taandusid pealetungiva uusasustuse survel ning nad olid sunnitud minema aina põhjapoolsematele aladele, kuhu olid läinud ka metsikute põhjapõtrade karjad. · Kuid saami keeled ei ole nii vanad. Saami algkeel kujunes välja Lõuna-Soomes ja Karjalas 2000 2500 aastat tagasi. Igal juhul on saamid esimene rahvas, kes saamide tänapäevasele asualale jõudis. Kirjalike märkeid on saamide kohta juba varajases ajaloos. · Saamide perekond 20 saj alguses.
Hindamise eelduseks on aruteludes osalemine. Mooduli hinne kujuneb õpimapi esitamisest. Õpimapp sisaldab süstematiseeritud endakoostatud dokumente (vabalt valitud teemal näiteks algatuskiri ( tellimuskiri) ja sellele vastuskiri, e- kiri praktikale kandideerimiseks, millega saadad manusena CV, motivatsioonikirja (NB! CV, motivatsioonikirja ei ole vaja esitada) ning kirjalikku essee (arutelu) dokumendihalduse vajalikkusest organisatsioonis ca 2 lk. Õpimapp on vormistatud vastavalt kooli kirjalike tööde koostamise juhendile (juhend kooli kodulehel). Õpimapi võib esitada nii paberkandjal kui ka salvestatuna koolis - My Computer Vastused KM179 oma perekonnanimelisse kausta. Tähtaeg hiljemalt arvestuseks ettenähtud tund. Alati peab kaustadel olema täiend juures. Kirjavahetused peavad olema koos vastustega. KAUSTADE SÜSTEEMI NÄIDE: 1. Juhtimine 1.1 Põhikiri 1.2 Koosoleku protokollid 2. Raamatupidamine 2.1 Arved 2.2 ... 2.3 ... 3
tühikuga eraldatult, poolitamine on lubatud tühikuga eraldatult, poolitamine pole lubatud püsitühikuga ühendatult, poolitamine pole lubatud Õige! Arvväärtusi ei tohi poolitada ega ka mõõtühikut teisele reale üle viia. Selleks, et mõõtühikud ja arvväärtused jääksid samale reale, tuleks kasutada püsitühikut klahvikombinatsioon Ctrl+Shift+tühik. Küsimus 3 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kirjalike tööde osa, milles tuuakse välja kasutatud allikate andmed, pealkirjaks on Vali üks: kasutatud allikate loetelu viidatud allikate loetelu viidatud allikad Õige! Viidatud allikad on pealkirjaks kirjalike tööde osale, milles esitatakse töös kasutatud allikad. kasutatud allikad Küsimus 4 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised kirjaliku töö osad peavad alati algama uue lehekülje algusest?
Intervjuu vormistamine Helisalvestis transkribeeritakse ehk kirjutatakse tekstina täpselt üles: kirja läheb nii uurija kui uuritava jutt kõnevoorudena eristatult. Juhul kui kõne sisule lisaks tuntakse huvi uuritava suhtumise, tekkivate emotsioonide vms vastu, siis märgitakse üles ka mitteverbaalsed häälitsused (ohked, mühatused) jt kõne iseloomustavad ja täiendavad aspektid (hääle ebakindlus, naer, pausid Intervjuu vormistamine Kui tegemist on kirjalike märkmetega, siis on oluline intervjuu "taastada" puhtaks kirjutatuna võimalikult ruttu. Hiljem võib ka enda märkmete lahtikirjutamine olla keerulisem Puhtaks kirjutatud intervjuule lisatakse kindlasti juhtumi unikaalne kood Märkmed intervjueerimise aja ja situatsiooni kohta Tähelepanekud seoses vestluse meeleoluga (nt sõbralik, vastutulelik, rahulik, tõrjuv, ettevaatlik ) Muud intervjuu käigus tehtud tähelepanekud nii seoses intervjueeritava
