1. . - , . . , , , . , . . , , . , , -, . - ,, . - . . . ( status , .) , , . -, . : . . , . - . . .2) , , .3) , , , , . , - . - , , , . : , - ( ) - ( , , , ) . , . , . ( , , - , , , , , , -.) - . - . , , . - - , . , . , . 2. . . , , . , . · · · · . . . : , , , . . . . . : - - ; - , ; - . , . . . () . 3. . - , ...
Gunnar Aarma "Kuidas Toituda" Et elada selleks peame mitte hingama vaid ka sööma. Seejuures on oluline, MIDA me sööma ja KUIDAS me sööme. Sellest oleneb inimese tervis ja elujõud. Väga oluline on toidu mälumine. Arstitepoolt soovitatakse toitu mäluda 30-40 korda. On kindlaks tehtu, et sääraselt toimides vajab inimene poole vähem toitu ja on siiski tervem ja elujõulisem. Tänapäeval ravitakse verevaegus haigusi ka värske juur-või puuviljaga, mitte enam lihaga nagu vanasti. Lihatoidud arvatakse olevat paljude haiguste nagu reuma, artriit, uriinhappe mürgistused organismis põhjustajaks. Dr. Winsh kirjutab brosüüris ,,Vähi vastu" : ,, See pole juhuslik, et klassikaline lihasööjate maa Inglismaa on ka klassikaline vähihaiguste maa, ning et vähki esineb rohkem rikaste kui vaeste hulgas." On kindlaks tehtud et paljud inimesed kes on elanud kõrgesse ikka on olnud peamiselt taimetoitlased. Näiteks Bulgaarias söövad kõrgeeal...
Seitsmenda Päeva Adventistid (referaat) Eriala Õpperühm Oma Nimi Tallinn 2009 Sisukord Tiitelleht.......................................................................................................................lk 1 Sisukord.......................................................................................................................lk 2 Sissejuhatus..................................................................................................................lk 3 Ajalugu.........................................................................................................................lk 3 Seitsmenda Päeva Adventistide missioon....................................................................lk 4 ADRA..................................................................................................................
Seminaritöö nr. 4 Oma Nimi Õpperühm Tallinn 2009 Esimene kuningate raamat Müüdi sisu Müüt räägib Iisraeli kuningatest ja kuningasugude kujunemisest. Kõige alguses oli ära mainitud kuningas Taavet, kes juba müüdi alguses oli väga vana. Juba siis hakkas toimuma väikene võimuvõitlus, kes saab uueks kuningaks peale kuningas Taavetit. Vägisi, ilma kuningas Taavetile teatamata, tahtis võimu haarata Adonija, kes kogus kokku palju mehi, et näida kuningana. Ta tegi ka ohverdustseremooni, kus ta ise ennast tahtis kuningaks kuulutada, aga õigel ajal said jaole kuningas Taaveti ustavad alamad ning rääkisid talle sellest ning siis kuulutas Taavet kuningaks kiirelt oma poja Saalomoni. Rahvas võttis Saalomoni kahe käega omaks. Kuningas Taavet ja Saalomon valitsesid Iisraeli sama kaua 40 aastat. Saalomoni valitsemise ajal oli Iisraeli rahval väga raske ja kui tema valitsemise aeg hakkas mööda saama palusid nad uuelt kuningalt, Saalom...
Seminaritöö nr. 3 Oma Nimi Õpperühm Tallinn 2009 Sissejuhatus Kõige laialdasemalt on tuntud Hiina mütoloogiast maailma- ja kultuuritekkemüüdid. Teised tähtsaimad müütide tsüklid või rühmad: solaarsed müüdid (päikese kultuse seotud), müüdid, seotud viljakuse kultusega, müüdid draakonitest. Hiina vanimad maailmaloomismüüdid olid seotud naisega: Nüwa. Ühe käsituse järgi lõi kaosest maailma esiema NüWa, keda kujutati pooleldi maona. Ta on iidne hiina looja. Ta lõi looduse, vormis savist inimesed ja kehtestas pulmakombed. Tema nimi on tuletatud kõrvitsat või melonit tähendavast sõnast, need viljad omakorda on viljakuse sümboliks. Vahel nimetatakse teda kõrvitsatüdrukuks. Nü Gua olevat olnud pooleldi inimene, pooleldi madu või draakon ning võis omatahtsi soovitud kuju võtta. Mõnikord kujutatakse teda kahe kompassiga. Tema vend või abikaasa (või vend ja abikaasa) Fu Xi hoiab samal ajal nurgikut; see sümboliseerib nende osa maai...
Seminaritöö nr. 2 Oma Nimi Õpperühm Tallinn 2009 Müüt jumalatest Kui Ra enam maa peal valitseda ei tahtnud, läks ta päikesena kõrgustesse ja pärandas oma võimu järglastele. Lõpuks sai valitsejaks tema pojapoeg Osiris. Ta oli Niiluse üleujutustest tekkiva viljakuse jumal ja ühtlasi inimkonna suur heategija. Ta õpetas talupoegadele kõike tarvilikku. Seejuures aitas teda tema õde ja abikaasa jumalanna Isis, kes oli egiptlaste kujutluses noor naine, kel peas kaarjad lehmasarved ja nende vahel päikeseketas. Nende kahe valitsusaeg jäi aga lühikeseks. Nende vend Seth ründas Osirist, tappis ta ja saatis ta surnukeha kirstuga mööda Niilust allavoolu. Lõpuks leidis Isis oma mehe kaugelt Aasia rannikult üles, tõi ta tagasi Egiptusesse ja sigitas temaga veel järglasegi. Kuid Seth sai Osirise keha taas enda valdusesse, tükeldas selle ja kandis kõikjale laiali. Isisel oli aga vahepeal sündinud poeg, pistrikukujuline Horos. Koos otsisi...
