Kirjalike õpilastööde juhend (0)

Järvamaa Kutsehariduskeskus
Metoodiline juhend
KIRJALIKE ÕPILASTÖÖDE KOOSTAMISE JUHEND
Järvamaa 2011

Sisukord

Sisukord 2
JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUSE KIRJALIKE ÕPILASTÖÖDE KOOSTAMISE JUHEND 3
1. Üldnõuded 3
2. Tiitelleht 6
3. Sisukord 7
4. Tabelid 9
5 Joonised 10
6. Valemid 11
7. Kasutatud kirjandus 12

JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUSE KIRJALIKE ÕPILASTÖÖDE KOOSTAMISE JUHEND

1. Üldnõuded

1.1 Kirjalikud tööd trükitakse arvutil A4 formaadis (Page Layout -Size/Küljendus Suurus.).
Lehe veerised st lehekülje vaba ruum 3 cm vasakust ja 2,5 cm teistest servadest (Page Layout-Margins/Küljendus Veerised).
Kirjatüüp Times New Roman , tähe suurus 12 punkti (12pt)(Home-Font- Avaleht -Fondi Suurus), reavahe 1,5 (Home-Paragrapg-Line Spacing 1.5/Avaleht-Rea-ja lõigu vahe).
Tekst joondatakse nii vasak- kui ka parempoolse serva järgi st tekst on rööp- ehk täisjoondatud (Home-Paragraph-Justify/Avaleht- Rööpjoonda).
1.2. Töös jaotatakse tekst lõikudeks. Tekstilõigud eraldatakse laiema vahemikuga nn plokkstiilis 12 pt (Home- Paragraph- Spacing Options-Before 12/Avaleht-Rea-ja lõiguvahe)
Töös ei kasutata taandridu.
1.3. Kõik leheküljed alates sissejuhatusest nummerdatakse ( Insert -PageNumber/Lisa-Leheküljenumber). Numbrid paigutatakse lehekülgede jalusesse alla keskele .
Sisukorrast eespool olevaid lehti võetakse nummerdamisel küll arvesse, kuid leheküljenumbreid neile ei lisata. Kõik lisad tuleb nummerdada alates number ühest ja need paigutatakse lehekülgede jalusesse, keskele. (Insert-Page number-design- Different First Page/Lisa-Leheküljenumber- Jalus )
1.4 Peatükke ja alapeatükke alustatakse jooksvalt leheküljelt, jälgides, et lisaks pealkirjale mahuks leheküljele ka järgnevat teksti vähemalt kolm rida.
1.5. Peatüki pealkirja, sellele eelneva ja järgneva teksti vahele jäetakse nn plokkstiilis vahe 24 pt (kaks tähekõrgust).
Pikema töö korral kasutada pealkirjade vormindamisel Heading /Pealkiri-stiili (peatükk Heading1-Pealkiri 1; alapeatükk Heading2-Pealkiri 2 jne need valikud stiili Style nupu loendist – nupp , millel on tekst Normal, stiili muutmine Home-Style- Front /Avaleht-Fondi suurus ja vastav valik).
1.6. Peatükkide pealkirjad kirjutatakse trükitähtedega ja alapealkirjad ning nende alajaotused kirjatähtedega rasvases kirjastiilis( Bold /Paks).
Pealkirjades sõnu ei poolitata, lühendeid ei kasutata. Pealkirjad joondatakse lehe vasakusse serva ja pealkirja lõppu ei panda punkti.
Pealkirjad vormistatakse:
PEATÜKI PEALKIRI (Heading 1/Pealkiri 1 ) Times New Roman ,16 pt, rasvane, kõik suurtähed.
Kui arvuti pakub midagi muud (nt Heading 1/Pealkiri 1 suuruseks 12pt ja teist kirjastiili), siis antakse tähtede suuruse või esiletõstu muutmiseks korraldused: Format -Styles/Fondi suurus Avaleht-nt Heading 1/Pealkiri 1 ja muudetakse vormindust.
• Alapeatüki pealkiri (Heading 2/Pealkiri 2) Times New Roman, 14 pt, rasvane ja kaldkirjas, esimene suurtäht.
• Punkti pealkiri (Heading 3/Pealkiri 3 ) Times New Roman 12 pt, rasvane, esimene suurtäht. Kui arvuti pakub
midagi muud (nt Heading 1/Pealkiri 1 suuruseks 12pt), siis antakse tähtede suuruse või
esiletõstu muutmiseks korraldused: Format-Avaleht —» Style-Laadid.... Avanevas dialoogiaknas Style
vasakul asuvast stiilide loetelust määratakse korrigeeritav pealkiri (nt Heading 1/Pealkiri 1) ja
klõpsatakse nupul Modify ....
1 ESIMESE PEATÜKI PEALKIRI Heading 1/Pealkiri 1

