Võru 2011 Sisukord Veljo Tormis............................................................................................................................... 3 Rein Rannap................................................................................................................................5 Arvo Pärt ....................................................................................................................................7 Mihkel kerem............................................................................................................................ 11 Raimo Kangro...........................................................................................................................13 Erkki-Sven Tüür........................................................................................................................15 Eino Tamberg...................................................................................
majanduses; Õpetada kasutama majanduslikke teooriaid ja meetodeid ning orienteerumist majandusnäitajate süsteemis. Õpiväljundid Õppija teab majanduse põhimõisteid, ühiskonnas toimivaid peamisi majandusprotsesse; Teab tööhõive olukorda Eestis; Saab aru hinnamehhanismist ja pakkumise ja nõudluse elastsusest; Omab teadmisi rahast ja inflatsioonist. Oskab aru saada investeerimise põhimõttest; Kirjandus K. Kerem, O. Raju, M. Randveer ,, Mikroökonoomika". Tallinn 2001 K. Kerem, M. Randveer ,,Mikro ja makroökonoomika põhikursus, Tallinn 2000 M.Randveer ,,Mikroökonoomika ülesannete ja harjutuste kogu", Külim 1999 K. Homann, A. Suchanek ,,Sissejuhatus majandusteadusesse", TÜ Kirjastus 2008 Ake, P.Wonnacott, R.Wonnacott, J,Fried "An Introduction to Microeconomics" 3 rd ed. McGrawHill Ryerson Ltd Toronto,1990 http://economics.about.com/ Olemus Mikroökonoomika uurimisobjektis on kodumajapidamised ja ettevõtjad Makroökonoomika
EESTI FISKAALPOLIITIKA MÕNINGATEST ASPEKTIDEST Kaie Kerem Tallinna Tehnikaülikool Kuna Eesti on väike avatud majandus, siis sõltub Eesti majandus väga tugevasti majanduskonjunktuuri muutustest välisturgudel. Seoses Eestis rakendatud valuutakomiteel põhineva rahasüsteemiga pole Eestis võimalik teostada aktiivset rahapoliitikat. Seetõttu on fiskaalpoliitikal täita Eesti majanduses oluline roll. Antud artiklis analüüsitakse valitsussektori tulusid ja kulutusi ning nendega seonduvaid probleeme
ressurssidega. Alternatiivkulu saab defineerida kuisaamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. Tootmisvõimaluste kõver näitab erinevate hüviste tootmisvõimaluste kombinatsioone olemasolevate ressursside ja antud tehnoloogia korral. Ressursside piiratus määrab tootmisvõimaluste kõvera kuju kõver langeb alati paremale alla. Kirjandus: Andres Arrak jt. Majanduse ABC. Avatar 2002. lk. 17-39 Kaie Kerem, Mare Randveer Mikro- ja makroökonoomika põhikursus. Tallinn, 2001, lk.7-14 Kaie Kerem, Olev Raju, Mare Randveer. Mikroökonoomika TEA Kirjastus 1999, lk. 9-32 Joseph E. Stiglitz, Carl E. Walsh. Economics. WW Norton Company 2002 lk. 5-44
Muusikaline tallinn Tallinn 2016 Muusikud, kes on pärit Tallinnast Olav Ehala René Eespere Ülo Vinter Rein Rannap Mihkel Kerem Muusikute nimelised tänavad Tallinnas Karl August Hermanni tn Miina Härma tn Johannes Kappeli tn Georg Otsa tn Rudolf Tobiase tn Konstantin Türnpu tn Muusikalised skulptuurid Gustav Ernesaksa ausammas Heliskulptuur Cromatico Laulev pink "Laulud nüüd lähevad..." Solidaarsuse kivi ja Chopini pink Muusikaline haridus Tallinnas G
täidetud; Kontrolltöid saab sooritada üks kord. TÖÖKORRALDUS Mikroökonoomika kontrolltööd: 1. kontrolltöö: 5. nädal (3. märts); 2. kontrolltöö: 8. nädal (24. märts). Mikroökonoomika kõnetunnid: T 15:00-17:00 ruum: III-B-305 [email protected] 2 3.02.2014 MIKROÖKONOOMIKA-ALAST KIRJANDUST Kerem, K., Keres, K., Randveer, M. Mikroökonoomika alused. Tallinn: Külim, 2004. Kerem, K., Randveer, M., Vensel, V. Mikroökonoomika alusteooriad. Tallinn: Külim, 1996 Myers, D. Construction Economics: A New Approach. London, New York: Spon Press, 2008. Riley, John G. Essential Microeconomics. Cambridge University Press, 2012. jt MAJANDUSE PÕHIKÜSIMUSED Majandusteooria sotsiaalteadus, mis uurib inimeste majanduslikult otstarbekat käitumist ressursside piiratuse tingimustes.