püüda luua kujutluspilte jumalustest. Kokkuvõtvalt Hinduistliku filosoofia põhiküsimuseks on ikka ''Kes me oleme?''. Puudutatakse teemasid nagu olemine, teadmine, moraal, jumal ja isegi ilu. Kogu hinduistlik mõtteviis toetub kolmele põhialusele: aja tsükliline kulgemine, mikro- ja makrokosmose vaheline seos ja põhjuslikkuse printsiip. Kasutatud kirjandus: ''Maailma Usundid'' Christopher Partridge ''Nii õpetas Gunnar Aarma'' Ingvar Luhaäär ''Mida paljud ei tea: müstika ja maagia'' Gunnar Aarma 2012
Kiur Aarma ja Jaak Kilmi dokumentaalfilm ,,Disko ja tuumasõda" 1. Millised märksõnad, sündmused, isikud vm seostuvad Teil külma sõja perioodiga (Eestis)? Vastus: NSVL , Stalin, televisiooni algus, fotograafia ( isa tegi valmis kõik enda pildistatud pildid- see oli nii põnev punane tuba). 2. Mida te saite filmist teada külma sõja aegse perioodi kohta? Vastus: Filmist külma sõja aegse perioodi märksõnad on: range eesriie, Nõukogude liit, ainus side oli raadio, viiekümnendatel alustab Eesti Televisioon, põrandaalune äri, disko levimine (vaenalase sammud selgeks), rock-kontsert, punkarid, Soome televisiooni vaatamine ja selle vaatamise piiramismeetmed, malevad, ise tehtud antennid ja nende maha võtmine, keskendumine sõjatööstusele, kaupa ei jätku piisavalt, et mitte öelda kunagi, pikad järjekorrad, Eesti iseseisvumine. 3. Millised klassikalise dokumentaali tunnusjooned on filmil ,,Disko ja tuumasõda"? Vastus: Minu arvates on selle...
" Autoriks on Yasmina Reza, keda kutsutakse Euroopa teatrite superstaariks. Ta on praegu kõige mängitavaim prantsuse dramaturg Euroopas. Yasmina Reza seitsmest näitemängust on jõudnud Eestisse vaid kaks, ,,Kunst" ja ,,Kaks versiooni elust." Näidendi ,,Tapatöö jumal" lavastas autor Pariisis ise ning selle esietendus toimus 2006. aastal Sveitsis. Eestlastele tõi näidendi ,,Tapatöö jumal" teatrilavale näitlejad nagu Kersti Kreismann, Sulev Teppart, Piret Rauk ja Jüri Aarma. Kunstnikuks oli Jaak Vaus ning prantsuse keelest eesti keelde tõlkis Margus Alver. Kui laval kardinad avati, olid näitlejad juba oma kohtadel ning otsekohe hakkas tegevus pihta. Omapärane oli see, et ei olnud pea- ja kõrvaltegelasi, vaid kõik olid võrdväärsed. Meeldejäävaim neist oli Jüri Aarma, kes mängis abielus advokaati, kelle poja vägivaldne käitumine kaks perekonda omavahel selgust tooma viis, millest tingitud juhtumid olid iga probleemse sündmuse aluseks.
,,Tapatöö jumal" ,,Le dieu du carnage" Käisin 28. jaanuaril Kuressaare Linnateatris vaatamas Yasmina Reza kirjutatud näidendit ,,Tapatöö jumal". Lavastajaks on Jaak Allik, kes kommenteeris, et see etendus peaks sobima eriti hästi lapsevanematele, õpetajatele ja ka õpilastele, sest juttu on koolivägivallast. Näitlejad olid Kersti Kreismann, Sulev Teppart, Piret Rauk ja Jüri Aarma. Etenduse sisu oli täitsa huvitav ja kaasakiskuv. Kokku said kaks abielupaari, et klaarida normaalsete inimeste kombel oma laste vaheline tüli nimelt üks poiss oli teisel löönud kaks hammast välja. Arutleti erinevatel teemadel ja mida aeg edasi, seda pingelisemaks läks olukord. Etendus kestis kokku umbes poolteist tundi sellesse mahtus nii komöödiat kui ka reaalsust ja tõsielu. Kogu tekst, mis räägiti, oli päris tabav ja andis mõista tegelaste
muretseb nende murede pärast. Kas pole tõeline kuningas see, kes rõõmustab taevaaluse üle ja muretseb taevaaluse pärast!"( http://www.eao.ee/16print/print.php?page=print_tsitaat&id=13) Kui elu muutub rahva jaoks väljakannatamatuks, siis alustab rahvast ülestõusu. Kui valitsusel õnnestub mäss lämmatada, siis toetab Taevas keisrit endiselt, kui aga keiser kukutatakse, siis järelikult on Taeva toetus mässajate poolel ja troonile võib tõusta uus dünastia(Aarma 2011:10). 1.1.2. Meng zi õpetus inimesest Meng zi rõhutab enam kui Konfutsius inimese tähtsusele ja tema loomulikule headusele. Inimlikkus, kombed, kombelisus ja tarkus on inimesele loomuomased. Meng zi ei väida, et kõik käituvad alati vooruslikult, ta aga usub, et halb käitumine tuleneb inimstele loodud keskkonnast. Kui luua hea keskkond kasvamiseks ja arenguks, siis on võimalik kõikide vooruslikkus(http://wiki.zzz.ee/index.php/Konfutsianism).
