Keemia konspekt (3)

Q: Mis juhtub kolonni teisel korrusel?

Vastus leiad õppematerjalist: Keemia konspekt

4 HEA

Esitatud küsimused

Mis juhtub kolonni teisel korrusel?

Keemiliste elementide perioodilisus seadus perioodilisustabel ja selle rakendus keemiliste elementide omaduste iseloomustamisel.
keemiliste elementide ning neist moodustatud liht ja liitainete omadused on perioodiliselt sõltuvuses aatomnumbrist (aatomituuma langust, järjenumbrist).
Elemendi sümboli ees on järjenumber ( aatominumber ) sulgudes aatomi mass.
Elemendid järjestuvad tuumalaengu kasvu järjekorras.
Perioodilisussüsteemi osadeks on perioodid rühmad ja lahtrid.
Lahter . Iga element on paigutatud lahtrisse millesse on märgitud elemendi sümbol nimetus järjenumber ehk aatominumber( tuumalaeng ) ja aatomimass .
Periood. Periood on elementide rida mis algab leelismetalliga ja lõpeb väärisgaasiga. Süsteemis on 7 perioodi. Neist esimesed 3 perioodi on väikesed perioodid milles on 2 või 8 elementi. Järgimised 4 perioodi on suured perioodid, neis on 18 või 32 elementi. Viimane 7.periood on lõpetamata periood. Perioodi 32 elemendis ei ole kõikide tehiselementide sünteesi ja nimetusi I.U.P.A.C veel kinnitanud.
Perioodis üleminek ühelt elemendilt järgmisele lisandub aatomi tuuma üks prooton ja elektronkattesse üks elektron .
Rühm (ei viitsi ).

metallide asukoht keemiliste elementide perioodilisustabelis . Elementide metalliliste omaduste muutus rühmades ja perioodides.
Porioodis on üleminek metall à mittemetall.
Üleminek tüüpiliselt metallidelt mittemetallidele ei toimu järsku.
Perioodi ulatuses nõrgenevad metallilised ja tugevnevad mittemetallilised omadused.
Seepärast toimub perioodis üleminek sujuvalt poolmetallide või siirdemetallide kaudu.
Metallàsiirdemetallàpoolmetallàmittemetall.
Elektronide liitmise või loovutamise võime.
Elemendid püüavad keemiliste reaktsioonide käigus omandada aatomi väliskihile 8-elektronilist kihti(oktetti).
Metalliaatomitel on väliselektronkihil tavaliselt 1-3 elektroni. Metalliaatomil on kergem loovutada väliselektronkihilt 1-3 elektroni kui liita sellele 5-7 elektroni et tekiks oktett .
Metalliaatomid oksüdeeruvad olles ise redutseerijateks .
Mittemetalli aatomite väliselektronkihil on tavaliselt 4-8 elektroni.
Mittemetalli aatomid liidavad väliselektronkihile vastavalt 1-4 elektroni et moodustada oktett.
Mittemetallid redutseeruvad olles ise oksüdeerijad.

metalliaatomite elektronskeemide koostamine. Metalliaatomite elektroskeemide erinevus võrreldes mittemetallide elektronskeemidega. Näited.
Koostame elektronskeemi väävli abiga( S ).
Väävlijärjenumbrist ehk aatomnumbrist perioodilisussüsteemis Z=16 ja aatomi massist Ar(S)=32,06 järeldub:
Tuumalaeng +16:tuumas on 16 prootonit ja elektronkattes 16 elektroni.
Elektronkihtide arv on 3 (S on 3.perioodi element).
Elektronide arv väliselektronkihis on 6 (VIA rühmaelement).
Elektronskeem .
S:+16| ) ) )
1.kihis (n=1) 2n2=2*12=2 elektroni
2.kihis (n=2) 2n2=2*22=8 elektroni
3.kihis (n=3) 6 elektroni ( elektronide arv väliskihis on 6[VI-Arühma element])
S aatomi tuuma ehitus :
Ümardades Ar(S)= 32,06 lähima täisarvuni saame massiarvu A(S)=32. tuumas on 16 prootonit ja neutrone Z=A-Z=32-16=16

Aatomite oksüdatsiooniastme määramine ühendeis. näited.
Oksüdeerumise ja redutseerumise all mõisteti algselt hapniku liitmist ja loovutamist aine poolt nüüd sisaldavad need mõisted ka elektronide liitmist ja loovutamist. oksüdeerumis-ja redutseerumisreaktsioonides toimub alati elektronide ülekanne see tähendab et alati muutub ühe või mitme elemendi oksüdatsiooniaste.
Aatom või ioon loovutab elektrone
Cl2 + 2Na à 2Na+Cl-
oksüdeerija oksüdeerub(aatom) naatrium loovutab elektrone
Redutseerumine
Aatom või ioon seob elektrone

Cl2 + 2Na à 2Na+ClMetallide füüsikalised omadused ja nende võrdlus mittemetallide omadustega
Mida kõrgem on temp seda suurem on kristall võres ioon aatomite võnkeamplituud ning seda suuremaks elektronide liikumisele on metallioonide võnkumine.
Sellepärast vähenebki metallide elektrijuhtivus temperatuuri tõstmisel.
Füüsika seisukohalt on elektrijuhtivuse temp-. Sõltuvus peamiseks metallide ja mittemetallide eristajaks.
Läige. Metallidel on iseloomulik läige ja peegeldusvõime, mis avaldub eriti poleeritud pindade puhul. Järeldus mittemetallidel puudub läige.
Värvus. Metalli värvus on tingitud valguskiirte peegeldumisel nähtava valguse spektriosas.
Metallide plastsus ja haprus. Enamik metalle on plastsed . Seepärast saab kuuma metalli kuju muuta sepistamisel pleki valtsimisel ja traati tõmbamisel.
Plastsuse vastand on haprus. Haprad kehad purunevad mehaaniliste jõudude mõjul.
Mittemetallidel puudub võimalu töödelda neid kuumusega, tulemuseks on tavaliselt kas lõhkemine või põlemine ning ära aurustumine. Kuid on erandeid .
Elektri ja soojusjuhtivus . Metallide elektri ja soojusjuhtivus on seotud elektrongaasiga.
Head elektrijuhid on ka head soojusjuhid.
Mittemetallid ei juhi elektrit kuna pole struktuuri mis toetaks elektronide liikumist läbi elemendi.
Sulamis temp. Sulamistemperatuuri järgi jaotatakse metalle kerg - ja rasksulavateks.
Kergsulavuse piiriks loetakse mõnikord 100*C või 500*C rasuksulavuse piir on üle 1000*C.
Mittemetallid kohe kindlasti ei sula kuna tegu on kas gaasilise vedela või tahke ja ülimalt aktiivse metalliga.
Metallide kõvadus. Metallide kõvadus on korrelatsioonis sulamistemperatuuriga.
Rasuksulavusega metallid on kõvemad. Mõlemad omadused on seotud kristallvõre ehitusega.
Mittemetallid on eeldades kas vedelad või gaasilised või omavad mingit kristalset struktuuri aga mis pole üldsegi tugev vaid väga habras .
Metallide tihedus. Metallide tihedus muutub alates 0,5 g/cm-
Redutseerub(aatom) redutseerija kloor seob elektroni
2 ( Li ) kuni 22,5 g/cm2 (Ir,Os).
Mittemetallide tihedusest ma ei oska midagi öelda.
Metallide magnetilised omadused – magnetväljasse suhtuvad metallid erinevalt.
Ferromagnetilised metallid – Fe, Co, Ni ja lantanoid Gd magnetiseeruvad juba nõrgas magnetväljas.
Paramagnetilised metallid – Al, Cr, Ti magnetiseeruvad nõrgalt.
Dimagnetilised metallid – Sn, Cu, Bi tõukuvad magnetist eemale.