Ämblikuvõrguteooria kirjeldab protsessi, mis sisaldab kolme erineva turuhäire elemente: infopuudust, ressursside jäikust ja ühe ajaperioodi teisega seostamise probleemi. Selle töö tegemine oli minu jaoks huvitav, sest ma ei teadnud varem paljusid asju mis on seotud turu pakkumise ja nõudlusega. Sain majandusest selgema pildi. 10 Kasutatud kirjandus 1. Kaie Kerem, Kadrin Keres, Mare Randveer. Mikroökonoomika alused: Külim, 2004 2. Kaie Kerem, Mare Randvee, Vello Vensel. Mikroökonoomika alusteooriad, Külim 1996 3. Maie Kerem, Olev Raju, Mare Randvee. Mikroökonoomika õpik 2 täiendatud ja parandatud trükk: TEA 1998 11 12
Kasutades erinevaid kommunikatsioonikanaleid saab turundaja jõuda erinevate eesmärkide saavutamiseni. Igale turunduslikule eesmärgile tuleb vaid leida oma kanal, mis selle ülesande täidab. Nii saavutataksegi sünergiline efekt. (2: lk 78). Integreeritud turunduskommunikatsiooni olemus ja eesmärk - 11 - Kasutatud kirjandus 1. A. Vihalem ,,Turunduse alused", ,,Külim" 2003 2. René Arvola ,,Turunduskommunikatsioon", ,,Külim" 2002 3. Katri Kerem ,,Integreeritud turunduskommunikatsioon", slaidid http://staff.ttu.ee/~/katri/EAS_rekl_2007/IMC%20EAS%20ke2007.ppt 4. Turunduse konspekt, Aet Kull 5. www.emor.ee Reklaami märgatavuse mõju uuringutest 27.04.2005 6. Äripäev, ,,Säästa integreeritud turundusega" Triin Raestik, 24.10.2006 http://ap3.ee/Default2.aspx?PaperArticle=1&code=3383/rubr_artiklid_338301
leiukohtade avastamisele vähenenud, omab ta siiski arvestatavat mõju nafta hinna kujunemisele. Hoolimata, et kartellid on üldtuntud ja enamikes riikides keelatud, leitakse üha uusi moodusi kokkulepete sõlmimiseks. 7 4. VIIDATUD ALLIKAD [1] A. Arrak, R. Eamets, T. Karm, T. Mets, Majanduse abc, Tartu: Avatar OÜ, 2002. [2] K. Kerem, O. Raju, M. Randveer, Mikroökonoomika õpik, Tallinn: Tea kirjastus, 2001. [3] K. Kerem, M.Randveer, Mikro-ja makroökonoomika põhikursus, Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool: KÜLIM, 2004. 8
Ja nii see ka on. Teiseks, Soomes osalevad lapsevanemad aktiivselt alushariduse teemalistel aruteludel ja lasteasutuste töötajad tegutsevad laste hoidmisel ja kasvatamisel tõhusa meeskonnana. Minu meelest on see ka õige, nii võiks olla ka Eestis igas lasteaias. Tunneksid vanemad end kindlamana ja ka lapsed ja lasteaia töötajad. Kolmandaks, et õppekava kohaselt põhineb õppimine lapse varasematel kogemustel. Õige, lapsel on siis endal kerem õppida ja seondada õppimist millegagi, mida ta ennem on näinud või teinud. Neljandaks, kui õpetaja usaldab lapsi siis lapsed innustuvad oma ideedest ja keskenduvad tegevusele. Lapsed julgevad rohkem teha asju ja välja pakkuda uusi mänge ja tegemisi. Eelõpetuses peaksid kavandamine ja kavad olema paindlikud, olen nõus, kuna lapsed on erinevad ja ei saa kõiki asju teha õppekava punktide järgi täpselt. Ja eelõpetuse kõige tähtsamaks ülesandeks on leida lapse enda
KONKURENTS JA KONKURENTSI VORMID Konkurents on majandussubjektide püüdlemine sama eesmärgi poole olukorras, kus ühe edu tähendab teise ebaedu. Konkurentsis toimetulekuks peab müüja leidma vastuse küsimusele, miks tarbija just tema kaupa või teenust peaks ostma. Ta peab välja selgitama, mida nad pakuvad, millised on nende hinnad, kuidas reklaamivad oma tooteid, milline on nende maine. Kirjeldatakse konkurentide tugevaid ja nõrku külgi. Seejärel võrreldakse konkurentidega ettevõtte ja toodete kõige olulisemaid omadusi. Nendeks omadusteks võivad olla hind, kvaliteet, asukoht, ettevõtte tuntus vms. Konkurentsieelis eristab ettevõtet konkurentidest. Selleks võib olla suur kaubavalik, kiire või hea teenindus, kliendile sobiv tööaeg, konkurentidest parem garantii, madalam hind vms. Valida võib ainult sellise konkurentsieelise, mida suudetakse alati pakkuda. Konkurentsieelis on põhjuseks, miks vähemalt osa tarbijaid eelistab antud ettevõtte t...