Tavaliselt ei võta naised osa rituaalidest vaid jälgivad neid kõrvalt. Nad ei püüa ei miimikaga ega ka muul viisil sümboliseerida mõnd jumalust või esivanemat, nagu seda teevad mehed. Juadismis on alati väärtustatud haridust ja seetõttu ei ole neil viimase kahe tuhande aasta jooksul esinenud kirjaoskamatust. Juudid on alati hoolitsenud vaeste ja õnnetute eest, mitte heategevusest ajendatuna, vaid religioossetest põhimõtetest lähtudes. Lõppu tahaksin lisada Gunnar Aarma mõtte judaismist. ,,Moosese loodud religioon oli omamoodi sünkretism, milles segunesid iidsed pariarhide ajastu heebrea uskumised, midjanlaste sõjajumala kultus ja egiptlaste religioossed tavad ja kujutlused. Unustada ei tohi ka tõsiseid mesopotaamia ja kaanani mõjusid. Mooses lõi sellest kõigest sünteesi, mis sai loominguliseks aluseks juudi prohvetite hilisemale eetilisele monoteismile"2 Kasutatud kirjandus Karen Armstrong ,,Jumala ajalugu" Gunnar Aarma ,,Mida paljud ei tea" 2
Kirjastuse AS. Teadusajakirja (Virkus, 2008) või Virkus, S. (2008). Use of Web 2.0 technologies in artikkel Oma artiklis tõdeb Virkus LIS education: experiences at Tallinn University, (2008), et...... Estonia. Program: electronic libraries and information systems, 40(3), 262 – 274. Ajakirja artikkel (Aarma, 2000) Aarma, L. (2000). Eestikeelsete raamatute kirjastaja Johann Fischer. Raamatukogu, 2, 17-21. (Bauch, 1993, lk 576) Bauch, D.T. (1993). Solar energy. The world book Kogumiku artikkel encyclopedia, 18, 576-579. Chicago: World Book. (Uverskaja, 1998) Uverskaja, E. (1998). Jooksva rahvusbibliograafia Jätkväljaande mõistest
TALLINNA TEENINDUSKOOL Anna Popova HT13-KE Toidupäevik Õpetaja: Dina Aarma Tallinn 2014 Esmaspäev: Hommik-Roheline tee, kodujuust, võileib singi, juustu ja kurgiga Lõuna-Apelsini mahl, kanafilee keedukartuli ja salatiga, tordi lõik Õhtu-Pozarski kotlet ahjukartuli ja salatiga, ananassi mahl, banaan Teisipäev: Hommik-Valge tee, keedumuna, võileib sulatatud juustu ja vorstiga Lõuna- Sealiha tatra ja salatiga, viinamarja mahl Õhtu- Porgandi püreesupp, salat ja rohelie tee, apelsin Kolmapäev:
TALLINNA TEENINDUSKOOL Liisi Peterson 011PK SUUR LEVAPÄEV Referaat Juhendaja: Dina Aarma Tallinn 2008 SISSEJUHATUS Leivapäeval olid kohal paljud Eesti leiburid, kes olid tulnud oma leibu esitlema. Olid kohal näiteks Eesti pagar, Leibur, REHEPEKS Vilja lõikasid peamiselt naised sirpidega. Vili köideti peale lõikamist vihku. Vilja lõigati sirbiga. Vihus kuivasid viljad. Peale kuivamist pandi viljad rehe alla põrandale ja peksti kootitega. Terad murti teistest taimeosadest lahti lüües, muljudes, hõõrudes, senikaua kui
TALLINNA TEENINDUSKOOL Andre Teede KK10-PE NIMEGA TOIT BALLOTINE Referaat Juhendaja: Dina Aarma Tallinn 2013 Sisukord Ballotine................................................................................................................................. 3 ................................................................................................................................................3 Kasutatud kirjandus................................................................................................................4 Ballotine Päritolumaaks on Prantsusmaa
Lektüürileht Pealkiri Läänerindel muutuseta Autor Erich Maria Remarque Lk arv 176 Illustraator Anneli Aarma 1.Ennustamine Millest raamat võiks rääkida Millest tegelikult rääkis Raamat võiks rääkida sõjast Raamat rääkis saksa läänerindel. sõduripoistest, kes rindel sõdides erinevate raskuste käes kannatama pidid. 2.Mõned meelde jäänud laused või ütlused teosest Jk Lause Põhjendus, miks meelde Lk
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Statistika ja ökonomeetria õppetool ARVJOONISED Kodutöö õppeaines Teadustöö ja majandusuuringute alused Õppejõud: dotsent August Aarma Tallinn 2009 1 LIKOOLI NUKOGU esimees prof Alar Karis 49 liiget KURATOORIUM
Artikli pealkiri. Ajakirja nimi. Aastakäigu number, võimalusel väljaande number, artikli lehekülje numbrid. Näiteks: Sootak, J. (2007). Sõber, kodanik, vastane ja vaenlane: Kellele on suunatud tänapäeva karistusõigus. Akadeemia. 19. aastakäik, nr 8, lk 1714-1741 Raamatud: Autori(te) perekonnanimi ja eesnime initsiaal(id) (Ilmumisaasta). Pealkiri. Ilmumiskoht: Kirjastus Näiteks: Aarma, A., Kalle, E. (2005). Teadustöö alused. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool Allikad, millel ei ole autorit ja millele viidatakse pealkirja alusel: Allika pealkiri (Ilmumisaasta). Väljaanne, väljaande number Näiteks: Eesti põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava. (2002). Riigi Teataja I; nr 20 Allikad, millel ei ole autorit ja millele viidatakse organisatsiooni nime alusel ning millel puudub väljaandmise aeg: Allika välja andnud organisatsiooni nimetus (n.d.). Pealkiri
Karma-jooga - tööjooga. Dznjaana-jooga - teadmiste jooga. Bhakti-jooga - armastuse jooga (tantra). · Vaimsed harjutused on peamiselt meditatsioon. · Vanasti teati 80000 aasanat (asendit), praegu u 80. · Inimene on nagu purjus ahv, tema emotsioonid lainetavad. · Hatha-jooga abil saab inimese maha rahustada. · Aasanade aluseks on õpetus tsakradest (energiapunkditest). · Nauli - kõhuhingamine. · Eesti tipp radza-joogi oli Gunnar Aarma ning on Holger Oidjärv. · Krya-jooga on hatha-jooga haru. · Hääle-joogas ,,aum" - püha silp. · Bikram-joogat tehakse 40 kraadises toas. Hinduism Hinduism on kogumõiste paljudele väikestele religioonidele Indias, mida ühendab uskumine: · Ümbersündimisse ja hingede rändamisse. Sansaara ratas - sünd ja surm vahelduvad kogu aeg. · Karmasse. Karma - teo-tagajärje seadus. · Moksasse. Moksa - kustumine, sansaara ratta peatumine.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Statistika ja ökonomeetria õppetool ARVJOONISED Kodutöö teadustöö ja majandusuuringute alustest Juhendaja: dotsent August Aarma Tallinn 2004 Peadirektor Peadirektori Peadirektori nunik abi Siseauditi Siseauditi nunik nunik igusnunik Avalike suhete nunik
Hinduism-elu pärast surma Sissejuhatus Hinduism on tõenäoliselt maailma vanim religioonisüsteem. Hinduismi juured asuvad Indias, Induse oru tsivilisatsioonis, mis eksisteeris ajavahemikul 2500-1500 eKr. Väidetakse, et hinduism on praegu eksisteerivatest usunditest ka kõige keerulisem. Hinduism on maailma suuruselt kolmas usund ja tegelikult peetakse hinduismi isegi rohkem elamisviisiks, kui usundiks. Usundi juured ei lähtu üksikust ajaloolisest isikust vaid hinduismis kummardatakse lugematul hugal jumalaid, kui ka jumalikke olendid nagu Visnu, Siva ja Krisna. Tänapäeval on hinduismil palju eriharusid. Kolm kõige levinumat hinduismi filosoofilist süsteemi on: sankhja, jooga ja vedanta. Elu peale surma Üldine eshatoloogia (s.o. õpetus, mis saab maailmast kauges tulevikus) käsitleb kogu inimkonna käekäiku, eriti viimsepäeva sündmusi, mis on seotud surnuist ülestõusmisega ja viimsepäevakohtuga. Hinduism keskendub a...