metallide keemilised omadused. Kõikvõimalikud reaktsioonid.
Metalliaatomite väliselektronikihil on tavaliselt 1-2 elektroni. Võime tõttu loovutada elektrone on metallid redutseerijad seejuures nad ise oksüdeeruvad.
Metalli reageerimisel hapnikuga tekivad oksiidid .
Kõik metallid peale kulla reageerivad väävliga moodustades sulfiide.
Kõik metallid reageerivad halogeenidega.
Leelis - ja leelismuldmetallid reageerivad veega toa temperatuuril enamus metallidega mis on vähem aktiivsed reageerivad ainult kuumutamisel võiveeauruga.
Lahjendatud H2SO4 ja HCl reageerivad metallidega mis asuvad metallide pingereas enne vesinikku.

metallide elektrokeemilise aktiivsuse pingerida ja selle rakendus keemias.
Keemilise aktiivsuse rida on loetelu elementides mis on reastatud nende keemilise aktiivsuse järgi.
Pingerida on loetelu elementides mis on reastatud nende elektroodipotentsiaalide järgi.
Metallide pingerida

Aktiivsed metallid (tugevad redutseerijad)
K Ba Ca Na Mg
Al Mn Zn Cr Fe    Ni SnPb
H2
Cu Ag Hg Au
Nõrgad redutseerijad
Hapetega
Tõrjuvad hapetest vesiniku välja, andes soola
Zn + 2HCl = ZnCl2 + H2
Ei tõrju hapetest vesinikku välja
Veega
Tõrjuvad veest vesiniku välja, andes hüdroksiidi
Ca + 2H2O = =Ca(OH)2 + H2
Kõrgel temperatuuril annavad oksiidi
Zn+H2O=ZnO+ H2
Ei reageeri veega ka kõrgel temperatuuril
Soolade
lahustega
Reageerivad lahuses oleva veega
Iga metall tõrjub kõik järgnevad metallid soolalahustest välja:          Zn + CuCl2 = Cu + ZnCl2
Ja ei tõrju ühtegi eelnevat:
                 Sn + AlCl3 ei kulge
Toodetakse
Põhiliselt sulatatud ühendite elektrolüüsil
Oksiidide redutseerimisel söega või vesinikuga
Kuld on looduses põhiliselt ehedana

metallide keemiline ja elektrokeemiline korrosioon .
Korrosioon on materjali keemiline reaktsioon ainetega materjali ümbrusest, mis kutsub materjalis esile mõõdetava muutuse.
Metallide korrosioon on metallide oksüdeerumine, mille tulemusena võivad metallisse tekkida augud või metallikihid lahti tulla. Raua korrosiooni nimetatakse roostetamiseks.
Tugeva korrosiooni puhul võib materjal lakata täitmast funktsiooni, milleks ta on mõeldud.
Mõned metallid, näiteks alumiinium , võivad moodustada korrosiooni takistava oksiidikihi.
Korrosiooni takistamiseks kasutatakse mitmesuguseid korrosioonikaitse meetmeid.
Elektrokeemiline korrosioon toimub elektrolüüte (näit. vees lahustunud soolad )
sisaldavates keskkondades ja seda põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid metall ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal. Harilikult muutub ka niiskuskelme elektrolüüdiks, kuna
selles lahustuvad õhust mitmesugused gaasid (H2S, CO2, SO2) ning soolad
ümbritsevast keskkonnast (NaCl, Ca( HCO3 )2 jt).
Raua võib katta elektrokeemiliselt mõne teise metalliga (Zn, Sn, Cr)
kas galvaniseerimise teel või kuumsukeldusmeetodil.
Kuna tsink on pingereas rauast eespool, oksüdeerub raua asemel tsink. Seejuures tekib
Zn(OH)2, mis reageerib õhus leiduva CO2-ga ja raua pinnale tekib tihe
Zn(OH)2 · xZnCO3 kiht, mis kaitseb raua pinda. Isegi kui tsingi kate on vigastatud ,
kaitseb ta rauda, sest ta on anoodiks ja raud katoodiks, seega hävineb (läheb ioonidena
lahusesse) tsink, mitte aga raud, mille pinnal toimub vaid hapniku redutseerumine või,
sõltuvalt keskkonna happesusest, vesiniku eraldumine (2H+ + 2e– _ H2).
Tinakattega on lood vastupidi, sest tina on rauast pingereas tagapool ja tinakatte
vigastamine hoopis kiirendab raua roostetamist – anoodiks saab raud.
Katoodireaktsioon on siin sama ja toimub tina kui passiivsema metalli pinnal.

metallide ja sulamite kasutamine tehnikas ja olmes.
Metalle kasutatakse tänapäeval pea kõikjal. Alustades rasketööstuses ja lõpetades kodus.
Erinevatest metallidest tehakse tänapäeval nii mõnda. Rasksulamitest tehakse masinaid ja ehitisi mis peavad kannatama suuri pingeid ja jõude. Kergsulamites tehakse eelkõige olme esemeid alustades juhtmetega enamus juhtmeid on kõik valmistatud vasest. (tõesti ei viitsinud)

vee karedus ja selle eemaldamine.
Kare vesis sisaldab kaltsium ja magneesium sooli mis on lahustunud vette kivimitest , vesi mis neid ühendeid ei sisalda nim pehmeks veeks .
On olemas 2-te sorti karedust mööduv karedus ja püsiv karedus.
Mööduv karedus on vees lahustunud kaltsiumvesinikkarbonaadist tingitud vee karedus . seda võib kõrvaldada keetmisel mille tulemusena moodustub vees lahustumatu valge ja tahke aine.(kaltsium karbonaat ehk katlakivi .).
Püsiv karedus on vees lahustunud kaltsium ja magneesium sooladest(sulfaatidest ja kloriididest) tingitud vee karedus. Seda ei saa kõrvaldada keetmisel vaid destilleerimisel või vee pehmendamisel (ioniseerimisega või veepehmendamis- vahenditega).
Ioonivahetus on vee puhastamise meetod. Vesi juhitakse üle materjali nagu tseoliit (naatriumalumiiniumsilikaat), mis eemaldab kaltsium ja magneesiumioonid ning asendab need naatriumioonidega . ioonimiss materjalideks kastutakse vahet ka looduslikke polümeere.

elektrolüütilise dissotsiatsiooni teooria põhiseisukohad.
elektrolüütilise dissotsiatsiooni teooria on tänapäeval üldist tunnustust leidnud teooria, mille kohaselt iooniliste sidemetega ühendite lahustumise mehhanismiks polaarsetes lahustites on elektrolüütiline dissotsiatsioon .

hapete aluste ja soolade elektrolüütiline dissotsiatsioon vesilahuses.
Ioonsed ained – ka tahkes ja sulas olekus ioonidena (NaCl), kui panna vette lagunevad ioonid ükshaaval lahusesse, sest vesi nõrgendab nende sidemeid .
Polaarsed koovalentsed ained – N: H+Cl- … vesi kisub jälle laiali…mida polaarsem on lahusti, seda tugevamini. Puhas HCl on koovalentne ja koosneb molekulidest, mitte ioonidest.
Tugevad el . lüüdid: tugevad happed (HCl, HBr), enamik soolasid, leelised (LiOH, KOH, NaOH ), leelismullad (Br(OH)2, Sr(OH2)).
Nõrgad el. lüüdid: nõrgad happed (H2S, H2CO3), org. happed (CH3COOH), mõned soolad (HgCl2), nõrgad alused (Cu(OH)2, Al(OH)2), keskmised happed (HF, HNO2, H2SO3).