Esimene alapeatükk Heading 2/Pealkiri 2
1.2 Teine alapeatükk Heading 2/Pealkiri 2
1.2.1 Esimese peatüki 2 alapeatüki 1. punkt Heading 3/Pealkiri 3
2 TEISE PEATÜKI PEALKIRI Heading 1/Pealkiri 1
2.1 Heading 2/Pealkiri 2
2.2 Heading 2/Pealkiri 2
2.2.1 Heading 3/Pealkiri 3
2.2.2. Heading 3/Pealkiri 3
2.2.2.1 Heading 4/Pealkiri 4
1.7. Töös kui ka sisukorras nummerdatakse araabia numbritega järgnevad osad ning alustades number ühest: peatükid, alapeatükid ja nende alajaotused. Peatüki alapeatüki number peab sisaldama ka vastava peatüki numbrit. Sissejuhatust ja kokkuvõtet ei nummerdata.
1.8. Kasutatud allikate loetelus kasutatakse ühe allika kirje koostamisel ühekordset reavahet ( Single -/Rea-ja lõiguvahe). Iga kirjandusallika vahele jäetakse vahe 12 punkti (Home-Paragraph-Spacing-After/Avaleht-Rea-ja lõiguvahe) 12pt
1.9. Kohustuslik on vältida töö peatüki alustamist ja lõpetamist tabelitega, joonistega, loeteluga.
1.10.Teksti esile tõstmise kasutamisel tuleb olla mõõdukas, et säilitada rahulik kirjapilt. Kasutatakse 1-2 erinevat vormindamise võtet.
1.11.Võõrkeelsed sõnad, selgitused eestikeelses tekstis tuuakse kaldkirjas (Italic/Kursiiv) ja on sulgudes kohe selgitava sõna järel.
1.12. Refereeringud ja tsitaadid koos viidetega esitatakse oma seisukohtadest eraldi.

2. Tiitelleht

2.1.1 õppeasutuse nimetus;
2.1.2 eriala nimetus;
2.1.3 töö liik (nt praktika aruanne, portfoolio , miniuurimistöö); märgitakse, mis aines töö on koostatud (va kursusetöö); kursusetöö puhul kirjutatakse töö liigiks kursusetöö ;
2.1.4 töö pealkiri (trükitähtedega, rasvases kirjas Bold), praktikaaruande puhul
2.1.5 autori ees- ja perekonnanimi ;
2.1.6 kursus ja rühm, näiteks TE31 ;
2.1.7 praktikaettevõtte nimi
2.1.8 Juhendaja (Ees-ja perekonnanimi)
2.1.9 töö tegemise koht ja aasta (näiteks Paide 2011) trükitakse lehekülje viimasele reale, seal ei ole koma ega pukti
2.1.10 Kirjasuurus 14, Pealkiri trükitähtedes, bold, suurus 16 , kirjastiil Times New Roman