See nõudis temalt väga tõetruud näitlemisoskust, et publik saaks aru, kui raske on haige jalaga sellisesse asendisse laskuda. Teen talle suure kummarduse ka sellepärast, et ta pidi lonkama terve näidendi kestel ning ei tohtinud näidata, et jalg tegelikult funktsioneerib nagu poleks sellel midagi viga. See on loomulikult näitlejale raske ülesanne, kuid tema kui meisterlik näitleja sai sellega tublilt hakkama. Teist heliloojat Dmitri Šostakovitšit mänginud Jüri Aarma tuli oma rolliga samuti hästi toime. Oli aru saada mässumeelsusest, kui ta Zdanovile vastu rääkis ning just see on tihtipeale noortele inimestele omane iseloom. Siiski oskas ta jääda viisakaks ja aupaklikuks. Muusikalisest kujundusest rääkides oleks minu arvates olla muusikapalu näidendis rohkem. See oleks andnud rohkem värvikust ja meeleolu. Väga meeldis, et näidend algas ja lõppes muusikaga. Muidu oleks see minu arvates jäänud väga tuimaks. Muusika valik oli sobiv
TALLINNA TEENINDUSKOOL Mart Pulst T11K KALA TALURAHVA TOIDUS Referaat Juhendaja: Dina Aarma Tallinn 2008 Sissejuhatus Käes olev referaat räägib lühidalt kala tähtsusest vanade eestlaste toidulaual,aga ka selle käsitlemisest enda elatamiseks. Kala pole üksnes olnud rannarahva põhiliseks leivakõrvaseks vaid ka elatusallikaks, sest suur osa saagikusest olenes inimeste toimetulek. Kala tähtsus talurahva toidus Juba aastatuhandeid on eestlaste tähtsamaks toiduks olnud leib
Keset karmi põhjala loodust, jääd ja pakast on sealne rahvas arendanud omapärase primitiivse kultuuri elatudes erinevate loomade jahist ja kalastamisest. Geograafiliselt ja etniliselt on Gröönimaa rahvas olnud seotud Põhja-Ameerikaga, poliitiliselt ja ajalooliselt aga seevastu lähemalt Euroopaga. Tänapäeval kuulub saar Taani Kuningriigi alla, kuid pürgib pidevalt iseseisvuse poole. 6 Kasutatud kirjandus 1) Aader, L.; Aarelaid, H; Aarma, H et al. 1970. Ene II köide. Trükikoda ,,Oktoober", Tallinn 2) Kont, A.; Jauhiainen, J. 2003. Loodusgeograafia põhikoolile, III osa. Avita, Tallinn 3) Tammekann, A.; Kant, E. 1931. Maailma maad ja rahvad, I köide. K. Mattiesen'i trükikoda o/ü, Tartu 4) Gröönima ekspeditsioon 2008. Gröönimaast üldiselt. http://www.polaarseiklus.com/index.php? option=com_content&task=blogcategory&id=20&Itemid=62 [2008, detsember 7] 5) Tiks, O
13 -Euroopa Liidu asjade komisjon Komisjoni esimees: Marko Mihkelson Komisjoni aseesimees: Ester Tuiksoo Komisjoni liikmed: Enn Eesmaa Raivo Järvi Aleksei Lotman Silver Meikar Sven Mikser Hanno Pevkur Rein Ratas Urmas Reinsalu Mailis Reps Taavi Rõivas Evelyn Sepp Jüri Tamm Taavi Veskimägi Komisjoni ametnikud: Olev Aarma Helgi Kundla Malle Kuuler Kristi Sõber Piret Valler 14 KASUTATUD KIRJANDUS www.riigikogu.ee 15
Kriisireguleerimise büroo juhataja Toomas Luik 5. Ennetustöö büroo juhataja Kristi Tekko 6. Valmisolekubüroo juhataja Renee Tammet 7. Reageerimisbüroo juhataja Renee Tammet 8. Hiiumaa päästepiirkond juhataja Hannes Aasma 9. Järvamaa päästepiirkond juhataja Janar Kärner 10. Läänemaa päästepiirkond juhataja Andres Liiv 11. Pärnumaa päästepiirkond juhataja Margo Tammepõld 12. Raplamaa päästepiirkond juhataja Raul Aarma 13. Saaremaa päästepiirkond juhataja Margus Lindmäe Operatiivne struktuur (allikas: Päästeameti teenistujate koosseisu kinnitamine, Päästeameti peadirektori 27.12.2011 käskkiri nr. 223 Lisa 5): 2 1. Lääne keskuse juht Ivar Kaldasaun 2. Järvamaa päästepiirkonna juhataja Janar Kärner 3. Vanemoperatiivkorrapidaja Vadim Ivanov 4. Komandopealik Valeri Ivanov 5. Meeskonnavanem Meelis Hints 6. Päästja
sündmuskohal. 2008 aastal muudeti ka kui mitu inspektsiooni on Eestis ja endise 14 maakonna asmel tekkis 4 uut kohalikku inspektsiooni: Põhja inspektsioon (Tallinn ja Harjumaa ),Ida inspektsioon (Ida- ja Lääne-Virumaa), Lääne inspektsioon (Hiiumaa, Järvamaa, Pärnumaa, Raplamaa, Saaremaa) ja Lõuna inspektsioon (Jõgevamaa, Põlvamaa, Tartumaa, Valgamaa, Viljandimaa, Võrumaa). Tööinspektsiooni asus juhtima 2007. aastast Katrin Aarma kuni tänaseni . Töötajad Töökeskkonnaspetsialist Töökeskkonnaspetsialist on töökesskonna alal pädev insener või muu töökesskonnaõpetust saanud spetsialist ettevõttes , keda on tööandja töötervishoiu ja tööohutuse alaseid ülesandeid täitma pannud. Igas ettevõttes peab olema töökeskkonnaspetsialisti ülesandeid täitev isik. Töökeskkonnaspetsialist peab tundma töötervishoidu ja tööohutust reguleerivaid õigusakte ja