ainete keemiliste valemite koostamine lahustuvustabeli alusel.
Saan hakkama ka ilma kordamata.

elektrolüütide dissotsiatsioonimäär. Tugevad ja nõrgad elektrolüüdid.
Dissotsiatsioonimäär näitab, kui suur osa lahustunud aine molekulidest on jagunenud
ioonideks.
Tugevad el . lüüdid: tugevad happed (HCl, HBr), enamik soolasid, leelised (LiOH, KOH, NaOH), leelismullad (Br(OH)2, Sr(OH2)).
Nõrgad el. lüüdid: nõrgad happed (H2S, H2CO3), org. happed (CH3COOH), mõned soolad (HgCl2), nõrgad alused (Cu(OH)2, Al(OH)2), keskmised happed (HF, HNO2, H2SO3).

happelis-aluselised indikaatorid keemias ja nende kasutamine.
Indikaator on aine mille värvus sõltub selle lahuse pH väärtusest millesse ta on lisatud.
Indikaatoreid saab kasutada nii tahkel kui ka vedelal kujul. Mõned levinumad on allpool.
Lakmus on indikaator mis näitab kas lahus on happeline või leeliseline . Happelises lahuses muutuvad nad siniseks ja leeliselises punaseks.
Universaalindikaator on indikaator (paberi või lahusena ) mille värvust võrreldakse etalonvärvide reaga ja leitakse vastavale värvusele vastav pH.
Erinevaid indikaatoreid:
Universaal indikaator
Lakmus(paberi kujul)
Metüüloranž punane alla 3 pH kollane üle 4,5 pH
Fenoolftaleiin värvusetu alla 8,5 roosa üle 9.5 pH
Broomtümoolsinine kollane alla 6.5 sinine üle 7.5

lahuse pH mõiste. Seos vesiniku ioonide kontsentratsiooni ja lahuse pH väärtuse vahel.
pH tähendab vesinikeksponenti mis iseloomustab vesinikioonide kontsentratsiooni lahuses.
pH skaala
1
2 tugev hape
3
4
5 nõrk hape
6
7 neutraalne
8
9 nõrgalt leeliseline
10
11
12 tugevalt leeliseline
13

lahuse pH määramisviisid.
Lahuse pH saab tavaliselt määrata indikaatorite kasutamise teel. Täpseim on universaal indikaator.

soolade hüdrolüüs ja selle hindamine lähtudes soola valemist .
Soolade hüdrolüüs – on neutralisatsiooni reaktsioonide pöördreaktsioon, mille tulemusel tekib nõrk hape ja/või nõrk alus. 1) Tugev. hape + tugev. alus: HCl + NaCl à NaCl + H2O = H+ + OH- à H2O. – ei toimu hüdrolüüsi. Tugeva happe ja tugeva aluse soolad ei hüdrolüüsi, sest nende soolade lahused on neutraalsed.
Tegurid: 1) Aniooni mõju H2O molekulile sõltub laengu tugevusest (mida negatiivsem) ja tema mõõtmetest (mida väiksem seda tugevam). 2) Katiooni mõju on seda suurem, mida suurem laeng ja mida väiksemad mõõtmed. 3) Hm…osad puudu!
H2CO3 nõrk hape H2SO4 tugev hape H2SO4 tugev hape
↑ ↑ ↑
K2CO3 ZnSO4 Na2SO4
↓ ↓ ↓
KOH tugev alus Zn(OH)2 nõrk alus NaOH tugev alus
aluseline keskkond happeline keskkond neutraalne keskkond
1. Nõrgast happest ja tugevast alusest moodustunud sool
Na2CO3 + H2O → NaHCO3 + NaOH
2Na++ CO32- H++ OH- → Na++ HCO3-+ Na+ + OH-
Lahuses olevatest ioonidest reageerivad omavahel H++ CO32 - = HCO3- ja lahuses tekib aluseline reaktsioon ( OH- )
2. Tugevast happest ja nõrgast alusest moodustunud sool
ZnSO4 + 2H2O →Zn(OH)2 ↓+ H2SO4
Zn2++ SO42 -+2 H++ 2OH-→ Zn(OH)2 ↓ + 2H++ SO42-
Zn2++ 2OH-→ Zn(OH)2 ↓
Hüdrolüüsunud soola lahusel on happeline reaktsioon ( H+)
3. Tugevast happest ja tugevast alusest moodustunud sool
Na2SO4 + H2O → 2Na++SO42-+ 2H++2OH
Hüdrolüüsi ei toimu, sest tugev hape ja tugev alus dissotsieeruvad mõlemad väga hästi ja ei teki võimalust vähe dissotsieeruvate ühendite tekkeks ( vahetusreaktsiooni toimumise tingimus). Kuna hüdrolüüsi ei teki on nende soolade lahused neutraalsed.

vahetusreaktsioonid ja nende kulgemise tingimused.
Vahetusreaktsioon on kahe või rohkema ioonilise ühendi vahel toimuv reaktsioon milles vahetatakse ioone.
Vahetusreaktsioonid kulgevad lõpuni siis, kui üks reaktsioonisaadustest on:
• rasklahustuv ühend – sade ( lahustuvuse tabel)
• gaas
• vesi
• kompleksühend

vahetusreaktsiooni võrrandite esitusviis.
ßvahetavad anioonid
Pb(NO3)2 + 2KJ à PbJ2 (¯) + 2KNO3
ß vahetavad katioonid
Ei ole selles kindel.!!

keemiline analüüs ja selle praktiline vajadus.
Keemiline analüüs on (vist) keemiliste elementide ja ainete analüüsimine ehk omaduste välja selgitamine kuidas ta reageerib ühe ja teise ainega ning kidas ta mõjub ühele või teisele objektile vm iganes asjale olendile. Praktiline vajadus on keemiliste jäätmete teisaldamisel ja mingi aine leidmisel ja selle tuvastamisel.

näited katioonide ja anioonide määramise kohta.
Täiesti tundmatu teema ei leia kuskilt ( otsige ise...mina ei viitsi)

keemilise reaktsioonikiirus. Näited kiirete ja aeglaste reaktsioonide kohta.
Keemiline reaktsioon on muundumine mille tulemusena muutub aine.
Reaktsioone peate ise välja mõtlema oppa leitsin ühe, vee keemine
See selle pärast et peaaegu kõigi keemiliste reaktsioonidega kaasneb energia muutus
Kas siis reaktsiooniga neeldub või vabaneb energia.

reaktsiooni kiirust mõjutavad tegurid
olek, temperatuur, lahustuvus, ja mõningal määral reageerimisest veega hapetega ja veelahustega.

pöördumatud ja pöörduvad reaktsioonid
pöörduv reaktsioon on keemiline reaktsioon milles saadused reageerivad omavahel ja moodustavad taas lähteained. Kogu oma loogikat kasutades ja kurnates (oeh...)
on Pöördumatud reaktsioonid, reaktsioonid mille saadused ei reageeri ja ei moodusta taas lähteaineid.

keemilise tasakaalu mõiste.
Keemiline tasakaal on staadium milleni jõutakse suletu süsteemis toimuvas reaktsioonis kui pärisuunaline ja vastassuunaline reaktsioon kulgevad võrdse kiirusega.
Tingimuste ( temperatuuri rõhu ja kontsentratsiooni) mistahes muutumisel pöörduvareaktsiooni vältel muutub kas päri- või vastassuunalise reaktsiooni kiirus rikkudes niiviisi keemilist tasakaalu.