Rei · Riigikogu esimees O. Strandmann Eesti Vabariigi Valitsus 02.08.1923 26.03.1924 · Riigivanem - Päts, Konstantin Rahaminister - Vestel, Georg Siseminister - Einbund (Eenpalu), Karl (Kaarel) Välisminister - Akel, Friedrich Karl Haridusminister - Veidermann (Veiderma), Aleksander Sõjaminister - Anderkopp, Ado Teedeminister - Ipsberg, Karl Kaubandus-tööstusminister - Rostfeld (Roostfelt), Põllutööminister - Kerem, August Töö- ja Hoolekandeminister - Amberg, Kohtuminister - Gabrel, Rudolf II Riigikogu lõpetamine · Mindi laiali sest tulijad kes tahtsid saada riigikokku tahtsid saada palga peale III Riigikogu avamine · Karl Eibundi pidas pika 10 aastapäeva riigisünnipäeva kõne · Jõuti vastu võtta 300 seadust IV Riigikogu rahvushääletuste tulemused · Enim hääli saanud parteid: · Eesti Sotsialistlik Tööpartei · Põllumeeste Kogu
Ajalugu Orienteerumise sünnimaa on Norra, kus esimesed võistlused korraldati 1897. aastal. Esimesed Euroopa meistrivõistlused korraldati 1962. aastal Norras. Maailmameistrivõistlusi hakati korraldama 1966. aastast ja esimesed toimusid Soomes. Rahvusvaheline Orienteerumisspordi Föderatsioon IOF International Orienteering Federation loodi 1961. aastal. IOF-i peakorter asub Helsingis ja sinna kuulub 61 liikmesriiki. Orienteerumise all mõistetakse tavaliselt eeskätt orienteerumisjooksu. Rahvusvaheline Orienteerumisföderatsioon ja Eesti Orienteerumisliit tunnustavad eraldi orienteerumisaladena ka suusaorienteerumist ja rattaorienteerumist. Orienteerumise põhiliigid on suundorienteerumine ja valikorienteerumine. Suundorienteerumises tuleb kontrollpunktid läbida etteantud järjekorras, oluline on raja läbimise kiirus. Valikorienteerumises on etteantud kontrollaeg, mille jooksul tuleb läbida võimalikult palju kontrollpunkte. Suundorienteerumi...
ressursse sama efektiivselt kui täielikult konkureeriv firma. Joan Robinsoni arvates on monopolistliku konkurentsi turul liiga palju pakkujaid, tooted on liiga erinevad ning mistõttu ressursid on ebaefektiivselt paigutatud. Edward Chamberlin luges pakkujate rohkust aga positiivseks, nii on tarbijatel valikuvõimalus ja nad saavad oma vajadusi rahuldada vastavalt soovidele. 3 Kasutatud allikad: 1. Kerem, K., Keres K., Randveer M. (2004). Mikroökonoomika alused. Tallinn: Külim 2. Arrak, A. (2002). Majanduse ABC. Kättesaadav: http://www.avatar.ee/majanduseabc/ index.php?ID=102, 22. detsember 2017. 3. Monopolistic competition. Kättesaadav: http://www.economicsonline.co.uk/Business_ economics/Monopolistic_competition, 22. detsember 2017. 4. Bellante, D. (2004). Edward Chamberlin: Monopolistic Competition And Pareto Optimality. Kättesaadav: https://www.researchgate
töölistele, kellest on ettevõttele palju abi. (Acemoglu 1999) Kokkuvõtteks on just oma ala spetsialistid need, keda kõige rohkem vajatakse. 2. ERINEVAD TÖÖPUUDUSE LIIGID Üheks tööpuuduse liigiks on siirdetööpuudus, mis on seotud töökohavahetustega (parema töö otsimisega). Kuna uue töökoha leidmine võtab enamasti aega, on inimesed mingit aega vahepeal tööta. Siirdetööpuudus on enamasti lühiajaline ning seda ei peeta üldiselt probleemiks. (Randveer, Kerem 1999) Struktuurne tööpuudus on põhjustatud töötute oskuste, kvalifikatsiooni, asukoha ning ettevõtete vajaduste mittevastavusest. Struktuurne tööpuudus võib olla teatud elanikkonna gruppidele väga raske. Niisuguse tööpuuduse leevendamine nõuab enamasti struktuurseid reforme -- muudatusi haridussüsteemis, töötuskindlustuses vms. (Ibid) Tsükliline tööpuudus esineb majanduse langusfaasis, kui ainult osaliselt koormatud
Märgitud mees, Tallinn 2003 · Jaan Kross. Sobimatute seikade võlu: Mälestus või novell. Looming nr 1, 2004.. 7 Karl Einbundi valitsus (19. juuli 1. november 1932) · Karl Einbund riigivanem · Mihkel Pung välisminister · Ado Anderkopp kohtu- ja siseminister · Oskar Köster põllutööminister · Johannes Zimmermann majandusminister · Jaan Hünerson majandusminister · August Kerem kaitseminister · Jaan Raudsepp teedeminister Kaarel Eenpalu valitsus (9. mai 1938 12. oktoober 1939) · Kaarel Eenpalu peaminister · Aleksander Jaakson haridusminister · Albert Assor kohtuminister · Leo Sepp majandusminister · Artur Tupits põllutööminister · Richard Veermaa siseminister · Oskar Kask sotsiaalminister · Paul Lill sõjaminister · Nikolai Viitak teedeminister