SUHTLEMINE Info vahetuse kaudu mõjutamine Jaguneb: Kaudne mõjutamine toimub kas ühepoolselt või pika aja tagant (nt meedia, raamatud, film, teater, kirjad, e-post) Otsene mõjutamine on vastastikune ja kohene (vahendite abil telefon, sms, msn) Suhtlemine näitab meie suhtumist iseendasse, teistesse ja ümbritsevasse Pole võimalik mitte suhelda, kõik meie ümber on suhtlemine. ( G. Aarma) KEHAKEEL Kehakeelel on oma sõnad silmside, kehahoiak, käeliigutused, näoilme, hääle valitsemine, distantsitsoonid. Olulisim on silmside, sest lapsest peale teame, et inimene, kes otsa ei vaata, valetab. Samuti on ebamugav raakida inimesega, kes meile üldse otsa ei vaata. Soovitav silmade piirkonda vaatamise aja pikkus on kuni viis sekundit, sest liigne jõllitamine põhjustab vestluspartneris ebamugavust. Pilku on soovitav hoida kulmudest ja nina otsast moodustavas kolmnurgas.
Esinetud on nii Tapa linnas, vabariigis, teistes linnades kui ka televisioonis. Õpilaste huvi isetegevuse vastu on aegade jooksul olnu erinev. Varem tehti paljusid asju hoopis suurema tahtmisega, taganttorkamist ja muusika juurde vägisi vedamist ei tuntud. Eks anna tunnistust seegi, et lastekooris laulis Endel Vahersamu käe all 100 õpilase ringis. Tol ajal vabariigis teist nii suurt koori polnudki. Suur ja omapärane kollektiv oli arsi Aarma juhatatud ja värljaõpetatud sümfooniaorkester, vabariigis ainulaadne kollektiiv. Orkestriga käisi ,,Orljonoki" noortelaagris, kus kohtuti helilooja Dimitri Kabalevskiga. Hiljem tegutses see orkester Peeter Kaldi käe aöö sümfooniettorkestrina. Kahjuks orkester lagunes. Väga tuntud on puhkpilliorkester Jüri Tüli taktikepi all. Palju oleneb kooli muusikaelu kooli juhtkonnast. Õnneks on Tapa koolil selles suhtes vedanud.
TALLINNA ÜLIKOOL Digitehnoloogiate Instituut Piret Gilden Arhiivihaldus FILMIARHIIV Referaat Õppejõud: Liivi Aarma Tallinn 2015 1 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................................................3 Filmiarhiivi ajalugu............................................................................................................................3 Fotode ja filmide kogumine Eesti Riigiarhiivi perioodil.........................................................
aastast) kuulusid Liivimaa kubermangu koosseisu. Kuninga kõrgem esindaja siinses provintsis oli kindralkoberner. Temale allus sõjavägi, kohalik seadusandlus, samuti kiriku- ja koolielu. Kogu Eesti alal kehtestati Rootsi kirikukord ja haridussüsteem, mis oli Põhja-Eestis maksev olnud juba 1561. aastast. Kooli vajati kiriku abiks, samuti oli vaja kohalikku keelt oskavaid riigiametnikke. (Andressen 1997, lk. 99) Rootsi võimu perioodil tegutses kogu Eestis umbes 650 vaimulikku. Liivi Aarma kokkuvõtete järgi olid neist kolmandik sakslased, kolmandik baltisakslased, kuuendik rootslased ja kümnendik soomlased (umbes saja kohta teated puuduvad). Sünnipäraseid eestlasi oli vähe, ja enamus olid need Tallinna linna stipendiaadid. 408 õpetajat olid hariduse saanud ülikoolides (kolmandiku kohta teated puuduvad), suur osa (301) oli õppinud Wittenbergis, Rostockis ja Tartus. 190 vaimulikku oli Baltikumis sündinud ja eeldused kohalike keelte oskamiseks olid neil olemas
Nad inspireerivad teda ja on abiks. Üks põhjuseid, miks temast on saanud laulja ja kirjanik on ka Vilsandi saar, Jaani lemmikpaik. Tätte on inimene, kes oskab nautida elu ja tunda rõõmu ka kõige pisemast asjast. Ta soovitab seda teha ka kõigil teistel. Ta ütleb, et me peaksime rohkem märkama inimesi enda ümber, sest aega lähedaste seltsis jääb järjest vähemaks. 10 KASUTATUD ALLIKMATERJALID Aarma, J. 1998. Siin ja praegu: Jaan Tätte (jutusaade). http://www.temuki.ee/arhiiv/arhiiv_vana/Teater/02jaan_t1.html Paavle, S. 2014. Vanaisa Jaan Tätte: tahaksin, et lapselaps kõnniks mul juba järel. Õhtuleht. Raag, I. 2006. Tähelaev: Jaan Tätte (jutusaade). Raiend, H. 2012. Jaan Tätte: reis ületas ootusi. Navigaator. 11
minevikumälestusele toetudes kaalutakse läbi kõik tegevusvarjandid ja valitakse välja sellised, mida on kõige kergem ellu viia.. Iga emotsioon kannab bioloogilist signatuuri, mis tähendab, et teatud muutused haaravad keha oma valdusse, kui emotsioon meis esile kerkib, ja et keha saadab automaatselt välja teatud signaale, kui emotsioon on meid vallanud. Kasutatud kirjandus 1. Psüholoogia alused. Talis Bachmann, Rait Maruste. 2. Mõtlemise salapära. Gunnar Aarma. 3. Kuidas ärksalt õppida. Anti Kidron. 4. Emotsioonide psühholoogia. Aino Lunge. 5. Emotsionaalne intelligentsus. Daniel Goleman. 6. Emotsioonid ja pedagoogika. V. Pinn