mittemetallide aatomite elektronskeemi koostamine.
Vaata punkti nr 3.
Minu arvates puudub nende vahel vahe. J

mittemetallide füüsikalised ja keemilised omadused.
omadus mittemetall
füüsikaline tahke vedel või
olek gaasiline( broom
on ainuke vedelik)
välimus enamasti mitte-
läikiv(erand: jood )
elektrijuhtivus halb v.a grafiit
sepistatavus halb
venitatavus halb
sulamis temp üldiselt madal
keemis temp üldiselt madal

põhilised mittemetallid ja nende omadused.
Vesinik H2; Hapnik O2; Väävel S; Lämmastik N ; Süsinik C
Mittemetallide füüsikalised omadused
Mittemetallide füüsikalised omadused erinevad üksteisest suuresti:
erinev värvus
väga erinevad sulamistemperatuurid (on kas tahked või gaasilised, vedel on Br2)
Ühiseid jooni on vähe
halb soojusjuhtivus
ei juhi elektrit (v.a.grafiit)
rabedus
Mittemetallide redoksomadused
Reageerimisel metallidega käituvad mittemetallid alati oksüdeerijatena
2Ca + O2 ® 2CaO
oksüdeerija on O, redutseerija on Ca
Mittemetallide omavahelistes reaktsioonides on oksüdeerijaks suurema elektronegatiivsusega mittemetall, redutseerijaks väiksema elektronegatiivsusega mittemetall
H2 + S ® H2S
oksüdeerija on S, redutseerija on H
O2 + S ® SO2
oksüdeerija on O2, redutseerija on S
Ühendite koostises olevad mittemetalliaatomid käituvad
ainult redutseerijatena siis, kui neil on minimaalne oksüdatsiooniaste
H2S – S saab olla ainult redutseerija (S o.a on –II)
ainult oksüdeerijatena siis, kui neil on maksimaalne oksüdatsiooniaste
SO3 – S saab olla ainult oksüdeerija (S o.a on VI)
vahepealse oksüdatsiooniastmega mittemetalliaatomid võivad käituda nii oksüdeerija kui redutseerijana
SO2 – S saab olla nii oksüdeerija kui ka redutseerija (S o.a on IV)

väävelhappe omadused ja kasutusalad.
Väävelhape on anorgaaniline hape, tema anhüdriidiks on vääveltrioksiid. Väävelhape on tugev hape ja tema käsitsemisel tuleb olla ettevaatlik. Väävelhape on kõikide sulfaatide lähtehape. Väävelhapet tuntakse ka lõngaõli ja akuhappena. Väävelhappe soolad kandsid eesti rahva hulgas nimesid kübaramust ja sinine silmakivi.

Omadused

Väävelhape on tugev, kaheprootoniline hapnikhape, mis eraldab happejäägina liitaniooni SO42–. Väävelhape külmub temperatuuril 10 kraadi ja keeb temperatuuril 280 kraadi Celsiuse järgi. Seejuures sisaldab aur rohkem vääveltrioksiidi.

Tootmine ja kujutamine

Väävelhapet toodetakse vitriolimenetlusel ja (tina)pliikambrimenetlusel (mõlemad ajaloolised), kontaktmenetlusel või topeltkontaktmenetlusel.
Vanimaks väävelhappe tootmise menetluseks on vitriolimenetlus. Selle avastasid ja seda rakendasid 13. sajandil alkeemikud.
Vitriolid on sulfaadid, mis lasevad end suhteliselt kergesti termiliselt lagundada ja seejuures vääveltrioksiidiks ja metallioksiidiks üle lähevad.
Apteeker ja keemik Johann Rudolf Glauber (1604-1670) konstrueeris maailma esimese väävelhappe-manufaktuuri, mis umbes 1650.a. Nordhausenis (Harzis – Saksamaal) väävelhapet tootis . Tema teeneks on naatriumsulfaadi – glaubrisoola (lahtisti) meditsiinilise toime avastamine ja tootmahakkamine.
· Roheline vitriol FeSO4· 7 H2O
· Sinine vitriol CuSO4 · 5 H2O
· Valge vitriol ZnSO4· 5 H2O
· Alaun KAl(SO4)2 · 12 H2O
Tähtsamad ühendid
· Soolad:
o Vasksulfaat (vasevitriol)
o Kaltsium sulfaat (kips, alabaster, anhüdriit) (CaSO4)
o Baariumsulfaat (barüüt, Schwerspat) (BaSO4)
o Alaun (Aluminium-segusulfaadid teiste katioonidega)
o Aluminiit
o Rauasulfaat (rauavitril)
o Naatriumsulfaat (glaubrisool)
· Estrid :
o Dimetüülsulfaat (lahusti, väga mürgine)

mineraalväetised ja nende osatähtsus põllumajanduses.
Taimed vajavad normaalseks toitumiseks kümmet toiteelementi (C, O, H, N, P, S, K, Ca, Mg,
Fe) ja veel mõningaid mikroelemente. Igal aastal eemaldatakse mullast koos saagiga suur hulk
toiteelemente (eeskätt N, P ja K), mida tuleb väetisega asendada .
Mineraalväetised mõjustavad taimede kasvu, arengut ja keemilist koostist. Suured
lämmastikkogused soodustavad taimede vegetatiivsete osade kasvu, kuid võivad osutuda ka
kahjulikuks. Taimed kasvavad lopsakalt, kuid on külmaõrnad ja haigustundlikud. Halveneb
taimede maitse, säilivus ja transporditavus.
Fosfor kiirendab taimede arengut. Mulda viidud fosfor neelatakse nii füüsikalis-keemilistel
kui ka keemilistel reaktsioonidel.

tähtsamad taime toiteelemendid. Liht liit ja sega väetised
Lihtväetised jaotatakse taimetoiteelemendi sisalduse järgi lämmastik-, fosfor-, kaalium , boor-, vask- jne väetisteks. Kolme põhitoiteelemendiga (N, P, K) kompleksväetist nimetatakse sageli ka täisväetiseks.
Taimed vajavad lisaks CO2 ja H2O veel vähemalt 6 keemilist elementi N, P, K, Ca, S, Mg
Lämmastikväetised sisaldavad NO3- ja/või NH4+. N-väetiste põhialuseks on NH3
Karbamiid on orgaaniline väetis (NH2)2CO, saadakse
NH3 + CO2 = (NH2)2CO + H2O
NH4NO3 on enamkasutatav - vähe jääki, palju N
Segaväetised sisaldavad lisaks lämmastikule fosforit , kaaliumi ja mikroelemente

orgaaniliste ainete põhilised erinevused võrreldes anorgaaniliste ainetega.
Algselt oli orgaaniline keemia õpetus elusorganismidest pärinevatest ainetest tänapäeval aga mõeldakse orgaamilise keemia all õpetust kõigist süsinikku sisaldavatest ühenditest välja arvatud karbonaadid ja süsinuku oksiidid.
Anorgaaniline keemia on õpetus elementidest lihtainetest ja ühendeist v.a ühendeist mis koosnevad süsiniku aatomite ahelatest.
Edasi mõelge ise....

orgaaniliste ainete rahvusvaheline nomenklatuur. Ainete nimetuste koostamise näited.
IUPACi nomenklatuur on keemiliste ainete nimetuste süsteem. See on välja arendatud ja nüüdisajastatav Rahvusvahelise Puhta ja Rakenduskeemia Liidu ( IUPAC ) poolt (International Union of Pure and Applied Chemistry).

isomeeria nähtus ja sinna juurde kuuluvad asjad .
Isomeeria on nähtus, mis seisneb selles, et leidub aineid millel on sama molekuli koostis
ja sama molekulmass, kuid mis on oma omadustelt erinevad. Vastavaid aineid kutsutakse isomeerideks
Isomeerid on ained, millel on sama summaarne valem, kuid erinev molekuli ehitus.
Esimese isomeeride paari moodustasid kaks soola ,valemiga AgCNO. Üks sooladest oli püsiv, teine kippus plahvatama. Nime nähtusele andis rootslane Berzelius, selgituse andis venelane Butlerov . Orgaanilises keemias on nähtus levinum, kui anorgaanilises.