Häädemeeste Keskkool ORIENTEERUMISPÄEV II KOOLIASTMELE Loovtöö Kalev Seilmaa ja Rando Klein 8B. klass Juhendaja: Epp Lorents Lubatud kaitsmisele Õppealajuhataja ......................................... "....."..................2013 Häädemeeste 2013 Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................................................3 Sisupeatükid..............................................................................................................................4 Meie orienteerumispä...
rahvavõistlusi: põnev öine teade Jüriööjooks (alates 1960 aastast, võistkonnas 3 meest ja 2 naist), kahepäevased Suvejooks ja Suunto games, mitmepäevajooksud 4EST, Ilves-3 ja Kobrase karikas, rahvusvahelise mainega teatemitmepäevajooks Ilvesteade. Populaarseid igamehevõistlusi neljapäevakute nime all korraldatakse üle Eesti. Esimene taoline toimus Kloostrimetsas 11. juunil 1964, mille idee autor oli Rain lahtmets ja käivitaja Toomas Kerem. 8. juunil 1959 loodi Eesti NSV Matkaspordi Föderatsiooni juures orienteerumisspordi komitee, mille esimeheks valiti Aleks Kaskneem, abiesimeheks Endel Jõgioja, kohtunike kolleegiumi esimeheks Anto Raukas. Seda on tähistatud aastaid kui Eesti Orienteerumisspordi Föderatsiooni asutamist ja peetud nn juubeleid (1969, 1974, 1979, 1984). Nii matkajaid kui orienteerujaid ühendav Eesti NSV Matkaspordi Föderatsioon reorganiseeriti 1960 aastal Eesti NSV Matka- ja Orienteerumisspordi
Impordihinnad langesid 1931. Aastal eelmise aastaga võrreldes 20% ja ekspordihinnad 25%. Hinnalangus kestis 1933. Aasta teise pooleni. Ülemaailmse majanduskriisi aastail, kui rahvusvaheline kaubandus kokku varises, vähenes ka Eesti väliskaubanduse käive, ulatudes kriisi sügavseisus, 1932. Aastal vaid 79,5 miljoni kroonini. Niisiis oli käive kolm korda väiksem kui 1928. Aastal. 3 MINISTRID, KES JUHTISID EESTI KAUBANDUST 1918-1940 J. Raamot 1918 A. Kerem 1924 A .Jaanson 1918 E. Veberman 1925 E. Aule 1918 K. Kormel 1926 N. Köstner 1919 J. Holberg 1927 Th. Pool 1919 A. Oinas 1928 J. Kriisa 1919 J. Zimmermann 1929 J. Kukk 1919 M. Pung 1931 V. Pihlak 1920 A. Juurman 1931 O
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS PROJEKT ÜLIÕPILANE: Kert Kerem KOOD: 082657 JUHENDAJA: Igor Penkov TALLINN 2010 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT PÕHIÕPPE PROJEKT MHX0020 Projekteerida elektriajamiga vints. Tõstetav mass m = 600 kg Maksimaalne liikumiskiirus v = 0,06 m/s Maksimaalne liikumiskiirus l = 400 mm Mootori ja trumli ühendus kettülekanne Esitada: seletuskiri, mastaabis eskiisid, koostejoonis, detaili joonised
Et kasumit maksimeerida, peab firma tootma kogust, mille piirtulu võrdub piirkuluga. Piirkulu on ühe täiendava tooteühiku tootmiseks tõendav tootmiskulu. Piirtulu on ettevõtte kogutulu muutus, mille põhjuseks on ühe täiendava ühiku müümine. (Kerem & Randveer, 2004, lk 44) Kasumi maksimeerimise kuldreegel on, et firma laiendab oma tootmistegevust seni, kuni piirtulu ületab piirkulu ja lõpetab toodangu mahu suurendamise, kui piirkulu hakkab ületama piirtulu ( Kerem, Raju &Randveer, 1998, lk 177). Oluline tulude ja kulude prognoosimise märksõna on see, et tulud ja kulud peavad olema seotud äritegevusega. Tasuvusanalüüsi puhul ei võeta arvesse neid tulusid ja kulusid, mis on seotud finantsinvesteerimisega. Omanikele dividendide maksmine, aktsiakapitali vähendamisega seotud väljamaksed, laenuintresside maksmine, laenuvõtmine ja laenude tagasivõtmine ei lähe arvesse.[ CITATION San17 l 1061 ]
Koeru Keskkool TELEFONIDE KASUTAMINE KOERU KESKKOOLI 10-12. KLASSIDE ÕPILASTE SEAS Uurimistöö Autor: Rannar Remmelgas, 11. klass Juhendaja: õp. Meeli Kerem Koeru 2012 2 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................................... 3 SISSEJUHATUS................................................................................................................. 4 1. MOBIILTELEFONIDE AJALUGU.................................................................................... 5 2. MOBIILTELEFONIDE USKUMATU ARENG........................................................