Ega ei taha mu tülitamise lõpetuseks midagi värsket ja lühidat ette kanda?Oh! Enam-vähem viimane, mille kirjutasin, oli jõululaupäeval, et antaks ikka pakikene kätte. See võis olla näiteks selline:Ma tulen taevast ülevalt,häid sõnumeid toon teile sealt... Hmh! Olgu, tundub kuidagi tuttav olevat.See läheb edasi! ------------------------------------------------------------------------------------------------------- See oli intervjuu Karl Martin Sinijärvega. Küsimusi esitas Jüri Aarma. Intervjuud oli väga põnev lugeda ja mu arvamus temast, kui isiksusest muutus tänu sellele intervjuule positiivsemaks. Tema vastused olid humoorikad kuid samas ka sisutihedad, s.t et küsimustele vastas Sinijärv ausalt ja üsna otsekoheselt. Kokkuvõte Karl Martin Sinijärv on väga mitmekülgne ja andekas inimene. Ta jõuab teha tegeleda mitme erineva asjaga: luuletamisega, ajakirjandusega, saate juhtimisega,
Diagrammid Tutvumine diagrammide koostamisega ja nende liigitusega. Mõeldud iseseisvaks tööks koos vastava juhendmaterjaliga. Kirjandus 1. Roomets, S. Arvjoonised. Tln, TPÜ Kirjastus, 1999. 2. Aarma, A. Mis on arvjoonis ja millist valida?// "Arvutimaailm" nr. 10, 1996 lk. 37-39. 3. Mereste, U., Saarepera, M. Arvjoonised. Tln, Valgus, Tln.1981. 4. Microsoft Excel. Tln, Külim, 1998. Leht Seletus Diagramm Diagrammi komponendid Intervall Nominaal- ja intervallskaala võrdlus Jaotised Skaalajaotiste muutmine erinevuste väljatoomiseks Logaritmskaala Logaritmskaala kasutamine
TALLINNA TEENINDUSKOOL Piia Maria Nahkur T11 HT ESMAVAJALIKUD TOIDUAINED MUNA Referaat Juhendaja: Dina Aarma Tallin 2011 Sissejuhatus Muna Muna on üks paremaid ja täiuslikumaid toiduaineid, milles on muu hulgas olemas kõik vitamiinid peale C, ning väga palju proteiini. Muna ei pea vältima. Pikka aega oli muna kolesteroolipommina põlu all. Nüüd on arusaamad muutunud ning muna tarvitamist peavad piirama vaid need, kelle kolesterool püsib normis vaid arstirohtude abiga. Ka Maailma Tervishoiuorganisatsiooni viimastes soovitustes on öeldud: "Ei soovitata liigselt rõhutada
Tsitaat pannakse jutumärkidesse. Viide tsitaadile tuuakse kohe pärast tsitaadi lõppu, isegi kui tsitaat asub lause keskel. Viitamisel lisatakse ümarsulgudes autori nimi, väljaande ilmumisaasta ja kasutatud leheküljed. Kui tekstis on nimetatud autori nimi, siis sulgudes nime kordamine ei ole enam vajalik. Näide: „Viide tehakse kohe pärast tsitaati lõpetavaid jutumärke, sõltumata sellest, kas see asub lause lõpus või keskel /…/” (Aarma, Kalle, 2005, lk 101). Kahe autori puhul näidata mõlema autori nimed, näiteks (Kask, Tamm, 2000, lk 46). Kui kirjanduse loetelus on ühelt autorilt mitu samal aastal ilmunud tööd, siis eristatakse need tähtedega a, b, c jne. Näide: Anti Kidron esitab koolitaja võtmeküsimused (Kidron, 1999a), rõhutab naeru tervistavat osa (Kidron, 1999c). Internetiallikate puhul viidatakse autori nimele, nime puudumisel dokumendi pealkirjale või kodulehe omanikule
Pärnu, 20.–22.01.2006. [CD-ROM] ISBN 9985-4-0464-5, 8 p. 26 VIIDATUD ALLIKAD Jokk, V. (2003). Dokumentide disain töökeskkonnas MS Word. Tallinn: TTÜ Kirjastus. Kirjalike tööde koostamise ja kaitsmise üldpõhimõtted. (2007). /Koost. A. Vihalem. [WWW] http://www.majandus.ttu.ee/public/KirjTood2007.pdf (03.02.08) Teadustöö alused. (2005). /Koost. A. Aarma, E. Kalle. Tallinn: TTÜ Kirjastus. Viitamine. (2007). /Koost. T. Nurmiste. [WWW] http://www.lib.ttu.ee/pdfs/viitamine.pdf (03.02.08) Viitekirjete koostamine (2007). /Koost. T. Nurmiste. [WWW] http://www.lib.ttu.ee/pdfs/viitekirjetekoost.pdf (03.02.08). Vinnikova, Nika. (2008). Hinna osa tarbija ostukäitumises Tallinna toiduturul. Ainetöö turunduses. Käsikiri: TTÜ turunduse õppetool. Koostaja: K. Keres 27 LISAD
Germany 1991–2000. – Eesti Majandusteaduse Seltsi I aastakonverents. Pärnu, 20.–22.01.2006. [CD-ROM] ISBN 9985-4-0464-5, 8 p. 26 VIIDATUD ALLIKAD Jokk, V. (2003). Dokumentide disain töökeskkonnas MS Word. Tallinn: TTÜ Kirjastus. Kirjalike tööde koostamise ja kaitsmise üldpõhimõtted. (2007). /Koost. A. Vihalem. [WWW] http://www.majandus.ttu.ee/public/KirjTood2007.pdf (03.02.08) Teadustöö alused. (2005). /Koost. A. Aarma, E. Kalle. Tallinn: TTÜ Kirjastus. Viitamine. (2007). /Koost. T. Nurmiste. [WWW] http://www.lib.ttu.ee/pdfs/viitamine.pdf (03.02.08) Viitekirjete koostamine (2007). /Koost. T. Nurmiste. [WWW] http://www.lib.ttu.ee/pdfs/viitekirjetekoost.pdf (03.02.08). Vinnikova, Nika. (2008). Hinna osa tarbija ostukäitumises Tallinna toiduturul. Ainetöö turunduses. Käsikiri: TTÜ turunduse õppetool. 27 LISAD 28