Isomeeria liigid

Ahelaisomeeria on põhjustatud süsinikahela erinevast hargnemisest.
Näiteks butaan ja metüülpropaan CH3CH2CH2CH3 ja CH3-CH(CH3)-CH3
Alkaanidel teisi isomeeria võimalusi pole.
Asendiisomeeria on põhjustatud funktsionaalsete rühmade ja/või - sidemete erinevast
paiknemisest
Näiteks: 1- propanool ja 2-propanool CH3CH2CH2OH ja CH3-CH(OH) -CH3
1- penteen ja 2-penteen CH3-CH=CH-CH2-CH3 ja CH2=CH-CH2-CH2-CH3
Struktuuriisomeeria (funktsionaalne isomeeria) Lihtsat määratlust pole, sest isomeerid
kuuluvad erinevatesse aineklassidesse.
Näiteks: etanool ja dimetüüleeter CH3CH2OH ja CH3OCH3
Propanaal ja propanoon CH3CH2CHO ja CH3-CO-CH3

küllastunud süsivesikud
Süsivesikud jagunevad kolme põhirühma:

Monosahhariidid e monoosid:
glükoos (viinamarjasuhkur);
fruktoos (puuviljasuhkur), mida leidub ohtralt mees, puuviljades ja mahlades.
Oligosahhariidid : tuntumad esindajad on disahhariidid:
sahharoos (tavaline lauasuhkur ), mida on rohkelt suhkruroos ja suhkrupeedis;
laktoos ( piimasuhkur ), mis moodustub peamiselt piimanäärmetes (lehmapiimas on ligikaudu 5%);
maltoos (linnasesuhkur), mis moodustub seemnete idanemisprotsessis.
Polüsahhariidid e polüoosid:
taimedes leiduv tärklis , mis koosneb glükoosi jääkidest ja laguneb inimese seedekulglas ensüümide toimel glükoosiks,

loomades ja seentes olev glükogeen. Ülekaalukalt on meie toidu peamine süsivesik tärklis, mida me saame kartulit ja teraviljade teriseid süües. Juhul kui me sööme maksa, liha ja seeni satub meie seedetrakti teatud kogus glükogeeni.

+ 38. alkaanid looduses ja nende omadused + metaani omadused.
Alkaanid on orgaaniliste ühendite rühm, millesse kuuluvad tsükliteta küllastunud süsivesinikud. Alkaanid on atsüklilised süsivesinikud, mille molekulis on maksimaalne võimalik arv vesinikuaatomeid, nii et nad ei sisalda mitmiksidemeid, vaid üksnes üksiksidemeid ehk sigmasidemeid.
Laiemas mõttes arvatakse alkaanide alla ka tsükloalkaanid, mis ei sisalda mitmiksidemeid, kuid sisaldavad tsükleid.Laiemas mõttes mõistetuna võivad alkaanid olla lineaarsed (üldvalem CnH2n+2) või tsüklilised (üldvalem CnH2n, n>2).
Alkaanid e. küllastunud süsivesinikud
Süsinike vahel on ainult üksiksidemed (kõik on sp3-süsinikud); üldvalem CnH2n+2
Alkaanide leidumine ja kasutamine
Maagaas - peamiselt CH4
Nafta – alkaanide, tsükloalkaanide ja areenide segu
Nafta fraktsioonid
Bensiin C5 - C9 40o - 150o
Ligroiin ehk lakibensiin
Petrooleum
Diiselkütus
Õlid
Masuut
Nafta krakkimine – bensiini saagise suurendamiseks lõhutakse pikad süsivesinikahelad lühemateks
Alkaan
Nimi
Alküülrühm
Alküülrühma nimet.
CH4
Metaan
CH3
Metüül
C2H6
Etaan
C2H5
Etüül
C3H8
Propaan
C3H7
Propüül
C4H10
Butaan
C4H9
Butüül
C5H12
Pentaan
C5H11
Pentüül
C6H14
Heksaan
C6H13
Heksüül
C7H16
Heptaan
C7H15
Heptüül
C8H18
Oktaan
C8H17
Oktüül
C9H20
Nonaan
C9H19
Nonüül
C10H22
Dekaan
C10H21
Deküül

Alkaani tunnuseks on liide –aan

Sõnatüvi kirjeldab süsinikahela pikkust

Neli esimest alkaani (metaan, etaan, propaan ja butaan) on triviaalsed ja nned tuleb lihtsalt meelde jätta

Alates C5 kasutatakse kreekakeelsete arvsõnade tüvisid: (pentaan – penta, heksaan – heksa jne).

Tsüklilist ahelat tähistab eeslide tsüklo (N: tsüklobutaan)

Hargnenud ahela korral: a) Leiame molekuli valemist pikima süsinikahela
b) Sellele hargnemata ahelale vastav süsivesinik
on tüviühend
c) Hargnenud ahelaga ühendit käsitleme nii, nagu oleks tüviühendis teatud vesiniku aatomid asendatud süvivesinikrühmadega

Alkaanist pärit ühendusrühma nimetatakse alküülrühmaks

Alküülrühma nimetuse moodustamiseks lisatakse vastava alkaani sõnatüvele liide –üül. (Mõne keerulisema ehitusega asendusrühma jaoks lubatakse kasutada ka triviaalnimetust.

Tavalisemad alküülrühmad on:
CH3 CH3
CH – isopropüül CHCH2 – isobutüül-
CH3 CH3
CH3
CH3 – C - tert -butüül ( tertsiaarne butüülrühm)
CH3

Alküülrühma tähis on R-

Asendusrühmade nimetused paigutatakse tüviühendi nimetuse ette

Mitut ühesugust asendusrühma tähistavad eesliited di-, tri-, tetra - jne.

Tuleb näidata ka asendusrühmade tüviühendiga liitumise kohad. Selleks nummerdatakse tüviühendi ahelsüsinikud järjestikku ning kohanumbrid kirjutatakse asendusrühmi tähistavate eesliidete taha.
Number – Asendaja – Number – Asendaja – Tüviühendi nimetus

Tüviühendi süsiniku aatomid nummerdatakse (vasakult paremale või paremalt vasakule) nii, et asendusrühmade kohanumbrid oleksid võimalikult väikesed.

Kui asendusrühmi on palju, järjestatakse nad tähestiku järjekorras, arvestamata hulka näitavaid eesliiteid (di, tri jne)

Homoloogiline rida – ühesuguse ülvalemiga ühendite rida, mille iga liige erineb eelevast metüülrühma võrra (CH2)

Homoloogia – nähtus, kus ühenditel on sarnased keemilised omadused ja ehitus, kuid erinevad füüsikalised omadused. Homoloogilise rea liikmeid nimetatakse homoloogideks.
Kuidas koostada või leida alkaani nimetust :

Leitakse kõige pikem süsiniku ahel ehk peaahel ja nummerdatakse see.
Nummerdamist alustatakse sellest peaahela otsas, kus asendusrühmad on
ahela otsale kõige lähemal.