II PRAKTIKA ARUANDE KOOSTAMISE JUHEND LISA 7 Praktika aruanne on kokkuvõte praktikandi tegevusest ettevõttes, kus kajastub õpilase poolt kogutud informatsioon, analüütiline hinnang ettevõtte tegevusele ning enda poolt tehtud tööle. Aruanne koostada 20 25 leheküljeline ning vormistada vastavalt IREK-i kirjalike tööde juhendile. Praktika aruande vormistamine: · tiitelleht · sissejuhatus · ilusalongi / ettevõtte lühiiseloomustus · praktika sisu · eneseanalüüs · kokkuvõte · uurimustöö Praktika aruanne sisaldab: 1. Sissejuhatus (~2 lk) · praktika eesmärgid ja ülesanded 2. Praktika ettevõtte lühike iseloomustus (2-3 lk) · tegevusvaldkond · ettevõtte juhtimisstruktuur · töö- ja töökohakorraldus
Nigulapäev Talvine nigulapäev on üks vana kalendri aegadest säilinud pühadest, mida on tähistanud õigeusklikud Ida- ja Kagu-Eesti äärealadel. Seal on nigulapäeva peetud talve alguseks. Saarlased on ütelnud, et nigulapäeva öö on aasta pikim. Siis pidavat kotkas puu otsast alla kukkuma, sest ta küüned väsivat oksast kinni hoides ära. Vanade kirjalike allikate järgi on seda päeva peetud 18. sajandil karjapühaks ja seostatud püha Nikolausega. Nigulapäeval on palju sarnast vanade mardipäeva kommetega ja viljakusriitustega. Nigulapäeval tõi püha Nikolaus, mitmel pool Euroopas aga hoopis püha Martin või mardivana headele lastele pähkleid ja kooke ning andis halbadele lastele vitsa. Nigulapäeva on püha Nikolausega seotud aga Eestis kindlad seosed ja teated selle kohta puuduvad
Argumentide väljavõtuleht Õe eriala on eesti ühiskonnas ja tervishoiusüsteemis väärtustatud. 1. Väide: Õe eriala ON eesti Väide: Õe eriala EI OLE eesti Argume ühiskonnas ja ühiskonnas ja nt tervishoiusüsteemis tervishoiusüsteemis väärtustatud väärtustatud Seletus ja tõestus Seletus ja tõestus Patsientide usaldus õdede vastu töötasu ja koormus on kasvanud Tõestus: peamiseks tööjõu välja tõestus: palju rohkem iseseisvaid rändamiseks on see, et koormus ülesandeid, kiirem juurdepääs on suur ning töötajaid on vähe, tervisehoiuteenustele see tähendab seda, et olemasolevad töötajad peavad tegema ka need tööd ära kuhu...
Muinasaeg Eestis Sisuko rd 1.Muinasaeg Eestis 2.Jääaeg 3.Kiviaeg 4.Pronksiaeg 5.Rauaaeg 6.Kasutatud materjal Muinasaeg Eestis Muinasaeg koosneb: jääajast,kiviajast,pronksi-ajast ja rauaajast. Esiaeg on aeg, mida ei uurita kirjalike ülestähenduste põhjal, vaid eranditult aineliste ajalooallikate põhjal. Neid uurib esiajaloo arheoloog. Mõnevõrra lisavad esiajaloo kohta andmeid ka füüsiline keeleteadus ja mõned teised teadusharud. Jääaeg lõppes Eestis U 9500a eKr Jääajal oli eesti umbes kahe km paksuse mandri jääga. Jääaeg on suhteliselt vabalt kasutatav mõiste, mis tähendab tänasest tunduvalt jahedamat kliimat, millega kaasnes ulatuslik liustike pealetung. Jääaja mõiste osas ei ole selgust. Enamasti arvatakse, et Maa ajaloos on olnud seitse külmhooneperioodi, neist viimane kestab praegugi. Kiviaeg kestis Eestis U 9500-1800a eKr Eestisse tulid tänapäeva inimesed(homo sapiensid) U950...