Viktoria Voronova III 417 620 2506 Energeetikateaduskond Ain Anepaio VII 201 620 3859 Aino Moor VII 302 620 3800 Aleksander Kilk VII 305 620 3800 Alo Adamson VII 203 620 3852 Andrei Blinov VII 102 620 3700 Andrei Škvorov VII 310 620 3800 Ann Gornischef Ehitajate tee 5-410 620 3707 Anneli Aarma VII 234 620 3548 Anouar Belahcen 620 3800 Ants Kallaste VII 311 620 3802 Ants Rööp VII 404 620 3706 Argo Rosin VII 408 620 3708 Dmitri Vinnikov VII 407 620 3705 Eda Ihlberg VII 309 620 3802 Elmo Pettai VII 406 620 3694
Sama autori teosed järjestatakse ilmumisaastate järjekorras. Allikad, millel autorit ei ole, järjestatakse kasutatud kirjanduse loetlus pealkirja esimese sõna järgi. 24 Raamatuid viidatakse järgmiselt: Autori(te) perekonnanimi ja eesnime initsiaal(id) (Ilmumisaasta). Pealkiri. Ilmumiskoht: Kirjastus. Autorita raamatul alustatakse raamatu pealkirjast ja kui on toimetaja, siis lisatakse tema nimi pärast teose pealkirja. Aarma, A., Kalle, E. (2005). Teadustöö alused. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool. Vabakasvatus. (1999). Tallinn: Eesti Õppekirjanduse Keskus. Mis on koolilapsel muret? Toim. Mehilane, L. (1999). Tartu: Tartu Ülikooli Psühhiaatriakliinik. Artiklid a) artiklid ajakirjas Artikli autor. (Ilmumisaasta). Artikli pealkiri. Ajakirja või jätkväljaande nimetus, väljaande number, artikli leheküljed. Kukk, K. (1997). Arvuti kui haigus. Arvutimaailm, nr 3, lk 2425. b) artiklid ajalehes
hariduselu 1919-1940, doktorit ,,Kool, õpetajaskond ja hariduselu Eestis 1919- 1940", kaitses vene keeles, komisjon moodustati ülikooli ja Teaduste Akadeemia pädevatest kraadiga inimestest. Enne töö hinnang väljast poolt, peale kaitsmist Moskva FAK-i, mis läbi vaatas. Elango töö ei leidnud kinnitust, sest seal halvast perioodist, halval teemal ja halbade järeldustega. Enne teema aga kuskil kinnitatud. Liivi Aarma (1940), Väino Sirk (1942). Kunstiajaloo sektor alates 1961, juhtaja pikka aega Irina Salonõkova. Mart-Ivo Ellar (1936-2003) uuris sõjajärgse monumentaal- ja deokratiivskulptuuri. Ajaloo Instituudis 1963-1971, 1988-1998, sest oli TÜ-s õppejõud. Rein Loodes, Lehti Viiroja. Eesti Kunstiajalugu I-II 1970- 1971. 1970 rida sturktuurimuudatusi ajaloo sektoris vajati VMF kaupa. Feodalism (Vasar, siis TArvel), kapitalism (Arumäe). Sotsialism (Pullat). Noori, kes 1970- 1980
ca/articles/ConceptMaps/ (8.08.05). Hage, M. (2003). Teksti- ja kõneõpetus. Gümnaasiumi eesti keele õpik. Tallinn: AS Koolibri. Hennoste, M. (1998). Väike lugemisõpetus. Tallinn: Avita. Hirsjärvi, S., Remes, P., Sajavaara, P. (2005). Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina. Inimõiguste ja biomeditsiini konventsioon: Inimõiguste ja inimväärikuse kaitse bioloogia ja arstiteaduse rakendamisel (1997). Mitteametlik tõlge. Euroopa Nõukogu Tallinna Info- ja Dokumendikeskus. Kalle, E., Aarma, A. (2003). Teadustöö alused. Tallinn: OÜ Infotrükk. Kirjaliku töö vormistamise juhend õendusteaduse osakonna üliõpilastele (2005). Tartu Ülikool. Kliiniliste uuringute heade tavade juhtnöörid (2004). Ravimiamet. Tartu. Kõrgharidusstandard (RT I 2002, 70, 476; 19. 08. 2002). Lindberg, J. (2001). Õppima õppimine juhend õppimisoskuste arendamiseks. Tallinn: TPÜ. Lindesay, M. C. (1995). Can concept mapping be used to promote meaningful learning in nurse education
arengu üldtendentsid säiluvad mõnda aega tõenäoliselt ka tulevikus. Samal ajal on ka ilmselge, et majanduslike ja sotsiaalsete nähtuste üldised arengutendentsid ei ole pikemate ajaperioodide suhtes kuigi püsivad. 84 Matemaatika ja statistika 2008/2009 Kasutatud kirjandus 1. Aarma, A., Lutsoja, K. (2005) Statistika ülesannete kogu: põhivalemid, näidisülesanded, ülesanded, vastused. Tallinn: TTÜ Kirjastus. 105 lk. 2. Aasma, A., Kallam, H., Levin, A. (2005) Majandusmatemaatika alused. Tallinn: Ilo. 336 lk. 3. Afanasjev, J. (2001) Majandusmatemaatika elemendid. Tallinn: Avita. 96 lk. 4. Jurevits, N. (2004) Rakendusstatistika. Tallinn: Ilo. 143 lk. 5. Jürimäe, E., Velsker, K. (2001) Koolimatemaatika käsiraamat. Tallinn: Koolibri. 311 lk. 6. Keres, K., Levin, A