rakendatus on hoogsalt kasvanud. 2012. aasta majanduskasvu panustasidki enim eratarbimine ning kapitalimahutus põhivarasse. Siin mängisid kohati rolli ka ajutised tegurid, nende hulgas valitsemissektori rahastatud projektid, millest osa finantseeriti heitmekvootide müügitulust. Peale selle ületas eratarbimise kasv 2012. aasta teises pooles, mil kindlustunne tugevnes, sissetulekute kasvu ning majapidamised hakkasid vähem säästma. KASUTATUD KIRJANDUS [1] Kaie Kerem ja Mare Randveer. Mikro- ja makroökonoomika põhikursus. Tallinn, 2007. [2] Loov Eesti, URL http://www.looveesti.ee/arenda-ettevotet/eksport.html [3] Maksu- ja Tolliamet, URL http://www.emta.ee/index.php?id=21287 [4] ESTONICA Entsüklopeedia Eestist, URL http://www.estonica.org/et/Majandus/V %C3%A4lismajandussuhted/Import/ [5] Välisministeerium, URL http://www.vm.ee/?q=taxonomy/term/47 [6] Arengufond, URL http://www.arengufond
kerkinud. 1933. a. 26. aprillil astus K. Päts tagasi, sest ei suutnud Riigikogus läbi suruda krooni devalveerimist, mille vajalikkus oli selge. 1933. a. põhiseaduseelnõu Järgnes Eesti ajaloos enneolematu uue valitsuse kokkupanek: Valitsust üritasid moodustada Jaan Tõnisson, seejärel K. Einbund; siis J. Uluots; siis jälle K. Einbund; siis A. Rei; siis K. Päts; siis K. Päts II korda; siis III korda K. Einbund; siis T. Kalbus; siis A. Kerem. Seejärel teatas Tõnisson, et lõpuks on olemas edukas uue valitsuse moodustaja selgus, et see on jälle (IV korda katsetav) K. Einbund. 1933. a. põhiseaduseelnõu 1933. a. 18. mail üritas Jaan Tõnisson ise veelkord ja kinnitatigi tema valitsus. Kriis oli kestnud 22 päeva ja uus riigivanem saadi alles 12. katsel!! 1933. a. põhiseaduseelnõu · Tõnissoni valitsus alustas, kui uue referendumini oli 23 päeva ja sattus kohe rünnaku alla.