Klassiõpetaja koolis. klassiõppetajaks saab õppida näiteks Tallinna ülikoolis ja Tartu ülikoolis. Ametisse astudes peaks sul kindlasti olema teatud isikuomadused. Näiteks: peaksdid olema mõistev,sõbraik,rahulik,empaatiavõime jne.. . Klassiõpetaja tööülesaneteks ja kohustusteks on oma aine tunnid, klassijuhatamine, kontakttunnid,tundide ettevalmistamine, kirjalike tööde parandamine. Sammuti ka osalemine erinevatel koolitustel,klassikoosolekutel, õppenõukogu koosolekutel,arenguvestlustel ja aktiivselt koolielus. Selle ameti jaoks on ka omad tingimused ehk töö tegemiseks peab olema soe ruum ja vajalikud vahendid. Pedagoogile vastavad kindlad nõuded. mida ta peab järgima. Õpetaja peab tegelema regulaarselt enesetäiendamisega,on tasakaalukas ja tolerantne igas olukorras. Kasutab ka korrektset keelt kõnes ja kirjas. Ametil on omad piirangud
· Peatüki pealkirja ja sellele järgneva teksti vahele jäetakse kaks tühja rida. · Kõik töö lehed (alates tiitellehest kuni resümee lõpuni) nummerdatakse, sealhulgas ka lehed, kus on tabelid ja joonised. · Tiitelleht, sisukord ja sissejuhatuse esimene lehekülg võetakse nummerdamisel arvesse, kuid leheküljenumbreid neile ei märgita. Leheküljenumbrid kirjutatakse alla keskele või paremasse nurka (Referaadi vormistamine ... 2005; Kirjalike tööde koostamise ja vormistamise juhend ... 2002; Roomets 2005, lk.5). 1.1 Töö koostamine Töö koostamine toimub järgmiste etappidena: 1) teema valik; 2) kirjanduse valik ja läbitöötamine; 3) plaani (kava) koostamine; 4) andmete kogumine; 5) andmetöötlus; 6) töö kirjutamine. Töö ülesehitus (Kärbes 2005, lk.1): Tiitelleht Sisukord Sissejuhatus, töö tutvustus Töö põhiosa (materjali tutvustus, tulemused, järeldused) Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Teema valik
· Peatüki pealkirja ja sellele järgneva teksti vahele jäetakse kaks tühja rida. · Kõik töö lehed (alates tiitellehest kuni resümee lõpuni) nummerdatakse, sealhulgas ka lehed, kus on tabelid ja joonised. · Tiitelleht, sisukord ja sissejuhatuse esimene lehekülg võetakse nummerdamisel arvesse, kuid leheküljenumbreid neile ei märgita. Leheküljenumbrid kirjutatakse alla keskele või paremasse nurka (Referaadi vormistamine ... 2005; Kirjalike tööde koostamise ja vormistamise juhend ... 2002; Roomets 2005, lk.5). 1.1 Töö koostamine Töö koostamine toimub järgmiste etappidena: 1) teema valik; 2) kirjanduse valik ja läbitöötamine; 3) plaani (kava) koostamine; 4) andmete kogumine; 5) andmetöötlus; 6) töö kirjutamine. Töö ülesehitus (Kärbes 2005, lk.1): Tiitelleht Sisukord Sissejuhatus, töö tutvustus Töö põhiosa (materjali tutvustus, tulemused, järeldused) Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Teema valik
Tekstilõigud eraldatakse taandrea või tühja reavahega. Peatüki pealkirja ja sellele järgneva teksti vahele jäetakse kaks tühja rida. Kõik töö lehed (alates tiitellehest kuni resümee lõpuni) nummerdatakse, sealhulgas ka lehed, kus on tabelid ja joonised. Tiitelleht, sisukord ja sissejuhatuse esimene lehekülg võetakse nummerdamisel arvesse, kuid leheküljenumbreid neile ei märgita. Leheküljenumbrid kirjutatakse alla keskele või paremasse nurka (Referaadi vormistamine ... 2005; Kirjalike tööde koostamise ja vormistamise juhend ... 2002; Roomets 2005, lk.5). ESSEE Essee on vabas vormis loov mõttearendus teatud teemal. Essees ei nõuta oma väidete tõestamist. Kirjanduse kasutamine ja sellele viitamine ei ole kohustuslik. TIITELLEHT Tiitellehele tuleb märkida: kooli nimetus; autori ees- ja perekonnanimi; klass; töö pealkiri; töö liik (referaat);
Hueck, ajalooprofessor Friedrich Karl Hermann Kruse ja 2 kooli- ning 12 kirikuõpetajat. Seltsi esimeseks presidendiks sai Tartu pastor Carl Heinrich Constantin Gehewe. 1839. aasta jaanuaris kinnitatud põhikirja järgi oli Tartu ülikooli juures asuva seltsi põhiülesandeks eesti rahva mineviku ja oleviku, keele ja kirjanduse ning eestlaste poolt asustatud maa uurimine. Ühtlasi nähti ette seltsi toimetiste väljaandmine, eesti rahva ajaloo ja kultuuri esemeliste ning kirjalike mälestusmärkide kogumine, muuseumi rajamine. ÕES-i tegevuse algaastail pöörati suurt tähelepanu rahvavalgustuslikule tegevusele. Maarahvale mõeldud kirjandusest ilmusid seltsiga 1839 liitunud Kreutzwaldi "Wina-katk" ja "Sippelgas" ning "Ma-rahwa Kalender", millele tegid kaastööd nii Faehlmann kui Kreutzwald. Korduvad seltsi oma ajalehe asutamise katsed ebaõnnestusid. 1840 hakati aga välja andma "Õpetatud Eesti Seltsi Toimetusi", kus esimeste aastakümnete
Autoriõiguse seadus Autoriõiguse seaduse eesmärk on tagada kultuuri järjepidevus ja kultuurisaavutuste kaitse, autoriõigusel põhinevate tootmisharude ja rahvusvahelise kaubanduse areng ning luua autoritele, ning teistele käesolevas seaduses nimetatud isikutele soodsad tingimused teoste ja muude kultuurisaavutuste loomiseks ja kasutamiseks. Autoriõiguse seadus sätestab: · kirjalike teoste spetsiifilise õiguse kaitse oma loometöö tulemustele · isikute ringi, kes võivad omandada õigusi autori poolt loodud kirjalikele teostele ning nede õigustele. · õigused teoste esitajatele, fonogrammtootkale ning raadio- ja TVorganistatsioonidele. · teatud piirangud teoste kasutamisel ühiskonna huvides. · õiguste teostamise garantiid ja kaitse. Autoriõigus kuuluvad algselt teose autorile, kui ei ole õiguste osas ette nähtud teisiti.