Viktoria Voronova III 417 620 2506 Energeetikateaduskond Ain Anepaio VII 201 620 3859 Aino Moor VII 302 620 3800 Aleksander Kilk VII 305 620 3800 Alo Adamson VII 203 620 3852 Andrei Blinov VII 102 620 3700 Andrei Skvorov VII 310 620 3800 Ann Gornischeff Ehitajate tee 5-410 620 3707 Anneli Aarma VII 234 620 3548 Anouar Belahcen 620 3800 Ants Kallaste VII 311 620 3802 Ants Rööp VII 404 620 3706 Argo Rosin VII 408 620 3708 Dmitri Vinnikov VII 407 620 3705 Eda Ihlberg VII 309 620 3802 Elmo Pettai VII 406 620 3694 Endel Risthein VII 411 620 3710
" Andres Maimik "Inglid suudavad lennata, sest nad võtavad end kergelt." "Kui elu annab Sulle viinamarja, annab ta Sulle valiku, kas teed sellest veini või kuivatad rosinaks." "Ei ole õigeid ja valesid valikuid. On lihtsalt erinevad tagajärjed." "Õnn on see, kui õnn sulle äkki sülle langeb. Mitte pähe. Mitte kõrgelt. Ja mitte üle 75 kg korraga." "Õnn on lühike ja räpane nagu lapse särk." "Õige satiir on keelatud." Jüri Aarma "Sa võid olla siiras, ent sellest hoolimata nõme." C. F. Kettering "Kui sa otsustad loobuda suitsetamisest, joomisest ja armastamisest, ei ela sa tegelikult kauem. See aeg lihtsalt tundub pikem." Clement Freud "Tunne elust mõnu. Mõelda võid hiljem." Hiina vanasõna "Kes pole kunagi kibedaimast kibedaimat maitsnud, ei mõista iialgi elu magusaimat magusust." "Mure on intress, mis tuleb maksta selle kinnisvara eest, mida meil veel pole." "Must-valge maailm paistab värvitelekast
ka kogu teaduse teoreetiliseks tuumaks. Majandusteooria asetseb neljandal tasandil, kuid ta ise on läbi koordinatsioonisuhete kaudu seotud ka kõikide teiste majanduse teadustega. Kuid läbivsuhted on tal just filosoofiaga. Majan- dusteooria on kui kõikide majanduse haruteaduste teoreetiliseks tuumaks. Niimoodi on seotud läbi läbivsuhete ka igasugune teine madalamal tasandil oleva teaduse tuum kõrgemal tasandil oleva teaduse tuumaga ja selle kaudu ka filosoofiaga. ( Aarma 1999, 9-12 ) 2.9 Kokkuvõte teaduse olemusest Teadus on siis inimese tegevuse valdkond, mille eesmärgiks on uute, tunnetuslikult ja praktiliselt oluliste teadmiste saamine. Teadmisi enamasti teaduses süstematiseeritakse ja neid ka rakendatakse mingisugusel alal. Teadus püüab seletamatutele asjadele leida teaduslikku vastust. Teadusliku seletamise viisid ja nõuded ei ole aga kogu aeg ühesugused ega ka kõike hõlmavad, sest need muutuvad koos teaduse enda arenguga
ka kogu teaduse teoreetiliseks tuumaks. Majandusteooria asetseb neljandal tasandil, kuid ta ise on läbi koordinatsioonisuhete kaudu seotud ka kõikide teiste majanduse teadustega. Kuid läbivsuhted on tal just filosoofiaga. Majan- dusteooria on kui kõikide majanduse haruteaduste teoreetiliseks tuumaks. Niimoodi on seotud läbi läbivsuhete ka igasugune teine madalamal tasandil oleva teaduse tuum kõrgemal tasandil oleva teaduse tuumaga ja selle kaudu ka filosoofiaga. ( Aarma 1999, 9-12 ) 2.9 Kokkuvõte teaduse olemusest Teadus on siis inimese tegevuse valdkond, mille eesmärgiks on uute, tunnetuslikult ja praktiliselt oluliste teadmiste saamine. Teadmisi enamasti teaduses süstematiseeritakse ja neid ka rakendatakse mingisugusel alal. Teadus püüab seletamatutele asjadele leida teaduslikku vastust. Teadusliku seletamise viisid ja nõuded ei ole aga kogu aeg ühesugused ega ka kõike hõlmavad, sest need muutuvad koos teaduse enda arenguga
ka kogu teaduse teoreetiliseks tuumaks. Majandusteooria asetseb neljandal tasandil, kuid ta ise on läbi koordinatsioonisuhete kaudu seotud ka kõikide teiste majanduse teadustega. Kuid läbivsuhted on tal just filosoofiaga. Majan- dusteooria on kui kõikide majanduse haruteaduste teoreetiliseks tuumaks. Niimoodi on seotud läbi läbivsuhete ka igasugune teine madalamal tasandil oleva teaduse tuum kõrgemal tasandil oleva teaduse tuumaga ja selle kaudu ka filosoofiaga. ( Aarma 1999, 9-12 ) 2.9 Kokkuvõte teaduse olemusest Teadus on siis inimese tegevuse valdkond, mille eesmärgiks on uute, tunnetuslikult ja praktiliselt oluliste teadmiste saamine. Teadmisi enamasti teaduses süstematiseeritakse ja neid ka rakendatakse mingisugusel alal. Teadus püüab seletamatutele asjadele leida teaduslikku vastust. Teadusliku 64 seletamise viisid ja nõuded ei ole aga kogu aeg ühesugused ega ka kõike hõlmavad, sest need
annaabi.ee 