Mis on raha võimendi ja kuidas seda leitakse? Üldiselt nimetatakse rahavõimendiks mingi taseme rahapakkumise ja baasraha M0 suhet. 94. Millised on keskpanga funktsioonid? Raha emiteerimine Kommertspankade deposiitide hoiustamine Panganduse regulatsioon Raha pakkumise ja krediiditingimuste regulatsioon 95. Rahapoliitilised instrumendid- Baasintressimäära kehtestamine (intressimäär, mille alusel kommertspangad tasuvad keskpangale laenude eest) PS Kerem ja Randveer nimetavad seda diskontomääraks. Avaturu operatsioonid Põhilised refinantseerimisoperatsioonid Pikemaajalised refinantseerimisoperatsioonid Peenhäälestusoperatsioonid Struktuurioperatsioonid Püsivõimalused Kohustusliku reservimäära kehtestamine 96. Mis juhtub tarbimisega kui keskpank vähendab baasintressimäära? madalad intressimäärad kergitavad varade ja tagatiste hindu, mis koos usuga nende varade
reegleid ei järgi nagu loomade aretamisel. Eugeenika pooldaja oli ka luuletaja Villem Grünthal-Ridala. (Wikipedia) Koduloo ja suguvõsauurija Kalle Kesküla andmetel kuulus seltsi Tallinna osakonda (asukoht Pikk 6-1) koguni oma poolsada prominentset isikut, teiste seas nt admiral Johan Pitka, riigikogu liige Nigol Andresen, linnapea ja Tallinna Ajalooseltsi esimees Anton Uesson, kaitseminister August Kerem, Riigi Põlevkivitööstuse juhataja Märt Raud, piiskop Hugo Rahamägi, ajakirjanik Mihkel Aitsam, Riigi Statistika Keskbüroo juhataja A.Pullerits, Maapanga juhatuse esimees V.Johanson, metropoliit A.Paulus, kindral J.Roska, siseministeeriumi administratiivosakonna direktor E.Dolf ja abidirektor O.Angelus ning perekonnaseisuasjade osakonna juhataja T.Teder, Tallinna Tehnikumi direktor N.Nurmiste, Tütarlaste Kommertsgümnaasiumi direktor Aleksander Veiderma, politseikooli direktor E
(2000). /Tartu Ülikooli majandusteaduskond. 4. tr. Tartu: TÜ Kirjastus. 5.1.2. Artikkel Viitekirje esimeses pooles on andmed artikli kohta, teises pooles väljaande kohta, kus artikkel ilmus. Poolte vahel on mõttekriips. Autor(id). (Ilmumisaasta). Artikli pealkiri. – Väljaande nimetus, köide (number) või kuupäev, artikli paiknemise leheküljed. Köite (vihiku) numbritele ja leheküljenumbritele ei lisata lühendeid „kd“ või „lk“. Fainstein, G., Kerem, K., Lubenets, N. (2006). Wage Determination in Estonia. – The Business Review, 5 (1), 208–215. Karnau, A. (2007). Töösturite idee leiab vastuseisu. – Postimees, 26. jaanuar, 9. Aasma, A., Veimer, M. (2005). Limit Cycles and the Possibility of Choosing Walras- Keynes-Phillips Model. – Economics. Acta Universitatis Latviensis, 4, 26–36. Kogumikkude ja konverentsiväljaannete kohta antakse enne leheküljenumbreid ka Ilmumiskoht: Kirjastus.
(2000). /Tartu Ülikooli majandusteaduskond. 4. tr. Tartu: TÜ Kirjastus. 5.1.2. Artikkel Viitekirje esimeses pooles on andmed artikli kohta, teises pooles väljaande kohta, kus artikkel ilmus. Poolte vahel on mõttekriips. Autor(id). (Ilmumisaasta). Artikli pealkiri. – Väljaande nimetus, köide (number) või kuupäev, artikli paiknemise leheküljed. Köite (vihiku) numbritele ja leheküljenumbritele ei lisata lühendeid „kd“ või „lk“. Fainstein, G., Kerem, K., Lubenets, N. (2006). Wage Determination in Estonia. – The Business Review, 5 (1), 208–215. Karnau, A. (2007). Töösturite idee leiab vastuseisu. – Postimees, 26. jaanuar, 9. Aasma, A., Veimer, M. (2005). Limit Cycles and the Possibility of Choosing Walras- Keynes-Phillips Model. – Economics. Acta Universitatis Latviensis, 4, 26–36. Kogumikkude ja konverentsiväljaannete kohta antakse enne leheküljenumbreid ka Ilmumiskoht: Kirjastus.
Mikroökonoomika 1. Nõudmise ja pakkumise elastlus Monopol Lugeda: Äripäeva, Mikroökonoomika alused (K. Kerem, K. Keres, M. Randver) Mikroökonoomika harjutuste kogu. Majanduse (ökonoomika) ja majandusteaduste olemus Maj käitumine on tingitud inimeste püüdest rahuldada oma piiramatuid vajadusi piiratud resursside olemasolu tingimustes. Probl. On mikro ja makro tasandil. Mikroökonoomika teoreetiline majandusteadus, uurib majandusotsuste tegemist, maj üksikosalejate ( kodumajapidamiste ja ettevõtete, firmade poolt). Sellest tulenevalt nim mikroökonoomikat ka hinnakoorijaks.