Antakse alkaanile nimi vastavalt sellele, kui palju on peaahelas süsinikke

Nimetuse ette kirjutatakse asendusrühmade kohanumbrid tähestikulises järjekorras. Kui on ühesuguseid asendusrühmi mitu, siis kasutatakse eesliiteid (di, tri, tetra, penta jne)

Alkaanide füüsikalised omadused

Alkaanide olek sõltub nende süsinike ahela pikkusest
C1 – C4 – toatemperatuuril gaasiliselt
C5 – C15 – toatemperatuuril vedel
C16 – – toatemperatuuril tahkes olekus (e. parafiin)

Tahked ja vedelad alkaanid on veest kergemad. Kuna alkaani molekulidel puudub vastastikmõju vee molekulidega, siis seetõttu on alkaanid vett tõrjuvad ehk hüdrofoobsed.

Hüdrofoobsus – väljendub selles, et vastavad ained ei mõju ega lahustu vees, kuna nad ei moodustu veega vesiniksidemeid.

Gaasilised alkaanid lahustuvad ainult orgaanilisteks lahustiteks

Gaasilised ja tahked alkaanid on lõhutud, kuid vedlatel alkaanidel on bensiinitaoline lõhn

Gaasilised alkaanid on narkootilise toimega J ja kahjustavad närvisüsteemi ja võivad mõjuda surmavalt L

Alkaanid on kergelt süttivad ja plahvatusohtlikud

Alkaanide keemilised omadused:

Alkaanid on tavatingimustel madala reageerimisvõimega, kuna nende molekulides paiknevad üksiksidemed on tugevad ja püsivad.

Reaktsioonivõime tõtstmiseks tuleb kasutada katalüsaatorit või kuumutada.

Alkaanid ei reageeri toatemperatuuril isegi konsentreeritud hapetega ja leelistega.

Täielik põlemine ehk kiire oksüdatsioon
CH4 + 2O2 → CO2 + 2H20

Mittetäielik põlemine ehk aeglane oksüdatsioon
C5H12 + 5O2 → 2CO2 + 6H2O + C ( tahm )

Oksüdeerumine alkoholis
2C2H6 + O2 → 2C2H5OH

Pürolüüs (krakkimine)
Aine lagundamine kõrge temperatuuri või katalüsaatorite toimel, mille käigus pikad alkaanide ahelad lagundatakse lühemateks.
C8H18 → temp./ katal . → C5H12 + C3H6
Metaani omadused

Metaan CH4 –
o lõhnatu ja värvitu gaas.
o Maagaasi peamine koostisosa (85-98%)
o Suur osa maagaasist kasutatakse kütteks, kuid ta on ka keemiatööstuse tooraine
o Moodustub looduses orgaanliste ainet lagunemisel anaeroobsete mikroobide toimel.
o Metaani nimetati varem soogaasiks
o Metaan moodustub ka inimeste ja loomade soolestikus toidu käärimise tagajärjel
o Üks paljudest kasvuhoonegaasidest.

nafta iseloomust ja töötlemine ning saadused.
Erinevatest maardlatest ammutatav nafta võib omada väga erinevat koostist ning sellest tulenevalt ka erinevaid omadusi. Nafta on väga tuleohtlik. Nafta erikaal on muutlik, kuid väiksem kui veel. Maapinnal olev nafta on madalama temperatuuri tõttu viskoossem kui sügaval Maa sees olev nafta. Nafta tiheduse hindamiseks kasutatakse API- skaalat . Vee tihedus API-skaalal on 10, kergemate vedelike tihedus on kümnest suurem. Naftat, mille tihedus on alla 20, loetakse raskeks naftaks, tihedusega 20...25 on keskmine ning tihedusega üle 25 loetakse naftat kergeks. Värvuselt on nafta peaaegu värvitust kuni mustani, olles enamasti pruunikat tooni. Et nafta on erinevate ühendite segu, millel kõigil on erinevad keemis- ning sulamistemperatuurid, ei saa ka nafta kohta tuua välja keemis- ega sulamistemperatuure. Küll aga tuleb arvestada sellega, et madalatel temperatuuridel muutuvad nafta ja sellest valmistatud tooted viskoossemaks ning võivad seega põhjustada probleeme näiteks õlitatavatel masinatel , mida kasutatakse külmas kliimas.
Nafta töötlemine

Tööstuslik nafta fraktsioneerimine toimub suurtes tehastes.

Toornafta destillatsiooni tarbeks on ehitatud gigantsed destillatsioonikolonnid, kus nafta fraktsioneerimine toimub samal põhimõttel, nagu seda nägime laboriseadmes. Vaata järgmisel slaidil, kuidas destillatsioonikolonnid töötavad.

Destillatsioonikolonn koosneb erineva temperatuuriga korrustest. Temperatuur on kõrgem allpool ja madalam ülalpool. Vaatame järgmisel slaidil, kuidas see süsteem toimib.

Nafta koostises olevad süsivesiniku molekulid liiguvad destillatsioonikolonni läbi toruahju. Pane tähele, et kolonni satuvad erineva süsinikahela pikkusega süsivesiniku molekulid, mille keemistemperatuurid on erinevad. Mida pikem süsinikahel, seda kõrgem on keemistemperatuur . Toruahjus kuumutatakse naftat nii, et kõik fraktsioonid peale destillatsiooni jäägi on gaasilises olekus.

Toruahjus aurustumata jäänud osa naftast ehk masuut väljub destillatsioonikolonni alumisest otsast. Laborikatses oli see destillatsiooni jääk, mis valati viimasesse katseklaasi. Tavaliselt läheb see osa naftast järeltöötlemisele.

Selleks, et vaadelda lähemalt kolonnis toimuvat, tee hiireklõps rohelises aknas kujutatud +märgiga suurendusklaasil ja seejärel suurendusklaasiga sellel kolonni korrusel, mida soovid lähemalt vaadata. Alusta esimesest korrusest. Selle korruse temperatuur on valitud nii, et osa kõrgel temperatuuril aurustuvaid komponente veeldub ja voolab kolonnist välja läbi esimese külgtoru. See on kõige kõrgema keemistemperatuuriga fraktsioon , mis laborikatses saadi kõige viimasena. Statiivis täitis see eelviimase katseklaasi.

Mis juhtub kolonni teisel korrusel? Need süsivesinikud, mille keemistemperatuur on kõrgem kui selle korruse temperatuur veelduvad ja valguvad kolonnist välja teise külgtoru kaudu. See on järgmine fraktsioon, mis laborikatses täitis statiivis paremalt kolmandat katseklaasi. Vaatle korrusel toimuvat lähemalt, kasutades jällegi hiireklõpsusid suurendusklaasil.

Kolonni kolmas korrus on jällegi erineva, alumistest korrustest madalama temperatuuriga. Süsivesinikud, mille keemistemperatuur on kõrgem kui selle korruse temperatuur, veelduvad ja valguvad kolonni külgtoru kaudu välja. Madalama keemistemperatuuriga ained kanduvad aga neljandale korrusele. Ka siin osa aurustunud komponente veeldub ja vastav fraktsioon eraldub kolonnist.

Kolonni tipus veeldub kõige madalama keemistemperatuuriga osa, mis laborikatses koguti esimesse katseklaasi. See fraktsioon väljub kolonnist kõige ülemise külgtoru kaudu. Pane aga tähele, et osa molekule väljub kolonni tipus oleva toru kaudu. Need on destillatsioonil eralduvad gaasilised produktid , mida laborikatses koguda ei õnnestunud. Küll on aga need gaasid olulised naftakeemia produktid. Kasuta jällegi suurendusklaasi, et vaadelda kolonni tipus toimuvat.

Laboris tehtud destillatsioonil jäi kolbi suur hulk masuuti. Selle väärtustamiseks on välja töötatud termilise krakkimise tehnoloogia , kus pikad süsivesiniku molekulid lõhutakse lühemateks ning suureneb madalal temperatuuril keevate fraktsioonide ehk lühema ahelaga süsivesinike osakaal.