3. Sisukord

3.1. Sisukord moodustatakse töös toodud peatükkide järjestuses koos alguslehekülje numbriga. Sisukord koostatakse arvutil. Esmalt vormindatakse pealkirjad nn pealkirja stiilis Heading/stiili (peatükk Heading1-Pealkiri1; alapeatükk Heading2-Pealkiri2 jne, lisada ka pealkirjadele numbrid käsu Format-Bullets/Avaleht-Nummerdus and Numbering-Outline-Numbered/Lisa-Leheküljenumber abil, siis valida sisukorra moodustamise käsk References-Table/Viited-Sisukord on Contens
3.2. Sisukord moodustub järgmistest põhiosadest:
3.2.1. sissejuhatus ja leheküljenumber;
3.2.2. peatükkide ja alapeatükkide ja nende alajaotuste pealkirjad ja leheküljenumber;
3.2.3. kokkuvõte ja leheküljenumber;
3.2.4. allikad ja leheküljenumber;
3.2.5. lisad (numbrid – näiteks Lisa 1 ja pealkiri).
3.3. Valmis praktika aruandele lisatakse vahetult tiitellehe järele ettevõttepoolse juhendaja
allkirjastatud retsensioon (arvustus aruandele). Retsensiooni lehte ei nummerdata ega kanta
sisukorda.
Näiteks praktika aruande võimalik sisukord:
SISUKORD
LISAD
Lisa 1. Hinnanguleht
Lisa 2. CV ja avaldus-kaaskiri praktikaettevõttele
Lisa 4. Praktikaleping44
Lisa 5. Praktikaprogramm
Lisa 6. Foto praktikaettevõttest. Välisvaade
Lisa 7. Kasutatud dokumendid . Arve- saateleht
Lisa 8. Kasutatud dokumendid. Komplekteerimisleht
Lisa 9. Kasutatud dokumendid. Taara saateleht
Lisa 11. Ladustatav sortiment
Lisa 10. Fotod praktikaettevõttest. 1) Kaubaaluseriiulid; 2) Peenkauba läbivooluriiulid
20. Lisade loetelus tuuakse ainult töös viidatud lisad ja teisalt peab igale loetelus olevale
lisale leiduma töös viide .

4. Tabelid

Tabelid pealkirjastatakse ja nummerdatakse araabia numbritega kogu töö ulatuses ühtlaselt (näiteks: Tabel 1., Tabel 2. jne) ( automaatne numeratsioon menüü abil Insert- Caption /Lisa ja jooniste loendeid koos lehekülje numbrite ja pealkirjadega käsk menüüst Insert-Index- and Table- vaheleht Tables of Figures ).

Tabel paigutatakse võimalikult selle tekstilõigu järele, milles talle esmakordselt viidatakse. Teksti paigutatavad tabelid peavad olema võimalikult lihtsad ja lühikesed.

Mahukamad tabelid on otstarbekas esitada lisades.

Tabeli number paigutatakse tabeli kohale joondatult vasakule, mille lõpus on punkt. Punktile järgneb üks tühik ja tabeli pealkiri, mis lõpeb punktiga . Sõna „tabel―, selle number ja pealkiri trükitakse nn rasvases kirjastiilis (Bold/Paks).

Tabeli kõik veerud pealkirjastatakse. Kirjatähtedega kirjutatud pealkirjad algavad suure algustähega. Üldreeglina tuleb tabelid paigutada ühele lehele ning siis veerge ei nummerdata. Tabeli korral, mis jätkub järgmisel leheküljel, enam ei korrata tabeli veergude pealkirju. Järgmisel lehel tuuakse ainult veergude numbrid.45

Kui tabelis toodud andmete kohta saab kasutada ühesugust mõõtühikut, siis tuuakse see ära tabeli veeru ülemises osas sulgudes. Tabel paigutatakse lehe keskele ja sisu trükitakse kirjasuurusega 11 või 12 punkti ning kasutatakse reavahet 1,0. Kui tabel on esitatud kirjanduse andmete põhjal, siis tuuakse viide allikale sulgudes pärast tabeli pealkirja õpetavat punkti (vt tabel 1).
Näide:
Tabel 1. Infoühiskonna põhiideed ja nende rakendamine. ( Praust ,V. 2001:34).
Infoühiskonna põhiideed Veebiaadress
Inimene saab teada, milliseid andmeid riik tema kohta kogub .
http:--x-tee.riik.ee-
Lihtne ja tasuta luua meiliaadresse http:--www.hot.ee;
http:--www.mail.ee-
Internetipanga teenused kättesaadavad http:--www. neti .ee-cgibin-teema-ARI- Rahandus -ON-LINE-