Kogu Eesti Vabariigi fiskaalpoliitika on Vabariigi Valitsuse poliitiliste eesmärkide elluviimiseks. Kasutatud kirjandus 1. Begg, D. The Design of EMV. IMF Working Paper WP/97/99, IMF, 1997, 36 peatükk. 2. Drud Hansen, J. Nielsen, J.V-M. An Economic Analyses of the European Union. 2nded, McGraw- Hill Publishing Company, 1997, 212 peatükk. 3. Hitiris, T. European Community Economics. 3rded, Great Britain: Harvester Wheatsheat, 1994, 332 peatükk. 4. Kaie Kerem. Tallinna Tehnikaülikool. Eesti fiskaalpoliitika mõningatest aspektidest. Harmoniseerimine ja vabadus Eesti Vabariigi majanduspoliitikas integreerimisel Euroopa Liiduga. Berlin, Tallinn 2001. 5. Tammeraid, A. Eesti maksukoormus Euroopa Ühenduse taustal. Eesti Vabariigi majanduspoliitika ja Euroopa Liit, Tallinn, 1999. 6. Kadi Timpmann. Tartu Ülikool. Eesti fiskaalpoliitika integreerumisel Euroopa liitu. Eesti majanduspoliitika tulemuslikkus ja Euroopa Liit
seljas olev rüü värv ning ese mida ta käes hoidis. Need andsid publikule informatsiooni karakterite kohta. Violetne rüü tähendas, et on tegu noormehega. Kollast rüüd kandev isik kehastas naist, kuna varases rooma teatris olid kõik rollid täidetud puht mees näitlejatega, kuid teatri arenedes hakkasid naisorjad mängima laval naisi. Karakterite ilmete eest kantsid aluses hoolt maskid. Maske oli erinevaid, kuna näitlejad mänisid erinevaid rolle oli teatud osatäitjal oma rolli kerem kehastada. Ajapikku koomilised maskid muutusid groteskseteks liialdusteks. Rooma teatri kostüümid peegeldasid traditsioonilisi Kreeka pealisrõivaid. Näitljead kandsid tavaliselt pikka rüüd nimega Chiton, mille toon määras tegelase tausta ja astme. Chitoni kantsid mõlemad sood, nii mehed kui naised ning see kinnitati vööga, kas siis ümer rinna või piha, kanti ka mõlemaid korraga. Chitoni kanti kombineeritult tihti ka himationi nimelise rõivaga, mis oli raskem ning kandis
03.2011) 7. Ghanri, P. Gronhang, K. 2004. Äriuuringu meetodid. Tallinn. Külim 8. Järve, V. Kastan, T. 1998. Käibevara ja selle arvestus. Tallinn. Folio. 9. Kallas, K. 2002. Finantsarvestuse alused. Tallinn. Tallinn Raamatutrükikoda. 10. Kalnin, S. 2004. Finantsarvestus [WWW] URL http://193.40.33.19/doc/MA.059.loeng1.pdf 11. Karu, K. 1999. Raamatupidamise sise-eeskirja koostamine. Tartu. Rafiko. 12. Kerem, K. Randveer, M. 2004. Mikro- ja makroökonoomika põhikursus. 4 tr. Tallinn. Külim. 13. Kikas, E. Treumann, M. 2003. Raamatipidamise sise-eeskirja koostamine. Agitaator OÜ 14. Kikas, E. Treumann, M. 2004. Majandusaasta aruande koostamine. Greif OÜ. 15. Kõomägi, M. 2006. Ärirahandus. Tartu. Tartu Ülikooli Kirjastus. 16. Kümnik, A. 2000. Varude ja põhivara inventuur [WWW] URL http://web.finance.ee/index.php?
pdf4free.com © Indrek Saar 2010 madalama hinnaga turgu enda kätte mängida. Sellest analüüsist järeldub, et teatud juhtudel võib ka monopoolse iseloomuga turul olla hind tasemel, nagu ta oleks seda täieliku konkurentsiga turul. 62 PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 KIRJANDUS Kerem, K., Randveer, M., Mikro- ja makroökonoomika põhikursus. Tallinn 2001, 3 trükk, 179 lk. Kerem, K., Randveer, M., Raju, O. Mikroökonoomika 4.tr. Tallinn: TEA kirjastus 2001, 326 lk. Kerem, K., Randveer, M., Vensel, V. Mikroökonoomika alusteooriad. Tallinn: Külim 1996, 187 lk. Majanduse ABC. Tallinn: Avatar OÜ 2002, 396 lk. McConnell, C.R., Brue, S.L. Economics. Principles, Problems, and Policies, 13th ed.
Eksamisessiooni ajal tuleb sooritada kirjalik lõppeksam, mis hõlmab kogu mikro- ja makroökonoomika kursuse materjali. Hindamise põhimõtted: Kursuse lõpphinne kujuneb järgmistest osadest: lõppeksami tulemus 70%, vaheeksami tulemus 30%. Põhiõpik: Kaie Kerem ja Mare Randveer. Mikro- ja makroökonoomika põhikursus. 5., parandatud ja täiendatud trükk, ,,Külim", Tallinn, 2007. Täiendav kirjandus: N. G. Mankiw. Principles of Economics. Harvard University. The Dryden Press. Jukka Pekkarinen, Pekka Sutela. Mikro- ja makroökonoomika I - IV. Tallinn 1991 1994.