Krakkimisel lüheneb süsivesiniku süsinikuahela pikkus. Pane tähele, et reaktsioonil tekib üks kaksiksidemega molekul . Seda reaktsiooni viiakse läbi kõrgel temperatuuril reaktoris , kus katalüsaatoriks on alumiiniumoksiid . Vajadusel liigu tagasi ja korda seda slaidi.

Reaktorisse saabuvad pika süsinikuahelaga süsivesiniku molekulid. Nende kokkupuutel reaktori seinale kantud katalüsaatoriga toimub süsinikahela katkemine ja tekivad väiksemad molekulid.
Naftast saadakse erinevate töötlemiste järgi jääk milles omakorda tehakse määrdeõli, parafiinvahasid, bituumenit ehk asfalti. Diiselõoli, petrooleum , bensiin ja naftatöötlemisgaas.
Nende ainete omadused ja alkaanid peab olema endal selge. J

polümeerid ja nende süntees ja küllastumatta orgaaniliste ainete struktuurid ja omadused.
Polümeerid on väga suured molekulid, mis koosnevad tuhandetest väiksematest omavahel ühendatud molekulidest. Polümeere on looduslikke ja sünteetilisi.Polümeere leidub sageli looduses. DNA, puit ja valk on kõik polümeerid. Looduslikud kiud nagu vill ja siid, on samuti polümeerid. Sünteetilisi polümeere valmistatakse alates 19. sajandi lõpust. Nad on aluseks kõigile sünteetilistele plastmassidele ja kiududele. Polümeerid koosnevad pikkadest ahelataolistest molekulidest, mis on tehtud ühendades omavahel väiksemad molekulid, mida nimetatakse monomeerideks. Polüetüleen näiteks on saadud tuhandete monomeersete etüleenimolekulide ühendamise teel. Polümeeridel saab olla vaid kolme tüüpi struktuur: sirgjooneline, hargnev ja ristsiduv. Sirgjoonelised polümeerid koosnevad pikkadest lihtsatest monomeeriahelatest. Nailon ja polüvinüülkloriid (PVC) on sirgjoonelised polümeerid. Mõnedel sirgjoonelistel polümeeridel on keerdunud ahelad. Ahelad tõmbuvad venitades sirgu, aga jõu lõppedes keerduvad jälle tagasi. See teeb mõned polümeerid elastseteks. Hargnevatel polümeeridel on lühemad ahelad, mis on kinnitunud piki põhiahelat sarnaselt kammi piidega. Ristsiduvatel polümeeridel on nende ahelate vahel sidemed, mis moodustavad võrgu ning muudavad polümeeri kõvemaks ja vähempainduvamaks. NAILON Nailon on maailmas esimene sünteetiline kiud. Selle arendas välja Ameerika Ühendriikide keemik Wallace H. Carothers (1896-1937) 1930. aastatel. Nailon oli algselt kavandatud siidi odavaks asendajaks. Nailoni polümeer moodustab kiu, mis on tugevam kui puuvill ja vill. Teda võib segada looduslike kiududega või kasutada puhtalt niidi tegemiseks, millest kootakse kangaid . Varieerides polümeeri lähteaineid polümeeri tootmise ajal, saab valmistada erinevaid tüüpi nailoneid. Mõned on piisavalt tugevad käigukasti hammasrataste ja masinalaagrite valmistamiseks. Need tüübid on ka kuumakindlad ja vastupidavad sööbivatele kemikaalidele.

alkoholide omadused ja rakendusalad.
Orgaanilises keemias on alkoholid aineklass , mille molekulis on hüdroksüülrühm(ad) (–OH) seotud süsinikuaatomiga, millel pole teisi sidemeid hapnikuga, küll aga süsiniku või vesinikuga.
Teisiti sõnastatuna on alkohol süsivesinik, milles üks (või mitu) vesiniku aatom(it) on asendunud hüdroksüülrühma(de)ga.
Alkoholide nomenklatuursed nimetused lõpevad sufiksiga '-ool'.
Alkohole
Lihtalkoholid
Metanool ehk metüülalkohol, CH3OH
Etanool ehk etüülalkohol, C2H5OH
Propanool ehk propüülalkohol, C3H7OH
Butanool ehk butüülalkohol, C4H9OH
Mitmealuselised alkoholid
Glütserool, C3H5(OH)3
Nimetused
-OH rühmaga ühendite nimetuste lõpus on "-ool". Sõna esimese poole saab tuletada temale vastavast alkaanist.
Näiteks:
CH3OH – metanool (üks vesiniku aatom on asendunud hüdroksüülrühmaga)
CH3CH2OH – etanool
CH3CH2CH2OH – propanool
CH3CH2CH2CH2OH – butanool
–OH rühm ei pruugi paikneda süsinikuahela lõpus, vaid võib olla ahela mis tahes osas.
Näiteks:
HOCH2CH2OH – 1,2- etaandiool
HOCHCH2(OH) CHOH – 1,2,3-propaantriool (glütserool)
Keemilised omadused
Alkoholide hüdroksüülrühm on väga nõrgalt happeline, reageerides näiteks aktiivsete metallidega:
2CH3OH + 2Li -> 2CH3OLi + H2
Alkoholid reageerivad orgaaniliste hapetega, moodustades estreid.
Alkoholid reageerivad halogeenhapetega, moodustades alküülhalogeniide.
CH3CH2OH + HBr -> CH3CH2Br + H2O
Alkoholide keemilised omadused
Täielik põlemine
CH3CH2OH + 3O2 ® 2CO2 + 3H2O
Reageerimine leelismetallidega
2CH3CH2OH + 2Na ®2CH3CH2ONa+H2
Oksüdeerumine (=>aldehüüd)
2CH3CH2OH + O2 ® 2CH3CHO + 2H2O
Dehüdraatimine
2C2H5OH ® H2O + C2H5OC2H5 (eeter)
CH3CH2OH ® H2O + CH2=CH2 ( alkeen )
Rakendus alkoholidel on joomine täis jäämine mõningal juhul happena kasutamine neutraliseerija ja ravim . Kui pea valutab siis on see vähese viina viga J .