Ajalooline aeg-aeg pärast ristisõdijate tulekut(peale 13.saj); Muinasaeg-jääsulamisest kuni esimeste kirjalike allikateni (11000eKr-13saj);Paleoliitkum-e vanem kiviaeg algas inimese kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopas viimase jääajaga (11000eKr-9000eKr);Mesoliitikum-e keskmine kiviaeg(9000- 5000eKr);Neoliitikum-e noorem kiviaeg(5000-1800eKr);Pronksiaeg vanem pronksiaeg(1800-1100eKr);noorem pronksiaeg(1100-500eKr); Rauaaeg-eelrooma rauaaeg(500eKr-50pKr);rooma rauaaeg(50-450pKr); Pulli asula-kõige vanem teadaolev inimeste alupaik eestis(meso);
näiteks facebookis kirjutamine ja postituste loomine. Digitaalset kirjaoskust oskavaid inimesi on tänapäeval aga juba päris palju, ning neid tuleb aina juurde. Digitaalne kirjaoskaja on inimene, kes mõistab digitaalse kirjaoskuse 8 põhielementi ning oskab arendada neid oskusi. Digitaalse kirjaoskuse 8 elementi on: kultuuriline, kognitiivne, konstruktiivne, kommunikatiivne, eneskindluse, loovuse, kriitilse ja kodaniku element. Digitaalset kirjaoskust saavad kõik inimesed arendada, tehes kirjalike tõid, luues erinevate välimustega ja kujunditega kirju, kuid seda kõike tänapäeva digitehnoloogia abil. Samuti õpetatakse tänapäeval ka õpilasi, kasutama üha rohkem digitaalset kirjaoskust. Digitaalse kirjaoskuse ning tavalise kirjaoskuse vahe on see et digitaalne kirjaoskus võimaldab kirjutada ning kirjeldada asju digitaalses maailmas läbi tehnoloogia - videode, muusika, tekstide ja teiste selliste asjade abil.
Vanim üles kirjutatud eestikeelne sõna pärineb tõenäoliselt 8. sajandist, mil kirikumees Aethicus Ister mainis oma raamatus Cosmographia saart nimega Taraconta (Tharaconta), tähistades selle nimega ilmselt kogu Eestit või Eesti suurimat saart Saaremaad. Seega võis Taraconta osutada eestlaste kui Taara kummardajate maale. Järgmine, esimeste kirjalike allikate põhjal jälgitav eesti keele arengujärk algas 13. sajandil, mil Eestisse, ühte viimastest paganlikest maadest kogu Euroopas, jõudsid saksa ja skandinaavia ristisõdijad. Eestlaste vastast ristisõda kirjeldab 13
Kordamisküsimused, KT 1. Muinasaeg-Esiaeg ehk muinasaeg ehk esiajalooline aeg ehk eelajalooline aeg on inimühiskonna kõige kaugem minevik.Esiaeg on aeg, mida ei uurita kirjalike ülestähenduste põhjal, vaid eranditult aineliste ajalooallikate ehk muististe põhjal. Arheoloohiline kultuur- sarnaste leidude muististe rühma, mis peegeldab selle ala elanike ühtekuuluvust nim . Kunda kultuur-Kunda kultuur oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur 9. või 8. aastatuhandest eKr 5. aastatuhandeni eKr praeguse Eesti, Läti, Põhja-Leedu aladel ja Venemaa aladel Eesti naabruses, samuti Lõuna-Soomes. Oma nime on saanud Kunda