5 Joonised

26. Joonised aitavad teksti sisu paremini edasi anda. „Joonise― nimetuse alla kuuluvad kõik töös sisalduvad diagrammid, graafikud , joonised, skeemid ja fotod. Joonised allkirjastatakse ja nummerdatakse araabia numbritega kogu töö ulatuses ühtlaselt (näiteks: Joonis 1., Joonis 2. jne). Jooniste loendid koos lehekülje numbrite ja pealkirjadega lisatakse sisukorra juurde. (automaatne numeratsioon menüü abil Insert-Caption ja jooniste loendid menüüst Insert-Index/Lisa and Table/tabel- vaheleht Tables of Figures).
27. Joonis paigutatakse võimalikult selle tekstilõigu järele, milles talle esmakordselt viidatakse. Joonise number paigutatakse (Insert-Caption/Lisa) joonise alla joondatult vasakule 46ja sellele järgneb number, mille lõpus on punkt. Punktile järgneb üks tühik ja joonise pealkiri, mis lõpeb punktiga. Sõna „joonis―, selle number ja pealkiri trükitakse rasvaselt
(Bold/Paks).
28. Joonis paigutatakse lehe keskele ja joonisele kantavad tähised, arvud ja sõnaline tekst trükitakse kirjasuurusega 11 või 12 punkti ja kasutatakse reavahet 1,0. Kui joonis pole autori koostatud, siis tuuakse viide allikale sulgudes pärast joonise pealkirja lõpetavat punkti.
Näide:
Joonis 1. Õpilase roll ja tegevused.

6. Valemid

29. Valemitele peab eelnema selgitav tekst ning järgnema tähiste selgitus. Valemid esitatakse omaette real , paigutatuna soovitatavalt lehekülje keskele. Kõiki valemiteskasutatavaid suurusi tuleb tähistada arusaadavate tähistega. Mingi suuruse või sümboli esmakordsel esinemisel valemis tuleb selgitada selle tähendus. Need valemid, millele tekstis viidatakse või arvutustes kasutatakse, peavad olema nummerdatud. Valemi number kirjutatakse ümarsulgudesse lehe parempoolsesse serva. Tekstis tuuakse viited valemitele samuti sulgudes. Kui töös on rohkem kui üks valem, tuleb need nummerdada.
Näide:
Dissotsiatsioonikonstant K väljendub järgmiselt ( Paama jt 1992: 26):
Pedagoogid Kaasõpilased Kooli personal
Suhtlemine ja koostöö
Õpilase roll ja tegevused 4
[ ] [ ]
H A
H A
K
(4.4.1)
kus [HA] – happe dissotsieerumata vormi kontsentratsioon
[H+] – vesinikioonide kontsentratsioon
[A-] – dissotsieerunud vormi kontsentratsioon.

7. Kasutatud kirjandus

30. Kasutatud kirjandus esitatakse tähestikulises järjekorras.
31. Kasutatud kirjanduse loetelus tuuakse ainult töös viidatud allikad ja teisalt peab igale loetelus olevale allikale leiduma töös viide.
32. Raamatute puhul kantakse kasutatud kirjanduse loetellu järgmised andmed: autori perekonnanimi koos initsiaaliga, ilmumisaasta, pealkiri, raamatut täpsustav info, kui see on olemas (näiteks: käsiraamat praktikumideks), ilmumiskoht ja kirjastus (väljaandja).
33. Elektroonilistel materjalidel märgitakse autori perekonnanimi koos initsiaaliga, ilmumisaasta ja artikli pealkiri. Uuelt realt kirjutada interneti aadress ja ümarsulgudes info võtmise kuupäev. Interneti andmebaasist kasutatud õigusaktide loetelu koostamisel tuleb märkida ka interneti aadress.
Näide:
Praust, V. (1998). Infoühiskond ja selle teetähised [WWW]
http:--www.riso.ee-et-pub-1998it-12.htm . (12.10.2007).
ETK visioon ja missioon [WWW] http:--www.etk.ee-vimi-789.htm (15.10.2007)48
Elektroonilistel materjalidel märgitakse nurksulgudes multimeedia tüüp,
nt [WWW], [Online], [E-ajakiri], [CD-Rom], kirje lõpus tuuakse ümarsulgudes kasutamise
kuupäev, nt (20. 01. 2008).
Näide:
Laasik , L. Mõned näpunäited dokumendihalduse kasutamisel [WWW] http-
--wwwmtk.ut.ee-qpe-templaat-juhend htm (15. 11. 2007)
(5) Ajaleheartikli kirje: Autor. Pealkiri. – Ajalehe nimetus. Ilmumiskuupäev
(aasta, päev, kuu) ja suuremate ajalehtede puhul ka leheküljed.
Järvamaa Kutsehariduskeskus
Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus 
KE11
Referaat
KATUSED
Mari Maasikas
Juhendaja: Juhan Tamm
Järvamaa 2011