karboksüül hapete iseloomustamine .
Karboksüülhapped on orgaanilises keemias happed, mis sisaldavad karboksüülrühma (COOH).
Liigitus
Sõltuvalt karboksüülrühmade arvust eristatakse ühealuselisi (näiteks metaanhape ), mitmealuselisi (näiteks oblik- ehk etaandihape) ja aromaatseid (näiteks bensoehape ) karboksüülhappeid. Kõrgemaid ühealuselisi karboksüülhappeid, mille süsivesinikradikaalis on 4–20 süsiniku aatomit, nimetatakse rasvhapeteks.
Füüsikalised omadused
Karboksüülhapete füüsikalised omadused on tingitud nende molekulide võimest moodustada tugevaid vesiniksidemeid. Sel põhjusel on neil ka kõrge keemistemperatuur ning normaaltingimustel on nad vedelad või tahked. Süsinikuahela pikenedes väheneb nende tihedus ja lahustuvus vees.
Madalamad karboksüülhapped on terava lõhnaga värvuseta vedelikud, mis segunevad veega igas vahekorras. Kõrgemad karboksüülhapped on tahked ja vees lahustumatud.
Keemilised omadused
Side hapniku- ja vesinikuaatomi vahel on nõrk. Seetõttu see side katkeb kergesti ja vesinikioonide eraldumisel põhjustavad karboksüülhapped lahuses happelisi omadusi. Sellest tulenevalt on karboksüülhapped alkoholidest ja fenoolidest ka tugevamad happed.
Karboksüülhapete reageerimine metallidega:
2CH3COOH + Zn = ( CH3COO )2Zn + H2
Reageerimine metalli oksiididega (näites on saadusteks raudetanaat ja vesi):
CH3COOH + FeO = (CH3COO)2Fe + H2O
Reageerimine hüdroksiididega (näites on saadusteks naatriummetanaat ja vesi:
HCOOH + NaOH = HCOONa + H2O
Reageerimine endast vähem püsiva happe (näites süsihappe) sooladega:
2CH3COOH + Na2CO3 = 2CH3COONa + H2CO3
H2CO3 (süsihape) laguneb kergesti süsinikdioksiidiks (CO2) ja H2O (veeks).
Reageerimine alkoholidega , tekivad estrid:
CH3COOH + CH3CH2OH = CH3COOCH2CH3 + H2O
Karboksüülhappeid
Metaanhape (sipelghape) HCOOH
Etaanhape (äädikhape) CH3COOH
Propaanhape (propioonhape) CH3CH2COOH
Butaanhape (võihape) CH3CH2CH2COOH
Pentaanhape (palderjanhape) C4H9COOH
Heksaanhape (kapronhape) C5H11COOH
Heptaanhape (önanthape) C6H13COOH
Piimhape (2-hüdroksüpropaanhape)
Õunhape (hüdroksübutaanhape)
Viinhape (2,3-dihüdroksübutaandihape)
Sidrunhape (2-hüdroksü-1,2,3-propaantrikarboksüülhape)
Etaandihape (oksaalhape ehk oblikhape )
HOOC-COOH ehk (COOH)2 (on kahealuseline karboksüülhape)
Bensoehape (benseenkarboksüülhape) C6H5COOH

tervisehoid ja tööohutus keemia laboratooriumis.
See on iseenesest mõistetav et see peab selge olema ja seda ei pea kordama kõik õpitud ju.

keemia rakendus erinevates valdkondades. Ise peab teadma mõistus tööle

.DOC Laadi alla originaalfail 23 lk · .doc · 415 allalaadimist

5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.

~ 23 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-01-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti

415 laadimist Kokku alla laetud

3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

promill Õppematerjali autor

keemia konspekt

isomeeria liigid elektronskeem perioodilisus seadus karboksüülhapped polümeerid nafta töötlemine alkaanid isomeeria liigid isomeerid sooladmittemetallide-redoksomadused soolade hüdrolüüs korrosioon

Sarnased õppematerjalid

doc

Tallinna Polütehnikumi I kursuse 2009. aasta eksami küsimused ning vastused.

elektrone. Mõnevõrra tinglikult (metalle ja mittemetalle ei sa teravalt eristada) loetakse mittemetallideks 31.Põhilised mittemetallid, nende omadused ja ühendid. Põhilised mittemetallid on: H2, N2, O2, S, F2, Cl2, P, C jne... Nende ühendid on SO2, SO3, NO, NO2, P4O10, CO, CO2, H2O, CH4, C6H6... 32.Väävelhappe omadused ja kasutusalad. Omadus: Kui väävelhappe kontsentratsioon on kõrge siis see ei lagunda metalli kui on madal siis lagundab. Väävelhape H 2 SO4 on tähtis aine keemia tööstuse jaoks, sest tema abil toodetakse mineraalväetisi, värvaineid, erinevaid soolasid, lõhkeaineid, mürkkemikaale, ravimeid ja teisi hapeid. Veel kasutatakse puidust piirituse saamisel ja akudes elektrolüüdina. 33.Mineraalväetised, nende osatähtsus põllumajanduses. Mineraalväetiste tähtsus põllumajanduses on suur. Põllumajanduses kasutatakse K, P, N ja Ca lisanditega väetisi. Ca abil reguleeritakse happelisust, N abil värvi, K ja P panevad taimed paremini kasvama

rekursiooni- ja keerukusteooria

doc

Keemia konspekt eksami jaoks

Allotroopia Üks element moodustab mitu erinevat lihtainet. Keemilistes reaktsioonides metallidega käituvad mittemetallid alati oksüdeerijatena. 2Ca + O2 ---> 2CaO Mittemetallide omavahelistes reaktsioonides on oksüdeerija suurema elektronegatiivsusega mittemeetall, redutseerija on väiksema elektronegatiivsusega mittemetall. H2 +S ---> H2S Oksüdeerija- S, redutseerija H2 O2 + S ---> SO2 Oksüdeerija O2 ja redutseerija S Orgaaniline keemia süsinikuühendite keemia. Süsiniku valents on 4, N valents on 3 O -2 H1 Summaarne valem, el molekulivalem C2H6O Struktuurivalem Tasaapinnaline e. klassikaline joonise oodi. Lihtsustatud CH3 CH2 -OH Graafiline Kriipsudega. Orgaaniliste ainete liigitamine jne. 1. Süsivesinikud Sisaldavad ainult C-d ja H-d a) Küllastunud süsivesinikud e. alkaanid CnH2n+2 b) küllastumata süsivesinikud: 1) Alkeenid kaksiksidet sisaldavad CnH2n

Keemia

pdf

Orgaaniline keemia

ORGAANILINE KEEMIA Lühikonspekt gümnaasiumile Koostaja: Kert Martma Tallinn 2005 2 Suurem osa konspektis sisalduvast õppematerjalist põhineb gümnaasiumi orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). ,,Avita", Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18

Keemia

pdf

ORGAANILINE KEEMIA

Keemia

pdf

ORGAANILINE KEEMIA

Keemia

doc

Orgaaniline keemia

Tartu Kivilinna Gümnaasium (konspekt) Koostas: Riho Rosin Klass: 11A Juhendas: Helgi Muoni Tartu 2004 Created by Riho Rosin 1 13666324649407.doc.doc Orgaaniline keemia Süsinikuühendeid nimetatakse orgaanilisteks ühenditeks, süsinikuühendite keemiat aga orgaaniliseks keemiaks. Vitalism ehk elujõuõpetus. Kõik orgaanilised ained sisaldavad süsinikku ning nende molekulmass on tavaliselt suur. Anorgaaniliste ja orgaaniliste ühendite võrdlus: Omadus või tunnus Anorgaaniline keemia Orgaaniline keemia Keemiline side Paljudel ühenditel iooniline Peamiselt kovalentne side Sulamistemp

Analüütiline keemia

doc

Orgaaniline keemia

Orgaaniline keemia Süsinikuühendeid nimetatakse orgaanilisteks ühenditeks, süsinikuühendite keemiat aga orgaaniliseks keemiaks. Vitalism ehk elujõuõpetus. Kõik orgaanilised ained sisaldavad süsinikku ning nende molekulmass on tavaliselt suur. Anorgaaniliste ja orgaaniliste ühendite võrdlus: Omadus või tunnus Anorgaaniline keemia Orgaaniline keemia Keemiline side Paljudel ühenditel iooniline Peamiselt kovalentne side Sulamistemp. Tavaliselt üle 350oC Tavaliselt alla 350oC Keemistemp. Tavaliselt üle 750oC Tavaliselt alla 750oC Lahustuvus a) Vees Enamasti lahutuvad Enamasti ei lahustu (sarnane lahustub sarnases)

Keemia

pdf

Orgaaniline keemia

ORGAANILINE KEEMIA Lühikonspekt gümnaasiumile Koostaja: Kert Martma Tallinn 2005 2 Suurem osa konspektis sisalduvast õppematerjalist põhineb gümnaasiumi orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). „Avita”, Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18

Kategoriseerimata

Rohkem sarnaseid