48 PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 KIRJANDUS Arrak, A., Eamets, R., Viiol, A. Rahvamajandus: makrotasand I. Tartu 1992, 191 lk. Arrak, A., Eamets, R., Varblane, U., Trasberg, V. Rahvamajandus: makrotasand II. Tartu: OÜ ERIC 1996, 276 lk. Kerem, K., Listra, L., Luiker, L., Põder, K. Makroökonoomika teooriad ja mudelid. Tallinn 1998, 286 lk. Kerem, K., Randveer, M., Mikro- ja makroökonoomika põhikursus. Tallinn 2001, 3 trükk, 179 lk. Majanduse ABC. Tallinn: Avatar OÜ 2002, 396 lk. McConnell, C.R., Brue, S.L. Economics. Principles, Problems, and Policies, 13th ed. New York: McGraw-Hill, Inc.1996, 825 p. Parkin, M. Economics, 6th ed
* majandusained 31 AP * vabaõpe (võimalik majandusained) 6 AP * praktika (võimalik majandusalal) 4 AP * lõputöö (võimalik majandus) 15 AP Kokku võimalik koguda juhtimise ja majandusaineid 56 AP Majandusained ehitustehnika õppesuunal: Kokku: 46,5 AP + vabaõpe ja praktika 10AP Üliõpilase valik : 8,5 - 56 AP majandusainetest profileerib teda kas konstruktori suunas või ehitusjuhi suunas Kirjandus mikroökonoomikas: K. Kerem, M. Randveer, V. Vensel. Mikroökonoomika alusteooriad. Tallinn: Külim. !996. 186 lk. G. Briscoe. The Economics of Construction Industry. London: B.T. Batsford Ltd. 1993. 307 p. J. Raftery. Principles of Building Economics. Oxford. Blackwell Scientific Publications.1991. 212 p. R. Jemtsov, M. Lukin. Mikroekonomika. Utsebnik MGU. Moskva: Delo i servis. 1999. 317 s. ( vene keeles ) L. Drõkina, M.Ennok, S.Otsmaa, Ü.Rooma.Ehitusökonoomika küsimusi. Tallinn: TTÜ. 1996. 88lk. T.Palm, A. Qayum
tee 3-254 620 4121 Juhan Teder Akad.tee 3-362 620 3962 Kaarel Kilvits Akad.tee 3-243 620 4104 Kadri Männasoo Akad.tee 3-487 620 4063 Kadri Rannala Akad.tee 3-134 620 3949 Kadrin Keres Akad.tee 3-459 620 4067 Kaia-Kaire Hunt Akad.tee 3-116 620 3938 Kaidi Kallaste Akad.tee 3-382 620 4001 Kaido Kepp Akad.tee 3-454 620 4072 Kaie Kerem Akad.tee 3-479 620 4054 Kaire Põder Akad.tee 3 620 4069 Kaire Sõmer tööleping peatatud Kairi Põder Akad.tee 3-246 620 3535 Kairit Kobin tööleping peatatud Kaja Lutsoja Akad.tee 3-455 620 4059 Kalev Jõgi Akad.tee 3-411 620 3967 Kalle Ahi Akad.tee 3-457 620 4065 Karen Voolaid Akad.tee 3-249 620 3537
MAJANDUSMATEMAATIKA I Ako Sauga Tallinn 2003 SISUKORD 1. MUDELID MAJANDUSES . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Mudeli mõiste. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Matemaatiliste mudelite liigitus ja elemendid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 2. FUNKTSIOONID JA NENDE ALGEBRA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Arvud ja nende hulgad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 ...
Jelena Sõrmus Akad.tee 3-254 620 4121 Juhan Teder Akad.tee 3-362 620 3962 Kaarel Kilvits Akad.tee 3-243 620 4104 Kadri Männasoo Akad.tee 3-487 620 4063 Kadri Rannala Akad.tee 3-134 620 3949 Kadrin Keres Akad.tee 3-459 620 4067 Kaia-Kaire Hunt Akad.tee 3-116 620 3938 Kaidi Kallaste Akad.tee 3-382 620 4001 Kaido Kepp Akad.tee 3-454 620 4072 Kaie Kerem Akad.tee 3-479 620 4054 Kaire Põder Akad.tee 3 620 4069 Kaire Sõmer tööleping peatatud Kairi Põder Akad.tee 3-246 620 3535 Kairit Kobin tööleping peatatud Kaja Lutsoja Akad.tee 3-455 620 4059 Kalev Jõgi Akad.tee 3-411 620 3967 Kalle Ahi Akad.tee 3-457 620 4065 Karen Voolaid Akad.tee 3-249 620 3537 Karin Lindroos Akad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
